i ra

EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR

34

JUUNI-JUULI 2012 / RAAB-RAMADAAN 1433


Seekordse juuni-juuli hise kuukirja peateemaks on mehed. Enamik meie ajakirja lugejatest ja tegijatest on naised, seega oleme vga palju artikleid ja muud alati phendanud just naistele. Kuna oleme peale viimast ksitlust nuks vtnud rohkem teemasid phendada ka meestele, otsustasime seekord kik peateema artiklid valida meeste kohta. Rgime sellest, kuidas ks ige moslemimees peaks kituma ja kellest eeskuju vtma, mis igused on mehel oma naise le, kuidas mees end kodus leval peaks pidama ja kuidas riietuma. Lugemist on seega nii meestele endile kui ka nende abikaasadele, emadele, ttardele, dedele kes siis vastavalt loetud infole saavad oma mehi, isasid, poegi, vendi silmas pidada ja vajadusel nustada. Meeste ja naiste suhete teemale on phendatud ka seekordsed hadiithinurk ja fatwanurk. Yusuf Saeed jutustab meile taas kord oma pingutest ja mtetest Mediinas, Aivar on aga kokku kogunud Eesti moslemimeeste mtteid dihaadi kohta. Paistab, et see teema on nii populaarne ja laialdaselt valesti mistetud, et siit tekkis uus peateema idee tuleviku kuukirjade tarvis inaAllah. Lisaks tutvustab Bahraini Amina meile seekord Hezbollah tagamaid, Rubaba 1-3aastaste laste smisoskuste olulisust logopeedi seisukohast ja Annely suvele vastu minnes lhemalt batuudi hid ja halbu klgi. pime ka ngese kasulikkusest ja aqiida olulisusest ning jtkame E-ainete ja kannatlikkuse teemaga. Selles numbris ilmub viimane osa jrjejutust Poiss, kes pdus pgeneda surma eest. Uue kuue on aga saanud rubriik Reis mber islamimaailma, kus ndseks hakkame tutvustama erinevaid maailma moeesid, alustades Pariisi Suurest Moeest. Meeldivat lugemist! Fi amani llah! Kuukirja koostajad

SiSukord
Eeskujuks meestele (Aisha) Mehe igused oma naise le (Amina Iirimaalt) Head kodukombed meestele (Amina Iirimaalt) Moslemimehe riietus (Aisha) Islamiuudised (Kili) Minu lugu (Aile) Minu Mediina: Mida rohkem pid, seda enam mistad, kui vhe sa tead (Yusuf Saeed) Reis mber islamimaailma: Pariisi Suur Moee (Villu ja Aisha) Mis vi kes on Hezbollah? (Amina Bahrainist) Eriline laps: 1-3aastase lapse smisoskused logopeedi seisukohast (Rubaba) Lisateavet lapsest: Batuut on lahe, kasulik ja ohtlik (Annely) Meestemaailm: Dihaad pha sda vi midagi muud? (Aivar) Looduslik ravi: Nges (Khadija) Toidunurk: E-ained toidus ja nende tervisemjud (2. osa) (Zeynep) Elu eesmrk Paradiis: Kannatlikkusest (3. osa) (Amina Iirimaalt) Surmast: Matus (Aisha) Poiss, kes pdis pgeneda surma eest (11. osa) (Amatullah) Lugeja ksib lugeja vastab! Pudruputike, keeda! (Karima, Zeynep, Sarah) Koraaninurk: Koraani phe ppimise eelised (Khadija) Hadiithinurk: Naise Paradiis ja Prgu (Aisha) Fatwanurk: Mehe ja naise abielusuhted (Aisha) Duaanurk: Vastase, valitseja ja vaenlase vastu (Aisha) Ma kin islamilikoolis: Aqiida 101 kursus (Eileen) pime Egiptuse dialekti: Reisimine (Nele) 4 12 13 15 17 21 24 25 27 31 34 36 39 41 44 45 47 49 52 55 57 58 60 61 64

Eeskujuks meestele

EESkujukS mEEStElE
Tlkinud ja toimetanud: Aisha Allikas: A. Al-Sheha Jumala Snumitooja Muhammed Kui kord Prohveti ( ) abikaasalt Aishalt ( ) ksiti tema mehe kitumise kohta, vastas Aisha, et Muhammed ( ) oli elav Koraan. Seega peaksid kik moslemid Muhammedit () eeskujuks vtma, kuna Muhammed ( ) nitas meile ette, kuidas Koraani seadusi praktikas rakendada. Eriti peaksid temast eeskuju vtma just mehed, kuna naiste jaoks on paljud asjad praktikas teistsugused. Seega oli ja on Muhammed ( ) parimaks eeskujuks just meestele. Iga mees, kes soovib, et tema naine kituks nagu islami seadus ette neb, nagu kitusid Prohveti ( ) abikaasad, peaks ise kituma nii, nagu kitus Prohvet (.)

ProHVEti komBEd jA iSEloom

1. Intelligentsus: Prohvet ( ) oli rmiselt intelligentlastelt kuulmata. Prohvet ( ) ei olnud kunagi koolis kinud, tal puudus kigest sellest igasugune aim enne seda, kui ta prohvetiks sai. Ka ei osanud ta ei lugeda ega kirjutada. Prohvet ( )oli nii elutark, kui ks inimene veel ldse olla vis. Kigevgevam andis talle teadmisi sellest, mis oli juhtunud minevikus, kui ka sellest, mis saab juhtuma tulevikus. Kik eelnev on vaid mrgiks sellest, kui vimas on Jumal ning kui suur Tema lemvim. (Eiyadh, Qadhi, Al-Shifa bitareefi Hoquooqil-Mostafa.) 2. Kige tegemine Jumala nimel: Prohvet ( ) tegi kike vaid Jumala heakskiidu poole peldes. Kui ta inimesi islamisse kutsus, vigastati ning ahistati teda igal vimalikul viisil, kuid ta talus kike seda vga kannatlikult, lootes Jumalalt tasu. Abdullah ibn Masd tles: Prohvet ( ) sarnanes prohvetile, kellele ta oma rahvas haiget tegi. Ta phkis vere oma nolt ning tles: Oo Jumal, anna mu rahvale andeks, sest nad ei tea! (Bukhari #3290) undub ibn Sufyn tles, et Snumitooja ( ) srm veritses he lahingu ajal ning ta lausus: Sa oled vaid veritsev srm, haavatud Jumala eest. (Bukhari #2648) 3. Siirus: Prohvet ( )oli alati ning igas asjas siiras

ne. Ei ole palju inimesi, kes viksid temaga selles vistelda. Qadhi Iyaadh (Thtis islami petlane, kes on kirjutanud palju teoseid, kaasa arvatud Prohveti ( ) eluloo.), Jumal olgu talle armuline, on elnud: See saab selgeks igahele, kes tutvub Prohveti ( ) eluloo ning tegudega, lugedes tema sgavamttelistest ning kneosavaist avaldustest rahvale, tema headest kommetest, kindlalt tema iseloomu juurde kuuluvast eetikast ning moraalist, tema teadmistest Vana ning Uue Testamendi ja muude jumalike snumite kohta (sellest, mis Jumal talle oli avaldanud), tema teadmistest krgelt arenenud ning ammu unustatud tsivilisatsioonide tarkuste kohta, tema vimest kike omavahel vrrelda, nitlikustada ning kasulikke teguviise ning seadusi rakendada. Ta inspireeris ning kinnitas parimat iseloomu- ning moraalitiust. Ta oli oma rahvale kiges heaks eeskujuks: teaduses, Jumala teenimises, meditsiinis, primisseadustes, pereelus ja paljus muus. Ta teadis ning ppis kike seda ilma iialgi varasemaid Jumala Snumeid uurimata ning varasemate uskude pet-

ja aus, nagu Jumal oli teda kskinud. Jumal on Koraanis elnud: tle: Testi, minu palve, minu ohver, minu elu kui ka minu surm on vaid Jumalale, Maailmade (nii inimeste, dinnide paralleelmaailma kui ka kige muu loodu) Isandale. Tal ei ole kaaslast. Ja seda on mul kstud ja ma olen esimene moslem (end Jumala tahtele allutaja) (teie seas). (6:162-163) 4. Hea moraal, eetika ning sprus: Prohvet ( ) oli elavaks niteks kigile inimestele. Tema naiselt Aialt ksiti tema kommete kohta ning Aia vastas: Tema kombed olid Koraan. Aia pidas sellega silmas, et Prohvet ( ) elas Koraani kskude ja seaduste jrgi, hoidus kigest, mis Koraani jrgi keelatud oli ning jrgis kiki seal mainitud vooruslikke tegusid. Prohvet ( ) tles: Jumal on mind saatnud, et tiustada hid kombeid ning teha hid tegusid. (Bukhari ja Ahmed) Jumal on Prohveti (

EEsti moslEmitE kuukiri

Eeskujuks meestele

)kirjeldamiseks elnud: Testi, sa oled suureprase moraalse iseloomuga. (68:4) Anas ibn Malik oli Prohveti ( ) teenistuses kmme aastat. Ta veetis temaga koos pevi ja id, nii reisil kui ka kodus Mediinas ja tundis seega hsti Prohveti ( ) kombeid. Ta tles: Prohvet ( ) ei simanud iialgi kedagi ega olnud ka kunagi ebaviisakas, ta ei neednud ega teotanud kedagi. Kellelegi mrkuse tegemiseks tles ta vaid: Mis tal on? ... (Bukhari #5684)
5. Viisakus ja head kombed: Prohveti ( ) kombed olid alati laitmatud ning ta oli viisakas kigi, isegi lastega. Kord oli Prohvet ( ) hel koosviibimisel ning talle toodi jooginu, millest ta ka ji. Temast paremal oli ks poiss ning vasemal ks vanem mees. Tundes end kohustatuna vanemaid inimesi austada, kuid samas soovides mitte poisi tundeid haavata, ksis ta viimaselt: Ega sa pahanda, kui annan joogi neile? Poiss vastas: Oo Jumala Prohvet, ma eelistaksin, et keegi ei jooks kohast, kust sina jid, see on minu igus. (Islami etiketi jrgi peab kike alati alustama paremalt.) Ja Jumala Snumitooja ( )ulatas joogi poisile. (Bukhari #2319) 6. Paranduse ning lepituse armastus: Millal iganes juhtus midagi sellist, mille tagajrjel oli lepitust vaja, tttas Prohvet ( )olukorda lahendama. Kord, kui Prohvet ( ) kuulis, et Qub (linn, mis asus varem Mediinast vljas, nd aga on Mediina osa) rahvas he ksimuse tttu omavahel riius oli, tles ta: Mingem seda probleemi lahendama ning rahu nende vahele tagasi tooma. (Bukhari #2547)

7. Hea kskimine ning halva keelamine: Kui Prohvet( )ngi midagi, mis kis religiooni seadustele vastu, noomis ta inimesi sobival viisil. Abdullah ibn Abbas tles: Jumala Snumitooja ( ) ngi meest, kes kandis kuldsrmust (islami seaduste jrgi on meestel kulla kandmine keelatud, see on vaid naiste privileeg). Ta sirutas ke selle jrele (ning) eemaldas selle srmest ... Seejrel tles ta: Kas keegi teist otsiks pleva setki ning vtaks selle ktte? Kui Prohvet ( ) oli lahkunud, eldi mehele: Vta oma srmus ja lika sellest kasu (see maha mes). Mees aga vastas: Jumala eest, ei! Ma ei vta seda iial, kui Jumala Snumitooja ( ) on selle minema visanud. (Muslim #2090) Abu Sad Al-Khudri tles: Ma kuulsin, kui Jumala Snumitooja ( ) tles: Igaks teist, kes neb halba tegu, muutku seda oma kega ja kui see ei ole vimalik, siis oma keelega ja kui see ei ole vimalik, siis oma sdames ... (Muslim) 8. Puhtusearmastus: Prohvet ( ) tles: Puhtus on pool usust. 9. Oma keele hoidmine ning jlgimine: ks Prohveti ( )kaaslastest on tema kohta elnud: Jumala Snumitooja ( ) oli alati ametis Jumala listamise ja mitte kunagi kasutu latramisega. Ta pikendas oma palve ning lhendas jutluse ning ta ei kahelnud iial, kui oli vaja puudustkannatavaid, vaeseid vi leskesid aidata vi nende eest hoolitseda. (Ibn Hibban #6423) 10. Jumala teenimise rhutamine: Aia on edastanud, et Jumala Prohvet ( ) palvetas siti, kuni ta jalad sellest les paistetasid. Ta ksis Prohvetilt (

: ) Miks sa seda teed, oo Jumala Snumitooja, kui Jumal on sulle juba nii su mineviku kui ka tuleviku patud andestanud? Prohvet ( ) vastas: Kas ei peaks ma siis olema tnulik (Jumala) sulane? (Bukhari #4557)
11. Kannatlikkus: Kord tulid Prohveti ( ) kaaslased ta juurde, et kaevata Dawsi himu peale, kes keeldus islamit vastu vtmast. Nad palusid Prohvetit ( , )et too seda himu neaks. Selle asemel aga tstis Prohvet ( ) palves oma ked ning tles: Oo Jumal, juhi Dawsi himu ning too nad islami juurde! 12. Hea vlimus: Prohveti ( ) kaaslased on tunnistanud, et Prohvet ( ) oli

vga ngus mees. ks neist tles: Prohvet ( ) oli keskmist kasvu. Tal olid laiad lad, ta juuksed ulatusid krvadeni. Kord ngin teda hes punakas rs. Ma polnud iial kedagi nii ngusat ninud kui tema. (Bukhari #2358) 13. Askeetlus siinses ilmas: Prohveti ( ) elust vib tuua palju niteid testamaks, et ta ei hoolinud selle ilma lbudest. Abdullah ibn Masd tles: Jumala Snumitooja ( ) magas matil. Kui ta psti tusis, olid tal sellest matist jljed klgedel. Me tlesime: Oo Jumala Snumitooja, kas me ei viks sulle (korraliku) aseme teha? Ta vastas: Mis on mul selle ilmaga pistmist? Ma olen vaid nagu teekija mel, kes on peatunud, et varju otsida ning puu all puhata ja seejrel kik see maha jtta ning oma teed jtkata. (Tirmidthi #2377) Amr ibn al-Hrith tles, et peale Prohveti ( ) surma ei jnud temast maha ei hbe- ega kuldraha, ei mees- ega naisorja. Te-

i Q rA

Eeskujuks meestele

mast jid maha vaid ta valge muul, ta relvad ning tkike maad, mille ta jttis heategevuseks. (Bukhari #2588) 14. Omakasupdmatus: Sahl ibn Sad tles, et Prohvet ( ) hoolis nendest, kes teda mbritsesid, rohkem kui iseendast. ks naine andis Jumala Snumitoojale ( ) burda. Prohvet ( ) ksis oma kaaslastelt: Kas te teate, mis on burda? Nad vastasid: Jah, oo Jumala Prohvet! See on telgedel kootud kangas (mis sarnaneb suurele rtikule vi sallile). Naine tles: Oo Jumala Prohvet, ma kudusin selle kanga omaenese ktega sinule kandmiseks. Jumala Snumitooja ( ) vttis selle vastu ning tal oli testi seda hdasti tarvis. Mne aja prast vljus ta kodust, kandes seda riiet ning ks ta kaaslastest tles: Oo Jumala Snumitooja, luba see riie mulle. Jumala Snumitooja ( ) lausus: Hea kll. Seejrel istus ta mnda aega, lks tagasi koju, pani riide korralikult kokku ning andis sellele, kes seda oli ksinud. Teised kaaslased snelesid selle mehega: Ei ole hea, et sa temalt seda riiet ksisid, eriti kuna sa tead, et ta ei keeldu kunagi kellegi palvest ega saada kedagi thjade ktega minema. Mees tles: Jumala nimel, ma ksisin temalt seda riiet vaid selleks, et mind sellesse keerataks, kui ma suren. Sahl, selle hadithi edasiandja, tles: Riiet kasutatigi selle mehe surilinana. (Bukhari #1987) 15. Tugev usk ning sltuvus Jumalast: Kuigi Prohvet ( )ning ta kaaslased pidid kannatama uskmatute poolt suuri katsumusi, tuletas ta neile meelde, et lpptulemus saab alati olema nende kasuks ning Jumala tahe islami vidu nol saabub kindlasti. Kui Abu Bakr ja Prohvet ( ) end oma kodust Mekast Mediinasse pgene-

des koopasse peitsid, saatsid uskmatud meestesalgad neid otsima. Nad tulid koopale nii lhedale, et Abu Bakr ngi nende jalgu. Ta jutustas: (Thawri) koopas olles ngin ma paganate jalgu ja tlesin: Oo Jumala Prohvet, kui keegi neist peaks alla oma jalgade juurde vaatama, siis nad kindlasti nevad meid. Jumala Snumitooja ( ) tles: Oo Abu Bakr, mida arvad sa nendest kahest, kelle juures Kigekrgem on kolmandaks? (Muslim #1854) 16. Lahkus ning kaastunne: Prohvet ( ) oli limalt lahke ning seda oli ka nha tema rnast suhtumisest lastesse. Niteks: Jumala Snumitooja ( ) sooritas palvet, samal ajal imikust tdrukut, Abu l-Aasi ttart Ummat, sles hoides. Kui ta kummardas, pani ta lapse maha ning kui tusis, siis vttis ta jlle slle. (Bukhari #5650) 17. Lihtsus ning sundimatus: Prohvet ( )pdis alati asju inimeste jaoks lihtsaks teha. Ta tles: Ma alustan palvetamist kavatsusega pikalt palvetada, kuid kui kuulen last nutmas, lhendan ma seda, kuna tean, et nuttu kuuldes lapse ema kannatab. (Bukhari #677) 18. Jumalakartus ning pd mitte le astuda Jumala poolt seatud piiridest: Jumala Snumitooja ( ) tles: Mnikord leian ma koju naastes voodilt datli. Ma vtan selle les, et seda ra sa, kuid siis kardan ma, et kki on see heategevusest (Jumal oli Prohvetile ( )ning tema perekonnale heategevuse vastuvtmise ra keelanud) ning seega panen selle tagasi. (Bukhari #2300) 19. Oma vara hsti kulutamine: Anas ibn Malik tles:

Iga kord kui keegi, kes oli islamisse astunud, Jumala Snumitoojalt ( ) midagi palus, siis ta selle ka sai. ks mees tuli Prohveti ( )juurde ning Prohvet ( ) kinkis talle kahe me vahel rohtu sva lambakarja. Mees lks koju ning tles: Oo mu rahvas, vtke vastu islam! Muhammed ( ) teeb lahkelt kingitusi, nagu ei kardaks ta vaesust. (Muslim #2312) Ibn Abbas tles: Prohvet ( ) oli heldeim kigist. Eriti lahke oli ta Ramadani ajal, kui ta kohtus (ingel) Gaabrieliga. Nad kohtusid igal Ramadanil ning Prohvet ( ) luges Gaabrielile Koraani ette. Jumala Snumitooja ( )oli heldem kui saadetud tuul (tis vihmapilvi). (Bukhari #6) Abu Dharr tles: Kord jalutasin ma Prohvetiga ( ) Mediina Harras (vulkaaniregioonis), noga Uhudi me poole. Prohvet ( ) tles: Oo Abu Dharr! Ma vastasin: Siin ma olen, oo Jumala Snumitooja! Ta lausus: Ma ei tahaks omada Uhudi krgust kullamge, vlja arvatud juhul, kui saan selle he vi kolme jooksul (Jumala nimel) kulutada ja laiali jagad. Ma jtaksin sellest alles vaid he hbemndi, et aidata neid, kes on vlgades. (Bukhari #2312) abir ibn Abdullah tles: Prohvet ( ) ei keeldunud iial ksijale midagi andmast. (Bukhari #5687) 20. Koost: Prohvet ( ) ei olnud kuningas, kes ka-

mandaks oma jrgijaid kske titma. Ta titis oma kohustused kik ise ning aitas teisi kollektiivsetes lesannetes. Kord ksiti Aialt, kuidas Prohvet ( ) oma perekonnaga kitus. Ta vastas:

EEsti moslEmitE kuukiri

Eeskujuks meestele
numitooja (. ) (Tirmidthi #2641) 24. Ausus ning usaldusvrsus: Prohvet ( ) oli oma aususe poolest nii tuntud, et Meka uskmatudki, kes olid tema avalikud vaenlased, usaldasid oma vrtesemed tema ktte jtta. Tema ausus ning usaldusvrsus pandi proovile, kui ta Meka uskmatute tagakiusamise ning ta kaaslaste piinamise ning kodudest vljaviskamise tttu Mekast lahkus. Ta palus oma nbul Ali ibn Abu Talibil kolmeks pevaks oma lahkumise edasi lkata, et inimestele tema ktte usaldatud vrtesemed tagastada. (Ibn Hiami biograafia, kide 1, lk 493 (araabiakeelne vljaanne)) Veel ks nide tema aususest paistab silma Hudaibiya rahulepingu tingimustes, kus ta nustus lepingu osaga, mis ngi ette, et mehi, kes tema juurest lahkuvad, tema juurde tagasi ei saadeta, samas kui need, kes Mekast tema juurde pgenevad, peavad sinna tagasi saadetud saama. Enne rahulepingu lppemist nnestus Abu andal ibn Amri nimelisel mehel Meka uskmatute juurest pgeneda ning Muhammedi ( ) juurde juda. Uskmatud nudsid Muhammedilt ( ) ta lubaduse pidamist ning pgeniku tagasisaatmist. Jumala Snumitooja ( ) tles pgenenud mehele: Oo Abu andal, ole kannatlik ning palu Jumalat, et Ta annaks sulle kannatlikkust. Jumal aitab sind ja neid, keda taga kiusatakse ning kergendab teie vaeva. Me oleme nendega lepingu slminud ja kindlasti ei murra me seda ega kitu reeturlikult. (Baihaquiy #18611) 25. Vaprus ning julgus: Ali tles: Te oleks pidanud teda Badri peval ngema! Me otsisime Snumitooja ( ) juurest kaitset. Tema oli meie seast vaenlasele kige lhemal. Sel

Ta aitas oma pereliikmeid nende kodutdes, kuid kui klas palvekutse, (jttis ta kik katki ja) lahkus palvusele. Al-Bar ibn Azib tles: Ma ngin Jumala Snumitoojat ( ) Kaeviku peval kandmas mulda (mis oli kraavist vlja kaevatud ), kuni ta rind oli kik sellega koos. (Bukhari #2780) 21. Ausus: Aia tles: Kigist omadustest vihkas Prohvet ( ) kige enam valelikkust. Kui keegi juhtus Provheti ( )ees valetama, pidas ta selle inimese peale seni viha, kuni sai teada, et too oli oma pattu kahetsenud. (Tirmidthi #1973) Isegi vaenlased tunnistasid ta ausust. ks islami hullemaid vaenlasi Abu ahl tles: Muhammed, ma ei tle, et sa oled valetaja, ma vaid eitan seda, mille oled toonud ning millesse inimesi kutsud. Kigevelisem Jumal tleb Koraanis: Me teame, et testi see, mida nad tlevad, kurvastab sind. Testi, nad ei pea sind valetajaks, vaid need ebaiglased eitavad Jumala mrke. (6:33) 22. Jumala poolt seatud piiride austamine ning kuldse kesktee otsimine: Aia tles: Iga kord, kui Prohvetil ( ) oli kahe vimaluse vahel valida, valis ta alati neist kahest lihtsama, kui see just patt ei olnud. Kui tegu oli patuga, hoidis ta sellest nii kaugele, kui vhegi vimalik. Jumala nimel, ta ei avaldanud kunagi soovi ktte maksta. Ta sai vaid vihaseks, kui inimesed ei austanud Jumala poolt seatud piire ning sellisel juhul maksis ta ktte (Jumala nimel). (Bukhari #6404) 23. Meeldiv noilme: Abdullah ibn Al-Harith tles: Ma ei ole iial ninud meest, kes nii palju naerataks kui Jumala S-

peval oli Jumala Snumitooja ( ) meie hulgast kige tugevam. (Ahmad #654) Tema vapruse ning julguse kohta tavaolukordades on Anas ibn Malik elnud: Jumala Snumitooja ( ) oli parim ning julgeim meie hulgast. hel l kartis Mediina rahvas hirmsasti ja nad lksid vlja hle suunas, mida nad olid s kuulnud. Jumala Snumitooja ( ) tuli neile vastu, saabudes kohast, kust hl kostus ning olles kindlaks teinud, et kik oli korras. Ta ratsutas Abu Talhale kuuluva sadulata hobuse seljas ning tal oli kaasas mk. Ta rahustas inimesi, eldes: Ei ole midagi karta, ei ole midagi karta! (Bukhari #2751) Ta ratsutas neile vastu saduldamata hobuse seljas, mk kaasas, kuna seda oleks vinud vaja minna. Ta ei olnud teisi hle phjuse vljaselgitamiseks oodanud, nagu tavaliselt sellises situatsioonis tehtaks, vaid oli vapralt ksi asja uurima asunud. 26. Loomulik ujedus ning tagasihoidlikkus: Abu Ayb Al-Ansari on edastanud, et Jumala Snumitooja ( ) tles: Snumitoojate kitumises on neli hist joont: tagasihoidlikkus, parfmi kasutamine, siwaki (hambapulk harjamiseks) kasutamine ja abielu. (Tirmidthi) Aia tles: ks naine ksis Prohvetilt ( ) pesemise kohta, mida sooritatakse peale menstruatsiooni lppu. Prohvet ( ) vastas: Puhasta end riidetkiga, mis on muskusega lhnastatud. Prohvet ( ) muutus seejrel hbelikuks ja keeras no ra. Ma tmbasin naise enda krvale ja seletasin talle, mida Prohvet ( ) oli sellega melnud. (Bukhari #313) 27. Alandlikkus: Jumala Snumitooja ( ) oli rmi-

i Q rA

Eeskujuks meestele
selt alandlik inimene. Ta oli nii alandlik, et kui keegi vras oleks moeesse sisenenud ja Prohveti ( ) istumiskohale lhenenud, samal ajal, kui too koos oma kaaslastega seal istus, ei oleks see vras suutnud teda ta kaaslaste hulgast ra tunda. Anas bin Malik tles: Kord, kui istusime Jumala Snumitoojaga ( ) moees, lhenes ks mees kaamlil. Peale kaamli kinnisidumist ksis ta: Kes teie hulgast on Muhammed? Jumala Snumitooja ( ) istus koos kaaslastega maas, samal ajal (knarnukile) njatudes. Me nitasime beduiinile iget suunda: See valge mees, kes seal (knarnukile) njatub. Prohvet ( ) ei paistnud mingil viisil oma kaaslaste hulgast silma. Prohvet ( ) aitas alati vaeseid, puudustkannatavaid ja leski. Anas ibn Malik tles: ks poolhull Mediina naine tles Prohvetile ( : ) Ma tahan sinu kest millegi suhtes abi paluda. Ta aitas teda ning lahendas naise probleemi. (Bukhari) 28. Halastus ning kaastunne: Abu Masd al-Ansari tles: ks mees tuli Prohveti ( ) juurde ning tles: Oo Jumala Snumitooja, Jumala nimel, ma ei palveta fari palvet kuna teatud isik teeb selle vga pikaks. Ma ei ole iial Jumala Snumitoojat ( ) niivrd vihasena knet pidamas ninud. Ta tles: Oo rahvas, testi, teie hulgas on selliseid, kes ajavad inimesed minema! Kui te palvet juhite, tehke see lhidalt. Teie taga palvetavad ka vanad ning nrgad ning sellised, kellel on erilised vajadused. (Bukhari #670) Kord kis Prohvet ( ) oma lapselast vaatamas ning valas pisaraid. Jumala Snumitooja ( ) istus lapse krval, kui too oli oma surivoodil. Lapse silmad kalgistusid nagu kivid. Kui Jumala Snumitooja ( )seda ngi, hakkas ta nutma. Sad ksis temalt: Mis on, oo Jumala Prohvet? Ta vastas: See on halastus, mis Kigevelisem Jumal on oma teenrite sdamesse pannud. Testi, Jumal halastab neile, kes halastavad teistele. (Bukhari #6942) 29. Kannatlikkus ja psivus: Anas ibn Malik tles: Kord jalutasin ma Jumala Snumitooja ( ) seltsis. Ta kandis kareda rega kraega Jeemeni mantlit. ks beduiin haaras temast tugevasti kinni. Ma vaatasin tema kaelale ja ngin, et kraer oli sinna mrgi jtnud. Beduiin tles: Oo Muhammed, anna mulle (veidi) Jumala rikkustest, mis sul on. Jumala Snumitooja ( ) prdus beduiini poole, naeratas ning kskis talle (veidi vara) anda. (Bukhari #2980) Teine nide tema kannatlikkusest on lugu juudi rabi Zaid ibn Sanaga. Zaid oli midagi Jumala Snumitoojale ( ) laenanud. Ta tles: Kaks vi kolm peva enne laenu tagastamist vttis Jumala Snumitooja he Ansari mehe matustest osa. Abu Bakr, Omar, Othman ja veel mned kaaslased olid koos Prohvetiga ( . )Peale matusepalve palvetamist istus ta seina lhedale maha ja ma lksin tema juurde, haarasin tal mantli rest kinni, vaatasin talle karmilt otsa ning tlesin: Oo Muhammed, kas sa ei maksagi mulle laenu tagasi? Ma ei teadnud, et Abdul-Mutalibi perekonnas laenude tagasimaksmisega viivitatakse! Ma vaatasin Omar ibn al-Khattbi poole ja ta silmad olid vihast pungil. Ta vaatas mulle otsa ja tles: Oo Jumala vaenlane, kas nii rgitakse ja kitutakse Jumala Snumitoojaga? Selle nimel, kes on ta tega saatnud, kui ma ei kardaks Taevalikest Aedadest vlja jda, lksin ma sul oma mgaga pea maha! Prohvet ( ) vaatas rahulikult Omarile otsa ja tles: Oo Omar, sa oleks vinud meid siiralt nustada selle asemel, mis sa tegid. Mine ja maksa talle tagasi see vlg ja anna talle kakskmmend saad (teatud mthikut) rohkem, kuna sa hirmutasid teda! Omar tuligi koos minuga, maksis mulle vla tagasi ning andis kakskmmend saad datleid rohkem. Ma ksisin temalt: Mis see veel on? Ta vastas: Jumala Snumitooja ( ) kskis sulle selle anda, sest ma hirmutasin sind. Ma ksisin: Oo, Omar, kas sa tead, kes ma olen? Omar vastas: Ei, ei tea. Kes sa oled? Ma tlesin: Ma olen Zaid ibn Sana. Omar ksis: Rabi? Vastasin: Jah, rabi. Seejrel ksis Omar: Miks sa siis tlesid Prohvetile ( , ) mis tlesid ja tegid talle, mis tegid? Vastasin: Oo, Omar, olen ninud Jumala Snumitooja ( ) juures kiki prohvetlikkuse mrke, vlja arvatud kahte: (esiteks) tema kannatlikkust ning psivust, mis kivad alati enne tema viha ning teiseks, mida karmim sa temaga oled, seda lahkemaks ning kannatlikumaks ta muutub. Nd olen ma ka need kaks tema omadust proovile pannud. Oo, Omar, ole mulle tunnistajaks, et ma olen rahul Jumalaga oma Issandaga, islamiga oma usuna ning Muhammediga oma prohvetina. Samuti ole mulle tunnistajaks, et annan poole oma varast ja ma olen Mediina ks rikkamaid mehi almusena moslemitele, Jumala nimel. Omar tles: Sa ei saa oma vara jagada kigile moslemitele, nii et tle: ma jagan selle mnedele Muhammedi ( ) jrgijatele. Ma tlesin: Siis jagan ma selle mnedele moslemitele. Me mlemad lksime seejrel Jumala Snumitooja ( ) juurde tagasi. Ma tlesin talle: Tunnistan, et ei ole htki teist telist kummarda-

EEsti moslEmitE kuukiri

Eeskujuks meestele
mist vrt jumalust peale Jumala ja et Muhammed ( )on Jumala teener ning Snumitooja. Ta uskus Muhammedi ( , ) oli tunnistajaks mitmetele lahingutele ning suri Tabki lahingus vaenlase vastu videldes. Olgu Jumal Zaidile armuline. (Ibn Hibban #288) Veel ks mrkimisvrne nide Muhammedi ( ) andestusest ning sihikindlusest on ajast, mil ta andedstas Meka rahvale peale linna vallutamist. Jumala Snumitooja ( ) kutsus kokku inimesed, kes olid teda ning ta kaaslasi teotanud, piinanud ning neile halba teinud ja nad Mekast vlja ajanud. Ta tles neile: Mida te arvate, et ma teiega nd teen? Nad vastasid: Sa teed vaid midagi head, kuna sa oled hea ja lahke vend ning hea ja lahke nbu! Prohvet ( )vastas: Minge - te olete vabad. (Baihaqi #18055) 30. Kannatlikkus: Jumala Snumitooja ( ) oli testi kannatlikkuse musternidiseks. Enne, kui temast prohvet sai, oli ta oma rahvaga nende iidolikummardamises ning patustamistes vga kannatlik. Ta oli kannatlik ja tolerantne ka siis, kui temast oli juba prohvet saanud ning kui Meka uskmatu rahvas teda ning ta kaaslasi taga kiusas. Hiljem oli ta ka Mediina silmakirjateenrite kiusamise suhtes kannatlik ning tolerantne. Ta kannatlikkus pandi vga tugevasti proovile, kui ta kaotas ksteise jrel inimesed, keda vga armastas. Tema eluajal suri ta abikaasa Khadia, nagu ka kik ta lapsed, vlja arvatud ta ttar Fatima. Ka ta onud Hamza ja Abu Talib surid ta eluajal. Prohvet ( ) oli alati kannatlik ning otsis abi Jumalalt. Anas ibn Malik tles: Sisenesime Prohvetiga ( ) sepa Abu Saifi majja. Abu Saifi naine oli ta poja Ibrahmi amm. Jumala Snumitooja (

rahmi slle, tmbas srmetesse tema lhna ning suudles teda. Mne aja prast lks ta taas oma poega vaatama; laps oli suremas. Prohvet ( ) hakkas nutma. Abdurrahmn ibn Auf tles: Oo, Jumala Prohvet, ka sina nutad! Snumitooja ( ) vastas: Oo, Ibn Auf, see on nnistus. Prohvet ( )nuttis edasi ning tles: Silmad valavad pisaraid, sda on tis kurbust ning me tleme vaid, mis Jumalale meeleprane ja oleme sinu surma le kurvad, oo Ibrahm! (Bukhari #1241) 31. iglus ning igsus: Jumala Snumitooja ( ) oli igas oma elu aspektis, nagu ka usu rakendamisel, iglane. Aia tles: Quraii himu liikmed olid vga mures he Makhzmi himu naise prast, kes oli varguse toime pannud. Nad arutasid seda omavahel ning ksisid: Kes kll viks tema eest Jumala Snumitooja ( ) ees kosta? Lpuks otsustasid nad: Kes teine julgeks selles osas Jumal Snumitoojaga ( ) rkida kui Osama ibn Zaid, kes Jumala Snumitoojale ( )eriliselt noorte meeste hulgast meeldib. Nii lkski Osama Jumala Snumitooja ( )ette selle naise eest paluma. Jumala Snumitooja ( )tles: Oo Osama, kas kostad sellise eest, kellele Jumal on mranud karistuse? Jumala Snumitooja ( ) tusis ning jtkas: Terved rahvad enne teid on hvinud, kuna kui rikkad nende hulgast varastasid, siis lasid nad neil minna; kuid kui seda tegid vaesed, siis said nad karistada. Jumala nimel, kui Fatima Muhammedi ttar varastaks, likaksin tal ke otsast. (Bukhari #3288) Jumala Snumitooja (

) tstis oma poja Ib- ) oli iglane ning lu-

bas ka inimestel endale ktte maksta, kui ta oli neile midagi teinud. Usaid ibn Hudhair tles: Kord tegi ks Ansari mees inimestele nalja ning ajas neid naerma. Prohvet ( ) lks mda ning torkas teda rnalt puuoksaga, mis tal kes oli. Mees hdis: Oo, Jumala Prohvet, luba mul sulle ktte maksta! Prohvet ( ) vastas: Lase kia! Mees tles: Oo, Jumala Snumitooja, sul on riie seljas, aga mul ei olnud, kui sa mind torkasid! Jumala Snumitooja ( ) kergitas oma pealisrd (et oma klge paljastada) ja Ansari mees (vaid) suudles teda (sinna), eldes: Tahtsin vaid seda teha, oo Jumala Snumitooja! (Abu Dawd #5224) 32. Jumalakartlikkus ning Jumala meenutamine: Jumala Snumitooja ( ) oli vga thelepanelik Jumala iguste suhtes. Abdullah ibn Masd tles: (Kord) tles Jumala Snumitooja ( ) mulle: Retsiteeri mulle Koraani! Ksisin: Kas peaksin mina Koraani retsiteerima sulle, kellele see avaldati? Prohvet ( )vastas: Jah. Hakkasin retsiteerima Surat an-Nis, kuni judsin jrgneva vrsini: Kuidas siis kui toome igast rahvast tunnistaja ja me toome sind tunnistajaks nende inimeste vastu! (4:41) Seda vrssi kuuldes tles Jumala Snumitooja (: ) Aitab! Ma prasin ringi ja ngin, et Jumala Snumitooja ( ) nuttis. (Bukhari #4763) Aia tles: Kui Jumala Snumitooja ( ) ngi taevas tumedaid pilvi, hakkas ta rahutult edasi-tagasi majast vlja ja majja sisse kima. Niipea, kui sadama hakkas, Prohvet (

i Q rA

Eeskujuks meestele

) rahunes. Aia k- numitooja ( ) k- judsin kohani, mida nimetataksis talt selle kohta ning ta vastas: Ma ei tea, kuid vib olla nii, nagu mned inimesed on elnud: Kui nad siis ngid seda (karistust) vihmapilve (kujul) nende orgude poole tulemas, tlesid nad: See pilv annab meile vihma! Kuid see on vaid see (nnetus), mida tagant kiirustasite! Tuul selle sees on valulikuks karistuseks! (46:24) (Bukhari #3034) 33. Sdamerahu: Omar ibn al-Khattb tles: Sisenesin Prohveti ( )majja nind leidsin ta matil istumas. Tal oli kiududega tidetud nahkpadi ning veepott jalge ees. Seinale olid riputatud mned riided. Matt, millel ta lamas, oli jtnud ta kljele jljed. Kui Omar seda ngi, hakkas ta nutma ning Ssis temalt: Miks sa nutad? Omar vastas: Oo, Jumala Prohvet, Khosrau ja Cesar naudivad parimat sellest maailmast ja sina kannatad vaesust?! Ta vastas: Kas sa ei ole rahul sellega, et nemad naudivad seda ilma ning meie teispoolsust? (Bukhari #4629)

34. Loota head isegi oma vaenlastele: Aia tles: Ksisin Jumala Snumitoojalt ( : ) On sul olnud raskemat ning pingelisemat peva kui Uhudi lahing? Ta vastas: Olen su rahva tttu palju kannatanud. Kige kannatusterikkam oli al-Aqaba pev, mil rkisin Ali ibn Abd Yall ibn Abd Killiga (et temalt toetust saada), kuid pidin temas pettuma ta jttis mu maha. Lahkusin sealt, olles vga murelik ning edasi kndides, kuni

se Qarn Ath-Thaalib, tstsin pea taeva poole ning ngin mind varjavat pilve. Ingel Gaabriel kutsus mind ning tles: Oo, Muhammed, Kigevelisem Jumal on kuulnud, mis su rahvas on sulle elnud ja ta saatis mgede eest vastutava ingli, et saaksid tal ksta teha, mida soovid. Prohvet ( )jtkas: Mgede eest vastutav ingel hdis mind ning tles: Jumal nnistagu sind ning hoidku sind kurjast! Oo, Muhammed, ma teen mida iganes ksid mul teha. Kui soovid, vin kaks mge omavahel kokku tuua ning nad kik puruks muljuda. Jumala Snumitooja ( ) tles: Vib-olla toob Jumal neist esile jreltulijad, kes kummardavad ainuksi Teda ning ei omista Talle kaaslasi. (Bukhari #3059)

ProHVEti ViiSAkAS kitumiNE

1. Prohveti ( ) lhedane suhe oma kaaslastega: Prohvet ( ) oli oma kaaslastega vga lhedane. See paistab Prohveti ( ) elulugu uurides kohe silma. Jarr ibn Abdullah tles: Kogu minu moslemiks oleku aja jooksul ei ole Prohvet ( ) iial mind keelanud temaga istumast. Kui ta mulle otsa vaatas, siis alati naeratusega. Kord kaebasin talle, et ma ei oska ratsutada ning ta patsutas mind rinnale ning palus minu eest Jumalat: Oo, Jumal, muuda ta tasakaalukaks ning tee ta teistele juhiks ning ige tee juhatajaks. (Bukhari #5739) 2. Prohvet ( ) lahutas oma kaaslaste meelt ning naljatas nendega: Al-Hasan tles: Prohveti ( ) juurde tuli vana naine ning palus: Oo, Jumala Snumitooja, palu Jumalat, et ta vtaks mind Paradiisi vastu! Muhammed ( ) vastas: Vanad naised ei sisene Paradiisi! Seepeale lahkus vana naine nuttes ning Prohvet ( ) tles: elge talle, et ta ei sisene Paradiisi vana naisena, kuna Jumal tleb: Testi, Me oleme loonud nad (noorte neidudena) erilisest meistriteosest ning teinud neist neitsid, kes armastavad samaealisi (abikaasasid). (56:35-37) Prohvet ( ) mitte ainult ei naljatanud oma kaaslastega verbaalselt, vaid ka fsiliselt. Anas ibn Malik tles: Beduiin nimega Zahir ibn Haram tegi Prohvetile ( )kingitusi ning valmistas ta jaoks ka vajalikke asju. Prohvet ( ) tles: Zahir on meie krb ning meie tema linn. Kord lhenes Prohvet ( )talle seljatagant, kui ta oli parasjagu oma kaupa mmas, ning kallistas teda. Zahir tles: Lase lahti! Kui ta sai aga aru, et see oli Prohvet (, ) kes teda kallistas, siis surus ta oma selja Snumitooja ( )rinna vastu. Jumala Snumitooja ( ) tles: Kes ostab minult selle orja? Zahir tles: Oo Jumala Snumitooja, ma olen vrtusetu! Jumala Snumitooja ( ) aga tles: Jumal ei pea sind vrtusetuks. vi siis Sa oled Jumala jaoks igati vrtuslik. (Ibn Hibban #5790) 3. Ta pidas oma kaaslastega nu: Prohvet ( ) ksis alati oma kaaslastelt selliste ksimuste osas nu, mille kohta Jumalalt mingit ksku ei olnud andnud. Ta arvestas alati nende arvamuste ning seisukohtadega. Abu Huraira tles: Ma ei ole iial ninud kedagi, kes oleks nii huvitatud oma kaaslaste siiratest nuannetest kui Jumala Snumitooja (. ) (Tirmidthi #1714)

10

EEsti moslEmitE kuukiri

Eeskujuks meestele
sus sellele lahkelt: Abdullah ibn Omar tles, et Jumala Snumitooja ( ) oli elnud: Kes iganes otsib varjupaika Jumala juures teie kurja vastu, rge sellele liiga tehke. Kes iganes ksib teilt Jumala nimel, sellele andke. Kes iganes teid klla kutsub, vtke ta kutse vastu. Kes iganes teile teene osutab vi heateo teeb, tasuge talle samaga ning kui te ei leia midagi, millega tasuda, siis paluge pidevalt tema eest Jumalat, kuni olete talle tasunud. (Ahmed #6106) Aia tles: Jumala Snumitooja ( ) vttis kingitused vastu ning tasus nende eest lahkelt. (Bukhari #2445) 6. Snumitooja ( ) armastus kige iluga Mughth. Ngin teda Mediina tnavatel oma naise jrel kndimas, pisarad habemelt tilkumas. Jumala Snumitooja ( )tles Al-Abbasile: Kas see ei pane sind imestama, kui vga Mughth armastab Barrat ning kui vga naine teda ei salli? Prohvet ( ) tles Barrale: Miks ei lhe sa ta juurde tagasi? Naine vastas: Kas ksid mul seda teha? Prohvet ( )vastas: Ei, kuid ma kostan tema eest. Naine vastas: Mul ei ole teda tarvis. (Bukhari #4875) 8. Jumala Snumitooja ( ) teenindas end ise: Aia tles: Minult on ksitud, kuidas Jumala Snumitooja ( )oma kodus kitus. Ta oli nagu iga teine mees: pesi oma riideid, lpsis oma lammast ning teenindas end ise. (Ahmed #24998) Prohveti ( ) suureprased kombed ei pannud teda mitte ainult ise end teenindama vaid ta tegi seda ka teiste jaoks. Aia tles: Minult on ksitud, kuidas Jumala Snumitooja ( )kodus kitus. Ta aitas igapevaste toimetustega ning kui kuulis palvekutset (jttis kik katki ning) lks moeesse. (Bukhari #5048)

4. Haigete, kskik kas moslemite vi mitte-moslemite, klastamine: Prohvet ( ) muretses oma kaaslaste prast ning pris alati nende tervise jrele. Kui ta kuulis, et mni tema kaaslastest oli haigeks jnud, ruttas ta temaga sel hetkel koos olevate kaaslastega haige juurde. Ta ei klastanud mitte ainult haigeid moslemeid, vaid ka mitte-moslemeid. Anas ibn Malik tles: Juudipoiss, kes Prohveti ( ) jaoks ttas, ji haigeks ning Prohvet ( )tles: Lhme teda vaatama. Nad lksid teda vaatama ning leidsid isa ta krval istumas. Jumala Snumitooja ( )tles: Tunnista, et ei ole teist jumalust, kes vriks kummardamist peale Jumala ja ma kostan sinu eest Viimsel Kohtupeval. Poiss vaatas oma isale otsa ning isa tles: Tee, nagu Abul-Qasim (Prohveti ( ) hdnimi) tles! Poiss lausus: Ei ole teist jumalust peale Jumala ning Muhammed ( ) on viimane snumitooja. Jumala Snumitooja ( ) tles: Kik listus olgu Jumalal, kes pstis ta prgutulest. (Ibn Hibban #2960) 5. Ta oli tnulik tema vastu osutatud headuse eest ning ta-

sa ning hea vastu: Anas tles: Jumala Snumitooja ( ) ksi oli pehmem kui kskik milline siid, mida iganes olin katsunud ning tema lhn oli magusam kui kskik milline parfm, mida iganes olin nuusutanud. (Bukhari #3368)

7. Jumala Snumitoojale ( ) meeldis teiste eest kostes neid aidata: Abdullah ibn Abbas tles: Barra abikaasaks oli ori nime-

i Q rA

11

mehe igused oma naise le

mEHE iguSEd omA NAiSE lE

Tlkinud: Amina Iirimaalt Allikas: Human Rights in Islam and Common Misconceptions, Abdul-Rahman al-Sheha, lk 54. Mees on perekonna pea, kuna just tema on kogu oma pere eest vastutav. Tema lesanne on ka peret leval pidada. Samas peaks mehe juhtimine olema tis iglust, kannatlikkust ja arukust. Allah tleb: ,,Mehed on naiste eest vastutavad sellega, mis Allah on hele teise le andnud ja mis nad oma varast kulutavad. (4:34) ks phjus paljudest selle vastutuse mehele mramiseks on see, et mehed on ldiselt tugevamad ja ratsionaalsemad, samas kui naised on reeglina nrgemad ja vtavad asju rohkem sdamesse. Need iseloomujooned ei ole ei head ega halvad, lihtsalt erinevad ja Looja poolt nii mratud, et meil oleks vimalik elus ja perekonnas erinevaid rolle tita. Naine on kohustatud kuuletuma oma abikaasa kskudele ja petustele, niikaua kui need ei ki Allahi kskude ja Snumitooja ( ) juhatustele vastu. Prohveti naine Aisha ( ) ksitles Prohvetit ( ,, :) Kellel on kige rohkem igust naise le? Ta ( ) vastas: ,,Naise abikaasal. Snumitoojalt ( ) ksiti: ,,Kellel on mehe le enim igust? Ta ( ) vastas: ,,Tema emal. (Al-Haakim, 7244) Naine ei tohiks oma abikaasalt nuda asju, mida too ei suuda talle pakkuda. Mehe majanduslik olukord on reeglina abielueelselt teada. Ka ei tohiks naine paluda mehel teha midagi, mis kib le tema vimete. Naise lesandeks on vtta oma kaitsva tiiva alla nii lapsed, mees, kui ka tema pere. Samal ajal peab naine jma alati vooruslikuks ja kige kurja eest ka ennast kaitsma. Naine peab olema oma mehe vara usaldusvrne hooldaja. Ta ei tohiks vljuda oma abikaasa kodust ilma mehe teadmise ja nusolekuta. Naine ei vi ka koju lasta kedagi, keda ta abikaasa nende koju siseneda ei lubaks. See kik on tielikult pere au kaitseks ja pereelu harmoonia huvides, nagu Allahi Snumitooja ( ) petas: Kui sa teda vaatad, sa oled temaga rahul ja kui sa annad talle ksu (sooritada mistahes lubatud tegu), ta kuuletub sinule ning kui sa oled eemal, siis ta kaitseb ja hoiab sinu vara ja sugu. Tema on parimaks naiseks. (Ibn Majah, 1862)

12

EEsti moslEmitE kuukiri

Head kodukombed meestele

HEAd kodukomBEd mEEStElE

Tlkinud ja koostanud: Amina Iirimaalt

lAHkuS
Aisha, Prohveti abikaasa, tles et Jumala Snumitooja () on elnud: Kui Jumal soovib he pere inimestele head, siis Ta juhib headuse nende vahele. (Imaam Ahmad, al-Musnad, 6/71; Sahiih al-Daami, 303) ja Kui Jumal armastab he pere inimesi, siis Ta juhib headuse nende vahele. (Ibn Abi alDunya ja teised; Sahiih al-Daami, nr. 1704). Teisisnu, nad hakkavad olema lahked ksteise vastu. See on aga ks nneliku kodu alustalasid. Lahkus kaasade ja laste vahel on igati kasulik ning toob endaga kindlasti kaasa palju paremad tulemused kui karmus, nagu on elnud ka Prohvet ( :) Jumal armastab lahkust ja selle tasu on eriliselt hea, mitte nagu karmuse vi millegi muu halva puhul. (Muslim, Kitaab al-Birr wal-Sillah wal-Adaab, nr. 2592)

NAiSE ABiStAmiNE kodutdES

Paljud mehed mtlevad, et majapidamistd ei ole nende asi. Osad mtlevad lausa, et selline tegevus alandab nende staatust ja positsiooni, kuid Jumala Snumitooja ( ) tavatses mmelda oma riideid, parandada oma kingi ja teha mida iganes mehed tavaliselt oma kodus teevad (Imaam Ahmad, al-Musnad, 6/121; Sahiihal-Daami, 4927). Seda on kinnitanud tema naine Aisha, kui temalt ksiti, millega Jumala Snumitooja ( )kodus tegeles, jutustas Aisha: Ta oli nagu iga teine inimene: puhastas oma riideid, lpsis oma utte ja teenindas end ise. (Imaam Ahmad, al-Musnad, 6/256; al-Silsilat al-Sahiihah, 671) Vastuseks ksimusele, mida Jumala Snumitooja ( ) kodus tegi, on Aisha vastanud ka jrgmist: Ta tavatses teenindada oma perekonda ning kui palveaeg ktte judis, lks ta vlja palvetama.(al-Bukhari, al-Fathi, 2/162). Mned mehed nuavad oma naistelt toitu, kui pott alles pliidil keeb ja laps vajab sa ning hoolt. Nad ei tule selle pealegi, et viksid lapse slle vtta ning temaga seni tegeleda, kuni toit valmib. Olgu need hadiithid neile meeldetuletuseks ja petuseks. Kui mehed tnapeval samuti kituksid kui prohvet Muhammedi ( ) ajal, saavutaksid nad kolm asja: - Jrgiksid Prohveti ( ) head eeskuju, nagu igale moslemile kohane; - Aitaksid oma naisi, nagu igele moslemile kohane; - Tunneksid end rohkem inimlikuna ning vitleksid leoleku ning upsakuse vastu.

i Q rA

13

Head kodukombed meestele

SdAmlikkuS NiNg HEA HuumorimEEl

Sdamlikkus oma naise ja laste suhtes on nneliku ning sbraliku kodukeskkonna loomise nurgakiviks. Prohvetil ( ) oli tavaks oma naisi kohelda hellalt ja hoolitsevalt, nagu niteks on jutustanud Aisha: Jumala Prohvet ( ) ja mina tegime ghuslit (suur puhastumine peale seksuaalvahekorda) heskoos, hest veenust ja ta teeskles, et vtab kik vee endale, nii et ma tleks talle: Jta natuke mulle ka, jta natuke mulle ka. (Muslim bi Sharh al-Nawawi, 4/6). Kui juba Prohvet ( ) ise ei pidanud ennast liiga thtsaks, et oma naisega naljatada, siis ei tohiks ka kski teine mees endast liialt palju arvata. Ka on Prohvet ( ) elnud: Parimad teie hulgast on need, kes on parimad oma naistele. On teada palju lugusid sellest, kuidas Prohvet ( ) nitas les lahkust vikeste laste vastu, nagu niteks ta ttrepojad Hasan ja Husain. Just tema sbralikkuse tttu oli lastel alati hea meel, kui Prohvet ( ) reisilt naases ja nad tormasid kik teda tervitama, nagu on edasi antud ka jrgmises autentses hadiithis: Millal iganes ta reisilt naases, lksid lapsed temaga ue kohtuma. Prohvetil ( ) oli kombeks neid kvasti kallistada, nagu on edastanud ka Abdallah ibn Jafar: Millal iganes Prohvet ( )reisilt naases, lksime talle vastu. hel peval lksime mina, Hasan ja Husain talle vastu. Ta kandis hte meist sles ja teist seljas, kuni judsime Mediinasse. (Sahih Muslim, 4/1885-2772; vt kommentaari Tuhfat al-Ahwandis, 8/56) Ja nd vrrelge seda olukorraga paljudes kodudes, kus ei heideta hid nalju (nalju, mis ei haavaks kedagi ja kus ei oleks valesid), kus ei ole ei kiindumust ega halastust. Kes iganes mtleb, et laste musitamine ei ole mehe vrikusele kohane, peaks lugema jrgmist Abu Huraira poolt edastatud hadiithi: Jumala Snumitooja () musitas al-Hasan ibn Alit samal ajal kui al-Aqra ibn Haabis al-Tamimi istus nendega. Al-Aqra tles: Mul on kmme last ja ma ei ole kunagi htegi neist musitanud. Selle peale vaatas Jumala Snumitooja ( ) talle otsa ning tles: Kes ei nita les armulikkust, sellele ei nidata ka les armulikkust. Ei ole minu s, kui sul on sdame asemel kivi.

Allikas: http://www.sunnahonline.com/index.php?option=com_ content&view=article&id=183:good-manners-at-home&catid=37:purification-of-the-soul

14

EEsti moslEmitE kuukiri

moslemimehe riietus

moSlEmimEHE riiEtuS
1

Tlkinud: Aisha Allikas: http://www.islamqa.com/en/ref/36891/men%20clothing Kui rgitakse islamirivastusest, tuleb reeglina silme ette just kaetud naine. Tegelikult aga on islamis riietumise reeglid nii naistele kui ka meestele. Ja kuigi mehe aura (st katmist vajav piirkond) on viksem kui naisel2, eiravad siiski vga paljud moslemimehed (eriti Euroopas) tnapeval enda katmise osas islami seadust. Reeglid moslemimeeste riietusele viks lhidalt kokku vtta kmne punktiga: 1. Peamine phimte, nagu islamis ldiselt, on ka riietuse juures, et kik, mis ei ole keelatud, on jrelikult lubatud. St, et mehed vivad kanda kiksuguseid riideid, mis ei ole islami seaduse jrgi haram. Islami seaduse jrgi on meestel haram kanda kulda ja siidi, sest Prohvet ( ) tles: Need kaks (st kuld ja siid) on minu kogukonna meestele keelatud ja naistele lubatud. (Ibn Majah 3640) Samuti on moslemitel keelatud kanda loomulikku surma surnud loomade nahku, kui need ei ole enne pargitud. 2. Keelatud on kanda hukesest vi koguni lbipaistvast kangast rivaid, mis lubavad aurat nha. 3. Keelatud on polteiste ja uskmatuid nende riietumisstiilides imiteerida ja kanda selliseid riideid, mis on uskmatutele omased. Abdallah ibn Amr ibn Al-Aas ( ) tles: Jumala Snumitooja ( ) ngi Alit kaht pevalillega vrvitud rivaeset kandmas ja tles: Need on uskmatute rivad, ra kanna neid. (Muslim 2077) 4. Samamoodi kui naistel on keelatud riietumisel mehi imiteerida, on ka meestel keelatud riietumisel naisi imiteerida, sest Prohvet ( ) needis neid mehi, kes naisi imiteerivad ja neid naisi, kes mehi imiteerivad (Bukhari 5546). 5. Moslemitele on sunnaks riietumisel elda bismillh, alustades paremast kljest ja riidest lati vtmisel alustada vasemast kljest. Abu Huraira ( ) jutustas: Jumala Snumitooja ( )tles: Kui te riietute vi teete wudut, alustage paremalt. (Abu Dawud 4141) 6. Uue riideeseme esmakordsel selgapanemisel on sunnaks Jumalat tnada ja elda duaa. Abu Said ( ) jutustas: Kui Jumala Snumi-

1 See artikkel on meil tegelikult juba ks kord Iqras ilmunud (nr 19 islamirivastusest), kuna aga meeste teema kesolevas numbris aktuaalne on ja riietus on ks vga oluline aspekt, millele moslemist mehed tnapeval tihti lbi srmede vaatavad, siis kordame kesolevas numbris seda artiklit. 2 Naisest vivad maksimum nha olla kelabad ja ngu, samal ajal kui mees peab kindlasti olema kaetud vst plvini, seega ei vi ka nemad tavalistes ujumispkstes vi liibuvates riietes ringi kia.

i Q rA

15

moslemimehe riietus

tooja ( ) uue riva selga pani, tles ta selle nimetuse, olgu see siis turban, srk vi rp, ja seejrel lausus: allaahumma lk l-hmd nt ksutnihi sluka khirhu wa khiri m suni lh wa auudhu bik min arrihi wa arri m suni lh (Oo Jumal, Sinule olgu kik listus, Sa oled mind sellega katnud. Ma palun Sinult selle head ja head, mille jaoks see tehti ja ma palun Sinu kaitset selle halva vastu ja halva vastu, milleks see tehti). (AtTirmidhi 1767, Abu Dawud 4020) 7. Sunnaks on ka jlgida, et riided jksid puhtaks, ilma seetttu uhke vi lbe olemata vi sellega liialdamata. Abdallah ibn Masud ( ) jutustas, et Prohvet ( ) tles: kski, kelle sdames on kasvi kanepiseemne jagu lbust, ei pse Paradiisi. ks mees ksis: Aga kui keegi tahab, et ta riided ja kingad ilusad vlja neksid? Ta ( ) vastas: Jumal on Ilus ja armastab ilu; lbus vi uhkus on see, kui eitatakse ttt ja vaadatakse inimestele levalt alla. (Muslim 91) 8. Mustahabb on kanda valgeid rivaid. Ibn Abbas ( ) jutustas: Jumala Snumitooja ( ) tles: Kandke valgeid riideid, sest need on parimad teie riietest ja keerake nendesse ka oma surnud. (At-Tirmidhi 994, Abu Dawud 4061, Ibn Majah 1472) 9. Moslemimeestele on haram lasta htki rivast madalamale kui pahkluu krgusele. Abu Huraira ( ) jutustas, et Prohvet ( ) tles: Kik, mis alakeha rivast on allpool pahkluud, on Tules. (Bukhari 5450) Abu Dharr ( ) jutustas, et Prohvet ( ) tles: Neid on kolm, kellega Jumal lestusmispeval ei rgi ja keda ta ei vaata ega kiida ja neile saab osaks piinarikas karistus. Jumala Snumitooja ( ) kordas seda kolm korda. Abu Dharr ( ) tles: Olgu nad hukkunud ja kadunud! Kes nad on, oo Jumala Snumitooja? Ta () vastas: See, kes laseb oma riva madalamale kui pahkluu; see, kes tuletab teistele meelde, mis teeneid ta neile osutanud on ja see, kes mb oma kaupa valevannete abil. (Muslim 106) 10. Haram on kanda kuulsuse ja edevuse rivaid, ehk siis riideid, mis teiste hulgast silma paistavad, et inimesed nende kandjaid vaataksid ja et nad lbi selle, mida nad kannavad, tuntuks saaksid. Ibn Umar ( ) jutustas: Prohvet ( ) tles: Igaks, kes kannab kuulsuse ja edevuse rivast, selle Jumal lestusmispeval sellesse rivasse riietab. he teise jutustuse kohaselt: ... ja seejrel paneb selle plema. Kolmanda versiooni kohaselt: ... riietab ta alanduse rivasse. (Abu Dawud 4029, Ibn Majah 3606 ja 3607 (hasan))

16

EEsti moslEmitE kuukiri

islamiuudised
i autor: Kili riig b

islamiuudised

Ru

AMNESTY INTERNATIONAL: EUROOPAS DISKRIMINEERITAKSE MOSLEMEID

Allikas: http://www.postimees.ee/819780/amnesty-international-euroopas-diskrimineeritakse-moslemeid/ Inimigusorganisatsiooni Amnesty International sel ndalal avaldatud raportis seisab, et Euroopa riikide valitsused ei tee piisavalt, et moslemite diskrimineerimist takistada. Amnesty kinnitusel on juhtumeid, milles vimuorganid kiidavad moslemite vastu suunatu heaks, edastab AP. Raportis seisab, et paljudes Euroopa riikides on mosleminaistel keelatud kanda nende traditsioonilisi pead ja keha katvaid rivaid. Ka see on diskrimineerimine. Prantsusmaal ja Belgias kui ka osaliselt Hispaanias on mosleminaistel oma riietuse kandmine kas tiesti vi pooleldi keelatud. Amnesty International esindaja John Dalhuiseni snul on lisaks rivaste keelamisele veel mitmeid aspekte, mis nitavad Euroopas moslemite ahistamist. Euroopa riikide valitsused ei tegele piisavalt moslemite vastu suunatud diskrimineerimise ja vgivalla vhendamisega, vaid pigem tekitavad moslemitele probleeme juurde, on Dalhuiseni seisukoht. Mitmes Euroopa riigis on poliitilised rmusliikumised vtnud moslemite tavad luubi alla. Samas saadab neid poliitilisi jude edu, kuna moslemites nhakse vaenlast. Amnesty raportis on ra toodud, et moslemeid kahjustavat tegevust leiab Hispaaniast Hollandini, kuid ka moslemite suhtes tolerantsest Trgist. Amnesty Internationali diskrimineerimisksimuste asjatundja Marco Peroli snas, et Belgias, Prantsusmaal, Hollandis ja veitsis elavaid mosleminaisi ei ole vetud tle, kuigi neil on vastav kvalifikatsioon, vaid selle tttu, et nad kannavad peartikuid. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy on seisukohal, et peartikud takistavad naiste vabadust ning kahjustavad soolist vrdiguslikkust. Prantsusmaal ei tohi peartikuid kanda ka moslemi koolitdrukud. Grande Mosque de Paris juht Dalil Boubakeur on nus raportis esitatuga Euroopas stigmatiseeritakse moslemikultuuri ha enam. Boubakeur lisas, et meedia ja poliitikud sdistavad moslemeid asjades, mida nemad phjustanud ei ole. On siis tegemist majanduskriisi vi ttusega. Euroopa juhte ei huvita, kas tegemist on tavaislami vi radikaalse islamiga. Nende jaoks on kik ks. Islam ei tee Euroopale kahju. Me ootame, et Euroopa ei kahjustaks enam moslemitavasid, jtkas Boubakeur. Raportis tdetakse, et enamik pliseurooplasi peab islamiusku viimase aja sissetungijaks, teadmata, et islam on aastasadu Euroopa ks juhtivaid religioone olnud. See tekitab meelehrmi neile miljonitele moslemitele, kes on snnilt eurooplased, kuid kellelt oodatakse, et nad kodumaale tagasi lheksid.

i Q rA

17

islamiuudised

USAS KASVAS MOSLEMITE JA MORMOONIDE ARV

Allikas: http://www.postimees.ee/826940/usas-kasvas-moslemite-ja-mormoonide-arv/ Usuorganisatsioonide uurimisega tegeleva henduse Association of Statisticians of American Religious Bodies (ASARB) andmetel on moslemite arv USAs kmne aastaga kahekordistunud. Kui kmme aastat tagasi oli islami usku inimesi ks miljon, siis 2010. aastal oli neid juba 2,6 miljonit, edastab mtv3.fi. ASARBi uuring phineb 236 religioosse rhmituse poolt edastatud informatsioonil nende liikmete arvu kohta. Uurijate snul on moslemite arvu kasvu taga islami usku astumine ning USAsse immigreerunud moslemid. Ka mormoonide arv nitab kasvamist, sest kmne aastaga on mormooni usku inimeste arv kasvanud 45 protsendi vrra. 2010. aasta seisuga oli USAs 6,1 miljonit mormooni. Arvuliselt kaotas usklikke enim katoliku kirik, kus on pevavalgele tulnud palju laste seksuaalse rakasutamise juhtumeid. Katoliku kirikust lahkus kolm miljonit liiget. 2010. aastal oli USAs 58,9 miljonit katoliiklast. Uuringu kohaselt kib regulaarselt jumalateenistustel pisut le poole USA usklikest.

VHEMUSTEST KIRJUTATAKSE SAGELI NEGATIIVSETEL VI KURIOOSSETEL ASJAOLUDEL

Allikas: http://www.postimees.ee/828460/vahemustest-kirjutatakse-sageli-negatiivsetel-voi-kurioossetel-asjaoludel/ Tallinna likoolis valminud rahvusvaheline meediamonitooring nitas, et Eesti meedia ksitleb vhemusi sageli negatiivses toonis ja annab vhemuste esindajatele harva sna. Tallinna likooli riigiteaduste instituut ja kommunikatsiooni instituut kogusid rahvusvahelise meediamonitooringu Teiste Snadega kigus infot kaheksa Eesti vhemuse kohta: venelaste, romade, juutide, moslemite, mustanahaliste, asiaatide, seksuaalvhemuste ning puuetega inimeste kohta. Analsiti artikleid, mis olid avaldatud pevalehtedes ja portaalis Delfi mdunud aasta juulist kesoleva aasta mrtsi keskpaigani. Uuringust selgus, et ehkki vhemusi kirjeldatakse meedias ldiselt neutraalses toonis, siis kirjutatakse neist sageli negatiivsetel vi kurioossetel puhkudel ning tstetakse esile nendega seostatud negatiivseid omadusi, tles projekti Eesti koordinaator, Tallinna likooli vrdleva poliitika professor Raivo Vetik. Kigest vhem kui kmnendikus vhemustest kirjutatud artiklitest leiab ka vhemuse esindaja enda kommentaari. Mnede ka Eestis esindatud vhemusgruppide kohta saame infot peamiselt vlismeediast tlgitud artiklitest. Eriti ilmne see tendents moslemite, mustanahaliste ja asiaatide puhul, kus enamus nende kohta avaldatud artiklitest on prit vlismeediast. Eesti pritolu uudiseid on kige rohkem puuetega inimeste, romade ja venelaste kohta. Kige rohkem negatiivseid artikleid kirjutati moslemitest, mustanahalistest ja romadest. Kige neutraalsemad olid artiklid juutidest. Pigem on vhemuste seisukohad avaldatud refereeringutena vlismeediast, mis on stereotpe vimendanud. Moslemitest kirjutatud artiklid olid enamasti vlisuudised, kus philiseks teemaks vgivald, rnnakud, julgeolek, harvem kultuur, perekond, toit. Palju oli ka vastandamist kristlastele, ameeriklastele, ilmalikule elule. Ka mustanahaliste puhul on suur hulk kajastusest vlisuudistena, teemadeks sport ja krimi. Venekeelse vhemuse kohta kirjutatud artiklite monitooringus andsid suuresti tooni neid maininud spordi- ja vlisuudised, ehkki vrreldes teiste vhemustega oli absoluutarvudes venekeelse vhemuse teemalist debatti kige rohkem. Philiseks teemaks limumine, alateemadeks haridus, keeleoskus, ajalooksitlus. Projekti eesmrgiks on fikseerida ning analsida vhemuste kujutamist kuue Euroopa Liidu riigi - Itaalia, Prantsusmaa, Portugali, Hispaania, Eesti ja Rumeenia massimeedias ning pakkuda vlja vimalusi letamaks vhemustega seotud eelarvamusi.

18

EEsti moslEmitE kuukiri

islamiuudised

NORRA MOSLEMID VIDUTSESID MEEDIAAUHINDADEL

Allikas: http://www.best-marketing.ee/article/2012/4/19/norra_moslemid_voidutsesid_meediaauhindadel Teisipeva htul Montreuxs toimunud Festival of Media Global 2012 auhinnakonkursile laekus ligi 1000 td kogu maailmast. Hando Sinisalu koostas levaate parimatest kampaaniatest. Aasta agentuuriketi tiitli plvis MediaCom, aasta reklaamijaks kuulutati Coca-Cola Company. Aasta kampaaniaks valiti Norra MediaComi tehtud Tea Time, kliendiks Norra rassismivastase vitluse keskus. Norra elanikkonnast moodustavad moslemid 3%. Plisnorralaste arvates ei ole moslemid hiskonda hsti integreerunud ja hoiavad omaette. Kampaania eesmrgiks oligi plisnorralaste ja moslemite vahelise dialoogi parandamine. Norrakate arvates peaks dialoogi initsiatiiv tulema sisserndajatelt ja see teadmine saigi loovlahenduse aluseks. MediaCom ttas vlja idee, et moslemiperekonnad viks kutsuda pliselanikke enda koju tassikest teed jooma (tee pakkumine on moslemi kultuuris klalislahkuse smbol). Avalikkuse thelepanu vitmiseks kaasati kampaaniasse ka kuninganna. Kampaania tulemusel klastas rohkem kui 1000 norrakat 200 moslemiperekonna kodu. Kampaania plvis suurt thelepanu nii massi- kui sotsiaalmeedias ja kampaania tulemusel vhenes norrakate negatiivne suhtumine moslemitesse.

MILLEST RGIB NATO SEL KORRAL?

Allikas: http://www.postimees.ee/847370/millest-raagib-nato-sel-korral/ Kottide pakkimine Afganistanis Juba rohkem kui kmme aastat kestvale Afganistani sjale soovib NATO viimaste lubaduste kohaselt vhemalt esialgse joone alla tmmata 2014. aastal. Selle trmini juured peituvad Afganistani presidendi Hamid Karzai viimatise valimiskampaania kigus antud lubaduses, et vrved lpetavad nende riigi elu korraldamise tema teise ametiaja lpuks. Sja venides ja liitlasriikide avalikkuse vsides on NATO aasta-aastalt oma ambitsioone Afganistaniga seoses madalamaks tmmanud. Vahepeal suisa riigiehitusprojektiks kippunud missiooni praegune eesmrk on anda vastutus julgeoleku hoidmise eest 2014. aastaks le kohalikele vgedele. Klausliga, et edasi vivad NATO sdurid sinna jda instruktoritena. Samas terendab praegu alliansi ees ksimus, kes maksab kinni NATO vgedelt vastutuse le vtvate afgaani sdurite ja politseinike palgad ja relvad. Praeguste hinnangute kohaselt kulub selleks 4,1 miljardit USA dollarit aastas ning kindel on, et suuresti vlisabi toel elaval Afganistani riigil seda raha pole. Nii korjabki NATO nd ISAFis osalenud riikidelt lubadusi Afganistani julgeolekujudude toetamiseks prast 2014. aastat. Mned liitlased on juba andnud oma toetuslubaduse. Eesti niteks on totanud vhemalt 500 000 USA dollarit aastas, sama palju pakub ka Lti. Osa riike kasutab oma pakkumise tegemiseks kindlasti ka Chicagos saadavat meediathelepanu. Lppsumma kokkusaamise ajaks ei lubata aga enam mitte Chicagot, vaid juulikuist Afganistani abistajate konverentsi Tokyos. Arvatakse, et suurema osa arvest vtab enda lule USA ning teiste mrkimisvrsete panustajate hulgas seisavad Suurbritannia ja Jaapan. 21. sajandi sbrad NATO ootamatult Aasiasse viinud Afganistani sda tihendas alliansi sidemeid nende vheste lnelikke vrtusi kandvate riikidega, kes ei j Phja-Atlandi rde. Seetttu on Chicagosse oodatud ka niteks Austraalia, Uus-Meremaa, Luna-Korea ja Jaapani esindajad. On ilmselge, et neid krbes slmitud lhisuhteid tahab allianss hoida ka prast Afganistanist lahkumist. Eriti olukorras, kus majanduslik ja sjaline thelepanu kipub prduma Vaiksele ookeanile. Mullune Liiba missioon andis NATO-le spru ka maadest, mille phivrtused ei pruugi enamiku alliansi omadega just kiges kattuda. Sjalise alliansina likab NATO aga kindlasti kasu ka sellest, kui heasoovlike partnerite nimekirjas seisavad Katar, Araabia hendemiraadid ja Jordaania. Venemaa Kui Venemaa president Vladimir Putin 2008. aasta kevadel Bukaresti tippkohtumise teisel peval pressikonverentsil ajakirjanike ette astus, olid NATO liitlased juba USA presidendi George W. Bushi rgitusel judnud deklareerida, et Gruusia ja Ukraina saavad alliansi liikmeiks.

i Q rA

19

islamiuudised
Andmata loomulikult trminit, millal see juhtuda viks. Phjus, mille le Putin vis ehk veel lennukis teel Bukaresti rmutseda, oli kadunud. Moskva oli juba enne Bukaresti teatud liitlasi mjutades vlistanud vimaluse, et allianss annab Gruusiale ja Ukrainale liikmesuse tegevuskava ehk MAPi. Alliansi liikmesmaade liidrid aga lasid enne Putini saabumist spontaanselt phja MAPi kui sellise smboolse vrtuse. 2010. aasta sgise tippkohtumisel Lissabonis sras toona Vene presidendi kohal istunud Dmitri Medvedev kui julupuu. Mnele ji suisa mulje, justkui oleks Venemaale lubatud vga suurt osalust varem Moskva poolt kurjuse kehastusena kujutatud raketikilbis. Asjade tpsemal vaatlusel selgus, et tegu oli vga esialgse visandiga vga ettevaatlikuks koostks. Viimasel ajal mrke Lissaboni stiilis naeratavast koosmeelest NATO ja Venemaa vahel aga theldada pole. 2012. aasta Chicago tippkohtumisele Putin oma kolmandal ametiajal tulla ei soovinud. Kas keegi ka riigikaitsele veel kulutab? Kui USA puhul vib kaitsekulude levaatamist nimetada krbeteks, siis Euroopa sisuliselt juba desarmeerub, leidis ndal tagasi Postimehele antud intervjuus Ameerika analtik Andrew Michta. hendriikide meelehrm on kaunis mistetav: kui klma sja pevil lks nende kontole 50 protsenti kogu alliansi kaitsekuludest, siis viimasel paarikmnel aastal on pingelangusest kergendust tundvad eurooplased nii uljalt riigikaitsest raha ra vtnud, et nd maksavad ameeriklased kinni 75 protsenti kogu suure rituse hinnast. Sstuaja NATO loosungiks on vetud tark kaitse. Ideaalis peaks peasekretr Anders Fogh Rasmusseni propageeritav egiid thendama, et liikmed soetavad endale hisostudena kallist tipptehnoloogiat, mis ksikutele le ju viks kia. Reaalsuses on siiani esinetud tihti viidetega juba varem kiku lastud hisettevtmistele. Chicagos peaks teatavaks tehtama 2025 targa kaitse projekti, nende seas ka Balti huturbemissioon. Seegi on oma elu elanud juba mitu aastat enne, kui targa kaitse loosungiga vlja tuldi. Raketikilp NATO peaks Chicagos deklareerima, et alustatakse vahevimekuse loomisega USA juhitavast raketikilbist, mis peaks Euroopa liitlasi kaitsma ballistiliste rakettide eest. Sisuliselt thendab see, et Trgi vetes paiknevad raketitrjerakettide ja eelhoiatusradaritega relvastatud USA sjalaevad lhevad Saksamaal Ramsteinis asuva NATO vejuhatuse alla. Jrgnevatel aastatel paigutatakse erinevatesse Euroopa otsadesse erinevaid raketikilbi osi. Poola ja Rumeeniasse lhevad USA maal baseeruvad SM-3 raketitrjeraketid ning Hispaania sadamasse hendriikide Aegis-laevad. Valmis peaks raketikilp saama 2018. aastaks. Venemaa, kelle Euroopa-suunalist tuumaheidutust see nestab, on hvardanud, et vastab relvade ELi piirile viimisega. Ksimata ksimus: Sria Otse NATO liikme Trgi krval asub riik, kus toimuvatest kokkuprgetest ja hukkuvatest tsiviilisikutest kuuleb pea igast uudisteprogrammist. Vaieldamatult on Sria Trgile ka julgeolekuprobleem mitte ainult pgenike tttu, vaid ka niteks olukordadega, kus oma kodanikke jahtivad srlased le naaberriigi piiri tulistavad. Ankara on Damaskust ka hvardanud, et juhul kui too end kokku ei vta, vivad nad NATO leppe artikkel 5 phjal liitlastelt abi paluda. Ometi pole Trgi seni Sria ksimust alliansi ametlikku pevakorda tuua ritanud. Miks? Esiteks, nagu Trgi isegi viitab, puudub praegu millegi tsisema ettevtmiseks RO Julgeolekunukogu otsus. Kuigi 1990ndate Balkanil vttis NATO ise initsiatiivi, on allianss hiljem eelistanud ra oodata RO resolutsiooni. Selline alus saadi nii Afganistanile kui Liibale. Iraagile RO tuge ei saadud ning tagajrjeks olid tsised erimeelsused NATOs ja USA liitlaste operatsioon alliansi oma asemel. Iraagis sja jrel tekkinud tugevate Iraani mjudega kaos iseenesestki on ilmselt ks argumente, millest tekkivad mtteparalleelid ei julgusta vimalikke sekkujaid. Lbikukkunud riik vib rahvusvahelise partnerina olla hullem kui diktatuur. Ning islamistidele toetuv kleidi taolises rs habemik ei pruugi riigijuhina olla parem variant kui praegune likonnastatud diktaator. Ning kolmandaks, kui oma liikmete kaitse on NATO phiroll, siis maailmapolitseinikuks olemine alliansi vankumatute alusprintsiipide hulka ei kuulu. Arvestades, et Sria sjamasin vib Trgit riivata pigem eksikombel ja Ankarat sihikule vtnud pole, kipubki sealse veresauna lpetamine rohkem maailmapolitsei kui artikkel 5 alla minema.

VEEL HUVITAVAT LUGEMIST:

Intervjuu kahe moslemipoisist vlislipilasega Tartu likoolis: AASIAST MAAILMA PARIMASSE TUDENGILINNA Allikas: http://www.tartuekspress.eu/?page=1&id=1002&print=1

20

EEsti moslEmitE kuukiri

minu lugu

Minu
lugu

Lood sellest, kuidas keegi on islami leidnud vi islam tema leidnud, on sama erinevad, kui me inimestena oleme. Erinevad sndmused ja inimesed, kes meie ellu satuvad, jtavad meisse oma jlje ja muudavad meid vahel rohkem, kui me arvatagi oskame. Ma olen alati uskunud, et kski asi siin ilmas ei toimu juhuslikult, vaid et sndmused ja inimesed tulevad just siis, kui nad tulema peavad ja siis, kui me oleme selleks valmis. Et rkida teile oma lugu, pean minema ajas tagasi lapseplve. Olen sndinud ja kasvanud maal. Meie pere oli suhteliselt vike ema, isa, de ja mina. Tegelikult kuulus sinna ka lhedal elav emapoolne vanaema. Ta oli meie sage klaline ja minu hoidja. Mletan, et oli palju ksiolemise hetki, aga ma ei tundnud end ksildaselt, sest minu seltsilisteks olid raamatud. Lugemise sain selgeks juba 4-aastaselt. Jumalast ei rkinud mulle lapsena keegi mitte midagi. Jule meil thistati, aga sellest rkimine vljaspool kodu oli rangelt keelatud. Ema ja vanaema olid 1949. aasta repressiooni ohvrid ja eks nad loomulikult kartsid. Mina lapsena seda tol hetkel ei teadnud, pidasin suu ja tundsin rmu ilusast kuusest, mis alati 24. detsembril majja toodi, ning loomulikult kingitustest. 11- aastaselt lksin esimest korda koos emaga kirikusse, sest oli he sugulase leeripha ja soovisime teda nnitleda. Ema siis natuke seletas, et mis asi see leer on jne, mis mulle tol hetkel eriti kohale ei judnud. Aga kirikus mulle meeldis. See oli midagi nii suurt ja vimast, otsekui mingi teine maailm. Massiivsed mrid, maalid, lhtrid, orelimng ja surmtsised inimesed. Ma olin tielikult lummatud. sna varsti prast seda, kui suures lugemisnljas mda raamaturiiulit kolasin, leidsin raamatu, pealkirjaga Hajutatud mdid. Tegelikult oli see ks korralik ateistlik ajupesu, aga mis mina sellest teadsin. Ma lugesin seda suure huviga. Juhtus nii, et raamat, mis oli meldud inimesi Jumalast eemale viima, mjus minule sootuks vastupidi. Mtlesin, et kui nii kangesti ritatakse selgeks teha, et Jumalat ei ole, ju seal siis ikka midagi on ja minus tekkis suur soov Piiblit lugeda. Kodus meil seda loomulikult ei olnud. Ka vanaemal ei olnud. tles, et tal on ainult testament. Sellest ei osanud ma midagi arvata, sest mina tahtsin pris Piiblit, mitte mingit testamenti. Hiljem ma muidugi sain teada, et see ongi ks osa Piiblist, Uus Testament nimelt. Mul oli vanatdi, kes oli sgavalt usklik. Tal oli kgilaual alati maailmatu suur vanaaegses kirjas Piibel. Kisime tal vahel klas ja talle ma siis oma muret kurtsin. Kui

i Q rA

21

minu lugu
jrgmine kord tema juurde lksin, ulatas ta mulle uhiuue Piibli ja tles, et see on nd sinu oma. Eks ma siis ritasin seda lugeda, aga aru suurt midagi ei saanud. 80-ndate lpus hakkas toimuma palju kirikukontserte, ldse hakati rohkem rkima usust ja Jumalast ning massid tulvasid kirkutesse. Niipalju kui vhegi vimalik, kisime ka meie emaga kontsertidel ja mnikord judsime jumalateenistustelegi. Mu vanemad olid ja on tegelikult igeusu kiriku liikmed, kiriklikult laulatud. Mu e olid nad ra ristida lasknud, aga mind mitte. Kui see mulle teatavaks sai ja ksisin, et miks te siis mind ei ristinud, vastas ema, et eks sa ise vaatad, mis sinu jaoks parem on. 1989. aasta kevadel judsin ratundmisele, et peaksin ikka end ristida laskma ja sama aasta sgisel lksin ka leerikooli. petaja Joel Luhamets oli just Kuressaarest lahkumas uut kogudust teenima ja tegi viimase leerikursuse. See oli eriline vlkkursus, kigest 3 htut loenguid ja kogu lugu. Kuid mul oli veel nii palju ksimusi ... Keskkoolis kimise krvalt ttasin koguduses vanurite hooldajana. Aitasin neid majapidamistdes ja lugesin Piiblit ette. Kui keskkool lbi, sai minust samas koguduses kirikuteenija. (See on tegelane, kes paneb kik vajamineva enne teenistusi ja talitusi valmis ja prast stib kik uuesti korda.) Samal ajal astusin EELK Usuteaduse Instituuti teoloogiat ppima, sest minus oli kasvanud kindel veendumus, et pean saama kirikupetajaks. Sellel suurel entusiasmil hakkasid aga peagi tiibu krpima armsad vennad Issandas ehk siis kohalikud meespastorid, kellele ei mahtunud phe, et mingi suvaline tibi ritab nii auvrsesse ametisse prgida. Kll ma siis kuulsin loenguid ja kirjakohti teemal, miks naine ei vi olla kirikupetaja. Olin ikka naiivne laps kll, mtesin, et olgu pealegi, kui nad nevad, et see pole mingi thine tuju, vaid tsine soov ja tahtmine, kll nad siis oma meelt muudavad. Aga vta npust! Abiellusin, snnitasin poja ning lapse krvalt tegelesin judumda ka pingutega. Aga mida aeg edasi, seda enam sai selgeks, et kirikupetajat minust ei saa. Ma kisin kll aastaid praktikandina teenimas erinevaid kogudusi ning tegin matuseid jne, aga see oli ka maksimum, mida saavutada nnestus. Kahel korral saadeti mind siiski ka diakonieksamile (diakon on kige madalama astme vaimulik luterlikus kirikus), aga kummagil korral ma seda eksamit ei sooritanud. Nii oli lihtsalt kokku lepitud, nagu hiljem teada sain. eldakse, et me saame mnest olukorrast alles mitme aasta prast aru, et milleks see vi teine asi vajalik oli. Ehkki ma olin tol hetkel kohutavalt kurb, judis mulle hiljem kohale, et see ei olnudki mulle mratud. Jumalal oli midagi paremat plaanis. 2005. aastal tekkis vimalus minna Iisraeli palvernnakule. Soov minna oli nii suur, et vtsin selleks elus esimest (ja loodetavasti ka viimast) korda pangalaenu. See reis oli mitmeski mttes vajalik mida ma siis muidugi jlle ei teadnud. Programm oli tihe, mda erinevaid kristlas-

giid oli taani pritolu juut. Pidevalt rhutasid nii tema, kui ka reisikaaslaste hulgas olnud meespastorid, et moslemite linnaosad on ohtlikud ja rpased ja et moslemid ise on ka hed erilised rpakollid. Niteks Petlemma me minna ei saanud ohtlik on. juutide elust-olust nidati meile muidugi korralikku piltpostkaardi poolt. ja enamus reisiseltskonda oligi veendumusel, et elu iisraelis oleks nagu lill, ainult vastikud moslemid segavad.
Kui keegi midagi vga kiidab ja samas mingit teist asja hullult maha teeb, siis minus tekitab see hoopis vastupidise reaktsiooni. Tnaval kndivaid moslemeid vaadates ei tundunud nad ldsegi mitte rpased. Ohtlikkuse kohta ei osanud midagi arvata. Titsa rahulikud ja normaalsed tundusid. Templimel oleks osad meist (ja ka mina) soovinud minna moeesse, aga see keelati meil ra vib

tele olulisi paiku. meie

jeruusalemma kaikus azaan, mis tekitas nii vrastust kui huvi. meile seletati, et moslemid teevad seda nimme, et juudid Nutumri res rahus palvetada ei saaks ...
jllegi ohtlik olla. le Prast seda reisi muutus nii mndagi. Ma leidsin endas judu teha oma elus mitmed kardinaalsed otsused ehk teisisnu lpetada ra asjad, mis oleksid tulnud juba ammu ra lpetada. Muu hulgas leidsid lpu ka pikale veninud teoloogiapingud ning mttetuks muutunud abielu. Kergendust pakkusid mlemad. ha enam hakkas tunduma, et elu on vimalik ka vljaspool kirikut. Ja lks nii, et hel hetkel olin olukorras, kus minu kui ttaja teeneid koguduses enam ei vajatud ja tegin siis otsuse, et sel juhul ei ole neil mind ka koguduse liikmena vaja. Jumalat uskusin ikka, aga inimestes, kes tema sna kuulutavad, olin tsiselt pettunud. Vtsin oma paberid vlja, aga mne teise kogudusega liituma ei kiirustanud, ei tundnud mingit vajadust ka. 19 pikka aastat oma elust olin olnud kirikuga seotud ja htkki ei olnud enam midagi. Lksin koju telises mustas masenduses ja mul tusis krge palavik. Mu vanem poeg tles, et ra muretse ma otsin sulle t. Seda ta ka tegi. Surfas veidi netis ja leidis sobiva tkuulutuse. Helistasin ja eldi, et saada oma CV

22

EEsti moslEmitE kuukiri

minu lugu
ning tule vestlusele. Niisama kki, kui mu palavik tekkis, see ka kadus. Ma sain selle t. Ning oh imet! Ma avastasin, et vljaspool kirikut on palju toredaid inimesi ja tepoolest, elu ilma kirikuta ongi vimalik. Mingil hetkel avastasin enda jaoks suhtlusportaalid. Osalt igavusest, osalt lootusest leida enda krvale normaalne mees. sna kiiresti sain aru, et sealt vib leida mida kike, aga normaalset meest, kellega hist tulevikku rajada, ilmselt mitte. Tundus, et valdav enamus oli seksijahil ja mni oli lihtsalt selline, kellele olnuks hdasti vaja natuke aju juurde siirdada. nneks ei olnud kik sellised. Tekkisid esimesed kokkupuuted moslemite ja islamiga. Enamikul tuli kll peale tere jrgmisena armastusavaldus, aga mni sai sellest le ka ja oli vimeline tiesti arukaks vestluseks. Vahel vihastas mne lausa vlja, sest ega veendunud kristliku teoloogina saanud ometi knalt vaka all hoida. Mningad teadmised ma siiski sain ja huvi islami vastu vaikselt kasvas. Kord, tiesti juhuslikult, kohtasin oma tulevast abikaasat. Pidasime pikki vestlusi, mis venisid teinekord vaat, et varahommikuni. Ta rkis mulle palju islamist. Mulle meeldis, et ta mind ka kuulas, et mis on minu kogemus ja kuidas kristluses on ja siis rkis, kuidas sama teemaga on islamis. Avastasin, et paljud Piiblist tuttavad lood on ka Koraanis olemas ja et Jeesus on ka moslemitele n. oma poiss, kuigi nad ei tunnista teda Jumala pojaks, sest Jumalal pole ei poega ega ttart. Ta seletas mulle ka moslemite toitumist puudutavaid reegleid. Esimene samm moslemiks saamise teel oligi see, et loobusin sealihast ja alhamdulillah, siiamaani ei ole ma sellest kordagi puudust tundnud. Eelmisel suvel me kohtusime ja abiellusime. Esimest korda elus reisisn ksi ja veel nii kaugele, Aleeriasse siis. Mitmed on ksinud, et kas sa ei kartnud? Melda vaid sa lksid ksi islamimaale, kohtuma vra mehega, kes pealegi on veel moslem. Ega neid musti ei tea ju, mis nad teha vivad. Jrgnesid tpilised lood araablastest, kes abielluvad eurooplastega selleprast, et siia elama tulla ja prast ei taha seda naist tundagi jne. Ilmas juhtub jah, paljusid asju, aga kellelgi ei ole igust mulle hda kraaksuda, kuna ma abiellusin moslemiga. See on minu elu. Ega eestlasegagi abielludes igavene nn ja armastus tagatud ole. Ma kartsin jah, aga ma kuniks ma reisil olin, sest ma olin ksi. Aga kui kohtusime, valdas mind selline rahu ja teadmine, et kik on korras, ma judsin koju ning enam pole vaja millegi prast muretseda. Ja nii ka oli. Nd avanes mul vimalus nha, milline on tegelik elu moslemiperes. Araabia klalislahkusest olin ma muidugi kuulnud, aga ks asi on kuulda ja teine asi seda kogeda. Kuid see, kui puhtad on moslemid, vttis mul lausa suu lahti. oi,

ja nende kodud on vga puhtad niipalju kui mina ngin. Kordagi ei tundnud ma ei tnaval ega histranspordis mingit higi vi mustuse lehka, mis meil nii tavaline on, eriti suvisel ajal. Napi kuu aja jooksul, mis mul oli vimalus Aleerias veeta, kasvas mu veendumus veelgi, et islam on just see, mida ma vajan. Tagasi kodus, ritasin esimest korda ramadaanipaastu pidada. Kodused ei judnud ra imestada, et mis hea prast ma keset d smas kin ja pev otsa ivagi hamba alla ei vta. Eks siis pdsin selgitada. Palvetada ma siis veel ei osanud, ainult paastusin. Tahtsin nha, kas ma olen selleks ldse vimeline. Ramadaani lppedes kutsus armas de Aisha mind endale klla ja nitas, kuidas palvetamine tpselt kib. Prast seda klaskiku hakkasin palvetama. Algul oli see oi kui vaevaline, aga mne kuu prast tagasi abikaasa juures ja koos palvetades, sai selgemaks. ppida on muidugi palju ja ppima peame me surmani, aga algus on tehtud. Palju kasu on olnud Iqrast ja olen saanud tuttavaks mne moslemist ega. Loodan sel suvel inaAllah taas kord Aleeriasse sita ja koos oma kalli abikaasa ja perega ramadaani veeta ja enne ramadaani ka lpuks ometi oma ametliku ahaada elda, inaAllah. Selline on minu lugu. Per aspera ad astras lbi raskuste thtede poole. Alhamdulillah kige eest. Aile

ma oleks tahtnud elda sellele iisraeli giidile ja kigile kristlikele pastoritele, et te ei tea mitte midagi, kui tulete moslemite rpasusest rkima. Ok, tnavatel vib ju prahti olla, aga inimesed

i Q rA

23

minu mediina

midA roHkEm Pid, SEdA ENAm tuNNEd, kui VHE SA tEAd

Viimased kuud on linud mrkamatult kiiresti ja juba jlle on suvi saabumas. Suurem osa ajast on linud pitava materjaliga tegelemisele ja muud huvitavat polegi ma eriti ette vtnud, vlja arvatud vike matk paari sbraga likooli lheduses asuva me otsa. Kuid see oli miski, mida olin juba pikka aega teha tahtnud, aga nnestus lpuks teoks teha alles hel kevadvaheaja hommikul. Muidugi ei ole tegemist mega, mille otsa ronimist viks veel pris mgironimiseks nimetada, kuid see matk oli siiski kehale mnusalt vsitav ja andis samas videtavalt alates 1517. aastast pris pikka aega ottomanide valitsemise all, teab Jumal paremini, millega seal me otsas tpselt tegemist on. Mingit suurt uurimistd ma tpsema informatsiooni vlja selgitamiseks ka ei hakanud ette vtma, kuid ilmselgelt olid seal mingisuguste kaitserajatiste jnused: kaevikud, mrid ja miski, mis minu vhikliku silma jrgi paistis olevat vana katapuldi- vi kahuripositsioon. Jrjekordne semester on lppemas ja seekord thendab see ka minu teise ppeaasta lppu Mediinas. Nende kahe ppeaasta kokkuvtteks vib elda, et kuigi olen saanud oma siinolekust mitmel moel kasu ja ppinud palju uut, ei ole ma tegelikult veel vga palju targemaks saanud ja araabia keele selgeks saamisest ei saa veel juttugi olla. Ma ei rita vita, et siinne likool ei ole mind araabia keele ppimisel aidanud, vaid tahan hoopis elda, et mida rohkem ma ppinud olen, seda enam olen hakanud mistma, kui vhe ma tegelikult tean. Ainuksi araabia keel ise on tohutult rikas ja mitmeklgne, nii et paari aastaga seda juba selgeks ei pi. ks meie grammatika petaja kirjeldas niteks sel semestril pitavat nii, et me vtame igast merest he tilga ja enam-vhem nii see ka on. Vhe sellest, et niteks hel snal vib araabia keeles olla mitu erinevat mitmust vi kmneid erinevaid thendusi vi et hte ja sama objekti vib nimetada mitmesaja erineva nimetusega - araabia keel on otseselt seotud meie usuga, mistttu nuab selle ppimine rohkem, kui lihtsalt judmist tasemeni, kus me suudame selles keeles suhelda. Seda ka seetttu, et keegi

ei saa iialgi tielikult mista islami algallikaid, koraani ja sunnat, ilma et ta oleks vga tugev araabia keele kikides erinevates klgedes.
Mletan, kuidas ma vahetult peale islami vastuvtmist kohtasin Poolas hel islamiseminaril kahte Mediina Islamilikooli pilast. Neid nhes tundus mulle siis, et tegemist on justkui suurte petlastega. Loomulikult ma eksisin: paari-kolme aastaga juba islamipetlaseks ei saa. Nd, olles ise nendega sarnases olukorras, loodan vga, et Eestisse tulles ei nhta mind nii, nagu ngin mina neid kahte venda mni aasta tagasi, sest tegelikult ei ole minust veel saanud isegi telist islamipilast ja petlaseks saamisest on praegu rmiselt vara rkida. Vibolla ehk kunagi tulevikus, inaAllah, kuid praegu on sinna veel vga pikk tee...
Pildid: erakogu

ajule prast pikka ppimist vrskendava puhkuse ning me otsast avanes linnale imeilus vaade. Lisaks leidsime sealt varemed, mida keegi on Google Earthis nimetanud Ottomani impeeriumi kindluse varemeteks ja kuigi Mediina oli testi

Autor: Yusuf Saeed

24

EEsti moslEmitE kuukiri

Pariisi Suur moee ehk la grande mosque de Paris

Pariisi Suur Moee ehk

la Grande Mosque de Paris
Autor: fotod Villu, tekst Aisha Allikad: fotod Villu erakogu, tekst http://fr.wikipedia.org/wiki/ Grande_Mosqu%C3%A9e_de_Paris La Grande Mosque de Paris ehk Pariisi Suur Moee on ks suurimaid moeesid Prantsusmaal. See on ehitatud hispaania-mauri stiilis ja selle minarett sirutub 33 meetri krgusel. Moee asub Pariisi 5. kvartalis Jardin-des-Plantesi (Botaanikaaia) linnaosas Georges-Desplas tnav 6. Moee asutajaks ja esimeseks islamiinstituudi direktoriks oli Si Kaddour Benghabrit. Kuigi moee asutamise idee prines juba 19. sajandist, avati moee 1926. aastal. Pariisi Suure Moee ajalugu on seotud kolonisatsiooniga. Esimene projekt selle rajamiseks on teada juba 1842. aastast, kuid Maroko suursaatkonna abi projekti tideviimisel on mainitud ka 1878. ja 1885. aastal. Pariisi Suurest Moeest sai esimene moee, mis Prantsuse impeeriumi emamaale ehitati. See sai valmis peale I maailmasda, et austada neid 70 000 moslemit, kes andsid oma elu Prantsusmaa eest. Moee ehitust finantseeris Prantsusmaa

i Q rA

25

Pariisi Suur moee ehk la grande mosque de Paris

(1920. aasta 19. augusti seaduse kohaselt, mis mras 500 000 franki moeed, raamatukogu, loengu- ja konverentsisaale sisaldava Islamiinstituudi rajamiseks). Moee ehitati botaanikaaia krvale, vana haigla kohale. Nurgakivi sai paika pandud 1922. aastal. Moee nnistati sisse 16. juulil 1926. aastal. Kohal olid ka tolleaegne president Gaston Doumergue ja Maroko sultan Moulay Youssef. President pidas kne, kus rhutas Prantsusmaa ja moslemite sprussuhete tugevdamise olulisust ja kinnitas, et Prantsuse Vabariik kaitseb kogu hingest kiki religioone. Pariisi Suur Moee puhul on arhitektuuriliselt malli vetud Fesi Qaraouiyiini moeest, mis on Maroko ks olulisemaid moeesid ja ks vanimaid silinud moeesid maailmas. Moee dekoratsioonide jaoks toodi kohale spetsialistid Phja-Aafrikast ja kasutati vaid traditsionaalseid materjale. Minareti puhul veti malli Tuneesia Zitouna moeest. Kokku on moeekompleks 7500 m. Sinna alla kuulub suur palveruum, medrese (kool), raamatukogu, konverentsisaal, araabia aiad (kokku 3500 m) ja lisad (restoran, teesaal, hammam, poed). Kokku vib moees korraga palvetada 1000 inimest. Vajadusel saavad naised kasutada eraldi suurt palvesaali. Olemas on ka meestele ja naistele eraldi ablutsiooniruumid ja sisseps ratastooliga inimestele.

Teise maailmasja ajal oli Pariisi Suur Moee natside sissetungil oluliseks vastupanuliikumise kantsiks nii Prantsusmaal elavatele moslemitele kui ka Phja-Aafrikast sisse toodud moslemitest sduritele. Just siia tid moslemitest sdurid varju briti langevarjurid (kuna moee on ehitatud koobastele ja tunnelitele, oli siit lihtne inimesi mrkamatult edasi toimetada). Siia toodi natside eest peitu ka kik kohalikud juudi perekonnad, keda moslemid tundsid vi kes ise nad les otsisid, et neid siin varjata, kuni nende paberid korras ja nad said edasi vabadesse riikidesse vi le Vahemere Magrebisse pgeneda. Doktor Assouline on tunnistanud, et Pariisi Suures Moees varjati kokku 1600 juuti. Pariisi Suure Moee rektori Si Kaddour Benghabrit jreltulijatele anti 2005. aastal le aumedal, kuna ta pstis 100 juudi elu sellega, et vljastas neile moslemite usutunnistused, mille jrel natsid nad vabastasid ja deportatsioonist loobusid. Tnapeval on Pariisi Suur Moee Prantsusmaa peamoee. Selle rektoriks on 1992. aastast Dalil Boubakeur. Moee on vhem moee selle originaalthenduses ja rohkem poliitiline relv nii prantslaste kes, kes lbi selle rhutavad oma tolerantsust ja seda, mida kike nende riik moslemite heaks on teinud; kui ka moslemite endi kes Aleeria ja Maroko poliitiliste erimeelsuste tttu on niteks Pariisi Suur Moee jnud pigem aleerlaste kasutada, samas kui marokolased on ehitanud uue moee Evrysse. Pariisi Suur Moee ei ole vaid palve- ja ppepaik moslemitele, vaid seda vivad lbi aasta vaatamas kia ka turistid. Turistidele on suletud vaid palveruumid ja koraanippe ruumid, kus vivad kia vaid moslemid. Turistid armastavad klastada ka moee traditsioonilist restorani, teesaali, hammami ja suveniiripoodi.

26

EEsti moslEmitE kuukiri

Arvamuslugu - mis vi kes on Hezbollah?

ArvAmuslugu - mis vi kEs on HEzbollAH?

Rubriigi autor: Amina Bahrainist Kui kuuleme nime Hezbollah, tekitab see meis snagi vastumeelse tunde. See nimi toob meelde terrorismi, pommitamised, tapmised ja pnismiinid. Aga mida see nimi thendab? Hezb thendab hingut, seltsi, hendust, parteid ning Allah thendab Jumalat. Kokku thendab see Jumala partei Hezbollah, kuigi sellel ei ole midagi tegemist ei Jumala ega islamiga ega ka mingi muu religiooniga maailmas. Hezbollah asutati Liibanonis 1982. aastal seal asuvate iiitidest vhemuslaste poolt Iraani Revolutsioonilise Kaardive kaasabiga Iisraeli okupatsiooni vastu ja et levitada iiitlikku revolutsiooni ehk rajada fundamentalistlikke iiidi riike erinevatesse Araabiamaadesse. Hezbollah ei ole mitte ainult opositsioonipartei vaid ka relvastatud rhmitus, kes kontrollib suurt osa Liibanoni territooriumist, sealhulgas ala, kus elavad iiidi kogukonnad. Iraani ajatolla Khomeyni ja tema jrgijate abiga koondati Liibanoni iiidid riigis juks, kellel on nd oma armee, TV jaam Al-Manar, parlamendi blokk, oma veebilehekljed ja ka sotsiaalteenuste eestkoste vrgustik, haiglad, polikliinikud, koolid ja riettevtted le Liibanoni, eriti Luna-Liibanonis ja Bekaa orus. Hezbollahil on vga tugev lemaailmne luure- ja spionaaivrgustik. Hezbollah saab inspiratsiooni Iraani revolutsioonist ja kogu nende vljappe prineb Iraani Revolutsiooniliselt Kaardivelt (Revolutionary Guard) ja ka peamise finantstoetuse Teheranist, Iraanist ja ka Sriast (mis antud hetkel on kll muutunud vastupidiseks). Kinnitamata andmete phjal saab Hezbollah Iraanilt aastas 100 miljonit dollarit koos relvade, vljappe ja tehnilise toega. Ka Sria valitsus, eesotsas Bashar al-Assadiga, toetab seda tegevust, andes loa relvade Sriasse toomiseks, kust need siis edasi Liibanoni toimetatakse ja ka Sria territooriumil kasutamiseks, kus toimub suur osa Iraani organiseeritud sjalisest vljappest. Nii Iraani kui ka Sriaga on Hezbollahil eriti lhedased suhted, nagu ka eelpool mainitu kinnitust annab. Muidugi antud hetkel on olukord vastupidiseks muutunud, sest Hezbollah teeb koos Iraaniga kik, et hoida alles Sria valitsust koos Bashar al-Assadiga.

i Q rA

27

Arvamuslugu - mis vi kes on Hezbollah?

Pidevalt lekib infot, et Iraani pritolu sdurid (Revolutsiooniline Kaardivgi) tegutsevad Sria territooriumil Assadi valitsuse eest videldes. Samuti on ka palju fakte sellest, et Iraanist on saadetud hulgaliselt otse vanglatest kige ohtlikumaid kriminaale Sriasse, kellele on antud seal vabad ked tegutseda Assadi ja Sria valitsuse kaitseks. Hezbollah vaimulikuks juhiks peeti eik Mohammed Hussein Fadlallahi, kes suri aastal 2010 75-aasta vanuses. Hezbollahi juhib alates 1992. aastast Iraani pritolu ja Iraanis ning Iraagis vljappe saanud Hassan Nasrallah (snd 1960), kes jrgib ajatolla Khomeyni ideoloogiat ehk teisisnu radikaalset iiitide usulahku nimega Welayat Al-Faqih, kus nad jumaldavad inimest nimega Waly Al-Faqih ja antud hetkel on see inimene ajatolla Khomeyni Iraanis. Welayat Al-Faqih on ususekt, mis phineb teoorial, et Waly Al-Faqih saab korraldusi otse Jumalalt teatud isiku kaudu, kes on olnud peidus maa all umbes 1400 aastat ja keda kutsutakse nimega Al-Mahdi. Et rohkem teada selle ususekti Welayat Al-Faqih teooriast, lugege artiklit IQRA numbrites 32 ja 33 nimega Iraani impeeriumi tus ja langus. Tnapeval on Hezbollahil palju rakke le kogu maailma, kaasaarvatud Luna-Ameerikas. Nende missiooniks on korraldada terrorirnnakuid Iraani kasuks vi kaitseks, tekitades samas suure kaose. Hezbollahi kontol on palju tapmisi, organiseeritud pommiplahvatusi, enesetapurnnakuid Lhis-Idas ja mujalgi, raketirnnakuid ning ka paramilitaarset tegevust, inimrve jne. Ka endise peaministri Rafik Hariri tapmine 2005. a veebruaris on Hezbollahi ktet. Nimekiri on vga pikk, kui kik need tapmised ja mrvad kirja panna.

Samuti on Hezbollahi tegevus laialdane USAs, kus kasutades raha, mis on tulnud lbi kriminaalse tegevuse, rahastatakse sealseid terroristlikke organisatsioone. Hezbollahil on ulatuslik infrastruktuur le Euroopa, pakkudes logistika- ja finantsteenuseid. Palju sissetulekut on tulnud ka Aafrikast mitmete varifirmade kaudu ja teemantide rist. Lisaks voolab meeletult raha sisse Ladina-Ameerikast lbi narkokaubanduse, rahapesu, vltsdokumentide ri, relvari ja ka inimkaubanduse.

mehed, kel kaks naist, peavad abielluma kolmandaga jne. Siis ta kskis neil minna kladesse elama, et seal heskoos kogu piirkonda kontrollida. Ta tuli vlja loosungiga, mis tles: Raha, hariduse ja lastega me hakkame seda riiki valitsema. Tnapeval on neil palju mehi 30 vi 40 lapsega ja rohkem kui 100 lapselapsega. Nad on kik selle iiitide ususekti jrgijad, mis algselt arenes vlja Iraagist, et ehitada Mahdi impeeriumi. (Vaadake infot IQRA numbrites 32 ja 33 artiklis Iraani impeeriumi tus ja langus). 1921 oli aasta, mil alustati Bahreini levtmisega ja paljud selle usulahu iiad emigreerusid Bahreini. Pevad ja aastad lksid, asjad muutusid ja plaanid said kohandatud. Kui Al-Khomeyni sai Iraanis vimule, hakkas ta neile kigile raha saatma, et neid tugevdada, kukutada valitsus Bahreinis ja laiendada edasi Iraani mullade reiimi. Lbi aastate pdsid nad ikka ja jlle ja pavad siiani, iga kord erineval kujul, mis vhegi lemaailmse liikumisega sobib. 80ndatel aastatel, mil Hezbollah loodi, hakkasid nad ehitama oma Bahreini rakukest. Peaidee oli tekitada Bahreinis militaarne ksi Iraani jaoks, et aiadata Bahreini valitsejat kukutada. Kik need iiad, keda esindab AlWefaq partei, peidavad end miste opositsioon taha. Aastaid on iia opositsiooni Bahreinis Hezbollah poolt tugevalt treenitud. Sajad, kui mitte tuhanded, on lbi aastate Hezbollah poolt treenitud peamiselt Liibanonis, Iraanis Sria kaudu ja Iraagis. Jttes mulje, et nad klastavad phasid paiku, antakse neile pass reisimiseks treeninglaagritesse, kus nad teenivad oma Hezbollahi tiitlid.

HEzBollAH BAHrEiNiS
Et seda paremini mista, vaadake Bahreini demograafilist struktuuri. Bahrein on riik, kus elab inimesi paljudest erinevatest uskudest moslemid, kristlased, juudid ja paljud teised religioonid on Bahreinis esindatud. Enamuses on moslemid ja neid vib jagada sunniitideks ja iiitideks. iiasid saab jagada tavalised iiad ja iiad, kes jrgivad Iraani Welayat AlFaqihi usku. Bahreini kodanikud ja vlismaalased elavad igal pool le kogu riigi ja sealhulgas ka tavalised iiad. Kuid iiad, kes jrgivad Welayat Al-Faqihi, teistega ldiselt ei segune ja nad elavad omaette oma klades vi suurte gruppidena linnades. Nad on endid kogu lejnud riigist isoleerinud ja nende klad asetsevad ksteisele lhestikku. Nad hakkasid neid klasid le vtma alates 1921. aastast. 1921 oli Bahreinis vga huvitav aasta, kui selle iiitide ususekti peavaimulikud kutsusid kokku kik oma jrgijad. Neid oli sel ajal sna vhe, sest paljud keeldusid inimest kummardamast ja see plaan oli alles uus. Tolleaegne peavaimulik andis neile ksu paljuneda ja iivet tsta, et suurendada sekti elanikkonda. Ta tles, et iga mees, kes on juba abielus, peab abielluma veel teise naisega ja

28

EEsti moslEmitE kuukiri

Arvamuslugu - mis vi kes on Hezbollah?

Tnapeval on pea kik Bahreini klad tielikult selle iia sekti kontrolli all. Kik need, kes said Hezbollahi koolituse ja on tagasi Bahreinis, on omakorda avanud koolituskeskused, et teistega oma oskusi klades ja farmides jagada. Hezbollahil on mnedes tiheda asustusega klades Bahreinis militaartegevust ja need klad on saanud vljappelaagriteks Hezbollahi vitlejatele. Hezbollahi vitlejate juuresolek Bahreini klades on muutnud kla elanikud inimkilpideks. Vljappe phieesmrgiks on koolitada teatud linnade ja klade vitluse gerilja stiili, mis on kige ohtlikum vitlusstiil. Igas klas on Hezbollahi rakk, mis on varustatud erinevat liiki relvadega. Juba aastaid kasutavad nad oma klade kallast relvade ja narkootikumide salakaubaveoks. Kuni 21. mrtsini 2011 on Bahreini valitsus konfiskeeritud rohkem kui 100 000 erinevat relva, sh klmrelvad nagu mgad ja pistodad. Welayat Al-Faqihi iiitide kogukond Bahreinis on loonud riigi sees oma riigi, kus Issa Qasim on valitsejaks, Ali Salman peaministriks ja Hezbollah rakud on politseiks ja sjaveks. Selle kogukonna sees on kehtestatud krge juhtiv nukogu, mis on tuntud kui Al-Majlis Al-Olamae. See nukogu koosneb krgetest usulahu usujuhtidest. rised kokkuprked nende ja politseijudude vahel. Pomme oli istutatud le Bahreini ja kladest said nagu kindlused koos nende elanikest inimkilbiga. Kui valitsus hakkas neisse kladesse lbi murdma, tehti kige metsikumad avastused nagu: maa-alune tieliku varustuse ja 400 voodikohaga haigla; majadevahelised maa-alused tunnelid; tohutu hulk relvi; kohalikud kuulitehased; kohalikud klmrelvade tkojad; kohalikud pommitkojad; arvutid, kus leidus infot kikide kohta Bahreinis. Mned dokumendid sisaldasid Valge Peva plaani. Lhidalt thendas see peva, kus kik iiad Welayat AlFaqihi sektist on pealaest jalatallani valgesse riietatud ja lhevad vlja, olles samal ajal varustatud igasuguste relvadega ning tappes kiki ja siis tmbavad tagasi end klades varjates. Jumal tnatud, et valitsus saavutas kontrolli ja rikkus kik plaanid juba eos. Alates sellest hetkest on Bahreini valitsus ja kodanikud teadlikud, kui ohtlik on Hezbollah ja kui ohtlik on Welayat Al-Faqih. Sel peval vabastas Tema Krgeausus kik vangid ja hakkas muutma phiseadust, saades selleks riigi hartalt loa. Sektantlik vorm, mis nad olid loonud, hakkas kaduma ja Bahreinist sai ks suur pere. Igaks ttas ksikes riiki les ehitades vi me ainult arvasime, et oleme ks suur pere? Opositsioon ainult kuritarvitas seda keskkonda, et saada kontrolli alla nii palju valitsuse rajatisi kui vhegi vimalik. Hetkel, kui ks nende hulgast saavutas krge positsiooni, palkas ta seejrel vaid iiite Welayat Al-Faqihi usulahust, et nende kontrolli suurendada. Antud hetkeks on see protsent judnud jrgnevani: tervishoiuministeerium 97%; haridusministeerium 95%; energeetikaministeerium - 90%. Lisaks paljud muud kohad kuhu iganes nad jala ukse vahele said, muutsid nad selle kohe sektantlikuks ja palkasid ainult oma ususekti jrgijaid, andes neile kik hvitised ja palgatusud. Nad ei olnud kunagi oma plaani Bahrein Iraani kasuks le vtta krvale heitnud ja mida iganes Bahreini valitsus neile andis, tulid nad tagasi ja palusid rohkem, et oma vimu laiendada. Lihtsalt nad muutsid oma taktikat, kuidas Bahrein le vtta. lejnud elanikkond ei olnud sellest kigest ldse teadlik, kuni nad said oki 14.veebruaril 2011. aasta vltsrevolutsiooni nol. Alles sel peval said nad teada, kui kaugele on Iraani reglement Bahreinis imbunud.

NENdE PAljAStAmiNE jA AVAlikkuStAmiNE

90ndatel aastatel alustas Ali Salman (kes on praegu Al-Wefaqi juht) Bahreinis kaost, ritades kukutada valitsust selle iiitide ususekti vaimulike esindaja Abdulamir Al-Jamri (Mansoor Al-Jamri isa, kes toimetab Al-Wasat ajalehte Bahreinis) eestvedamisel. Hezbollahi rakud muutusid sel ajal vga aktiivseks ja toimusid ve-

rEform
Kui Tema Krgeausus kuningas Hamad bin Isa Al-Khalifa hakkas Bahreini valitsema, tuli ta vlja oma reformivisiooniga. Ta kutsus kik kokku ja palus neil kogu see meeletus lpetada ja uue lehekljega alustada, kus igaks annab oma panuse riigi arenguks ja mitte hvitamiseks. Kik nende juhid aktsepteerisid seda, eriti peale hulgalisi kirju, mis nad kirjutasid ja andestust palusid.

ProBlEEmid klAdES
Religiooni- ja opositsioonijuhtidel tekkis mure, kuidas oma jrgijaid kontrollida. Sest see kontseptsioon

i Q rA

29

Arvamuslugu - mis vi kes on Hezbollah?

jumaldada pimesi inimest kui Jumalat nnestub paremini pimedal ajastul, mitte aga arenenud ja avatud liberaalses kogukonnas nagu Bahrein, kus jrgijad puutuvad kokku eri liiki ideoloogiate ja aspektidega, mis alati loob teise mtte. Klad on muutunud rohkem hiskonnale avatumaks ja klaelanikud puutuvad rohkem kokku avatud ning arenenud hiskonnaga Bahreinis. Nad hakkasid saama paremat haridust, segunedes kogu hiskonnaga, hakkasid vrtustama head elustiili ja sissetulekut, vastupidiselt Welayat Al-Faqihi jrgimisele. iiitide juhid tundsid, et neid on phiseadusega reedetud, sest see nrgestas nende vimu jrgijate le ja see omakorda nrgendas nende haaret oma plaani tide viimiseks. Loomulikult eelistavad inimesed paremat elu klades virelemisele. See oli ka heks phjuseks, miks nad dubleerisid Araabia kevadet ja rakendasid oma plaani nd, mitte oodates aastani 2017, mil see oli planeeritud. iiitide juhid pidid sekkuma ja sundima oma veendumusi peale, karistades inimesi, kes Hezbollahi rakkudele klades ei kuuletunud. Neid hvardati mine vlja ja osale vi keegi sinu perekonnast vgistatakse ja keegi ei saa midagi teha, et neid aidata. Surmad jvad mrkamata ja lhevad kirja kui loomulikud surmad. Palju naisi, tdrukuid ja poisse vgistati klades, et karistada nende vanemaid vi sugulasi, kes ei kuuletunud ja muidugi varjasid nende arstid kogu te. Inimesi tapeti ja arstid vltsisid surmatunnistusi, pannes phjuseks loomuliku surma vi nnetuse. Kige lihtsamaks meetodiks oli anda husst.

Paljud kardavad ja nad ei saa isegi oma kladest lahkuda, sest vastasel juhul saavad nad karistada. Sellised Hezbollahi rakud on Bahreinis.

SuNNiViiSiliNE WElAyAt Al-fAqiH

Hezbollahist on Bahreinis saanud rohkem kui terroristlik rhmitus, mis on tuntud le kogu maailma. Nad on saanud opositisiooni triistaks, karistades selle usulahu jrgijaid ja kasutades neid Bahreinis kaose loomiseks. Nende olemasolu ja hvardused klaelanikele on neid valimiste ajal palju aidanud. Alati enne valimisi tuli nend iiitide ususekti pea vlja ja informeeris rahvast, kelle poolt hletada. Ja nii peavad Hezbollahi rakud hoolt, et igaks lheb hletama, sest vastasel korral neid karistatakse. Paljud on klades oma vaikuses meeleheitel ja Hezbollahi rakkude alatise hirmu all. Teiseks niteks Bahreini 14. veebruari vltsrevolutsioonist on see, kui opositsiooni liidrid leidsid, et paljudel hakkas GCC ringteel (Prli Ringtee) igav ja paljud noored ei tahtnud enam osaleda, isegi kui neile maksti selle eest raha. Nnda lid nad jlle oma Hezbollahi kaardi kaardi ja hakkasid nende sugulasi karistama. ks hirmutav ja sdantpurustav nide on see, kui Issa Qasim, kes on Bahreinis iia usulahu religioosseks juhiks, andis ksu saata tdrukuid ja naisi GCC ringteele, et osutada seksiteenuseid noortele meestele, meelitades neid sel moel rohkem sinna ja ka jma. 14-aastased ja vanemad tdrukud saadeti GCC ringteele. Enamus neist ti Hezbollah sinna otse koolist, koolivormides, et nad osutaks intiimteenuseid.

Vanemate sdamed jooksid verd oma laste prast, kuid nad ei saanud midagi teha, sest muidu oleks Hezbollahi rakud neid rnnanud ja ilmselt tapnud ning hiljem selle eest valitsust sdistanud. Paljud lood siin ja seal ja paljud juhtumid le kogu Bahreini, loosungi all demokraatia ja vabadus Bahreinis, andis rohkem vimu Hezbollahi rakkudele, kui ettegi vib kujutada, sest Hezbollah toetab kiki sektorid, mis kuuluvad Welayat Al-Faqihi haardesse ja pab varjata kogu nende reaalset tegevust. Me oleme judnud punkti, kus kogu riik hab, et iia klad vabastataks Hezbollahi rakkudest, kuid kahjuks sekkuvad inimiguslased alati vahele ja keeravad faktid, mis nitavad kokkuprkeid Hezbollahi ja politseijudude vahel, kokkuprgeteks reiimi ja rahumeelsete meeleavaldajate vahel. Kui keegi neist arreteeritakse, siis hppavad nad vlja ja kaitsevad neid nagu stut protesteerijat, petajat, arsti vi keda iganes, sest kik on selles usulahus les ehitatud valele. See oli vaid lhike levaade sellest terroristlikkust organisatsioonist ning laiast ja tugevast haardest, mis sellel organisatsioonil le kogu maailma on. Sda Srias on suureks muutuste ajajrgu alguseks, sest juba paljugi nrgenenud Iraan ei suuda enam anda seda tuge, mis varem ja on sisemiselt tasapisi murenemas. Ja seetttu on ka Hezbollahi vim nrgenemas. Lhitulevik toob pevavalgele nii mndagi, mida me ei suutnud veel aasta tagasi uskudagi. Hoidku Jumal meid ja meie maad nende uduste eest! Amiin!

Allikad: http://www.bahrainviews.com/?p=1233, http://www.cfr.org/lebanon/hezbollah-k-hizbollah-hizbullah/ p9155, http://en.wikipedia.org/wiki/Hezbollah, http://et.wikipedia.org/wiki/%E1%B8%A8izb_All%C4%81h

30

EEsti moslEmitE kuukiri

Eriline laps

Rubriigi autor: Rubaba lasteaia direktriss, eripedagoogika magistrant

1-3 AAStASE lAPSE SmiSoSkuSEd logoPEEdi SEiSukoHASt

Allikas: B. Kaasik, . Lillipuu - Vikelapse kne, keele ja tunnetustegevuse areng, Tallinn 2007 Osaliselt on hlikute moodustamisel aluseks samad liigutused, mis smiselgi. Selleks on olulised suu motoorika tpsed philiigutused. Kuna smine on regulaarne ja sageli korduv tegevus, pakub see rohkesti harjutusvimalusi. Laps treenib smisel oma oraalmotoorika lihaskonda ehk siis artikulatsiooniaparaati. Sarnaselt keha asendi ning liikumise arengule muutub ka suu asend ning liikumismuster. Lapse smist jlgides saab hinnata suu liigutuste eakohasust. Asjakohase sekkumisega saame kaasa aidata soovitud liikumismustri kujunemisele. Nii vime 1-3-aastasel lapsel ennetada vimalikke hambumus- ning hldusprobleeme. Toit pseb suu, neelu ning sgitoru kaudu makku. Selles keerulises teekonnas osaleb 26 lihast ning kuus kraniaalnrvi. Ka vikesed krvalekalded normist, kas ehituses vi talituses, vivad takistada eale vastava toidukoguse turvalist smist. Siinkohal tutvustatakse suu liigutuste arengut lbi vikelapse smisoskuste kirjeldamise. Tsisemaid oraalmotoorika krvalekaldeid ja sellest tulenavaid smisraskusi ei ksitleta. Toitumisreiimi (soovituslikud toiduained, kogused, smise sagedus jms) kohta on otstarbekas nu ksida laste- vi perearstilt. Aastase lapse smisoskus toetub esimesel eluaastal kujundatud/kujunenud harjumustele. Hiljemalt sel perioodil tuleb alustada vigade parandusega.

1-AAStANE lAPS
Oskab neelata kiki vedelikke ning saab hakkama kahvliga peenestatud toidu, sealhulgas ka pehme liha smisega; Istub smise ajal krges lastetoolis, pea, kael ja selg hel joonel, puusad vastu seljatuge, jalad toetatud kindlale pinnale, ked vabalt laual; Hiljemalt heaastaselt algab lutipudelist ja rngaslutist vrutamine. Lutipudelist vi rinnast viks aastane laps imeda ksnes enne magamajmist. Nokaga joogitassist saab ldjuhul vedeliku ktte imedes, seega soovitatakse seda kasutada ksnes teise eluaasta esimesel poolel. Soovituslik oleks see etapp hoopis vahele jtta ja alustada kohe oraalmotoorika seisukohalt kasulikuma tassist jooma harjutamisega. ppimise alustamisel sobivad paksemad keefiri- vi kissellilaadsed vedelikud, sest neid on lihtsam neelata; Selles vanuses ei pea laps veel ise tassi hoidma. Seega hoiab tiskasvanu tassi ning reguleerib samal ajal ka joomise kiirust ja lonksude hulka; Joomisel on lekaalus keele ette-taha liigutused, keel vib tulla ka huultepiirist ettepoole. Keeletipp tuseb neelamiseks vahelduvalt (kord tuseb, siis mitte); Lug liigub les-alla vi taha-ette;

i Q rA

31

Arvamuslugu - mis vi kes on Hezbollah?

Huuled vivad esialgu olla avatud ning osa vedelikku vib ka suust vlja nrguda, kuid varsti pib laps neelama suletud huultega; Janusena teeb laps huuli tassilt eemaldamata jrjest vhemalt kolm-neli neelamisseeriat. Kui vedelik valgub liiga kiiresti, vib laps hakata khima vi lkastama; Laps eelistab sa nppudega, kuigi oskab lusikat hoida ning vib selle, kll sageli tagurpidi, ka suhu viia; Laps vib naljatledes lusikat hammustada, kuid hammustusrefleks ise on kustunud; Haarab lusikalt toitu lahuulega; Huuled osalevad aktiivselt mlumisel; Keeletipp vib neelamisel tusta, neelamise juures on huuled kergelt suletud, keel vib tulla huultepiirist veidi ettepoole; Suudab keele keskele asetatud toidu viia mlemale suu kljele (ilmneb keele lateralisatsioon); Kasutab lemisi likehambaid vi lemist iget alumise huule puhastamiseks; Mlumise ajal vib suust vljuda toitu ja slge; Hammustab kindlalt niteks pehmet kpsist, kvema kpsise korral vib hammustamise asemel tkki lutsida:

Uute ldmotoorsete oskuste omandamisel ja kasutamisel, niteks kndimisel ja jooksmisel, sljevoolust enam ei ilmne. Hammaste likumisel vib vhesel mral sljevoolust esineda.

1A, 6k VANuNE lAPS

Peaks olema lutipudelist vrutatud, rinnast imemise kestvuse otsustab ema. Oraalmotoorika arengut imemine selles vanuses enam ei toeta; Istub smise ajal iseseisvalt lastetoolis suure laua taga vi vikese laua taga vikese tooli peal, istudes peavad jalad olema toetatud; Laps on vimeline jooma-sma erinevaid vedelikke ja suuretkilisi toite, ka enamikku lihatooteid ning paljusid tooreid kgivilju; Sb peamiselt ise, tidab ise lusika ja viib suhu, kuid vib toitu maha ajada; Hoiab tassi kahe kega, vib pisut vedelikku maha ajada, on vimeline jooma pika seeria; Lug toetab tassi suus hoidmist; lahuul asetseb tihedalt vastu tassi lemist serva ning tnu sellele tekib joomisel kindlam tihend; Keel ei vlju joomisel enam suust; Tassi suult eemaldamisel suleb suu ning suudab vedelikku suus hoida; Tahke toidu smisel mlub ja neelab suletud huultega ja keeletipu tusuga; Suudab kindlalt hammustada niteks kva kpsist.

1A, 3k VANuNE lAPS

Tassist juues enam ei khi ega lkasta; Oskab krrest imeda/juua; Koordineerib lua diagonaalliigutusi; Huuled osalevad varasemast veelgi aktiivsemalt mlumisel ja lusikalt toidu haaramisel.

Varem omandatud ning nd juba lihtsaks muutunud peenmotoorika oskuste korral (ise smisel, riidest lahti vtmisel) slge suust ei voola. Hammaste likumisel ja nohu korral vib seda siiski esineda.

32

EEsti moslEmitE kuukiri

Arvamuslugu - mis vi kes on Hezbollah?

2-AAStANE lAPS
Sb ise lusikaga; Joob tassist, hoiab tassi he kega; Joomisel liigub keel les-alla; Huuled toetavad tassi asendit suus ning on suletud. Joomisel ega tassi suult eemaldamisel ei valgu suust vedelikku; Mlub ja neelab erineva koostisega, sealhulgas kombineeritud koostisega toite. Mlumisel on suu suletud; Toitu ega slge suust ei vlju; Keeletipp tuseb neelamiseks, keel ei vlju neelamisel huulte piirist; Oskab keelega huuli puhastada ning liigutada toitu kljelt keele keskele ja suus kljelt kljele.

Laps on vimeline hoidma tassi he kega ja jooma vedelikku maha ajamata; Keel puhastab hambaid suureamplituudiliste liigutustega.

1-3 aastaste laste smisoskuse kujunemist mjutavad peamiselt: Toitmisasend. Arvestades ldmotoorika mju oraalmotoorikale, peab smisel lapse phiasend soodustama/toetama suu liigutusi. Seega istub laps smise ajal eakohases asendis talle suuruselt sobivas toolis. Smine ja joomine kndimise ajal ei ole soovitav ka lapse enda ohutuse tttu. Toitmisvahendid (lutipudel, tass, tassi ja lusika suurus jne) mravad otseselt keele, lua, pskede ja huulte liigutuste vimalused. Toidu koostis mjutab nii suu liigutuste kui suu piirkonna tundlikkuse arengut. Tahkema toidu kasutusele vtmiseta ei saa mlumine kujuneda. Oluline on pesta hambaid alates esimeste hammaste likumisest, seda nii hgieeni kui suu piirkonna eakohase tundlikkuse kujundamise seisukohast. Logopeedi vastuvtule on phjust prduda siis, kui lapsel esineb smisel (eelkige mlumisel) ja joomisel eale mittevastavalt raskusi oma lua, keele ja huulte valitsemise ning juhtimisega, sagedane okse- vi kharefleksi vallandumine smisel vi suurenenud sljevoolus. Jrgmisel korral kirjutan 1-3-aastase lapse kne arengust ja oskustest, mis peaksid kolmeaastasel lapsel kneliselt omandatud olema.

Sljevoolust ei esine enam ka keerulisemate peenmotoorseid oskusi nudvate tegevuste korral (nt joonistamine) ega ka knelemisel. Kahe aastase lapse suu peab ses ja juues liikuma probleemideta.

3-AAStANE lAPS
Sb tiesti iseseisvalt; Toit peaks olema lapsele sobivaks tkeldatud, sest sellega ta veel ise hakkama ei pea saama; Oskab kasutada kahvlit;

i Q rA

33

lisateavet lapsest

LISaTEavET LapSEST
rubriigi toimetaja: Annely

BAtuut oN lAHE, kASulik jA ... oHtlik

Lastele on batuut superge vrk. Niipalju livrdeid pole olemaski, kui ks batuut kirjeldamiseks vrt on. Kige rohkem batuudinnetusi juhtub siis, kui hppamas on mitu last korraga. Olgugi et batuut on lahe leiutis, millega lapsed ja ka tiskasvanud suviti ues vaba aega veedavad, ei lhe mul meelest ks vastav lugu, mille rkis Soomes ttav tuttav kirurg. Nimelt puutus ta kokku udse juhtumiga, kus kaheaastane rblik lks batuudi alla mngima ning teismeline vend, kes viksemat ei mrganud, hppas talle otse phe. Pisike ji kaelast allapoole halvatuks. Tallinna lastehaigla ortopeed-traumatoloog Lia Kasuk kinnitab, et ka Eestis on batuudid arstide murelapsed. Batuut on viimaste aastate trendikas vigastuste saamise koht. Mitte kll peamine, sest on ka palju teisi vabaajategevusi, kuid kllalt sagedane traumade phjustaja siiski. Sageli on vigastused kergemad: prutused, hppeliigese nikastused, knarliigese vi srmede venitused. Ent on levinud ka peatraumad ning luumurrud, eriti sre ja hppeliigese piirkonnas ja ktel, mis vajavad juba pikemat ravi. Mullu oli Tallinna lastehaiglas 20 batuudil viga saanud last, kelle trauma oli nii tsine, et vajas haiglaravi ja operatsiooni ortopeedia osakonnas. Raskemad traumad olid reieluumurd (3 last), puusaliigese nihestus (2 last), knarliigese-sisene murd (5 last) ja ksivarreluude murd (6 la). Turvalisel kasutamisel, ning miks mitte ka treeneri oskusliku ke all, on batuut aga hea ja lbus treeningvahend. Thus kaloripletaja Skyparki batuudikeskuse treeneri Eero Joone snul on hppetreening vga thus kaloripletaja, mis ei mju sugugi ainult jalgadele. Imelikul kombel tlevad esimese trenni jrel uustulnukad, et hoopis rohkem annab trenn tunda khu-, klje- ja seljalihastes ning lavtmes. Jalgu esimese hooga ei nimetatagi. Pris kindlalt vib elda, et mnusa koormuse saavad siin kik lihasrhmad, snab Joone. Nimekiri, milleks kigeks batuut hea on, pole sugugi lhike. Tunnine treening batuudil kulutab 700 800 kilokalorit. See arendab koordinatsiooni ning annab vastupidavust ja vhma, selgitab treener. Et aga treening eriti hsti mjuks, tasub mned nipid krva taha panna. Kodubatuudil saab teha kolme lihtsat ning mjuvat harjutust: hplemine kpuli, istuvas asendis ja selili. Need asendid on head just seetttu, et treenija peab kasutama hpete nnestumiseks kiki keha lihaseid. Et sellised naljakad hpped nnestuksid, tuleb veidi harjutada. Ning nagu enne iga treeningut tehke lihased aeglase ja rahulikuma hppamisega kigepealt soojaks. Kas aga batuudihpped laste liigestele kahjulikud pole? Eero Joon vastab nii: Kuna maandute pehmele pinnale, ei kahjusta see lihaseid ega liigeseid. Ohtlik on batuudil lustida rasedatel ning kahju vib pingeline hplemine tuua ka tugevalt lekaalulistele.

34

EEsti moslEmitE kuukiri

lisateavet lapsest

Batuudinnetused kimbutavad tavaliselt siis, kui turvareeglitest kinni ei peeta. Lia Kasuk loetleb traumade phjusi: nnetused juhtuvad, kui batuudil pole kaitsevret mber ja lapsed pudenevad sealt maha. Kuid kige enam juhtub nnetusi siis, kui batuudil on palju erinevas vanuses lapsi koos hullamas suured-viksed segamini. Siis on sna tavaline, et suuremate laste hpetest tekitatud vngete tttu kukuvad viksemad mudilased batuudilt maha vi kukutakse neile lihtsalt peale. Kuna batuut on krge, vivad need hulennud kurvalt lppeda. Batuudi turvavrk peab lisaks hppetasapinnale kaitsma ka batuudialust. On rmiselt ohtlik, kui vikesed mtlematult sinna alla niteks peitu ronivad. ks vimalus on ka, et batuut kaevatakse maa sisse siis ei ole kukkumisel krgus nii suur ning batuudi alla ei pse keegi. Ja alati peab turvavrgu lukk kinni olema. Peamine on aga meeles hoida, et hpata tuleb hekaupa. Nii pole ohtu, et lapsed peadpidi kokku prkavad vi muid nnetusi juhtub. Seda on siiski raske jlgida rblikud kipuvad ju ikka unustama ning kambakesi on mrksa pnevam. ESMAABI BATUUDIVIGASTUSTE KORRAL Ninaverejooks. Tahapoole ei tohi pead kallutada, siis valgub veri neelu ja laps neelab selle alla. Pea tuleb painutada ettepoole ning ninasrmed kokku suruda, et veritsus lakkaks. Ninale vib asetada midagi klma, ninakiku vib ettevaatlikult lkata vikse vatitampooni vesiniklihapendiga. Nina ei tohi nuusata. Kui verejooks ei lakka, tuleb kindlasti prduda arstile. Nikastuste puhul vajab vigastatud koht klma (jd, klma geelikotti vi spreid), seejrel tuleb tsta ksi vi jalg lespoole. Nikastuse kohale vib panna ka kerge elastiksideme. Vigastatud jsemele tuleb anda rahu ja vajadusel lapsele valuvaigistit. Kui kaebused ei taandu, on vaja prduda traumatoloogi poole.

tida turvareegleid!

Allikas: http://naistemaailm.ee/artiklid/37616/batuut_on_lahe__kasulik_ja____ohtlik.html?art_magaz=9

i Q rA

35

meestemaailm

diHAAd PHA SdA Vi midAgi muud?

rubriigi autor: Aivar

Islamist rkides on dihaad tihti selleks teemaks, mis toob endaga kaasa vga palju vastakaid arvamusi. Ma usun, et see on ka ks phjustest, miks peetakse islamit vgivaldseks religiooniks (omamata tit informatsiooni). Paljud arvavad, et on olemas ainult sjaline dihaad ja nimetavad seda selleprast ka eesti keeles phaks sjaks. Nad ei tea, et eksisteerib ka relvadeta dihaad. Kui palju on meie endi muslimid teadlikud dihaadist ja kui sjakad/rahumeelsed nad on - seda proovisingi ma selle ksitlusega jrele uurida. 1)Mida sa arvad dihaadist? On olemas kaht sorti dihaadi: suur dihaad ja vike dihaad. Suur dihaad on vitlus iseendaga. Sinna alla kuulub pattudest hoidumine, paastumine ja kik muu pdlemine islamlike vrtuste poole. Suurest dihaadist parim dihaad on had. Prohveti naine Aisha ( ) ksis: Oo, Jumala Snumitooja, me neme dihaadi kui parimat kigist tegudest. Nii et kas me vime sellega hineda? Ta (prohvet) vastas: Parim dihaad on Jumala poolt vastu vetud had (palvernnak Mekasse). (Sahih Bukhari 4:52:43) Vike dihaad on vitlus teistega. Aga see ei pea ldse thendama relvade kasutamist. Kui vimalik, siis saab dihaadi pidada snade, meedia, kirjanduse jne kaudu. Aga kui testi muslimeid rnnatakse, siis on lubatud ka relvade kasutamine, pidades samal ajal silmas, et piire ei letataks (kui vaenlane soovib rahu, siis me peame seda pakkuma, me ei tohi rnnata inimesi, kes meile halba ei soovi jne). Aivar

Dihaadi ei saa teha enne, kui riigijuht vastavat korraldust ei ole andnud. Aga on olemas ka teistsugune dihaad, mida saab teha palvetades, kui on rasked ajad ning hoiduda vigade tegemisest. See on samuti dihaad. Selle kohta olen kuulnud ka hadiithi, mis rgib dihaadi liikidest. Me saame teha dihaadi ka vitlejaid rahaliselt toetades ja haavatuid aidates. Abdullah Mina arvan, et me vime dihaadis osaleda, aga mitte sda pidada. Sest kui sa teed inimestele midagi kasulikku, siis see on samuti dihaad. Kui petad neid Koraani lugema, palvetama vi wudut tegema, siis ka see on dihaad. Kui aitad uskmatuid, pimedaid vi kodutuid, siis see on ka dihaad sest sa teed seda oma ajast, mil viksid hoopis puhata vi muude asjadega tegeleda. Prohveti ( ) ajal oli palju sdu uskmatute vastu, sest uskmatud tahtsid uusi muslimeid rnnata. Sel juhul oli relvadega dihaad lubatud. Aga see, mis toimub tnapeval (niteks Al-Qaeda rhmitus), ei ole islamis lubatud. Me ei tohi uskmatuid rnnata. Islam usub, et kik inimesed peavad elama rahus. Me ei tohi rnnata Venemaad vi Ameerikat, isegi kui neid vihatakse. Koraan tleb sama. Aga tapmine enesekaitseks on lubatud. Kui keegi tapab sinu sbra vi koera, siis sul on vimalus talle andeks anda, kui see oli tahtmatu tegu. Aga sinu igus on talle ka sama teoga vastata - kuid sul on vimalus talle andestada - ja Jumal armastab sind rohkem, kui sa andestad (vtad vastu sulle kahju teinud isiku vabandused vi pakutud hvitise). Samih

36

EEsti moslEmitE kuukiri

meestemaailm

Kes on parem knes kui see, kes kutsub teisi Jumala teele, ttab iglaselt ja kuulutab, et ta on ks muslimitest. (41:33); 6) Islami ja hiskonna kaitsmine. Vitle Jumala nimel nende vastu, kes vitlevad sinu vastu. Aga ra leta piire. Testi, Jumalale ei meeldi liialdajad. (2:190); 7) Liitlaste aitamine, isegi siis kui nad ei ole muslimid; 8) Reeturite karistamine. Kui sa kardad mingi grupi poolt reetlikkust, siis lpeta leping nendega iglasel viisil. Testi, Jumal ei armasta reetureid! (8:58); 9) Kaitseks valmisolek. Sulle on mratud videlda, aga see ei meeldi sulle. Vib juhtuda, et sulle ei meeldi asi, mis on sinu jaoks kasulik, ja vib juhtuda, et sulle meeldib asi, mis on sinu jaoks kahjulik. Ja Jumal teab ja sina mitte. (2:216); 10) Vabaduse saavutamine, et islami snumit edasi anda. Vitle uskmatute vastu oma kte ja keele abil. (Sahih Ibn Hibban 4708); 11) Inimeste tranniast vabastamine. Ja mis on sinu phjus, et sa ei vitle Jumala nimel, et kaitsta neid nrku ja rhutud mehi, naisi ja lapsi, kes nutavad: Isand, psta meid siit linnast, mille elanikud on rhujad, ja saada meile enda juurest kaitsja ja saada meile enda juurest abistaja! (4:75). Kokkuvtteks thendab dihaad Jumala teel kurjade mtete, kuritegude, hiskonna ja selle liikmete vastase agressiooni vastu vitlemist ja pdlusi. Siiski ei thenda

Dihaad on krgeim tase usus. Suurt dihaadi peab titma iga muslim. See thendab vitlust oma kirgede, nrkuste ja kiusatuste vastu. Kazbulat Ma usun, et suurim dihaad on enda kontrollimine ja hoidumine seitsmest suurimast patust: ebajumala kummardamine, hasartmngud, hooramine, mrv, must maagia ja krges eas vanemate hooletusse jtmine. Selline dihaad on maailmas suurim ja kaitseb meid niimoodi kigest halvast. Elu on siis kerge ja tervis on ka hea. Toqeer Dihaadil on mitu erinevat klge: 1) Jumala armastamine le kige muu. Sest eriti muslimist konverdile on raske armastada Jumalat rohkem kui niteks oma naist, oma vara vi oma elu. Oo, teie, kes te usute, re vtke oma isasid vi oma vendi enda liitlasteks, kui nad eelistavad ebausku usule. Ja kes iganes teeb seda teie hulgast, see on see, kes kitub valesti. (Koraan 9:23); 2) Vanemate ja hiskonna surve vastu vitlemine, kui nood on islami vastu. ra kuuletu usu hlgajatele, vaid vitle sellega (st Koraaniga) nende vastu suure pdlusega1. (25:52); 3) Kindlalt igel teel psimine; 4) Heade tegude poole pdlemine; 5) Islami snumi edastamiseks julguse omamine.

ehk suure dihaadiga.

i Q rA

37

meestemaailm
dihaad ksikisiku vi rahvusliku vimu, au, rikkuse, kuulsuse vi austuse poole pdlemist. Mustapha 2)Kas ja kuidas sa ise oled valmis dihaadis osalema (vi juba osaledki)? Ma ise osalen dihaadis niimoodi, et pan hoiduda pattudest ja prgin islamlike vrtuste poole. Ehk siis osalen suures dihaadis. Vikesest dihaadist vtan osa ainult snade abil, kaitstes ja levitades islami snumit. Ma teen seda snade abil kuna ma ei poolda sda. Kui aga testi mind vi minu spru ja tuttavaid rnnataks meie usu prast, siis olen kll valmis vimaluste piires ennast ja teisi kaitsma. Aivar Jah, muidugi ma teen mingil viisil dihaadi. Varem oli minu elus raske aeg ja mul oli vimalus saada rpast (illegaalset) raha. Aga ma ei vtnud seda vastu. See oli ka dihaad. Kui sul on vimalus vtta haram asju ja sa ei tee, siis see on dihaad. Samih Ma teen nii suurt kui vikest dihaadi, aga parem oleks vikesest dihaadist hoiduda. Kinglity Pdlen kvasti, et tunnistada Loojat, et armastada Teda le kige. Pan anda head eeskuju jrgides pha raamatut Koraani ja prohvet Muhammedi ( ) sunnat. Teen dihaadi ka enda hinge ja saatana vastu, temale mitte kuuletudes. Teen dihaadi snade abil nende vastu, kes vidavad end kll olevat muslimid, aga ei ole seda sisemuses ning kutsun neid ka Jumalat kartma ja ainult Teda teenima. Pan levitada ka rahu, olla lahke ja iglane kigi inimestega, nii muslimite kui mitte-muslimitega. Aitan vaeseid ja abivajajaid Jumala nimel ja vitlen kurjuse, vale kitumise ja ebaigluse vastu. Mustapha Ma kuulutasin dihaadi iseendale. Kazbulat Kuigi olen kohanud varem ka muslimeid, kes on oma tlemistes sna sjakad ja pooldavad Al-Qaedat ja Osama bin Ladenit, ei olnud minu ksimustele vastajate seas htegi sellise mtteviisi heaks kiitjat. Vib-olla need nn sjakad muslimid lihtsalt ei soovinud minu ksimustele vastata, aga Jumal teab paremini. Oli kll mningaid vendi, kes polnud eriti kursis dihaadi thendusega, aga peale lhikest selgitust (et mitte neid enda arvamusega mjutada) olid ka nemad pigem suure dihaadi pooldajad ehk vitlesid pigem oma laiskuse ja oma pattude vastu.

38

EEsti moslEmitE kuukiri

looduslik ravi

rubriigi koostaja: khadija

NgES
Allikas: Aive Luigela Terviseleht Urtica dioica ehk krvenges on populaarne taimetoitlaste hulgas. Rahvatarkus petab, et nges vtab vsimuse, khuvalu ja veepaistetuse, vhendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nhte. Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumttlemisel kaotavad nad toitevrtusest, vheneb bioaktiivsus. Kui seda nuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne), kuumutada lhiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende trkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks itsemise ajal, juuri varakevadel vi sgisel. Varakevadised krvengese vrsed on esimesed energiaandjad ja veretugevdajad talve all kannatanule. Ngese lehtedes on pea kik vitamiinid, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, ftontsiide ja tanniine. C-vitamiini on ngese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %). Rahvameditsiinis on tarvitamist leidnud kik ngese osad: juured, lehed, varred, seemned. Ngeselehti kogutakse ka kuivatamiseks maist juulini kuiva ilmaga. Meditsiinis on krvengest ikka mratud avitama vitamiinivaeguse, suhkruhaiguse, neerukivide, neeru- ja kuseteede pletike, soolepletike, artriidi, verejooksude jt korral. Antibiootikumidega ravimisel kannatab tihti magu ja sooletrakt. Appi tuleb nges aitab taastada normaalset mikrofloorat, on hea khukorrastaja. Nges soodustab ka naha paranemist. Psoriaasi, ekseemi ja nahapletike puhul soovitatakse ngesejuurtest ja lehtedest vanne, samal ajal ka teed. Nges parandab organismi ainevahetust, tstab sdame ja veresoonte toonust, parandab hingamistsentrumit ja emaka tegevust. Ka kasutatakse ngese preparaate aneemia korral, ta ei j alla raua preparaatidele. Ngesetee joomine pikema aja jooksul tstab veres leukotstide arvu. Suur mikroelementide (magneesium, vanaadium, vask, alumiinium, raud) ja valgu sisaldus teevad krvengesest suureprase dieettoiduaine. Ngesepreparaadid on aidanud inimesi bronhiidi ja tuberkuloosi ravis. Rahvameditsiinis tarvitatakse ngesejuuri juuste vljalangemisel. Vastunidustatud on ngese kasutamine krge vererhu ja krgenenud vere viskoossuse korral, sest nges suurendab vere hbimist. Mitmesuguste verejooksude ja rohke menstruatsiooni korral soovitatakse juua vrske ngese mahla. Iseseisva teena kasutades vetakse 2 spl ngest, valatakse see le kuuma vee- ga, lastakse 10 min tmmata ja juuakse prast ski suhkruhaiguse, soolepletike vi lihtsalt kurnatuse korral. Sama tee sobib ka imetavatele emadele ja klimakteeriumi puhul.

i Q rA

39

looduslik ravi

Vormitakse, praetakse lis ja serveeritakse kastme vi hapukoorega. Omleti valmistamiseks tdeldakse ngest nagu eelpool, hautatakse sibula, tilli ja peterselliga veidi lis, valatakse peale vahustatud muna-piimasegu. Ca 500 g ngese kohta vetakse 2 muna. Juunikuiseid ngeselehti viks kuivatada ja valmistada sellest pulbrit, mida oleks hlbus lisada kikidesse roogadesse (ka putrudesse) talvel. Noore ngese lehti sobib lisada pannkoogi taignale, ka ngesepirukasse. Ngeselehti vib hapendada, marineerida, soolata, sgavklmutada. Nges sobib kokku ka paljude teiste taimedega - vilille juure, raudrohuga - verevaesuse puhul. Verdpuhastav ja organismi tugevdav tee on ngese-, kase- ja pdrakanepi lehtedest. geda gastriidi puhul viks juua teed vilille-, ngese-, kummeli- ja naistepunalehtedest (itest). Hemorroidide korral sobib tee ngesest, punest ja paakspuu koorest. Suhkruhaiguse korral vib lisaks ngesele lisada teesegusse ka vilillejuuri ja teelehti. Hapendamiseks vetakse ngeselehti ksikuna vi koos hapuoblika ja naadiga. Esmalt pestakse ja lastakse veidi vees liguneda. Seejrel valatakse selal peale keev vesi ja lastakse veidi seista. Pannakse purki vaheldumisi soolaga (1 kg taimede kohta 40 g soola), vajutatakse mahla ilmumiseni ja lisatakse vhehaaval purki juurde, kuni mahl peale ilmub, kaetakse marliga, peale asetatakse raskus. Hoitakse hapnemiseni toatemperatuuril ja seejrel asetatakse klma. Nii saamegi talveks suureprase lisandi, salati prae krvale. Teeks korjame ngeselehti siis, kui nad itsevad. Kuivatada tuleks kiirelt, pimedas ja tuulises kohas, et lehed silitaks rohelise vrvuse. Ka kuivatatud lehti saab lisaks teele kasutada ka toidus (suppides, kpsetistes, putrudes, vormiroogades).

VitAmiiNirikAS toidutAim
Nges on varakevadel suurepraseks toidutaimeks, asendamaks rohelisi aedvilju. Peamiselt kasutatakse salatites. Ngeselehed pestakse ja valatakse selal le keeva veega. Prast nrgumist tkeldatakse koheselt ja sakse peale vastavate lisandite ning maitseainetega segamist. Maitsestamiseks ei pruugi kasutada soola, ksnes sidrunhapet, majoneesi, hapukoort jm. Viks lisada sibulat, peterselli, muna, kreekaphkleid vi riivitud porgandit, mustjuurt, sellerit jms. Ngesest vib ka valmistada suppe kas iseseisvana vi koos teiste aedviljadega. Valmistamise tehnoloogia jrgi vib teha supi tkeldatud toiduainetest vi preena. Levinumaid on tavaline kartulisupp ngestega. Vetakse ca 250 g ngeseid (2 min keevasse vette, siis selale), tkeldatult hautatakse lis ja lisatakse eelnevalt peaaegu valmis kgiviljasupile, kus kartulit on ca 200g. Kui on kes hapuoblika aeg, siis sobib lisada ka seda u 120 g. Serveerimisel lisatakse paar keedetud munaviilu ja hapukoor. Ngest vib kasutada ka kotlettides, vormiroogades, omletis. Ngesekotleti valmistamiseks vetakse 100 g ngest (eelnevalt 2-3 min keeva vette), peenestatakse ja segatakse juurde nisujahu puder (200 g). Maitsestatakse ja lisatakse rasvainet. Kotletimassi hulka lisada ka muna.

Pildil: lal vasakul ngesenuudlid ja all paremal ngeseraviooli. Allikas: http://cookbookhooked.blogspot.com/2012/04/kopriva-urtica-dioica-l. html ja http://lamiacucina.wordpress.com/2012/05/04/ brennesselravioli-pansooti-alle-ortiche/

40

EEsti moslEmitE kuukiri

toidunurk

toiduNurk E-AiNEd jA NENdE mju tErViSElE (2. osa)

Rubriigi autor: Zeynep

EmulgAAtorid, PAkSENdAjAd, StABiliSAAtorid.

Need ained on erinevate vedelike segunemiseks ja nende segude koospsimiseks. On kantserogeensed ja tekitavad luude hrenemist. Niteks E407 (karrageen) on soolestikuvaevuste ja koliidi phjustaja. Karrageeni kasutatakse nii ttlemata kui tdeldud kujul, millest tdeldud on eriti ohtlik, omades vhkitekitavat toimeainet. Kasutatakse jtistes.

vhkkasvajate teket kehas ning surub alla tiskhutunde, mille tttu sakse rohkem.

mAguSAiNEd E950-E967 jA mAguStAjAd.

Kunstlike magustajatega valmistatakse madala kalorsusega toite (light, suhkruvabad, zero karastusjoogid, jtised, mahlad, ntsud). E951 (aspartaam) smptomiteks on iiveldus, khuvalu ja ngemishired. Phjustab juuste vljalangemist, impotentsust, ajukasvajaid, Alzheimeri tbe. Lisaainete mjud tervisele on laiaulatuslikud, alustades lokaalsete mduvate rritustega ning lpetades kantserogeensete, teratogeensete ning mutageensete toimetega. Eriti thtis on hoiduda E-ainetest rasedatel, tervisehdadega inimestel ja lastel!

PAAkumiSVAStASEd AiNEd, HAPPESuSE rEgulAAtorid.

E500-E599 on toidu happelisuse vi aluselisuse muutmise reguleerimiseks ja kasutamiseks. Paljud ained sisaldavad alumiiniumi (mjuvad halvasti nrvissteemile, phjustavad Alzheimeri ja Parkinsoni tbe) ja ammooniumi.

lHNA- jA mAitSEtugEVdAjAd.
E600-E699 annavad toidule erilise meeldiva soolase maitse (vorstid, milles on vhe liha). E621 (naatriumglutamaat - MSG) kasutatakse lihatoodetes, kastmetes, konservides, pakisuppides, puljongikuubikutes ja kartulikrpsudes. Naatriumglutamaati on nii looduslikku (ohutu) kui ka kunstlikku, mis rritab nrvissteemi. Vib kutsuda liialdamisel esile punetuse, hetava kuumatunde, iivelduse, seedehired, sdamekloppimise, higistamise, valu. Kindlasti peaksid naatriumglutamaati vltima astmaatikud ja peavalude all kannatavad inimesed. Tekitab glkoomi ja suurendab

i Q rA

41

toidunurk

NiPid tErViSlikukS toitumiSEkS!

Oluline on mitmeklgsus toitumisel: mahl (mitte mahlajook), puu- ja kgiviljad (kuivatatud), tisteratooted, oad, phklid, vrsked vi vhetdeldud tooted. Vikelaste toidud peavad olema lisaaineteta (E-aineteta), sest neile ohutu kogus on viksem. Maiustuste asemel tuleks lastele osta mahetooteid, sest mahetoidus on rohkem vitamiine, antioksdante, mineraale. Mahetoidus ei ole silitusaineid, kunstlikke vrv- ja lhnaaineid. Madala kaloraaiga dieedid aeglustavad ainevahetust. Kaalu langetamisel tuleb sa 5 korda pevas, 1 kord pevas ses ainevahetus aeglustub. Oluline on toidu kvaliteet! Suhkrule eelistage mett ja puuvilju, sest valges suhkrus ei ole vitamiine, mineraale ega vajalikke toitaineid. Klmutatud puu- ja kgiviljad on kige naturaalsemad ja tervislikumad toiduained pikaajaliseks silitamiseks, nad kaotavad ainult natukene C-vitamiini, jttes alles mineraal- ja kiudained ning B1 ja B2 vitamiinid. Juba 3 kg normi letav kehakaal ohustab sdamehaiguste, diabeedi, neeruprobleemide, osteporoosi, vhi ja artriidiga. Alkohol annab ainult thje kaloreid ja kui juua alkoholi, sks nagu puhast rasva (alkohol on vrdne puhta rasvaga). Kaalu alandamisel trenniga ainult kehakaalu jlgida on vale, sest lihasmass suureneb ning rasva kaal tegelikult alaneb, kuigi ldkaal nitab tusu. Neile, kes proovivad kaalu alandada: jlgige riiete istuvust seljas (suureks vi vikseks jnud). Oluline on pevane toidukogus, mitte kellaaeg, millal sa. Kasuta toidu maitsestamisel puuvilju, mett. Tarbi rasvu kalast, avokaadost, seemnetest, phklitest, oliivilist. Vhenda kohvi, alkoholi, valge jahu ja suhkru tarbimist. Kige rohkem vitamiine on jrgmistes toiduainetes (tabel on hea vlja printida ja klmkapi ukselt seda jlgida):

42

EEsti moslEmitE kuukiri

toidunurk

Allikad: E-ained toidus ja nende tervisemjud referaat, autor: karin remmel, rimi Sinu tervise heaks Vitamiin Ananass Apelsin Aprikoos Arbuus Astelpajumari Avokaado Banaan Brokkoli Greip Hapuoblikas Hernes (vrske) Idud Kaalikas Kabatokk Kapsas Kartul Karusmari Kibuvitsa-mari Kiivi Krvits Laim Lillkapsas Maasikas Maguskartul Mais Mango A B C E H K Vitamiin Melon Murulauk Must sstar Oliivid Papaia Paprika Peet Petersell Porgand Punane sstar Rooskapsas (brsseli) Salat Seened Sibul Sidrun Spargelkapsas Spinat Talikrvits Till Tomat Tillipipar Uba Vaarikas Viigimari Viinamari un A B C E H K

i Q rA

43

Elu eesmrk - Paradiis

Elu eesmrk - Paradiis

rubriigi autor: Amina iirimaalt

kAnnAtlikkusEst (3. osa)

HEA jA HAlB kANNAtlikkuS
Halb kannatlikkus thendab kannatlikkust Allahist, Tema armastusest ja tahtest eemale hoidmises, sest see takistab meil oma tit potentsiaali kasutada ja teha seda, milleks meid loodi. See on halvimat sorti kannatlikkus, kuna pole hullemat temast, kes sihilikult oma Loojast eemale hoiab. Pole hooletumat sellest isikust, keda ei kida see, mida Allah on oma spradele (awliya) Teispoolsuse jaoks valmis pannud; seda, mida kski silm pole ninud, krv kuulnud ega millest mitte keegi pole isegi unistanud. Mees pris Shiblilt [eikh Ibn Baazi (rahimahu Allah) pilane] missugune kannatlikkus on kige raskem taluda ja ta lausus: ,,Kannatlikkus Allahi abi otsimises. Ksija ei nustunud. Shibli tles: ,,Kannatlikkus Allahi nimel. Mees vastas jllegi eitavalt. Shibli tles: ,,Kannatlikkus Allahi meelehea otsimises. Mees vastas: ,,Ei. Shibli ksis, et mis selleks siis on, ja mees kostis selle peale: ,,Kannatlikkus Allahist eemale hoidumises. Head kannatlikkust saab jagada aga kahte liiki kannatlikkus Allahi prast ja kannatlikkus Allahi abil. Ja ole oma Isanda otsusteks kannatlik, sest testi, Me peame sind silmas. Ja lista oma Isandat kiituses, kui tused. (52:48) Kannatlikkus Allahi prast ilma kannatlikkuseta Allahi abil on ebareaalne. Koraan selgitab, et Allahi abita pole vimalik kannatlikkust saavutada: Ja ole kannatlik ja su kannatlikkus on vaid lbi Jumala. Ja ra kurvasta nende prast ja ra mu-

retse selle prast, mis nad plaanitsevad. (16:127). See thendab, et lisaks Allahi abile on tarvis ka Allahi kaaslust. ,,Ma olen ta kuulmine, millega ta kuuleb, tema ngemine millega ta neb ja tema ksi, millega ta lb. (hadiith qudsi) Allahi abi on antud htviisi nii usklikule kui pahategijale, nagu ka nnistused ja hoolitsused (rizq) langevad osaks mlemale. See hadiith qudsi kirjeldab aga midagi enamat ja selleks on Allahi kaaslus, milleni usklik juab, kui teostab peale kohustusliku listuse ka vabatahtlikku listust, kuni Allah teda armastab. Kui ta selleni juab, siis Allah on tema kuulmine, millega ta kuuleb ja tema ngemine, millega ta neb. Ta ei liigu ega tee midagi, ilma et Allah oleks temaga. Kes selle tasemeni juab, vib siis olla kannatlik Allahi prast ja ta talub tsiseid okkaid Tema meele jrgi olemiseks. Kes aga selleni ei kndi, sellel taoline kannatlikkus puudub ja tema kannatlikkuse tase on hoopis koosklas tema osaga Allahi kaaslusest. See, kellel on ka Allahi kaaslus, juab taoliste kannatlikkuse astmeteni, mis on teistele suisa ilmvimatud. Kannatlikkuse omanikud on samuti vitjad mlemas elus selles ja jrgmises, kuna Allah on nendega. Oo teie, kes te usute, otsige abi kannatlikkusest ja palvest. Testi, Jumal on kannatlikega. (2:153)

tega ja ks Minu omadustest on kannatlikkus. Allah armastab Oma omadusi ja tunnuseid ning armastab neid nha ka Oma sulastel. Ta on Ilus ja armastab ilu, samuti nagu Ta on Andestaja, seega Ta armastab andestust. Ta on Helde ja armastab heldekelisust. Ta on Kiketeadja ja armastab teadmistega inimesi. Ta on Tugev ja Vimas ning seelbi tugev usklik on nrgast usklikust Talle armastatum. Allah on Kannatlik ja Ta armastab neid, kes ka kannatlikkust omavad. Ta on Tnulik, niisiis Ta armastab tnulikke ning kuna Allah armastab neid inimesi, kellel on Tema iseloomujooned siis Ta on nendega ja see on ks erilist ning ainulaadset tpi kaaslus.

kANNAtlikkuS jA AllAHilE kAEBAmiNE Ei olE VAStuoluS

Allahile nutmine ja kaebamine ei thenda seda, et kellegil on kannatlikkust puudu. Koraanis on kirjas, et Jakob ( ) tles, et tema omaduseks on ilus kannatlikkus (sabrun damiil) ent tema armastus kadunud poja Joosepi vastu ja tema igatsus tema jrele, lasi tal ka Allahile oma suurt igatsust ja muret kurta. Sabrun damiil thendab sellist kannatlikkust, mida teistele vlja ei nidata, kui samas on lubatud oma muret Allahile kaevata ja see ei tee veel kaebajat kannatamatuks. Allah andis ka Prohvet Muhammadile ( ) ilusa kannatlikkuse ja ta ( ) oli kannatlik, samas palves lausudes: ,,Oo Allah, ma kurdan Sulle mu nrkust ja abitust.

AllAHi omAduStE mAtkimiNE

Kui inimene armastab Allahi omadusi, siis see aitab tal Temani juda. Allah on Kannatlik ja Tema kannatlikkusega pole keegi teine vrdvrne. Ta avaldas prohvet Taavetile ( :) Ole Minu omadus-

44

EEsti moslEmitE kuukiri

Surmast

Allikas: the Jurisprudence of Funerals in islam

Tlkinud: Aisha

SURMaST

mAtuS
64) KADUNUKESE MATMINE Kadunukese matmine ja ta keha katmine on moslemite kollektiivne kohustus. Paljud petlased nustuvad, et parem oleks kadunukesi matta sel. Ali () mattis Fatima ( ) sel. Tirmidhi on Ibn Abbasilt ( ) edastanud, et Prohvet () lks sel surnuaeda ja talle anti lamp. Ta tstis surnukeha qibla suunas ja tles: Jumal olgu sulle armuline, sest sul oli kombeks Koraani retsiteerides tihti nutta. Peale seda tles Prohvet ( ) neli takbiiri. 65) MATMINE PIKESETUSUL, KESKPEVAL VI PIKESELOOJANGUL petlased on ksmeelel, et kui on karta, et surnukeha laguneb, vib selle kigil neil kolmel ajal maha matta ja selles ei ole midagi halba. Kui aga lagunemisohtu veel pole, vib suurte petlaste kohaselt surnukeha neil aegadel matta vaid juhul, kui seda ei tehta planeeritult ja meelega. Ahmad on edastanud, et Uqba () tles: Jumala Snumitooja keelas meil surnupalvust pidada vi oma surnuid matta kolmel ajal: pikesetusust kuni ajani, mil pike on juba krgel; keskpeval, seni kuni pike on peade kohal ja pole veel veidi kaldunud ja kui pike hakkab loojuma kuni tieliku loojanguni. 66) SGAVAD HAUAD Surnukehade matmise mte on vltida reostust ja et metsloomad ja linnud neid ra ei sks. Kui need tingimused on tidetud, on jrelikult kohustus tidetud.

Soovitavalt peaks haud olema keskmise mehe pikkusele vrdse sgavusega. Nasai ja Tirmidhi on edastanud, et Hisham ibn Amer ( ) tles: Me kaebasime Uhudi peval Jumala Snumitoojale: Oo Jumala Snumitooja, igahele eraldi haua kaevamine on raske lesanne. Jumala Snumitooja ( ) vastas: Kaeva-

ke, kaevake sgavamale, kaevake hsti ja matke kaks vi kolm surnukeha hte hauda. Kaaslased ksisid talt: Kelle peaks enne matma? Prohvet ( ) vastas: Pange (kigepealt) need, kes on kige rohkem Koraani ppinud. Minu isa oli kolmest hauda pandutest kolmas. 67) SURNUKEHA HAUDA ASETAMINE Kui vimalik ja lihtne, siis on sunnaks asetada surnukeha hauda jalad ees. Abdullah ibn Zaid ( ) on jutustanud, et ta asetas surnukeha hauda jalad ees ja tles: See on sunna. Kui aga see ei ole lihtne, siis vib ka muul viisil. (Abu Dawud, Ibn Abi Shayba, Bayhaqi)

i Q rA

45

Surmast

68) SURNUKEHA NOGA QIBLA SUUNAS, SURNU EEST PALUMINE JA SURILINA LDVEMAKS LASKMINE petlased on elnud, et parim on surnukeha hauda asetada paremale kljele, noga qibla suunas. See, kelle lesanne on surnukeha hauda asetada, peaks tlema: Jumala nimel ja Jumala Snumitooja tava ja traditsiooni kohaselt, Jumala nnistus ja rahu olgu temaga. (Ahmad, Abu Dawud, Tirmidhi, Ibn Majah, An-Nasai) 69) RIVAD HAUAS Surnule ei tohiks hauda kaasa panna ei riideid, patju ega muud sarnast. petlased eelistavad surnukeha nolt surilina eemaldamist nii, et ks psk jb otse vastu maad. Omar ( ) tles: Kui te mind hauda panete, siis pange mu psk mulla (pinnase) sisse. 70) KOLM PEOTIT MULDA HAUALE Matustest osavtjatel on soovitatav visata hauale surnukeha pea poole kolm peotit mulda. Ibn Majah on edastanud, et Jumala Snumitooja ( ) pidas kord matusepalvust, lks kadunukese haua juurde ja viskas kolm peotit pinnast surnukeha pea lhedale. Kolm imaami tlevad, et esimese peatie juures peaks tlema: Sellest (st maast) me sind lime teise juures: ja sellesse me laseme sul naasta. Kolmanda juures tles Prohvet ( :) Ma tegin samamoodi, kui ma oma ttre Umm Kulthumi hauda sngitasin.

46

EEsti moslEmitE kuukiri

Poiss, kes pdis pgeneda surma eest

tlkinud: Amatullah

Poiss, kes pdis pgeneda surma eest

Ta pdrus meeltesegaduses mber ja ngi vikest gruppi moslemeid, kes istusid koos ja pidasid pidu. Ahmad naeratas ja jooksis nende juurde. Assalamu alikum, kallis vend! Tule, liitu meiega! hdis ks vendadest talle naeratades. Walikum assalam! vastas Ahmad innukalt. Talle ulatati kuldsel taldrikul riisi, lambaliha ja salatit. Toit ngi tiuslik vlja! MaaAllah, et nii siis ongi! Ei kurbust, ei muret ... Ma ei suuda le saada vaimustusest, et siin pole ei igavust, kurbust, valu ega muret! tles Ahmad. Vennad tema mber naersid. Oota, kuni me siseneme Paradiisi ja neme oma Isanda ngu, tlesid nad. Allahu akbar! hdsid kik moslemid. kki ilmus nende kohale mitmevrviline pilv ja hakkas sadama kalliskive kui lumehelbeid, otse nende peale. Iga prl oli sdav, maitsvalt magus kingitus Jumalalt. Korraga ilmus ingel ja tles: Armsad Jumala sulased, see on vike kingitus Jumalalt selle eest, et olete kiitnud Tema Nime.

Allikas: http://www.haqislam.org/the-boy-who-tried-to-escape-death-ch11/

HEtEistkmnEs osA
Kui Ahmad kndis maagiliste vravate suunas, avanesid vravad vaikselt, levitades uskumatut lhna. rn tuulehk paitas Ahmadi keha ja lehvitas ta juukseid. Ta sisenes suurde maagilisse kuplisse ja seal oli teda ootamas uskumatu aed, sna otseses mttes tuhandete suurte vrviliste lillede ja psastega, mida inimene ealeski pole ninud. Voolav rohekassinine vesi vulises suure kiirusega mda. Kui vesi vastu jekaldaid li, muutusid pritsmed kki sadadeks vrvilisteks puuviljamullideks, mis ringi ujudes aina ootasid, et keegi neid sks. Jekaldad koosnesid rubiinidest ja maagilistest tundmatutest kalliskividest. Ahmad jooksis naerdes ja vaimustatud meeleolus je poole. Khku asetas ta oma ke maagilisse vette, mis tundus nii rahustav ja jahe. Ta ji lonksu seda imevett, mille maitse oli vljaspool igasugust kujutlusvimet. Ehk maagilise troopilise puuvilja maitseline? Ahmad leidis ulpiva puuvilja meenutava mulli ja vttis selle ktte. Ta hammustas seda nii, et ta hambad lihtsalt vajusid sellesse. Selle maitse oli uskumatu, midagi kirjeldamatult head! Nii veetiski ta aega puuvilja nautides, kui kki kuulis eemalt naeru.

i Q rA

47

Poiss, kes pdis pgeneda surma eest

Ahmad vaatas vasemale ja ngi midagi, mida iialgi poleks uskunud juhtuvat seal seisid tema ema, isa, kaks venda ja de! Kogu ta pere oli seal! Ema! Isa! Mu vennad ja de! Ta kiirustas nende poole ning kallistas neid kvasti. Mu poeg, mu poeg! nuttis ta ema rmisest nnest. Kuidas? Jumala nimel, kuidas on see ometi vimalik? hdis Ahmad tohutus elevuses. Kallis poeg, kmme aastat peale su surma lksime me hadile. See oli meelilendavaim kogemus. Sellele tundele ei ole vrdset! ... palve ajal tegime emaga Jumalale duaad, et Ta annaks meile koha Paradiisis sinu juures. Tagasi koju sites retsiteerisime kik autos Koraani, kuid kitselt jime veoauto alla ja surime koos Jumala tahtel. SubhaanAllah! Te tlete 10 aastat! Tundub, nagu oleksin siin olnud vaid paar peva. Ma tnan Jumalat sdamest, et Ta mind mu perega on kokku viinud. kki ilmus pere juurde ingel. Ta lausus: Ei mingit kurbust enam, ei mingit ksindust. Te olite hendatud maa peal ja eraldatud surres. Teid on nd hendatud teistkordselt ja igaveseks. Te jte igavesti perekonnaks. Te sisenete koos Paradiisi. Jumal armastab teid igavesti. L ilh illa llaah! Takbiir! Allahu akbar! hdsid kik kui hest suust. Ema, isa, mu kallid vennad ja vike de, tulge, ma nitan teile mbrust. Siin on nii palju huvitavat ja ma olen ninud vaid murdosa sellest, mis selles maagilises kuplis kik on. Kujutage ette, mis vib veel olla Paradiisis! hdis Ahmad kirjeldamatu elevusega. Ja nii nad siis lksid: Ahmad, tema ema, isa, vennad ja vike de, et nautida suureprast pidu koos teiste nnistatud vendade ja dedega selles imelises maagilises kohas. Nad olid hendatud igaveseks, nnelikud igaveseks. Lpp!

Allahu akbar, Allahu akbar, Allahu akbar! jtkasid moslemid nnes listamist, pisarad silmist voolamas. Ainult mtegi Jumala armastusest on vljaspool snu ja igasugust kirjeldust. Jumala armastust ei ole vimalik hegi kingiga vrrelda! Aeg mdus ega mjutanud moslemeid maagilises kuplis. Ahmad heitis voodisse, mis oli valmistatud vaid vagadele meldud materjalist. Ta vaatas les ja ngi, kuidas vike prl hljus nagu leht, samal ajal imeprast lhna eritades, iga kord, kui midagi puudutas.

48

EEsti moslEmitE kuukiri

lugeja ksib lugeja vastab!

lugeja ksib lugeja vastab!

Kas sinu meelest on islamis lihtsam olla mees vi naine? Phjenda! lugupidavalt suhtuma ja olema tnulik, kskik kui lihtsad meile teise sugupoole kohustused ka ei ni. E. Minu arust ei saa vita, et islamis oleks kergem olla mees vi naine, sest mlemal puhul on olemas nii positiivsed kui ka negatiivsed kljed. Niteks mees peab lal pidama kogu pere, samas kui naine vib oma raha endale jtta. Mees peab tegema naisele pulmakingi. Mees peab osalema reedestel palvustel, samas kui naisel seda kohustust pole. Isa austatakse kolm korda vhem kui ema (hadiithi phjal, kus mees ksis prohvet Muhammedilt ( ,) kes vrib kige rohkem tolle mehe austust ja prohvet tles korda kolm korda sinu ema ja ks kord sinu isa.) jne. Samas on ka naiseks olemisel kljed, mida mehed kll kogeda ei taha. Niteks naine peab end mehest rohkem katma. Naine kogeb snnitusvalusid. Naine saab viksema pranduse kui mees. Mlemad soopooled on iguste-kohustuste-lbielamiste poolest tasakaalus. A. Naisel on terve rida kohustusi, millest osad justkui oma raskusastmelt trumpaks meest le ja seetttu arvataksegi, et on lihtsam olla mees, aga ma vaidlen sellele vastu. Olen naine ja selle le vga nnelik ning islamis on lihtsam olla naine. Naisel on kergem pseda Paradiisi. Kui naine hasanasid teenib, ta ei jaga neid oma mehega, vaid need jvad talle. Kui naine kasvatab ja petab oma lapsi iglasteks moslemiteks, puhastab oma kodu, teeb pere jaoks sa, siis see on kik kui heategevus, millest ta teenib endale vrratuid autasusid. Ja need on lihtsalt mned igapevased asjad, aga igapevaste hasanatega. Suureprane!!! Absoluutselt on islamis lihtsam olla naine, alhamdulillah. A.

Ma ei tleks, et meestel on lihtsam kui naistel. Kui, siis kki natuke, aga mina isiklikult olen rahul omas elemendis olemisega. K. Ma ju ei tea, mis tunne on olla naine. Ei fsiliselt, ei sotsiaalses plaanis. Kindlasti mitte religiooni kontekstis. Eesti oludes ma veel suudaksin midagi vlja melda. Kuna ma pole aga heski islami riigis elanud, siis tegelikult pole mul rna aimugi. Ka mitte meeste rollist. Tean vaid ldiseid phimtteid, mida olen Koraanist lugenud. Kuidas aga tegelikult on ... Ma ei kujuta ennast ette ka mehena mnes islamiriigis. Kui korraga oleksin olukorras, kus mul on seal sndinud moslemist naine, siis mida see naine viks minult tahta? Tollest olen aru saanud, et tle ta ilmselt ei lhe, minu teenistus peaks ikka piisav olema. Kas ma peaksin lapsi kuidagi teisiti petama? Kas poiste-tdrukute kasvatuses on isal erinev roll? Jne, jne, jne. Aga kui mul mehena pole td? Mis siis? Ma vin ju arvata, et kuna naine ei pea tl kima, siis justkui oleks tal kergem elu. Ma olen suhteliselt kindel, et see nii siiski ei ole, sest neid koduseid toimetusi on kogu aeg ja kuhjaga. V. Minu meelest on lihtsam olla naine, sest mees peab tl kima ja naist leval pidama ja ka muidugi hsti kohtlema ... ja naine peab ka meest hsti kohtlema. Hmm, rohkem ma ei oskagi phjendada. R. Raske on vrrelda kumma soo esindajal on lihtsam. Mees ja naine on erinevad ning ka meie kohustused ja vastutusalad on erinevad. Usun, et mlemal sool on htviisi raske vi kerge. Peab ksteise kohustustesse

i Q rA

49

lugeja ksib lugeja vastab!

Naistel on probleemid, millega mehed hakkama ei saa ja meestel on teised probleemid, millega naised hakkama ei saa. Ma arvan, et nad on vrdsed. A. Ma arvan, et naine on islamis kindlasti palju lihtsam olla, sest naisel on sama palju igusi kui mehel (kuigi nende igused on kohati erinevad), aga samas kohustusi on tal hulga vhem kui mehel. Targa, tubli, armastava, kohusetundliku ja kavala naise elu on kindlasti palju lihtsam kui samasuguse mehe oma islamis. Niteks naine vib tl kia, samas kui mees peab tl kima; kui mees ksib naise kest millegi suhtes nu ja naine tleb oma arvamuse, siis on naine nnelik, kui asi hsti lheb ja kui asi prab kehvaks, siis ei saa mees naist sdistada, sest vastutus on ikkagi mehel ja mitte naisel. Paljud arvavad, et mees on islamis lihtsam olla, sest meestel on nii palju igusi ja naised ei tohi mitte midagi teha, kuid see ei ole tsi. Mees ja naine on kll erinevad, aga vrdsed. Nad ei ole kll vrdiguslikud (st neil ei ole samad igused ja kohustused), aga kike kokku arvestades on nad ikkagi vrdsed. A. Ma arvan, et Islamis on kergem olla mees. Aga naised arvavad, et kergem on olla naine. Jumala silmis on aga mlemad vrdsed. K. Naisena vastaksid paljud muidugi mehel! Tal on igus keelata naisel kodust vljuda, ent ise vib snagi lausumata nagist oma jaki vtta ning vlja marssida. Ta ei pea end kuumadel suvepevadel katma, ta vib teha avalikkuses sporti, ilma et keegi selle peale halvasti vaataks. Mehel on vimalus avalikult rattaga sita, ujuda, joosta, ilma, et fatwad seda keelaksid. Mees vib ilma mahramita palvernnakule minna, sel ajal kui naine peab ootama, kas abikaasal on piisavalt raha, et ka teda kaasa vtta. Ja kui polegi, peab naine (olgem ausad) kibestuse ja rmuga vaheldumisi televiisorist vesise suuga palverndureid vaatama. Oeh! Lihtne on see mehe elu, eks? Paljud mehed ohkavad, et naisel on nii kerge raha teenima ei pea, poes kima samuti mitte. Kui naine ei taha, siis ta ei too lapsi koolist, vaid kamandab mehe. Naisel on iga uue lapse ilmale toomisega Allahi poolt patud andestatud ja ta alustab puhtalt lehelt. Mehed peavad minema palvernnakule, et ehk Allah andestab, inaAllah. Naine vib olla pururikas, ent pole kohustatud mehele sellest kopikatki andma. Mees aga peab lal pidama nii oma pere, kui ka isata jnud vallalist de. Ja kui on tpuudus, peab mees tegema kik selleks, et kodus oleks lastel khud tis ja katus peakohal. Kasvi minema selleks alandavamale tkohale. Naine vib aga kodus

Ei ole nii, et islamis on meheks vi naiseks olemine kergem vi raskem. Iga inimene tidab oma kohustusi: naine snnitab, mees kib tl, et pere lal pidada ja peab sjalise konflikti korral oma peret, kodu ja riiki kaitsma. A. Mina arvan, et mlemaks olla on lihtne. Sellel pole thtsust, kas oled mees vi naine, nad ei ole islamis omavahel mitte konkureerivad, vaid ksteist tiendavad. Meestel on oma igused ja kohustused ja naistel on oma igused ka kohustused. Jumala loominguna on naisel ja mehel sama staatus. Jumal ei pea meest kuidagi auvrsemaks, thtsamaks vi olulisemaks kui naist vi vastupidi. Nad on Jumala silmis vrdsed ja nende le mistetakse htviisi kohut ja iga naine, nagu ka iga mees, vastutab ise oma tegude eest. A. Mulle meeldib olla nii, nagu Jumal on mind loonud. Ma ei taha seda muuta. Kui sa jrgid Koraani, siis mees peab titma oma kohustusi ja naine peab titma oma kohustusi. Ma usun, et Koraani iglus on vrdne mlemale poolele, nii mehele kui ka naisele. Koraani seadused on muslimitele, seega nii meestele kui ka naistele. Koraan vib kll anda hele osapoolele rohkem igusi, aga see thendab ka, et tal on rohkem kohustusi. Niteks mees peab pere eest hoolitsema ja kui ta ei hoolitse pere eest ja ei tida oma kohustusi, siis Jumal karistab teda elu lpus. S.

50

EEsti moslEmitE kuukiri

lugeja ksib lugeja vastab!

istuda ning toidumoona nuda. Nii tore on olla naine! Tegelikkuses on nii mehel kui ka naisel islamis oma kohustused ja igused, mis on iglased ja Allahi poolt antud. Kui neid Allahi seadusi ka tidetakse, ei ole mehel eelist naise ees ega naisel mehe ees. Naine snnitab valudega lapsi ja enne seda kannab neid 9 kuud oma ihus. Kasvatus on samuti naise vastutus. Koraani petamine aga meeste kohustus, et lastest tuleksid korralikud ning korrektsed moslemid. Allah hoiatab isegi meest naise tujukusi kannatama ja otsima tema iseloomust parimat. Pilgatakse mehi, kes abistavad oma kalleid kaasasid kodustest tdes. Nagu oleks meie Prohveti ( ) eeskuju jrgimine hoopis tossikese mngimine. Ja naised, kes ei soovi kodust lahkuda, end viisakalt katavad ja ainult kodu ning laste eest hoolitsevad, satuvad nii mnegi ela usue pilke alla. See-

ga kike on vimalik kas taevani kiita vi maha laita. Seda arutelu viks lputult jtkata. Allah on siiski andnud nii mehele kui ka naisele vrdselt igused ja kohustused, mida tuleb tita. See on islamis harmoonilise abielu ning terve pere tagatis. Alhamdullah, et Allah on mind just loonud selleks, kes ma olen. K. Islam on soorollide mttes vga balansseeritud religioon. Seetttu on meeste ja naiste rollid absoluutselt tasukaalustatud. Mnedes asjades kll naistele raskem, aga paljudes aspektides on meestel islamis rohkem vastutust ja kohustusi. K.

i Q rA

51

Pudruputike, keeda!

Pudr

uP

ot i kE

kE

EdA!

Kokk: Karima Allikas: http://karimasfood.blogspot.com

ltSESuPP SPiNAtigA
Koostisained: 1 suur sibul 4 keskmist kartulit 1,5 tassi pruune vi rohelisi ltsi kimp spinatit (meil makse neid kimpudes, Eestis olid nad vist karbis) soola pipart 1,5-2 liitrit vett 8 kslaugu knt peterselli, ks hea suur peotis vid ja oliivili valmistamine: Kuumuta natuke li ja vid potis, lisa sibulakuubikud ja kuumuta sibul klaasjaks, kuid ra pruunista. Lisa kartulikuubikud, kuumuta neidki paar minutit segades. Lisa juurde pestud ltsed, kuumuta ka neid minutit kaks. Lisa vesi ja lase keema tusta. Lase keeda nii 7 minutit ning keera tuli madalamaks, kata pott kaanega. Samal ajal haki peeneks petersell. Sulata teises potis vi pannis vi ja natuke li, lisa petersell ja purustatud kslauk. Kuumuta neid pidevalt segades 3 minutit, keera tuli alt kinni, kui ltsed on pool-pehmed. Lisa hakitud spinat, pane potile kaas uuesti peale ja hauta edasi. Viimaks, kui ltsed on pehmed lisa sool, pipar ning maitsestatud kuumutatud petersell. Serveerides vala supile natuke oliivili ja sidrunimahla.

52

EEsti moslEmitE kuukiri

Pudruputike, keeda!

Pudr

uP

ot i kE

kE

EdA!

Kokk: Zeynep Allikas: Trgi kk, Gnl Paksoy

l kfte ehk tidEtud liHAPAllid

koostisained: 4 klaasi ehk 8 dl peenestatud bulgurit klaasi ehk 1,5 dl jahu 2 klaasi ehk 4 dl vett 1 tl purustatud kmneid 1,5 sl salsat 1 klaas ehk 2 dl mannat 1 muna

soola
tidis: 1 kg keskmise rasvasegusega lambahakkliha 1,5 kg sibulaid 250 g margariini 2 tl musta pipart 100 g Kreeka phkleid soola valmistamine: Tidise tegemiseks prae hakkliha pidevalt segades madalal kuumusel. Koori sibulad ja haki vga peeneks. Kui kogu hakklihast vedelik on aurustunud, lisa pool rasvainest, sibul ja sool. Jtka praadimist, aeg-ajalt segades, kuni sibul on muutunud marmelaaditaoliseks see vib vtta umbes tund aega. Siis lisa pipar, lejnud vi ja peenikeseks hakitud petersell ning sega. Haki kreeka phklid noaga umbes poole kikerherne suurusteks tkkideks. Tsta hakkliha tulelt, lisa phklipuru ja jta jahtuma. Et segu saaks kasutada, peab rasvaine olema hangunud, seeprast on hea teha tidis valmis eelmisel peval ja jtta klmkappi. Kfte taignaks sega kokku peen bulgur, manna, kmen,

salsa, sool ja 2 klaasi ehk 4 dl vett ning stku, kuni tekib tsemenditaolise paksusega tainas. Lisa siis jahu ja muna ning stku veel umbes 10 minutit. Kfte tainas peab olema sna soolane. Jaga tainas umbes munasuurusteks tkkideks. Vta vasakusse peopessa tkk tainast ja uurista sinna parema ke nimetissrmega lohk kuid jlgi, et tainas peopesas ei laguneks. Tainas peab jma umbes 2 mm paksuseks. Auku aseta lusikatis tidist ja seejrel kata avaus hoolikalt kinni, vormides kfte kupli- vi munakujuliseks. Kui kfted on voolitud, pane need umbes 5 kaupa tugeval kuumusel keevasse soolasesse vette. Valmis kfte kerkib pinnale. Tsta kfted vahukulbiga hetkeks selale ja siis kohe taldrikusse. Lase sel sna aeganudval toidul hea maitsta. Afiyet olsun!

i Q rA

53

Pudruputike, keeda!

Pudr

uP

ot i kE

kE

EdA!

Kokk: Sarah Iirimaalt Allikas: http://killukemarokot.wordpress.com

SidruNikook mAroko moodi

koostisained: 4 muna 1 klaasi suhkrut klaasi taimeli 2 klaasi jahu 4 tl kpsetuspulbrit tl soola klaasi piima 2 spl vrskelt pressitud sidruni mahla 1-2 sidruni riivitud koor 1 tl vanillisuhkrut

valmistamine: Soojenda ahi 180 C juures. Mikserda munad ja suhkur tihedaks vahuks. Lisa tasapisi li. Selu juurde soola ja kpsetuspulbriga segatud jahu ning seejarel lisa piim. Sega taigen htlaseks ja lisa sidrunimahl, riivitud sidrunikoor ja vanillisuhkur. Mri mmargune koogivorm viga. Vala taigen vormi ja kpseta 180C juures 40 minutit.hea jtisega!

54

EEsti moslEmitE kuukiri

koraaninurk

korAANi PHE PPimiSE EEliSEd

Tlkinud: Khadija Koraani peab retsiteerima nii, nagu see on ette nhtud: Need, kellele andsime Raamatu, retsiteerivad seda ige retsitatsiooniga nemad usuvad sellesse. Ja kes sellesse ei usu, nemad on kaotajad. (2:121) Ja ainult need, kes retsiteerivad nii nagu peab, saavad sellest ka palju kasu: Jumal on saatnud alla parima jutustuse: kordusega tervikliku Raamatu. Sellest vriseb nende nahk, kes kardavad oma Isandat, siis nende nahad ja sdamed rahunevad Jumala meenutuses. See on Jumala juhatus, millega Ta juhib, keda soovib. Ja kelle Jumal jtab eksima, sellele pole juhendajat. (39:23) Need, kes otsivad edu nii maises elus kui teispoolsuses, leiavad selle hle Koraanis , mis pole muud kui ausus, halastus ja ravi: Oo inimesed, teile on tulnud teie Isandalt juhised ja ravi sellele, mis on teil rinnas ja juhatus ja halastus usklikele. (10:57) Koraani phe ppimise eeliseid on mitmeid ja Allah ei vsi neid terve ilmutuse jooksul kordamast; niisamuti ka Prohvet ( ,) kes nitas oma kogukonnale, et Koraanile truuks jmises, selle ppimises ja praktiseerimises peitub edu nii siinses elus kui ka sealpoolses. Aisha ( ) edastas, et Allahi Snumitooja ( ) tles: See, kes suudab suurepraselt Koraani lugeda ja selle phe pib, on koos llate saadikutest inglitega, kes endid ainult oma Isandale allutavad. See, kes loeb Koraani raskustega ja khkleb oma teadmistes, saab siiski kahekordse tasu. (Al-Bukhari 4937) Ibn Hajar tles selle hadiithi mtet selgitades: Ibn AtTin tles: Vljend - on koos llate saadikutest inglitega - thendab, et ta saab sama tasu (...) Al-Khattabi tles: See, kes teab tervet Koraani peast, on koos llate saadikutest inglitega ja see, kellele on see raske, saab kahekordselt tasustatud.1 Teises hadiithiversioonis: See, kes suudab suurepraselt Koraani lugeda ja selle phe pib, on koos llate saadikutest inglitega, kes endid ainult oma Isandale allutavad. See, kes loeb Koraani raskustega ja khkleb oma teadmistes saab siiski kahekordse tasu. (Muslim 798) Ibn Hajar tles: Mte (selles hadiithis) seisneb perfektses phe ppimises ja nii retsiteerimises, et ei teki htki kahtlust, kuna Allah on pheppimist (sellele isikule) samamoodi kergendanud nagu inglitele. Need inimesed sarnanevad inglitele nii Koraani phe ppimises kui ka oma tasemes (st lheduses Allahile). (Fath Al-Bari 13/518-519) Abu Musa Al-Ashari ( ) edastas, et Jumala Snumitooja ( ) tles: Koraani retsiteeriv usklik on kui apelsin: ta lhn on sulnis nagu ka ta maitse. Koraani mitte retsiteeriv moslem on kui dattel: tal pole lhna, aga ta on magus. Kahepalgeline, kes retsiteerib Koraani, on kui aromaatne taim: tal on meeldiv lhn, ent mru maitse. Kahepalgeline, kes Koraani ei retsiteeri, on kui al-handal (krbekrvits): tal pole lhna ja maitselt on ta mru. (Bukhari, Muslim) Ibn Umar ( ) edastas, et Prohvet ( ) tles: Kade vib olla vaid kahe inimese peale:
1 Fath Al-Bari 8/94

i Q rA

55

Kora a n in u rk

koraaninurk

Kora a ninurk

(1) selle peale, keda Allah on nnistanud Koraani ppimisega ja kes veedab tunde, nii sel kui ka peval seda lugedes ning mediteerides ja (2) selle peale, kellele Allah on andnud rikkust, mida ta heategude jaoks nii peval kui ka sel kulutab. (Bukhari, Muslim)

Abu Umamah ( ) edastas: Ma kuulsin Jumala Snumitoojat ( ) tlemas: Lugege Koraani, kuna lestusmispeval on ta teile eestkostjaks. Lugege kahte valguskllast suurat Al-Baqara ja Aal Imraan, kuna nad tulevad lestusmispeval kui kaks pilve vi kui suur linnuparv selle eestkostjaks, kes neid luges ning nende phimtteid praktiseeris. (Muslim) Abd Allah Ibn Amr Ibn Al-As ( ) edastas, et Prohvet ( ) tles: Virgale Koraani lugejale eldakse (lestusmispeval): Loe ja astu les ( Paradiisi astmeist)! Retsiteeri selgelt nagu sa seda tegid maises ilmas. Sinu koha Paradiisis mrab viimane vrss, mida sa loed (st kui kaugele sa juad). (Abu Dawud, At- Timirdhi) Al-Khattabi tles: On edastatud (Jumalakartlikelt eelkijatelt), et Koraani vrsside arv on vrdne Paradiisi tasemete arvuga. Samuti tleme sellele, kes Koraani retsiteerib: Tuse les sinnamaani, kui palju sa Koraani retsiteerisid. See, kes retsiteeris Koraani tervenisti, saab Paradiisi krgeimale tasemele ja see, kes luges vaid osa, jb sinna tasemele, mis talle on lubatud. Tasu on seega teadmistes. (Ma alim As-Sunnan 1/289) Abu At-Tib Al-Adhim Abadi tles: Sellest hadiithist vime jreldada, et ainult see, kes teab tervet Koraani perfektselt peast, saab suurima tasu osaliseks. (Awn Al-Mabud 4/237)

hulgast juhatagu palvet - thendab see, kellel on Koraanist kige rohkem peas. Paradiisi erinevad tasemed sltuvad sellest, kui palju oled maises elus Koraani phe suutnud ppida ja mitte sellest, kui palju suudavad inimesed lestusmispeval ette lugeda, nagu seda mningad arvavad. See nitab selgelt Koraani pheppimise tasu suurust; tingimusel, et pheppimine on vaid Allahi meeleheaks ja mitte maise elu nimel, et sellega raha teenida. Prohvet ( ) on elnud: Suurimad silmakirjateenrid on need retsiteerijad, kel puuduvad siirad kavatsused. (Nudhm Al-Faraid 1/115) Ibn Kathir edastas, et Koraani ppimine ja petamine on armulikkuse ja perfektsuse mrk. Koraani ppides parandab usklik oma hinge, petades aga osaleb ta teise hinge kasvatamisel perfektsema taseme poole. Al-Albani tles ja kommenteeris selle hadiithi kohta nii: See hadiith ksib meil Koraani ppida, informeerib meid, et parimad petajad on need, kes petavad Koraani ja et parim asi ppida on Koraan. Kui vaid islamiteaduste pilased seda hadiithi ja selles peituvat suurt nnistust tunneksid! Me leiame oma ajastu halbade asjade hulgas moraalitsejaid ja islamiteaduste pingutes alles algajaid moraalitsejate esiridades. Nad on esimesed fatwade koostamisel ja inimeste ksimustele vastamisel, ent ei oska ise mitte suurat Al-Faatihagi korrektselt ette kanda, (...) nad teevad suuri vigu... Neile on esmajoones kohustuseks ppida Koraan korrektselt phe, enne kui nad selle vrssidega argumenteerima hakkavad. Jabir ( ) edastas, et Prohvet () tles: Koraan on eestkostja, tetruu, see, kes jlgib, Koraan viib Paradiisi ja kes Koraanile selja keerab, selle viib ta Prgusse. (As-Shahihah 1173) Abd Allah Ibn Masud ( ) on elnud: See, kes armastab Koraani, seda armastavad Allah ja Ta Snumitooja ( .) See, kes tahab teada, kas Allah ja Ta Snumitooja teda armastavad, vaadaku iseend: kui ta armastab Koraani, Allah ja Ta Snumitooja armastavad teda siis samuti. (Al-Kabir 8657) Allikas: Dr nabil Aliouane, Comment mmoriser le Coran? mthodes, Conseils, Programmes (kuidas koraani phe ppida: meetodid, nuanded, programm)

ks teine hadiithi versioon rhutab seda, et mitte lihtsalt Koraani lugemine, vaid selle peast teadmine, on vajalik. Abu Said Al-Khudhri ( ) edastuse kohaselt tles Jumala Snumitooja ( :) Me tleme lestusmispeval virgale Koraani ppijale: Retsiteeri ja astu krgemale (Pradiisi tasemele). Ta tusebki vrss vrsi haaval krgemale, kuni viimse vrsini, mida ta teab. (Abu Dawud 1317) Al-Albani tles: Vljend virk Koraani ppija kirjeldab seda isikut, kes on Koraani phe ppinud ja seda Prohveti ( ) snade kohaselt: Parim teadja teie

56

EEsti moslEmitE kuukiri

Hadithinurk

Kord tuli ks naine Prohveti ( ) juurde millegi kohta ksima ja kui see oli tehtud, ksis Prohvet ( ) temalt: Kas sul on abikaasa? Naine vastas: Jah. Prohvet ( )ksis: Milline sa temaga oled? Naine vastas: Ma ei jta kunagi oma kohustusi titmata, vlja arvatud see, mis mul le ju kib. Prohvet ( ) vastas: Vaata ette, kuidas sa teda kohtled, sest ta on sinu Paradiis ja sinu Prgu. (Ahmad ja An-Nasai)

i Q rA

57

HADIITHINURK

fatwanurk

F AT WA n u r k

FATWAnurk
Mehe ja naise abielusuhted
tlkinud: Aisha

Allikas: www.fatwa-online.com

mu mEES koHtlEB miNd HAlVASti

Ksimus: Olen abielus olnud juba 25 aastat ja mul on palju lapsi. Abikaasa valmistab mulle alati meelehrmi: ta alandab mind mu laste, lhedaste sugulaste ja teiste ees. Ta kunagi ei hinda midagi, mis ma teen. Tunnen end rahulikult vaid vljaspool kodu, kuigi mu abikaasa palvetab ja on muidu jumalakartlik mees. Palun andke nu, mida ma peaksin tegema. Vastus: Sa peaksid olema kannatlik ja soovitama tal parimal viisil kituda. Tuleta talle meelde Jumalat ja Teispoolsust; ehk vtab ta sind kuulda ja lpetab hbivrse kitumise. Kui ta seda ei tee, siis on ta patune ja sina saad oma kannatlikkuse ja kige selle halva eest, mis sulle osaks langeb, tasu. Sa peaksid ta eest paluma, et Jumal ta igele teele juhataks, teda hea kitumisega nnistaks ja sind tema ja teiste kurja eest kaitseks. htlasi peaksid ka enda peale mtlema ja oma usus jrjekindel olema. Peaksid Jumalalt andestust paluma kige eest, mida minevikus oled valesti teinud nii Jumala, su abikaasa kui ka teiste iguste suhtes. Vib-olla on talle antud selline kontroll sinu le millegi tttu, mis oled ise teinud. Sa vid paluda ka ta isal, emal, vanematel vendadel vi muudel sugulastel, keda ta austab, temaga selles osas rkida, et ta sind hsti kohtleks. Jumal parandagu su olukorda ja juhtigu su abikaasa igele teele tagasi. Jumal lhendagu ka teid kahte heas ja juhtimises; Ta on Lahke ja Suursugune. eik Ibn Baaz Fataawa al-Mar.ah

mu ABikAASA SimAB jA AlANdAB miNd

Ksimus: Mida neb Jumala seadus ette lahutuse puhul, kui normaalsed suhted ei ole enam vimalikud? Phjus on jrgnev: Esiteks on mu abikaasa tiesti ignorantne ega tea midagi minu igustest. Ta simab mind ja mu isa ja kutsub meid juutideks, kristlasteks ja iiadeks. Ma olen tema kitumise suhtes vga kannatlik olnud, kuna meil on hine laps. Kui ma aga liigesepletikku jin, ei suutnud ma enam ta kitumist taluda. Ma hakkasin teda tsiselt vihkama, nii et ma ei suuda enam isegi temaga rkida. Ma palusin temalt lahutust, kuid ta keeldus. Ndseks olen koos oma lapsega tema juures elanud juba kuus aastat, kuid ta kohtleb mind kui lahutatud naist vi naist, kellel pole temaga midagi pistmist. Samas keeldub ta ikka mulle lahutust andmast. Ma palun teid mu ksimusele vastata! Vastus: Kui olukord on selline, nagu sa seda kirjeldad, siis ei ole lahutuse taotlemises midagi halba. Ka see ei ole keelatud, et sa talle maksad, et ta sinust lahutaks, kuna ta sinuga halvasti kitub nii snades kui ka tegudes. Kui arvad, et saad oma laste heaolu nimel ja selleks, et mees sind leval peaks, oma mehega kokku jda ja talle nu anda, kuidas Jumala nimel paremini kituda, teda juhendada, siis selle eest saad sa vga suure tasu. Me palume Jumalat, et ta teda usus juhiks. Oluline on veel ka mrkida, et see viimane on kehtiv, juhul kui ta palvetab ja ei nea islamit. Kui ta aga ei palveta ja neab ning simab ka islamit, siis on ta uskmatu ja sellisel juhul ei ole sul igust temaga kokku jda. Usu needmine ja simamine viib inimese sellest usust vlja. Ka palve hlgamine, isegi kui inimene selle kohustuslikkust ei eita, on petlaste tugevama arvamuse kohaselt suuremat sorti uskmatus. Prohvet (saws) on Sahih Muslimis Jabir

58

EEsti moslEmitE kuukiri

fatwanurk

ibn Abdullahi (raa) edastuse kohaselt elnud: Inimese ja uskmatuse ning ebajumalakummardamise vahel on palve hlgamine. Buraydah ibn Al-Hasib (raa) on edastanud, et Prohvet (saws) tles: Leping meie ja nende vahel on palve. Igaks, kes selle hlgab, on uskmatu. (Ahmad) Selle kohta on ka teisi tendeid Koraanist ja sunnast. eik Ibn Baaz Fataawa al-Mar.ah

mEES oN SuitSuSltlANE

NAiNE VtAB mEHElt luBA kSimAtA rAHA

Ksimus: Mu mees ei anna mulle ei laste ega mu enda kulutusteks raha. Mnikord me vtame temalt ilma ta teadmata. Kas see on patt? Vastus: Naisel on lubatud oma mehe varast ilma tolla teadmata vtta, kui tal on raha laste ja enda lalpidamiseks vaja ja mees seda ei anna. Samas peab naine vtma parasjagu ja mitte lihtsalt kulutama. Aisha (rah) on edastanud, et Hind bint Utbah tuli Prohveti (saws) juurde ja tles: Oo Jumala Snumitooja, Aby Sufyan ei anna minu ja mu laste jaoks piisavalt raha. Prohvet (saws) vastas: Vta ta varast vastavalt sellele, mis on ige ja hea ja millest sulle ja su lastele piisab. eik Ibn Baaz Fataawa al-Mar.ah

Ksimus: Mu mees on suitsetamisest sltuvuses ja tal on astma. Suitsetamisest loobumise prast on meie vahel olnud palju probleeme. Viis kuud tagasi palvetas mu mees Jumalale kaks rakat ja vandus, et ei suitseta enam kunagi. Vaid ndal peale vandumist hakkas ta uuesti suitsetama ja probleemid meie vahel olid tagasi. Ma ksisin talt lahutust ja ta lubas, et ei suitseta enam kunagi. Samas, ma ei usalda teda mitte knevrdki. Mida teie sellest arvate? Mida ta peaks oma vande lunastamiseks tegema? Kuidas peaksin mina kituma? Jumal andku teile tasu. Vastus: Suitsetamine on keelatud ja halb tegu. See on vga kahjulik. Koraanis on kirjas: Nad ksivad sinult (oo

Muhammed), mis on neile lubatud (halal). tle: Lubatud (halal) on teile head (kasulikud) asjad ... (5:4) ja ...Ta

nuab neilt head ja keelab jleda. Ta lubab (muudab halaliks) kik hea (kasuliku) ja keelustab (muudab haramiks) kik halva (kahjuliku) (7:157). Pole kahtlustki, et suitsetamine on kahjulik, halb ja jlestamisvrne harjumus. Su abikaasal on seega kohustuslik suitsetamine lpetada ja jda Jumalale ja Tema Snumitoojale (saws) selles kuulekaks. Ta peab vltima kike, mis vib Jumala meelepaha vallandada ja peab hoidma oma usku ja tervist ja sinuga hsti kituma. Ta peab oma murtud vande lunastama peale selle, et ta peab Jumalalt andestust paluma ja suitsetamisest loobuma, tuleb tal kas toita kmmet vaest, riietada kmme vaest vi vabastada ks usklik ori. Toitmise osas on piisav, kui ta annab igahele he luna- vi htusgi vi siis pool saaad toiduaineid. Pool saaad on 1,5 kg. Kui ta palvetab, hsti kitub ja suitsetamisest loobub, siis soovitan ma sul mitte lahutust ksida. Kui ta aga samamoodi jtkab (st suitsetamisest ei loobu), siis ei ole midagi, mis keelaks sul lahutust ksida. Me palume, et Jumal teda juhataks ja et ta siiralt andestust paluks. eik Ibn Baaz Fataawa al-Mar.ah

NAiNE ANNAB mEHElE Nu

Ksimus: Kui naine annab oma mehele nu, et ta peaks moees palvetama, kuid mees on laisk ja ei viitsi seda teha ja naine nitab selles suhtes oma pahameelt mehe suhtes vlja, on ta siis patustanud? Vastus: Naine, kes oma mehele nu annab selles osas, mida Jumal on kskinud vi mida Ta on keelanud, nagu niteks moees palvetamine, alkoholi joomine vi sel lbutsemine, ei ole kindlasti selleprast patune. Naine saab selle eest hoopis tasu. Samas peaks ta oma meest nustama lahkete snadega, sest sellisel juhul on tenolisem, et mees neid ka kuulda vtab. eik Ibn Baaz Fataawa al-Mar.ah

i Q rA

59

F AT WA n u r k

duuanurk

Duaanurk

Duuanurk

MOSLEMI KINDLUS duaasid Koraanist ja sunnast

tlkinud ja koostanud: Aisha

Said ibn Wahf Al-Qahtani Said ibn Wahf Al-Qahtani

36. VAStASE Vi VimSA ahzbihi min khliqik, n jfruta ljj hdun minhum VAlitSEjAgA koHtumiSEl u jatghaa, zz ruk, wa
vrivat peale Tema. Tema on see, Kes hoiab seitset taevast maa peale kukkumast, vlja arvatud Tema ksul. (Ma otsin kaitset, Jumal) Su sulase (nimi) kurja eest ja tema abiliste, jrgijate ja toetajate kurja eest nii dinnide kui inimeste seas. Oo Jumal, ole mulle toeks nende kurja vastu. Majesteetlik on Su listus, vimas on Su eestkoste. nnistatud olgu Su nimi, pole jumalust peale Sinu. (3x araabia keeles)5

126. allaahumma inn ll thnuk, wa l ilh nluk fii nuhuurihim wa ill nt. Oo Jumal, seitsme taeva nauudhu bik min uruurihim Isand, suureprase trooni Isand, ole
Oo Jumal, me palume Sul neid kaelupidi vaos hoida ja otsime Sinus kaitset nende kurja eest.1 mulle toeks (vastase nimi) vastu ja tema abiliste vastu Su loodu hulgas, et keegi neist ei solvaks mind ega teeks mulle liiga. Vimas on Su eestkoste ja majesteetlik on Su listus. Keegi pole vrt kummardamist peale Sinu.4

127. allaahumma nt adudii, wa nt nasiirii, bik uulu wa bik asuulu wa bik uqaatilu.
Oo Jumal, Sa oled mu jud ja Sa oled mu tugi. Sinu eest lhen ma edasi ja Sinu eest astun ma ette ja Sinu eest ma vitlen.2

sav ja Ta on parim, Kellest sltuda.3

128. hsbunaa llaahu wa nim l-wkiil Jumal on meile pii-

37. VAlitSEjAtE rHumiSE VAStu

129. allaahumma rabba SEd ViVAd SullE liigA s-smwti s-sb, wa rabba l-ari l-adhiim, kun lii rn rim, Vimsam kui kogu Ta looming. tEHA min (fulni bni fuln), wa Ta on Vimsam kui see, mida ma kar132. allaahumma kfiniihim 1 Abu Dawud 2/89, Aldan ja pelgan. Ma otsin kaitset Jubim it. Oo Jumal, kaitse Hakim pidas seda autentseks ja Athmalas, pole kedagi kummardamist
Thahabi nustus 2/142. Abu Dawud 3/42, At2 Tirmidhi 5/572; vaata ka Al-Albani Sahih At-Tirmidhi 3/183. 3 Al-Bukkhari 5/172.

130. allahu akbar, allahu zzu min khlqihi miin, allahu zzu mimm akhaafu wa ahdharu, uudhu billhi lldhii l ilh ill huu, l-mumsiki s-smwti s-sbi n jawan l l-ardi ill bi-idhnih, min rri bdik (fuln), waunuudihi wa tbihi wa iihi, min l-in wa l-ins, allahumma kun l aaran min arrihim, ll thnuk wa zz aaruk, wa tabaaraka smkuk, wa l ilh khiruk. Jumal on Suu-

38. VAENlASE VAStu

131. allaahumma munzilu l-kitni, sarii l-bisbi, hzimi l-hzb, allahumma hzimhim wa zlzilhim. Oo Jumal, Raamatu
Ilmutaja, kiire Otsustaja, alista (uskmatute) rhmad. Oo Jumal alista nad ja raputa neid.6

39. kui kArdAd, Et iNimE-

mind nende vastu nagu soovid.7

4 Al-Bukhari Al-Adab Al-Mufrad (nr 707), Al-Albani pidas seda autentseks Sahih Al-Adab Al-Mufrad (nr 545).

5 Al-Bukhari Al-Adab Al-Mufrad (nr 708), 6 Muslim 3/1362. 7 Muslim 4/2300.

60

EEsti moslEmitE kuukiri

ma kin islamilikoolis

mA kiN iSlAmilikooliS
Rubriigi autor: Eileen

AqiidA 101 kurSuS

Bismillaahi r-rahmaani r-rahiim MIS ON AQIIDA? Aqiida viitab eelkige islamiusu baasile. Araabia keeles thendab see slm, aga antud konteksti pannes viitab aqiida mistahes uskumustele, milles inimene on tiesti kindel. Loogika siis selles, et kui midagi siduda slme, siis see hoiab teatavasti tugevasti ja kindlalt koos. Imaan (e. usk jumalasse) on teine sna, mida kasutatakse aqiida vastena. petlased on ka sellele viidanud kui tawhiidile (e. usk Jumala ainsusesse). MIS ON TAWHIID? Tawhiid on islamis tavaliselt midagi sellist, mida vetakse iseenesest mistetavalt ja ehk ka seeprast ksitletakse seda reeglina enamikes teostes vaid umbes poole lehekljelise mahu piires, ent seda tuleks kindlasti vaadata svitsi, sest see on kige alustala, st kui seda mitte mista, siis ei ole millestki vga kasu, olenemata sellest, kui palju seda muud on. Tawhiid vajab kindlasti moslemite seas sgavamat ksitlust, niteks kasvi jrgnevate nidete najal, et niteks Ibn Arabi mistis tawhiidi all seda, et Jumal on kik ja kik on Jumal ja niteks Haroon Yahya (kes edendas Ibn Arabi uskumusi) uskus, et mateeria on vaid illusioon, kik on tegelikult Jumal. Ometi peab islami peavool antud vaateid kufriks (uskmatuseks). Enamik ketserlikke sekte, mis islami phivoolust vljunud on, Prohveti ( ) ajast kuni tnaseni vlja, on kik alustanud lahknemist justnimelt islami tuumast tawhiidist, seega on vga oluline, et me seda igesti mistaksime. Tawhiidis seisneb terve islami tuum ... vi siis tawhiid ongi islam. On rmiselt thtis mista tawhiidi nagu seda petas Prohvet (,) sest vastasel juhul vid sa sattuda valele teele, isegi siis kui sa arvad saavad aru tawhiidist ja jrgid viite islami phisammast: Ja see on Minu tee, mis on sirge. Seega jrgige seda ja rge jrgige (muid) teid, sest need viivad lahku Tema teest ... (6:153) Ja enamik neist ei usu Jumalasse muidu, kui lbi ebajumalakummarduse. (12:106) TAWHIIDI OTSENE THENDUS Otseses thenduses thendab tawhiid htsustamist (midagi heks tegema vi htsust kinnitama) ja see tuleb tegusnast wahhada mis thendab hendama, htsustama, konsolideerima (ma tahaks kirjutada ainusustama aga see lihtsalt klab vga imelikult). Kui aga seda terminit kasutatakse viidates Jumalale (tawhiidu-llah) siis see thendab mista ja silitada Jumala ainsust kikides inimtegudes, mis on otseselt vi ka kaudselt alati Jumalaga seotud. See on uskumus, et Jumal on ks, ilma partneriteta (tawhiid ar-rububiya), ks kelle olemusele ja tunnustele ei ole sarnast (tawhiidu l-asma was-sifaat) ja ks, kellel ei ole rivaale Tema jumalikkuses ega kummardamises (tawhiidu l-uluhiya; ibaada). Kik kolm koos aga moodustavad terviku ja kattuvad omavahel, nad on ksteisest lahutamatud, st et tawhiidi on ldlevinuimalt jaotatud kolme kategooriasse. Et seda paremini ja tpsemalt mista, siis justkui arst analsib erinevaid kehaosasid ning organeid, et paremini tervikut mista, kuid kski osa ei eksisteeri individuaalselt omaette, aga pannes need kokku, saame inimese fsise. KUIDAS TEKKIS SELLINE TEADUS NAGU TAWHIID? Prohveti ( ) ajal, ei olnud tawhiid jagatud sellisteks alampunktideks, sest ei olnud vajadust analsida nii primaarseid kontsepte. Ometi on aga kigi vaadeldavate kategooriate ning punktide alused selgesti olemas nii Koraanis kui ka sunnas, mis saab ka ilmselgeks, kui igat punkti lhemalt koos nidete ja kontekstiga analsida inaAllah.

i Q rA

61

ma kin islamilikoolis
Vajadus tawhiidi nii ksikasjalikult analsida tekkis prast seda, kui islam oli levinud Egiptusesse, Btsantsi, Prsiasse ja Indiasse ning antud riikide kultuurid hakkasid islamisse imbuma. Mis on ka snagi loomulik, sest ei saa ju eeldada, et inimesed ei tule teatud kultuuriruumi pagasiga ning nendega pole kaasas nende eelmise usu riismeid. Leidus konverte, kes hakkasid oma kirjatdes ja aruteludes vljendama erinevaid filosoofilisi ideid Jumalast. See tekitas palju segadust ja ohustas seda ilsat ning lihtsat monoteistlikku jumalaksitlust mis islamile tegelikult ju omane oli ja on. Leidus ka nagu kindlasti tnapevalgi selliseid inimesi, kes vliselt vitsid end olevat moslemid, kuid tegelikult oli nende motiiviks see religioon lhkuda, lhenedes kavalalt ning seestpoolt. Nende sihiks oligi purustada imaan ehk islami esimene alustala ja sellega hes hvineks ka islam kui tervik. Esimene snakuulmatuse vljendamine islamis tuli just Jumala kikvimsuse vastu kas Jumal teab kike? Prohvet ( ) jutustas, et esimene asi, mille Jumal li, oli kirjutusvahend ja ta juhendas antud kirjutusvahendit kirjutama. Kui kirjutusvahend ksis Jumalalt, mida ta peaks kirjutama, tles Jumal talle, et ta kirjutagu les kik, mis oli ja kik, mis saab olema. See juhtus 50 000 aastat enne maailma loomist. Otseloomulikult, see on meile vaid mrk Jumala piiramatutest teadmistest, mitte et vastasel juhul Ta oleks ehk ra unustanud, mis tpselt, millal ja kuidas juhtus. Oli aga selliseid, kes hakkasid spekuleerima, et kui kik on les kirjutatud, siis kus on inimese vaba tahe? Nad kas judsid jreldusele, et Jumal ei tea kike ning inimestel on vaba tahe vi et Jumal teab kike ning inimestel ei ole vaba tahet. Ent meie, moslemid, jtame selle ksimuse Jumala ktesse, ainult tema teab, kuidas need kaks kontsepti saavad krvuti ning samaaegselt eksisteerida. Seega meile piisab sellest, mida Jumal on meile elnud sest puhas loogika ju dikteerib, et kui ei oleks vaba tahet, siis oleks ilmselgelt mttetu korraldada mingit kohtumistmist. Lihtsaim viis ritada seda inimlikult selgitada, oleks vast nii: inimestel on vaba tahe, ent kik mis nad ise omast vabast tahtest teevad, on ja oli Jumalale juba ette teada. See, et Jumal juba teadis, et sina niimoodi vastavalt oma vabale tahtele otsustad, ei thenda, et Jumal oleks sind selleks sundinud. Loomulikult ei suuda inimesed tihtipeale aru saada asjadest, mida me ise ei ole kogenud, seega vib antud miste pris keerukaks osutuda, kuid inimesed, kes vidavad, et nad peavad aru saama, kuidas need kaks koos funktsioneerivad, vidavad phimtteliselt, et neil on vaja sama hulka teadmisi, kui seda on Jumalal. Vennad-ed, me ei saa isegi aru, kuidas maailm loodud sai! Elus on nii palju asju, mida me mista ei suuda ja me peame sellega leppima, sest kes oleme meie, et vita et meil peab olema sama palju teadmisi, kui seda on Jumalal? Moslemitest ajaloolaste andmetel oli esimeseks moslemiks, kes Jumala kikvimsusele vljakutse esitas, Iraagist prit konvert (kristlusest) Sausan. Sausan prdus hiljem tagasi kristlusesse, kuid mitte enne, kui oli veidi mrki moslemite hulgas levitada saanud. Sausani pilane Mabad ibn Khalid al-Juhani levitas Sausani ideid, kuni kuuldused sellest judsid tollel ajal valitseva Umeyyadi kaliifi, Abdul-Malik ibn Marwani (685-705) krvu ning ta aastal 700 hukati. Kuigi ta hukati, oli seeme klvatud ja tema surmaga selle idee levik ei lppenud, vaid pigem hakkas edasi levima. Sarnaseid tegelasi liikus palju. Kui nad vimude ette toodi, ksti neil oma ideedest loobuda; kui nad seda ei teinud, misteti nad islami silimise nimel surma. Selline oli meetod Ummeyyadi kalifaadi algsetel aegadel, hiljem aga kaldusid kaliifid ise nii palju igest teest krvale, et kskik, mida inimesed ka tnavatel rkisid, see, mis toimus vimu keskmes, oli kindlasti palju hullem ja seega selliseid karme meetmeid ei kasutatud ega ldist thelepanu sellele ei pratud. Vimulolijate kombed kisid niivrd islami petuse vastu, et petlased ei soovinud enam vimulolijatega koos viibida. Seega sai petlaste lesandeks tusta les ning peletada eemale kufr ehk uskmatus. See oligi aeg, mil tawhiidi petuse olulisus kasvas, et kaitsta ja hoida islami usku puhtana. Kui vaba tahte uks oli juba avatud, hakkas ka kike muud sisse sadama. Nendest ideedest tulenevalt arenes ka tawhiidi teadus. Koraanist, sunnast ja loogilistest phjendustest saadi piisavalt ainest, et vaidlustada rahva uitmtted ning hoida puhtana islami teline petus ja ideed. Koraan on silinud muutumata kujul ja just sellel ajaperioodil hakkas arenema ka hadiithiteadus, et samamoodi ka sunnat kaitsta. Tnu neile teadustele, mis arenesid, et islamit kaitsta, on moslemitel tna vimalus teada, mis on islam just sellisena, nagu seda petas viimane Prohvet ( .) Sellest kigest (ehk ajaloolisest kontekstist ja taustast) tpsemalt aga juba hiljem inaAllah. TAWHIIDI KOLM KATEGOORIAT Tawhiid ar-rububiya Jumaliku ainsuse silitamine -> tendamine, et Jumal on ks, ilma partneriteta; Tawhiid al-asma was-sifat Jumala nimede ja omaduste ainsuse silitamine -> tendamine, et need on vrdlematud ning ainulaadsed; Tawhiid al-uluhiya / al-ibada Jumala kummardamise ainsuse silitamine -> tendamine, et Jumal on ainus, kellel on igus olla kummardatud.

62

EEsti moslEmitE kuukiri

ma kin islamilikoolis

See oli siis minu esmakordne tagasihoidlik katse seda teemat teieni toimetada. Selleks korraks kik. Arvasin, et seekord ksitlen juba sgavuti tawhiid ar-rububiyat, aga no kae nalja, sissejuhatus ja ldine jutt vttis siin juba nii pikalt, seega ma usun, et kui ma avaksin rububiya uksed, siis terve selle kuu Iqra olekski vaid Tawhiid by Eileen Lahi ja see ei oleks vga lbus. Tean, et minuga on kaasa tulnud Iqrasse ka mitte-moslemitest lugejaid, seega ritan anda endast parima, et seletada lahti ka termineid, mis meile, moslemitele, juba ilmselged on.

Loodan, et kik, mida ma teieni edastan on the truth, truth, and nothing but the truth ja kui ma peaksin tegema vigu, siis ma otsin Jumalalt selle eest andestust. InaAllah parim viis ppimiseks on ju ise petada, seega ma tnan Jumalat selle vimaluse eest ise sgavuti ppida ning vahendada oma teadmisi ka teistele. Alhamdulillahi rabbi al-alamiin! (listus olgu Jumalal, maailmade Isandal!)

Allikas: the fundamentals of tawheed - dr Abu Ameenah bilal Philips (kursus: Aqeedah 101, islamic online university)

i Q rA

63

pime Egiptuse dialekti

pime Egiptuse dialekti

4. REISIMINE
Kas aitaksite mind palun mu pagasiga? See on minu kohver. Kas teil on ette tellitud? Mul on ette tellitud. Sooviksin ksiktuba. Sooviksin kaksiktuba vanniga. Kas siin kusagil on basseini? Kui palju maksab? Jah, see sobib, vtan selle. Mis mu toa number on? Number 57. Kas teil on midagi vaikset? Konditsioneer ei tta. Kuuma vett ei ole. ks hetk palun. Ma sooviksin hommikuski oma tuppa, palun. mumkin tesadnii fii sheel shonaati dii shantiti inta (inti) hgzt(i) bl kida an hgzt(i) aiz(a) ooda frdi aiz(a) ooda bil zaugi bil hmmm fii hmmm sibha oraieb min hen bikm el leila uahda tmm, as-sr munsib el raqam oodeti km raqam saba wa khamsiin fii hgga hdia el tkiif mish shagghl mfiish maia suhn lahza uahd, lau samaht aiz(a) el fitaar fi oodeti min fadlak (fadlik)

64

EEsti moslEmitE kuukiri

jrgmisel kuul:

i Q rA

65

i ra

SADAQA - ANNETUSED:
www.islam.pri.ee toetamine (tasuta materjalide saatmine, raamatute tlkimine, toimetamine ning trkkimine, loengud jne): Ktlin Hommik Mrkusega SADAQA hispanga konto nr. 10010608670016 IBAN: EE231010010608670016 BIC: EEUHEE2X

q
Khadeja erakogu, internet iqra@islam.pri.ee

HE VANA ON TEISE UUS ...

Vimalus saata inimestele riideid, mnguasju jne, mida ise enam ei vaja, kuid ra ka visata ei tahaks. Jrgnevalt pakume vlja aadressid, kuhu viksid oma paki saata. Tegemist on erinevate organisatsioonide ja eraisikutega, kes tegelevad humanitaarabi ning vaeste igaklgse abistamise ning toetamisega ja jagavad sinu saadetise nendele, kes seda kige enam vajavad. Kui kki tead veel mnda aadressi, mis sinu meelest peaks siin nimekirjas olema, siis anna meile sellest teada meiliaadressil info@islam.pri.ee. AFGHANISTAN: Mohammad Qasim Popal UNAMA Kabul, Compound B OSRSG/FSCU, Building 7, Room 101 Peace Avenue, Zanbaq Square Wazir Akbar Khan (beside French Embassy) Kabul AFGHANISTAN telefon: +93 700217289 / 0790005381

MAROKO:
Najat Mrabte Rue 8, No 10 54400 Moulay Bouazza P.Khenifra MOROCCO

KOOSTajaD
TOIMETajaD: Aisha (Ktlin Hommik-Mrabte) ja Khadeja (Airi Hunt) KUjUNDUS: RUBRIIGID: Aisha, Khadeja, Amina Iirimaalt, Eileen, Amina Bahrainist, Annely, Kauthar, Kristi, Yusuf Saeed, Karima, Zeynep, Rubaba, Aivar, Nele, Aile

MOEE ja EESTI ISLaMI KOGUDUS

Keevise tn 9 11415 Tallinn EESTI/ESTONIA telefon +372 55 94 76 89

pILDID: KONTaKT:

Eesti moslemite kuukiri IQRA on eesti moslemite tasuta elektrooniline kuukiri. Ilmub insh Allah, igal kuul uue sisuga. Kuukirja sisu koostamisel on oodatud eesti moslemite ettepanekud nii eesti kui ka vene keeles.