P. 1
Avastades Nikolai Pätsi

Avastades Nikolai Pätsi

|Views: 329|Likes:
Published by kopso

More info:

Categories:Types, Research, History
Published by: kopso on Aug 05, 2009
Copyright:Attribution Non-commercial

Availability:

Read on Scribd mobile: iPhone, iPad and Android.
download as PDF, TXT or read online from Scribd
See more
See less

08/05/2009

pdf

text

original

Avastades Nikolai Pätsi

Räpina 2008
Avastades
Nikolai Pätsi
Koostajad Vaike Kivistik, Kersti Murumets
Toimetaja Eva Saar
Räpina 2008
Avastades Nikolai Pätsi
Väljaandja Räpina Vallavalitsus
Koostajad Vaike Kivistik, Kersti Murumets
Toimetaja Eva Saar
Kujundus, küljendus ja trükk: OÜ Teabetrükk
Esikaanel: Isa Nikolai noore preestrina Räpinas
ISBN 978-9949-15-936-9
1(as jõuab aeg, mil rahvas märkab,
Et kaduda võiks orjavaim?
Ehk eluhoog siis ärkab, tärkab
Kui võidab uue aja aim.
/Nikolai Päts, 1906/
~ " e e mees oli kooliõpetaja, vaimulik, seltsi- ja ühiskonna-
tegelane, poeet ja ajakirjanik, poliitik, suure pere isa.
20. sajandi algus on pakkunud heldelt võimalusi eesti
rahvusliku ärkamise aastatel sündinud meestele. Nad
sarnanesid paljus lõunapoolses Euroopas mitmete sajandite eest,
renessansiajastuI esilekerkinutega - tegid just seda, mida vaja,
seal kus tarvis ning siis kui võimalik. Võrumaal Räpinas oli üks
sellistest Nikolai Päts.
Tulnud Võrumaale 1904. aastal, jäi ta paariks aastakümneks
selle kohaga seotuks. Sellesse aega langes 1905. aasta oma
revolutsiooniga, mis andis Vene impeeriumi äärealade
rahvastele demokraatlikke vabadusi, muuhulgas õiguse seltse
asutada. Esimene maailmasõda ning 1917. aasta revolutsioonid
Venemaal tõid võimaluse teoks teha unistuse oma riigist, seejärel
• :1
Jakob ja Olga Päts ning nende lapsed Nikolai, Marianne, Voldemar,
Peeter ja Konstantin.
3
kohustuse seda kaitsta ning siis riik üles ehitada. Kõige selle
juures oli preester Nikolai Päts.
Lämmijärve poole tõttava Võhandu jõega on kõrvuti
kulgemas Apteegi tänav, üks vanemaid Räpinas. Selle tänava
ääres asub 18. sajandi keskpaigast alates Pühade Sakariase ja
Elisabeti kirik, kus aastatel 1904-1918 teenis preester isa Nikolai.
1861. aastal valminud apteek Apteegi tänavas.
4
N. ja L. Päts laste
Voldemari, Liidia ja
Larissaga.
Seltsi- ja ühiskonnategelane Nikolai Päts
;t{sunud Räpinasse 1904. aasta veebruaris, lülitus Nikolai Päts
karskusseltsi "Võhandu" tegevusse. Põllumeeste ja karskus-
seltsid olid sajandivahetuse paiku peaaegu ainsad, kus noored
said oma mõtteid ning arvamusi avalikkuse ette tuua ning neid
selgitada. Nii on sajandivahetusel trükisõnas noortele
seltskonnategelastele rahvalikus vormis seletatud:
"Kõik häda, vaesus, viletsus, kõik jäle kuritegevus, kõik vaen
ja viha ilma sees, kõik vahed rahvakihtides kõik voolab
sorokovkadestja pilseneri-vaatidest."
Hindrik Heering, Naha külakoolis õpetajana tööd alustanud
noor mees, sai sama aasta jõulude eel kutse Räpina preestri poole
tulla, et arutleda karskusseltsi töö üle. Preester oli selle esimees
kolm aastat ja noore koolmeistri jaoks oli karskusselts esimene
5
ühendus, mille liige temast sai. Seltsi kuulus teisigi noori
kaugemal koolis käinud mehi, hinges soov kodupaiga avalikus
elus kaasa lüüa: J. Bundberg (Ainelo), D. Rootsi, J. Melts,
A. Freimann, A. Sibul. Tookordsel kokkusaamiselotsustati suvel
korraldada karskusteemaline koosolek Rahumäe tee äärses
küünis. Sellistel kooskäimistel võeti näiteks kõnelda, et" kosja- ja
pulmaviinade pruukimiseta võib noorpaar uut elu alustada, ilma
et viina puudumine nende armastustjahutaks."
Kaubatarvitajate ühisus Räpinas
asutati 1906. aastal, et tekitada edasiviivat konkurentsi
kaubanduses, kus üksi erakapital valitses. ühisuse esimeseks
esimeheks sai Nikolai Päts. ühispood asus aastatel 1908-1925
õigeusu koguduse vanas majas. Selle juhatuses oli koguduse
juhtivaid tegelasi. Ajapikku hakati ühisuse tegevust tunnustama
ning hindama. Loodud kaubatarvitajate ühisusele oli terve
järgneva sajandi jooksul antud võimalus Räpina elu edendada ja
seda ka tehti. Mitmed tähelepanu väärivad algatused sündisid
ideena selle liikmete ja juhatusse kuulujate mõtteis, ühisusel oli
ainelisi võimalusi nende elluviimiseks.
Räpina Rahvahariduse Selts
hakkas tegutsema 1907. aastal. Seltsi ühe alusepanija, Räpina
õigeusu kiriku köstri J. Meltsi sõnul pidi ühendus " ... kaasa
aitama meie nurga rahva juhtimises teaduse ja hariduse poole."
Herman Aav, Vändra preester ja hilisem Soome peapiiskop
õhutas Venemaal 20. sajandi alguse reformidega antud
demokraatlike vabaduste kasutamisele: "Noored Eesti võsud!
Oleme kangekaelsed oma heledale ja kaunile eesmärgile
sammudes! Ärme laseme endid maha rusuda, eksitada,
jahutada, vaid teades, et tõsine haridus tõstab ka meid, looduse
poolest anderikast rahvast, teiste kultuurrahvaste hulka,
tormarne järeleandmata visadusega hariduse poole! Sealjuures,
etjõudosuur oleks, et meie igaüks üksikult, kui nõrgad kunagi, ära
ei väsiks, ära ei jahtuks, ühineme igal pool hariduse seltsidesse!"
Kooli- ja kirikuõpetajad olid need, kes võimaluste avardudes
haridusseltsidesse noori, ärksaid ja haritud inimesi koondama
hakkasid, loomulikult ka isa Nikolai.
6
Haridusühendus sai ruumid õigeusu kihelkonnakooli majas
kuni Räpina seltsimaja valmimiseni. Asutati kolm osakonda:
muusika, kirjanduse ja näitemängu omad. Seltsi raamatukogu
avati 16. detsembril 1907. aastal ikka sealsamas koolimajas.
Nikolai Pätsi kirjandushuvi ja -anne olid põhjuseks, miks seltsi
raamatukogu talle hingelähedaseks sai ning jäi. Rändraa-
matukogu ja selle osakondade korraldamine Veriorale,
Kahkvasse, Võõpsu, Leevakule ja Nahale õhutas sealsete
kohalike raamatukoguseltside asutamisele.
Kui Räpina Haridusselts 1932. aasta jõulude paiku oma
tegevuse 25. sünnipäeva pidas, nimetati auliikmeiks seitse
seltsitegelast: Jaan Ainelo, Johannes Karheiding, Samuel Konsar,
Paul Mitt, Jakob Puksov, Nikolai Päts ja Madis Reisenbuk ning
neile annetati diplomid.
Aastal 1936, seltsi 29. tegutsemisaastal kirjutas ühenduse
abiesimees Hermann Otsmaa ajalehes "Võrumaa Teataja":
"Tänu asutajaile ja nendele seltsi tükmeile, kes ei kartnud raskusi,
rahvuslikkudest ideedest taga aetuna visalt aitasid üksikuid kive
kokku kanda sellele kogukaIe ühisettevõttele."
Räpinas avas 5. mail 1913. aastal uksedpostkontor
0"ee oli üks kolmest sellele paigale eluliselt tähtsast
institutsioonist, mille asutamine veel enne ajalooratta järske
pöördeid aset leidis. Postkontori saamislugu oli aega- ning
vaevanõudev. 1910. aastal oli Lüvimaa kubermangu Rüa
ringkonna postivalitsuse ülemale saadetud palvekiri Räpina
kihelkonna elanike ja kohalike seltside poolt. Selles sooviti
toetust postkontori avamiseks Räpinas. Kiri jäi läbi arutamata ja
vastuseta, kuna kirjale olid jäänud kleepimata tempelmargid
kohustusliku riigilõivuna. Uus palvekiri, taas kooliõpetaja Jaan
Bundbergi (Ainelo) koostatud ja postkontorile lubatud ruumide
plaanidega varustatud, saadeti teele 1911. aastal. Sobivad
ruumid leidis ja pakkus välja õigeusu kirikule kuuluvas endises
tütarlaste koolimajas preester Nikolai Päts. .
Apteegi tänav jäi postiasutuse asupaigaks 1929. aastani, ehkki
vahepeal koliti vastasolevasse kivimajja, mis samuti kogudusele
kuulus.
7
"rakiri.
EbSt( Vaberii,i kodaniku isikuLuDoistus.
Ferdkonnanimi FaTS
NIMI Nikolai
IS.'Jnimi .Takob
Sündimisa•• (••nadus) 5.s.nL.mbril lB71 a. (u.k.I.1
Ku,s nir. ..,tirjas t." .b..od.
1'!:.(JVU5 "
Slukutsb Ultimproestoc
abielus
Tema
omaDlku pl1t .
1eikutuDoialuse omaniku allkiri:
Dok"m.ndid. mill. põhjal isikuLunDlsLus valJa .nt"d:
Bnd. isikutunniatus V.H. pol.
jsk. j. Nr.2ob umb.r-
vah.LaLud.
3SutuS: Sadama iSA.
FolitStil ablkomlssur
Nr. 17('.
2,. mail
Eesti Vabariigi
kodaniku
N. Pätsi
isikutunnistuse
ärakiri.
Nikolai Pätsi cllilookiljcldlis
27/V 1924

Sadama
TslliDnas.
Asjaajaja lall'irl/.
IFits.L: Ss. SadaM js..
Polits..,i Tallinuas/.
8
Nikolai Pätsi teenistuskiri
... --.--... -----1---- .------..
---._- .----1--
-1-----\------.---.---....
1------+---. ----..----..--...-..-...
---+------ .__._----_... __ .
9
Räpina tore seltsimaja
2.0. sajandi alguses olid seltsimajad rahvahariduses olulised,
olles kontsertide ja teatrietenduste, tantsu- ning perekonna-
õhtute, kino ja kursuste, raamatukogude ja noorte kooskäimise
paigaks.
Võrumaa esimene seltsimaja ehitati Kanepisse, Räpina oma jäi
enne sõda viimaseks.
Sellise maja vajalikkusest oli hakatud rääkima 1909. aasta
paiku. Rahva hulgas tehti selgitustööd, otsiti tuluallikaid ja krunti.
Hoone nurgakivi pandi paika 1913. aasta suvel.
P. Mitti mälestustes on kirjas, et "Olevikus" ilmus sõnum
Räpinast, kus kirjeldati sündmust järgmiselt: "... Sel puhul
kõnelesid kaks vaimulikku (N. Päts ja [0. E.] Schulze). Peale
nende I. Ainson ja A. Reinomägi. Jaan Bundberg asetas nurgakivi
alla pudeli, milles oli lühike ehitustööde ülevaade, käibelolevad
mündid, protokolli ärakiri jms."
Hilisem Räpina preester Nigul Hindo kirjutas: " ... [õigeusu]
koguduse tegelased aitasid nõu ja jõuga kaasa Räpina seltsimaja
saamisele. Selle seinalolnud N. Pätsi pühendus, mis julgustab
Räpina seltsimajale nurgakivi panek 1913. aastal.
10
eesti talupoega ja ennustab temale paremat tulevikku."
Seltsimaja saadi aasta jooksul katuse alla ja avaaktusel
26. detsembril 1913. aastal rääkis pärast vaimulikke kassameister
J. Niggols. Ta andis üksikasjaliku ülevaate rahamuretsemise
viisidest, kõigist annetustest - see maja oli kogu Räpina ühiste
jõupingutuste vili.
Riipina seltsimaja te/lingutes.
11
Räpina Kõrgema Algkooli saamine jategevus
Paiknemine tolle aja kohta märkimisväärselt kaugel Tartust ja
Võrust muutis Räpina noorsoo koolisaatmise raskeks. Seetõttu
hakati elavalt kaaluma siia II astme riigikooli asutamist. Pöörduti
Liivimaa rahvakoolide direktori Rutski poole ettepanekuga
asutada Räpinasse linnakool. Luba saadi Riia õpperingkonna
kuraatorilt, kuid tingimusel, et kohapeal leitakse hoone, kuhu
saaks neljaks aastaks neljaklassilise kooli paigutada.
Räpinas hakati kõiki võimalusi kaaluma. Esimesena pakuti
välja õigeusu kihelkonnakooli linnakooliks reorganiseerirnist,
kuid kirikuvalitsus ei lubanud oma kooli likvideerida. Teise
võimalusena sondeeris preester Nikolai Päts Võõpsus pinda, kas
tuletõrjeühing annaks oma seltsimaja kooli käsutusse, kuid
pritsimehed ei olnud nõus seda tasuta välja rentirna. Kolmandana
tuldi mõttele teha vallavalitsusele ettepanek ajutiselt magasiaita
kolida ja hoone kooli asutamiseks anda. Vallavanem oli väärt
Räpina vallamaja Köstrimäe tee ääres, selle ruumides töötas aastatel
1913-1917 Räpina Kõrgem Algkool.
12
Kaks kirja N. Pätsilt J. Bundbergile
ajast, millalotsitakse hoonet
Räpina Kõrgema Algkooli
avamiseks.
ideega päri. 1913. aasta jaanuari alguses sõitsid preester N. Päts
ning A. Peterson Võrru rahvakoolide inspektori Karninski ja
talurahvaasjade komissari juurde. Nõusolek käes, astuti
vallavolikogu ette. Uue kooli rahva hulgas tutvustarnine algas
kevadel. Pandi välja kuulutused, teatati mõlema kiriku kantslist,
räägiti nii rninisteeriumi- kui kihelkonnakoolides.
Paul Mitt kirjutab mälestustes: "Räpinas algab tegevust
neljaklassiline linnakool. Õpilasi võetakse vastu eksamiga. II
klassi neid, kes on khk. või min. kooli lõpetanud, teisi võetakse I
klassi, kui nad ära teevad vastava sisseasturnise eksami.
13
Sooviavaldusi esitada kirjalikult Räpina õigeusukiriku
kantseleisse N. Pätsile. Lähemaid teateid saab samast."
Suve keskel saabus Räpinasse koolijuhataja Mihhail
Mihhailovits Sobolev oma perekonnaga, aukraadiIt oli ta
titulaarnõunik. Sobolevid asusid esialgu Pätside juurde
korterisse, sest N. Pätsi ja M. Sobolevi abikaasad olid õed, Rannu
preestri Tsistjakovi tütred. Kooli sisseastumiseksameid võtsid
vastu ja esialgu jagasid ka õpetust Räpina koolide pedagoogid
M. Reisenbuk, A. Peterson, J. Kõivsaar, E. Pelovas ja N. Päts.
ViimatinimetatuI olid õppetunnid kogu kooli eksisteerimise aja
1917. aastani, mil õppetööd sügisel küll alustati, aga peagi selle
järel tuli korraldus kool Venemaale Kostromasse evakueerida.
Räpina Kõrgema Algkooli tegutsemisaegjäi lühikeseks, ent tema
panust kohalikku hariduseIlu tunnustab Paul Mitt sõnadega
"Räpina keskkooli eelkäija".
Räpina Kõrgema Algkooli II lend 1917. aastal.
Istuvad lõpetajad R. Rämmann, D. Karupun, E. Võsoberg, M. Nädal,
L. Nagland, S. Frei, Jaagusing, V. Parmak ja seisavad õpetajad O. Madi,
J. Lange, J. BertuI, koolijuhataja M. Sobolev, N. Päts, E. Soboleva.
14
N. ja L. Päts ning M. ja E. Sabolev külalistega kiriku aias.
Koolijuhataja inspektor Sobolev sai tuntuks "omajagu
vastuolulise iseloomuga" inimesena. Kord oleks tulnud mitmel
poisil koolist alatiseks lahkuda sootuks tühise asja pärast. Koolis
peetud mingi suure võidu puhul jumalateenistust. Õigeusklikud
löönud vapralt risti ette, aga mõned luterlastest poisid
naeratanud seda jälgides. Teenistuse lõppedes viinud
koolijuhataja neli poissi saali seinal rippunud keisri pildi alla ja
öelnud: "Kes naerab õigeusu kombeid, see irvitab ... tema üle. Ja
ma pean sellest järeldused tegema." Ainult tänu isa Nikolai
eestkostmiselejäi suurempahandus tulemata.
15
Õigeusu kirik oma kunagiste kihelkonna koolimajade keskel 1937. aastal.
Läbirääkija lepitaja sillaehitaja
Nikolai Päts teenis 1905. a a s t ~ l teist aastat Räpinas preestrina. Ta
kirjeldab Räpina lähedal Mooste e. Moisekatsi mõisas valitsenud
olukorda, mis sarnanes teoorjusega
saja aasta eest. Peremeestelt ja
maapidajatelt ei nõutud raha, vaid
tööga tasumist. Talumehed esitasid
vallavalitsuse vahendusel mõisa-
omanik Nolckenile palve töökohus-
tuse .rahaga asendamiseks. Parun
kutsus Tartust sõdurid kohale ja kui
talumehed mõisnikule oma palvet
kordasid, avati tuli ning mõned
palujaisttapeti.
Anton Saarman, Räpina luter-
liku kiriku õpetaja aastail 1920-1940
on kirjutanud asetleidnu kohta:
"Sellele järgnesid 1906. a. algul
üksikud arvatavate süüdlaste Nikolai Päts 1927. aastal
16
Rahvaleht 5. septembrist 1931. aastal kirjutab
60-aastaseks saava Nikolai Pätsi tegevusest.
vangistamised, kuid õp. J(
Schulze ja preestri
eestkostmisel hoiti _st,
igasugune kohapeaIne _Ir.. .....,...
h
....,..-
karistamine ja ma a- fUllül ,.... "1.feIf
1 k
" .......... - 4
as mine ära. -, - i ....... - ... _ ..- jo
t:="--.l. --;:C::• .... -==:
5. septembri 1931. ''':'':.1:..:':......... u
i1 . =.........
t R h 1 h
" _ ............... ,_-_-'t......... _-
aas a " a va e es __ .. __ -'''' __''.
" ....... .. tliIiH.il_ _ ...
.... CII ... _ • _ .
kllJ"'utati seoses N. Pätsi . =.. .. - ....
t:.: ... -""'.. - _
60 sunru
" 'pa"evaga' MOI' .. d _-...... ' ....... _. :2'_.
. ." - -
:.=-....:'*:..: ..
sekatsl
's - J'utustab hra - -;.t.... '" ........ .... ... h'"
tu ,.... - _ .. - - t:."=""'-.---
Päts meie kaastöölisele -
:::c:- .... jo'"
puhkesl
' d rahva rahu- •• .=-..::-.:=n: t:.'::'1: .......... _ ...: - ••
..... ..-, _& n 1
........................, 1]".... 1ft Il.....f W likt. t .... itl)l_
tused 1905. aastal süs, ==

kui mUJ' al Eestis oli veel ;;:;..... '=" d k ;t.:':;.:O-:8"":.:i t"-:::;..
=-..cl ....... M " _li '-,-,*t,ir.' "" "tei..
..., _ •• jU ..
kõik rahulik. Kohalik _ __.,,11.._ ... -- ..::=-
=:-:.ea........
mõisnik käis oma talu- ....
--;no,,;;-<J:="".: ...
P
oegadega ülekohtuselt ff:tt'-t1t:-:"..,;.y...•· .. __...r: •• ........
-:.::
ümber ja see ärritas Fir=:-::F ... ::.,...,::
. .. ................ c.:.trt-a-. .... .. ::-"::-=.. aa. .. _--
rahva vihale. Rahva pal- ::..::=.,=.::::--.=::-..:..
1 k
. . . k b .............. !IIlIlnI:*'... .... ..- • lI!Il .... .... .w!t
ve älsm mma u er- __ _
.... _."' -":'''J_
ner Paskovi juures Rüas
seletamas asja seisu-
korda. Sellest said teada
mõisnikud, kes mind kuberneri ees tembeldasid mässajaks ja
rahva ülesässitajaks. Kuberneri korralduselolin mina sakslaste
politsei valve all. Mõisnikkude nõudmistele mind välja saata
kuberner ei tulnud vastu, sest Võru maakonna politseiülem
Soltkevits tundis tõelist 01ukordaja seisis minu eest."
Ka Nigul Hindo on kirjutanud: " ... preester astus kinnivõetute
kaitseks välja ja oma eestkostmisega päästis karistussalkade poolt
mahalaskmisest 20 Mooste ja Räpina mehe elu. Mooste meeste
pärast taheti teda maaltvälja saata."
Siiski ei suhtutud tema püüdlustesse alati kui enesestmõiste-
tavaisseo N. Hindo on märkinud: "N. Päts, kes tuli Räpinasse
1904. a., püüdis pidada head vahekorda kirikuõpetaja
O. E. Schulze'ga, kuid vÜffiane ütles tutvusestlahti, saates 1905. a.
17
tuhinas, visiitkaardil, järgmise saksakeelse teadaande: "Ich danke
meinem Herrgott, dass ich als Deutscher geboren bin. Sie sind ein
Esthe und deshalb wünsche ich Ihre Bekanntschaft
nicht."" ("Mina tänan oma Issandat Jumalat, et olen sakslasena
sündinud. Teie olete eestlane, seepärast ei soovi mina teiega tuttavaks
saada")
Sellest tulenevalt kummagi mehe vahel sõbralikke suhteid ei
sugenenud, kuid see jäi isikute tasandile.
Kooliõpetajaks oli isa Nikolai nii ettevalmistuselt kui
kutsumuselt
Nikolai Päts oli 1894. aastaIlõpetanud vaimuliku seminari Riias I
järgu diplomiga, täieliku kursuse humanitaar-, filoloogia-,
teoloogia- ja pedagoogikateadustes ning arstiteaduse algkursuse.
Enda kohta kirjutas ta järgmist: "Olen olnud kogu aeg ühes
vaimulikuja praosti ametiga ka rahvakooliõpetaja ametis."
Tema lastele kirjutatud "Kaks venda" on huvitav ja õpetlik
lugu kahestpõllumehest, kes töötavad ühtmoodi usinalt:
"Nooremvend ei tegevam,
Vanemvend ei väsivam.
Aga noorel kõik tärkab,
Lopsakamalt oras ärkab."
Sügisene saak paneb kahtlema, kas
põllumehe amet mõlema jaoks see
õigeon:
"Noorel kullateri kuhjal,
Vanemal kõiksalved tühjad."
Alles targa juurde minek ja oma
kutsumuses selgusele jõudmine
suunab teda sobiva ameti juurde:
"Vanemvend nüüd tõde märkas
Mõtte järel tegu tärkas
Andis talu venna kätte.
Algas kauplust omaette.
Sai tast kuulus kaubamees
Laialt tuttav ümbruses..."
18
Ülempreester Nikolai Päts.
Preestriamet
Preestriameti seadis
Nikolai Päts kõigi oma
tegevusalade seas esikohale.
20. aprillil 1911. aastal
J. Bundbergile saadetud
kirjas on seletus: " ... ei saa
Võõpsu tulla koosolekut
juhatama - ametitalitused
pühapäeval, s.o. matused ja
ristimised." Nimetatud ajal
olid käimas läbirääkimised
linnakooli ruumide leidmi-
seks.
Nikolai Päts valiti Võru-
ja Valgamaa õigeusu kogu-
duste praostiks 1. juunil
1914. aastal. Tunnustuseks
oli kindlasti tema valimine
Moskvas toimuva kiriku-
kogu sobori liikmeks Riia piiskopkonnast 8. augustil 1917.
aastal. Samuti valiti ta eesti koguduste saadikuks ningvolinikuks
iseseisva Eesti õigeusu piiskopkonna ning selle õiguste kätte-
võitmiseks Vene kirikuvalitsuselt. Nikolai Päts oli kohal Paul
Kulbuschi (Platoni) esimeseks Eesti õigeusu piiskopiks pühit-
semisel 1917. aasta detsembri lõpul. Piiskop asus energiliselt
kogudusi koondama ja aktiveerima. Kwastades peaaegu kõiki
eesti kogudusi, tuli ta Räpina 1918. aastal. Sel ajal oli Nikolai Päts
juba Võrus, keerulistesse ajasündmustesse tõmmatud.
1917. aastal oli Nikolai Päts Võru maakonnavalitsuse liikmeks
ja Võru poeglaste gümnaasiumi korraliseks õpetajaks valitud.
Aasta lõpul, kui oli toimunud enamlik revolutsioon, ei olnud
N. Päts nõus enamlastega koos töötama, mistõttu teda hakati
vastutegevuses süüdistama. Järgnes viiepäevane koduarest, mis
lõppes siis, kui koolipoisid oma õpetaja vabastamiseks välja
astusid. •
19
Saksa okupatsiooni saabudes võeti gümnaasium üle ja kuna
N. Päts ei pooldanud järjekordset võõrvõimu, pidi ta õpetaja-
ametist lahkuma. Kui ka õpilased sakslaste juhitavast koolist
lahkusid ja tema juurde koolihariduse jätkamiseks abi järele tulid,
hakati haridusseltsis tegutsema uue kooli asutamise suunas.
Olnud Räpinas haridusseltsi asutajaid, jätkas Päts Võruski ja seltsi
abiesimehena korraldas poeglaste gümnaasiumi tarvis maja
ostmise ning uue gümnaasiumi asutamise. Seegi tegevus äratas
võimude pahameele ning otsuse Nikolai Pätsi arreteerimiseks.
Antslas hästi tuntud vallavanem Peeter Koemets pakkus Nikolai
Pätsile peavarju. 1935. aastal onisa Nikolai kirjutanud:
"Viibisin Peeter Koemetsa talus senikaua kui Eesti valitsus
uuesti kokku tuli. Sõitsin siis Tartu, kus mind Platon kutsus
endaga koos Tallinna. Ütlesin, et olen Võruga seotud ja pean
jääma siia. Aitasin temal veel siis kirjutada manifesti Eesti riigi
õnnistamiseks (millepärast teda hiljem tapetigi) ja läksin siis
Võrru tagasi."
Piiskop Platoni üleskutse ning õnnistus "Eesti rahvale" ilmus
12. novembril 1918. aastal, 19. novembrist samal aastal pärineb
tema üleskutse ja õnnistus "Seturahvale".
Ülempreester Nikolai Päts kirikukoori keskel.
20
20. sajandi alguses, isa Nikolai preestriks olles, tehti Räpina
Pühade Sakariase ja Elisabeti kirikule kolm välisremonti: hoone
värviti 1907. aastal, kellatorni ümberehitus toimus 1911. ning
katuse värvimme 1915. aastal. Nimetatud aega paigutub ka
tsässona ehitamine Lepistu kalmistule.
Koguduse juubel1937. aastal, keskel külalisena ülempreester
Nikolai Päts abikaasaga.
21
II
"",ooIIIIIoIV_
H. PÄTS 1. RANDVeRe
~ - ~ : : ; ; : : ~
ELU SONA
Poeet ja isamaalaulikNikolai Päts
1(.iias vaimulikus seminaris õppis Nikolai Pätsiga samal ajal
rohkesti eestlasi. Tema toimetas
kooliajakirja "Nipitiri", milles aval-
das õpingukaaslaste ja enda loomin-
gut. Seega oli tema luuletajatee algus
19. sajandi lõpukümnendil, luuleloo-
ming on kogutud kaante vahele
pealkirja "Valgeil öil" all. Trükis on
ilmunud tema versioon Koidust ja
Hämarikust, värssmuinasjutt "Kaks
venda" lastele, kirjutisi ajakirjades.
I..... IIIM,...".... ............. ~ I
Oma pikaaegse usuõpetajakogemu-
se toel ning koos J. Randvere, Võru .'O)03TU& O..OH'HO .LOODU$.
Katariina kiriku õpetajaga anti välja·.... ,... 'AU...
"Usuõpetuse õpik apostlik-õigeusu-
listele lastele, algkooli III ja IV
klassile."
Nikolai Pätsi luuletustes oneesti rahva iseolemise-igatsust:
"...Neile, kes rõhumist, piinu onkannud,
Koitma saab õnnestav päev,
Kannatus, raskusedjõuduneil annud-
Tasuks teel võidetud vaev."
"Röövrüütel raudrüütel",1906
Nendes on ajahetke tabatud:
"Ajad, päevadimelikud
Murelikud, nõudelikud.
Juba peerud kahelotsal
Lausa löönudlõkendama:
Põlevad kord kolde lõukal
Talutares, sauna urkal."
"Meie aeg", 1918
Jubasaavutatu üle tunneb poeet rõõmu ningmuret:
22
lISa sõjamöllus sündinud riik,
Kui mõrsja Lääne mere rannal,
Su kasvuaeg ei ole pikk,
Et julge olla omal pinnal.
Võib meelita' sind kaval keel,
Võib noorust eksiteele vüa.
Sa julgelt püsi oma teel,
Sestrahva vaimsindjuhtind siia."
"Eestile",1935
Nii nagu kõik need, kes oma enese poolt igatsetud ning kätte
võidetud riiki südames kannavad, on Nikolai Päts mures rahvast
lõhestavate vastuolude pärast:
"Nagu Võidupüha valgeil öil tuled leegitsevad koiduvalgeni,
nii püüdkem nüüd võita rahva elus pimedust, arusaamatusi,
kadedust ja kuulsat jonni, mis arvukatel kordadel on lõhkunud
meie rahva jõuduja tema ühtlust.
Ajalugu juba Lembitu päevist on tunnistuseks, et üksmeele
puudus on killustanud, võitnud ning orjastanud Eesti rahva...
Pidagem ikka meeles, et Jumala õnnistus teeb rahva tugevaks."
(Ajalehe "Elutõde" Võidupüha Album, 1937)
EIle Raudmansan kodutütardega lilli toomas Räpinat külastavale riigivanemale.
23
"Ühistöö
lJ
organiseerimine Pärnus
~ . , ee oli üks Nikolai Pätsi panuseid Eestile. Üks Pärnu tegelane on
kirjutanud 1937. aastal ilmunud ajalehe "Elutõde" Võidupüha
Albumis:
"Vaevalt jõudsid esimesed Eesti väeosad liinile, kui tolleaegne
peaminister K. Päts andis põhimäärused "ühistöö" loomiseks.
Tallinnast tehti korraldus preester Nikolai Pätsile asuda kiires
korras"Ühistöö" organiseerimisele Pärnus. Kuidas peale hakata,
kust hankida raha "Ühistööle", need olid esimesed küsimused
organiseerijaile. Korraldati siis, nii kummaline kui see ka ei ole,
kirjandusõhtu "Endlas". Kanti ette mõned luuletused, peeti paar
kõnet. Saadud sissetulekust muretseti "Ühistööle" esimesed
arveraamatud ja kantseleitarbed. Järgmisel päeval alustas
tegevust Pärnu "ühistöö" osakond. Ajalehtedesse paigutati
üleskutsed, kus paluti rahvalt rahalist toetust ja annetusi
sõjameestele varustuse muretsemiseks. Üleskutse andis tulemusi:
toodi lambanahka, vanu saksa kiivreid, saapaid, tubakatjne."
Nikolai Pätsi Pärnus elav vend Peeter oli määratud Pärnumaa
komandandiks. Temaga koos ja "Ühistöö" algatusel ehitati
Lõuna-Eesti esimene soomusrong, sanitaarrong haavatute
transportimiseks ja esimene soomusauto Pärnu raudteedepoos.
Soomusauto sai nimeks"Vanapagan".
Asunud 1919. aastal Tallinna, jätkas N. Päts tegeva asjaajajana
"Ühistöö" juhatuses. Selle Eesti Vabadussõja ajal tegutsenud
ülemaalise seltskondlike organisatsioonide liidu keskjuhatuse
esimeheks oli Voldemar Päts. Asutatud 1918. aasta detsembris,
arendas "ühistöö" energilist tegevust haavatute ja haigete
transportimisel ning ravimisel, sõjaväele varustuse hankimisel.
"Ühistöö" oli valitsusele suureks abiks noore riigi loomise
rasketel aegadel. Selle tegevus lõpetati 1921. aastal.
Sealtpeale oli Nikolai Pätsi elu ja tegevus pealinnaga seotud.
Aastatel 1919-1936 oli isa Nikolai Pühale Siimeonile ja
naisprohvet Hannale pühendatud kirikus preestriks. 20. sajandi
alguses Räpina seltsides koos Nikolai Pätsiga tegutsenud Hindrik
Heeringu mälestuste järgi saatis ülempreester sellest kirikust
viimsele teekonnale unustamatut Jaan Poskat, ühte Tartu
24
rahulepingu arhitektidest. 1936. aastal saI Isa Nikolaist
Alaksander Nevski katedraali ülempreester. Tallinnaski jätkas
Nikolai Päts usuõpetuse õpetajana mitmetes koolides. Aastatel
1920-1924 oli Nikolai Päts Riigiraamatukogu korraldajaks ning
juhatajaks.
Lõuna-Eestis elatud ja sellele piirkonnale pühendatud paar
aastakümmet olid olulised ningviljakad nii Räpinas kui Võrus.
Vabadussõja ajal Eesti Vabariigi heaks tehtu eest annetati
Nikolai Pätsile Eesti Punase Risti teenetemärk.
Teenete eest kiriku ees on isa Nikolaile antud Piiskop Platoni
orden.
Riigivanem K. Päts
ja sõjavägede
ülemjuhataja kindral
J. Laidoner Räpinas
1935. aastal.
Neid on vastu
võtmas vallavanem
J. Paabusk,
noorkotkaste juht
N. Hinda ja
Võru maavanem
A. Kohver.
Riigivanem ja sõjavägede ülemjuhataja Räpinas.
25
Eluloolisi daatumeid
24.08.1871 (uue kalendri järgi 06.09) sündis Nikolai Päts
Viljandis ehitusmeistri pojana.
1883-1894 - õpingud Riias vaimulikus seminaris.
1894 - kihelkonnakooliõpetaja Tännassilmas Viljandimaal.
1894-1899 - kihelkonnakooliõpetaja Paides Järvamaal.
1899-1904 - kihelkonnakooliõpetaja Tännassilmas Viljandimaal.
1904-1918 - Pühade Sakariase ja Elisabeti koguduse preester
·Räpinas Võrumaal.
1914 - valitud Võru- ja Valgamaa praostiks.
1904-1917 - kihelkonnakooli ja ministeeriumikooli õpetaja
Räpinas Võrumaal.
1913-1917 - Rapina Kõrgema Algkooli õpetaja.
1917-1918 - õpetaja Võru linna poeglaste gümnaasiumis.
1917-1918 - Võru maakonnavalitsuse liige, haridusosakonna
juhataja.
1919-1936 - Püha Siimeoni ja Hanna koguduse preester
Tallinnas.
1919-1920 - asjaajaja "ühistöö" liidus.
1920-1924 - Riigiraamatukogu juhataja Tallinnas.
1923. aastast alates õpetas usuõpetust Tallinna linna tütarlaste
kommerts- ja kaubandusgümnaasiumis.
1924. aastast alates õpetas usuõpetust Tallinna linna poeglaste
reaalgümnaasiumis.
1936. aastast alates oli ülempreester Nikolai Päts Aleksander
Nevski koguduse esivaimulik.
29.11.1940 suri Nikolai Päts.
26
Kasutatud allikad
Trükised:
1. Ainela, Ago. Räpina postkontor 1913-1960. Tartu, 2008.
2. Elutõde. Võidupüha album. Tallinn, 1937.
3. Hinda, Nigul. Ap. õigeusu Räpina kogudus 1752-1937. Tartu, 1937.
4. Päts, Nikolai. Kaks venda. Tallinn, 1924.
5. Päts, Nikolai. Valgeil öil. Tartu, 1935.
6. Saarman, Anton. Pudemeid Räpina koguduse ajaloost. Võru, 1935.
7. Võrumaa Õpetajate Liit 1917-1927. Juubelialbum. Võru, 1927.
8. Kultuur ja Elu nr 2/2007.
Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseurnis olevad käsikirjad:
1. Heering, Hindrik. Mälestustevihik II. Minu seltskondlik tegevus.
2. Kõlli, Helle. Räpina Haridusselts. Uurimustöö.
3. Mitt, Paul. Mälestused II.
4. Peedosk, Eduard. Mälestused.
Materjalid Eesti Ajalooarhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumi käsikirjade
osakonnast ja Tallinna Linnaarhiivist.
Fotod Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseurni kogust, Ago Ainelo
erakogust ja Eesti Filmiarhiivist.
27
Jakob ja Olga Pätsi poegadest on tuntuim
Konstantin Päts - Eesti Vabariigi esimene
riigivanem ja esimene president. Teatakse
Voldemar Pätsi, kunstnikku ja pedagoogi, ning
Peeter Pätsi, kes oli loodusteadlane ja Kadrioru
pargi valitseja 1930. aastatel. Tütar Marianne oli
Mihkel Punga, juristi ja poliitiku, Eesti Panga
esimese presidendi abikaasa. Pere vanim poeg oli
Nikolai Päts. Kes tema oli ja miks on põhjust temast
jutustada? Nikolai Pätsi tegevus 20. sajandi
algusveerandil on inspireerinud selle trükise.

You're Reading a Free Preview

Download
scribd
/*********** DO NOT ALTER ANYTHING BELOW THIS LINE ! ************/ var s_code=s.t();if(s_code)document.write(s_code)//-->