Kes on haridustehnoloog?

Millega ta tegeleb?
Kuidas ta saab õpetajat toetada?

Varje Tipp,
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse
metoodik-haridustehnoloog
 HARIDUSTEHNOLOOG

x x

IKT spetsialist

infojuht haridustehnoloog pedagoog/õpetaja

Haridustehnoloog on pedagoogiline
töötaja, kes omab õpetaja ja
infotehnoloogi kompetentsi.
Tema ülesandeks on tegeleda koolis e-
õppe koordineerimise, nõustamise ja
arendamisega.
Haridustehnoloogi koostööpartnerid on E-
õppe Arenduskeskus ja kutsekoolide ja
ülikoolide haridustehnoloogide võrgustik
(veel tihedam koostöö võiks olla REKK’iga).

Kes on haridustehnoloog?
koondab enda alla nii
veebipõhist õpet
arvutipõhist õpet
virtuaalseid õpperuume
elektroonset kommunikatsiooni
virtuaalseid koostöövõimalusi
...

E-ÕPE
4
 Pedagoogiline/ metoodiline
 Andragoogiline/ koolitaja
 (Grupi) juhtimise oskused
 Nõustaja
 Algteadmised raamatupidamisest
 Statistika, andmete analüüsimise (elementaarne
oskus)
 Juriidiline (lepingute sõnastamine, ettevalmistamine)
 Psühholoog
 Enesekehtestamise oskus
 Web 2.0, arvutikasutamisoskus
 õpihimuline
…

Millised kompetentsid/oskused/teadmised
peavad haridustehnoloogil olema?
HT tööülesanded ÕPIKESKKONNA KUJUNDAMINE
TEADMUSHALDUS HALDAMINE

INNOVATSIOON
ANALÜÜS, ... KOOLITAMINE

NÕUSTAMINE
ÕPIDISAIN

ÕPETAMISMEETODID
PROJEKTIJUHTIMINE
Vanker programmi juhtimisega koolis
◦ Teavitustöö
 info edastamine
◦ sisutootmise info,
◦ taotlusvoorud,
◦ võrgustiku üritused,
◦ E-kursuste propageerimine (õpetaja koolitus)
◦ Projekti koordineerimine
 Aruandlused
 Taotlused
 Maksekorraldused
 Sisutootmise lepingute ettevalmistamine ja
sõlmimine
 Registri pidamine
 Koolituslepingute sõlmimine

Millega tegeleb haridustehnoloog?

Vanker programmi juhtimisega koolis
◦ Nõustamine
 Õpetajate individuaalne nõustamine
 Infotundide korraldamine
 Sisekoolituste läbiviimine
◦ Sisutootmine
 Sisutootmise koordineerimine
 Tehnilise toe pakkumine ja abistamine
 Vahendite valimine ja katsetamine
◦ Kvaliteedikontroll
 Sisu kvaliteedikontroll
 E-kursuste kvaliteedikonkursile esitatud e-
kursuste hindamine

Millega tegeleb haridustehnoloog?

Vanker programmi juhtimisega koolis
◦ Võrgustikutöös osalemine
 Töörühmades osalemine (pädevused,
kvaliteet)
 Vahendite juhendite veebi täiendamine
◦ Enesetäiendamine
 Konverentsid,
 Seminarid,
 E-kursustel osalemine,
 Haridustehnoloogide koolitustel osalemine
(suvekool ja talvekool),
 enesetäiendamine

Millega tegeleb haridustehnoloog?

E-õppe arendamine ja
koordineerimine koolis
◦ E-õppekeskkondade igapäevane
administreerimine – gruppide ja
kasutajakontode loomine, tellitud kursuse
pesade loomine (vajadusel sisu
ülekandmine).
◦ E-kursuste arhiveerimine ja aruandluse
pidamine
◦ Kodulehel info täiendamine e-õppe
valdkonnas (valminud õpiobjektid ja
ekursused).
◦ Jooksvate probleemide lahendamine

Millega tegeleb haridustehnoloog?

E-õppe arendamine ja
koordineerimine koolis
◦ Õpetajate nõustamine (kes ei osale
projektis VANKeR),
◦ Uute tegijate leidmine “moosimine”,
◦ E-õppe sügisseminari korraldamine koolis,
◦ Individuaalne nõustamine,
◦ Sisekoolituste läbiviimine,
◦ E-õppe strateegia koostamine ja selle
elluviimine
◦ Kooli õppematerjalide andmebaasi
haldamine
◦ Hindamismudelite koostamine kvaliteedi
kontrolliks

Millega tegeleb haridustehnoloog?

E-õppe arendamine ja
koordineerimine koolis
◦ Õpiobjektide ja e-kursuste varukoopiate
tegemine
◦ HAVIKEse administreerimine
◦ Sisutootmise statistika pidamine ja
analüüsimine
◦ Juhtkonnale ettepanekute tegemine
◦ E-õppe tugiisikute nõustamine ja
koosolekute korraldamine
◦ Üle-euroopalise veebipõhise
koostööprojekti eTwinning
koordineerimine
◦ Jooksva e-õppe info edastamine.

Millega tegeleb haridustehnoloog?

 Tundide ettevalmistamine ja läbiviimine (aastas 2
ÕN) mahus.
 Õpilastele konsultatsioonide läbiviimine
 Lõputööde juhendamine
 Aasta töötajate e-hääletuse korraldamine ja
kokkuvõtete tegemine
 Vajadusel kooli üritusi pildistanud
 Metoodikapäeva korraldamine
 Õpetajate lõputööde juhendamine
 Koolituste memode ja osakondade ajaveebi
haldamine
 Õppe-metoodilise töö arendamine
 Jooksvad ühekordsed ülesanded
 Uute ideede ellurakendaja.

Millega veel PKHK haridustehnoloog tegeleb?

EHISega
eKooli administreerimisega
Haldama kooli kodulehte
Kutsed, kuulutused kujundamine
Arvutiabi 24 h (millised kompetentsid on
erinevatel ametikohtadel?)
...

Millega HT ei peaks tegelema?

VAJALIKUD EELTINGIMUSED KOOLIS
E-õppe edukaks integreerimiseks
 Ühine visioon, e-õppe (IKT) arengukava
 Tehnoloogia olemasolu ja ligipääs sellele;
 Kogemustega õpetaja(d), kes kasutavad IKT vahendeid
ainetundides;
 Õpetajate valmisolek ja motiveeritus arvutite ja uute
meetodite kasutamiseks, juhtkonna toetus;
 Professionaalne areng (koolitusvõimalus);
 Tehniline tugi;
 Õppekava sisu ja pädevused;
 Õpilasekeskne õpetamine;
 Hindamine ja tagasiside;
 Toetav poliitika;
 ...
Kuidas õpetajat aidata?
Sisultja meetoditelt mitmekesise õpetuse
kavandaja;
õppimise juhtija ja nõustaja;
Valikute pakkuja;
Oskuste vahendaja;
Tegevuse väärtustaja, motiveerija ja
hindaja;
EESKUJU

21. sajandi ÕPETAJA ROLL

Õpetuse erinevad mudelid
kogemus teadmine

ÕPETAJA on peamiselt õpiku, milles sisaldub nii

omandatav kogemus kui ka teadmine, vahendaja ja õpilase
ülesanne on see omandada ning kontrollimisel vastata.
Õpetuse erinevad mudelid
kogemus teadmine

Teine mudel on juba aktiivsem kui esimene, mis erineb

esimesest õpilase aktiivsema rolli ja tagasiside poolest.
Õpetuse erinevad mudelid
kogemus
teadmine

Kolmandas mudelis on toimunud suur muutus, koostöös nii

õpilane kui õpetaja pöörduvad vahetult informatsiooniallikate
poole ja loovad õpetuse. Õppimise ja õpetamise käigus saavad
mõlemad osapooled uut kogemust ja teadmist.
Ettekande koostas: Varje Tipp
 Uued õpikeskkonnad:
uued meetodid ja strateegiad
Õpetajakeskne õpetamine Õpilasekeskne
Ühe meele simulatsioon Paljude meelte simulatsioon
Üks lahendustee Mitu võimalikku lahendust
Üks õige vastus Mitu võimalikku vastust
Üks meedia (õpik) Multimeedia ja hüpermeedia
Individuaalne töö Koostöö
Informatsiooni esitamine Info vahetamine, avaldamine,
kommenteerimine
Passiivne õppimine Aktiivne/avastuslik/uurimusõpe
Faktikeskne mõtlemine Kriitiline mõtlemine, otsuste
põhjendamine
Passiivne tagasiside Planeeritud tegevus, analüüsitud
tagasiside
Isoleeritud, ebareaalne Seostatus reaalse sisuga
”Mittetulundusühenduste
baaskoolitus”
Millisthariduslikku probleemi üritatakse
lahendada?
Kuidas integreerida erinevaid õpiobjekte?
Mis eesmärgil on elektroonne õppematerjal
luuakse?
Millised on võimalused (kasutamiseks ja
loomiseks)?
Mis eesmärgil missugust multimeediumi liiki
kasutada ja kuidas erinevaid meediumi liike
omavahel kombineerida?

Elektroonsete õppematerjalide
loomisega seotud küsimused
Mida tuleks jälgida e-
õppematerjali luues
Terviklikkust (koosneb ühest teemast,
peatükist);
Kvaliteeti;
Bloomi taksonoomia erinevaid tasandeid;
Mitmekülgsust;
Metaandmed, folksonoomilised
märksõnad, TAGid…(kuidas materjali
kergesti leida?)
Kergesti muudetav
Belgias, Liege Ülikoolis välja töötatud.
http://www.labset.net/media/prod/8LEM.p
df

8 õppimissündmuse mudel
(learning event)
Väga palju õpitakse vaatluse ja
imiteerimise teel (ka alateadlikult).
Õpetaja ülesandeks on luua või leida
mudelid.

1. Imiteerimine, jäljendamine
Õppimine toimub palju läbi suhtlemise,
võttes vastu erinevaid sõnumeid.
Õpetaja ülesandeks on varustada õpilasi
sobiva infoga ja võimaldada
suhtlemine.

2. Vastuvõtmine, ülekandmine
On tegevusi, mida peab harjutama, et
need omandada.
Õpetaja ülesandeks on julgustada ja
suunata õpilasi harjutama.

3. Harjutamine, juhendamine
Uurimine tähendab, et õpilane on aktiivne
tegutseja, kes otsib ja leiab.
Õpetaja ülesanne on vajadusel juhendada
ja suunaja, teeotsa näitaja..

4. Uurimine, talletamine
Katsetamine toimub enamasti mingi
hüpoteesi kinnitamiseks või
ümberlükkamiseks.
Õpetaja ülesandeks on luua sobiv
keskkond.

5. Katsetamine
Inimesed õpivad midagi uut luues (uut
nende jaoks mitte inimkonna jaoks).
Õpetaja ülesanne on olla toetaja.

6. Loomine
Õpilane ise hindab, analüüsib ja reguleerib
kognitiivseid protsesse enne, pärast või
sündmuse toimumise hetkel.
Õpetaja aitab mõista ja interpreteerida.

7. Enese-reflektsioon
Õppimine toimub läbi suhtlemise.
Õpetaja ülesandeks on “elustada”
diskussiooni.

8. Arutlemine, debatt
Traditsiooniline Uus lähenemine
Vaatled Uurid
Imiteerid Lood
Rakendad Katsetad
Arutled

Muutused õppeprotsessis
E-kursustelosalemine
Sisutootmisel arenemine

Plussid
http://www.youtube.com/watch?v=Fnh9q_
cQcUE

Haridus täna ja homme

Kuhu liigume?
Mida ootavad meie õpilased
tuleviku koolilt?
Mart Jüssi 5. klass
Minu unistuste koolis võiksid olla
elektroonilised õpetamismasinad. Need
võiksid olla õpetajate asemel. Masin võiks
olla kiivritaoline ese, mis pannakse pähe.
Peas olles võtab see elektri abil ajuga
ühendust ja pumpab sinna sisse tarkust,
mis on masinasse salvestatud.
Masinad on erineva tarkusega.
Nooremates klassides on rumalamad
masinad ja vanemates targemad, sest aju
saaks ülekoormuse, kui temasse liiga
palju tarkust korraga sisse pumbatakse.
Masinad õpetavad kõiki maailma võõrkeeli,
emakeelt, matemaatikat, ajalugu,
loodusõpetust, keemiat, bioloogiat,
geoloogiat, terviseõpetust ja kodulugu.
Kehalist kasvatust, lennukiga lendamist,
skuutriga sõitmist, purjetamist ja muusikat
annavad robotid. Ainult ujumist annab luust
ja lihast inimene: ainus inimõpetaja siin
koolis.
Koolimaja ise võiks olla suur maja, kus on liftid,
eskalaatorid ja hästi suured klassiruumid. Seal on
veel hiigelsuur sügav bassein ning raamatukogu,
mis on peaaegu terve hektari suur, sest seal on
kõik maailma raamatud ning kõiki raamatuid on
mitu. Raamatuid aitavad leida robotid, kes
tunnevad raamatukogu läbi ja lõhki. Veel on seal
puhkeruum, kus saab arvutiga mängida, telekat
vaadata, malet mängida või niisama istuda. Maja
on kindlustatud ning ainult kooli õpilased ja nende
vanemad võivad kooli siseneda. Õpetajaid seal ju
ei ole. Ainult ujumisõpetaja on, aga tema elab
koolimajas ning sööb sööklas.
Välisukse juures valvab robot, kes küsib
koodi. Igal lapsevanemal ja igal õpilasel on
oma kood, mis tuleb kirjutada roboti kõhu
peal asetseva väikese arvuti ekraanile. Söökla
võiks töötada samuti elektriga. Seal võiksid olla
kõik hästi head toidud. Ütled ainult ühele
elektroonilisele robotkokale (neid on seal väga
palju) , mis sööki soovid, ning ta teeb selle
minutiga valmis. Puhvet võiks seal samuti olla.
Ühesõnaga: Minu unistuste kool on läbinisti
elektrooniline ja õppida on seal lihtne. 
Mart Jüssi 5. klass
 Tänan!
TULE VÕTA KUTSE, LÜKKA BEST
VANKER TEELE!