Kaasaegne jalauuring

Magdaleena polikliinikus on dr Eve Sooba ja tema kolleegi dr Kelly Kirdi käsutuses

kaasaegne aparaat jala koormusjaotuse kompleksuuringu tegemiseks. Patsiendid
kõnnivad paljajalu teatud elektroonilisel rajal, kust lähevad andmed jalgade seisundi
kohta arvutisse. Arst teeb elektroonilistest andmetest ja silmaga nähtust kokkuvõtte
ning annab analüüsi põhjal soovitused, vajadusel määrab ka ravi. Kahjuks haigekassa
selle uuringu eest ei maksa, patsient peab ise tasuma 450 krooni. Harva juhtub, et
keegi tuleb lihtsalt oma jalgade olukorda uurima, näiteks seoses lampjalgadega,
enamasti pöördutakse ikka vaevustega.
Sooba patsientide sagedasim kaebus on mingi jalaosa valu. Uuringu tulemuste põhjal
saab arst otsustada, millist abi inimene vajab. Sageli vajavad patsiendid jalavõlvide
toestusi, sealhulgas tallatugesid, abi on teatud harjutustest, neid saab kodus ise teha,
kui arst on korra-paar ette näidanud. Mõned haiged tuleb suunata ka ambulatoorsesse
taastusravisse.
Nooremad või lihtsalt ülekaalulised, ilma muude haigusteta inimesed saavad õigete
tallatugede või lihtsate harjutustega jalavaludest üsna lihtsalt lahti. Tugedega tuleb 3–
4 nädalat harjuda, kanda neid osa ajast.
Arst annab nõu ka kingade valimiseks. Jalatsitel on jala tervishoius tähtis roll, paraku
pole Eestis jalasõbralikke jalatseid piisavalt müügil. Mõne inimese jalahädad on
saanud alguse just valedest kingadest.
Ortopeediline jalats tähendab, et see on avar, laia ninaga, tugeva toestusega kanna
osas ning sinna sisse saab vajadusel panna tallatoe. Heal jalatsil on võlvitoestused.
Jalats ei pea olema küll loksuv, aga siiski küllalt avar, et jalg saaks sees hingata.
Kellel on jalavaevused, need kandku tugevama kannakapaga jalatseid, ütleb Sooba.
Päris ilma kontsata jalats, näiteks nn varbavahe, pole tervislik. Parim on väikese
kontsaga, kannast toestatud jalats, ideaalne kontsa kõrgus on 1,5–2,5 cm, jala
tervishoidu silmas pidades ei tohiks konts olla kõrgem kui 4 cm.
Lampjalgsus
Iga lampjalg ei põhjustagi vaevusi ega vaja ka tallatugesid. Väiksemad lapsed võivad
õigete võtetega lampjalgsusest täielikult paraneda. Väga kasulik on ronimine,
jalgrattasõit, liivasel rannal merepiiri lähedal jalutamine, asjade varvastega
haaramine, kasuks tulevad ka tasakaaluharjutused.
„Kui lampjalgadega laps kurdab juba poole tunni käimise järel, et võetagu teda sülle,
siis võtkegi, sest lapsel on tõsi taga, ta ei jaksa pikalt käia, eriti ebamugavate
jalatsitega, kuigi samas võib ta joosta lühikesi maid,” soovitab Sooba. Nendele lastele
on vaja kindlasti jalaharjutusi.
Isegi lampjalgsed sportlased on oma karjääri jätkanud, kui nad on saanud
jalavõlvidele õiged toed. Tallatugesid vajavad kindlasti ka need, kel on kõrge pöid –
see põhjustab suurt pinget jalalihastele ja kõõlustele.
Paksendid jt moodustised talla all näitavad, et jalal on vale koormusjaotus. Labajala
ristivõlvi lamenemine võib tekitada päkavalu, hiljem viia varvaste deformatsioonide
ja väärasenditeni. Näiteks võib varvas n-ö välja keerata, tekkida „küünisvarbad”, siis
ei toetu jalg korralikult maha ja seetõttu hakkavad selg või põlved valutama, sest
kogu keha on sellest mõjutatud. Varbad võivad ka üksteise peale minna, ei mahu
kinga sisse ära. Kui selline mõhn saab kõvasti hõõrutud, võib inimesel tekkida sellele
kohale raskesti paranev haav, ja seda üksnes varba asendi pärast!
Ülekaal on paljude haiguste riskitegur ja on seda ka jala tervise seisukohast. Kui
jalgadel on iga päev tohutu mass kanda, kuluvad liigesed kiiremini. Ka labajala
võlvid võivad ära vajuda, jalad väsivad siis lihtsalt ära ja valutavad rohkem. Kõige
rohkem valutavad ülekaalulistel põlved, ka hüppeliigesed.
Reumatoloogiliste haigustega, närvi- ja veresoonte kahjustustega jalgade puhul ning
suhkruhaigusega on jalgade korrashoid väga tähtis, rõhutab Sooba. Kindlasti ei tohi
need haiged kanda kitsaid ja ebamugavaid jalatseid, sest haavade tekkimisel võib vaja
minna lausa kirurgi abi. Need inimesed peavad jalgade hooldamisel olema väga
ettevaatlikud. Dr Sooba soovitab neil lisaks jala koormusjaotuse kompleksuuringule
pöörduda jalaravi kabinetti, et hinnata, kas ja millist abi nende jalad vajavad. Selline
kabinet on Ida-Tallinna Keskhaiglas olemas, sinna pöördumiseks on vaja arsti
suunamist

Lampjalgsus

Lamppöid, nagu ka tühi autokumm, et ole võimeline täies

ulatuses oma funktsioone täitma. Jalad väsivad kiiresti ja
valutavad ka pärast lühikest jalutuskäiku. Teravad valud tekivad
tavaliselt olematu pöiavõlvi ja säärelihaste piirkonnas. Autojuhid
teavad, et katkise kummiga sõit ei ole mitte üksnes ebatõhus,
vaid läheb ka väga kalliks maksma. Nii mõjub ka käimine
“lamedal” pöial kogu luustiku-lihassüsteemile halvasti. Selgroo
asend on otseses sõltuvuses jalalabast. Jalalaba deformatsioon tähendab luustiku-
lihassüsteemi muudatusi. Lampjalgsusega kaasnevad põlve- ja puusaliigeste
ülekoormus, selgroo kõverdumine ja kogu luustiku ning lihaste haigestumine. Elastne
anatoomiline sisetald-tallatugi hoiab jalalaba õiges asendis. Individuaalne tallatugi
kindlustab kogu luustiku- ja lihassüsteemi õige ja tervisliku asendi ning aitab “meelde
jätta” õige kehahoid. Seepärast on tähtis, et korrigeerivad sisetallad oleksid
valmistatud individuaalselt – konkreetsete anatoomiliste iseärasuste järgi.
Ortopeediline tallatugi peatab lampjalgsuse edasiarenemise ning vabastab valust
käimisel. Jalgade eest tuleb hoolitseda. Lampjalgsuse profülaktika seisneb jalalaba
lihaste tugevdamises soojade vannide, massaaži ja võimlemisega. Head harjutused on
käimine kandadel, pöidadel, jalalaba välisküljel, pallide ja rullide veeretamine,
väikeste esemete haaramine varvastega. Vastunäidustatud on pidev pehmete jalatsite
(ketsid või sandaalid) kandmine, samuti ei tohi kanda pidevalt ülikõrgete kontsadega
mudeljalatseid. Konts kahtlemata tugevdab pöiavõlvi tõhusust, kuid ülepingutamine
on ohtlik. Kontsa mõistlik kõrgus on 3–5 cm, mitte rohkem. Lampjalgsus on
tsivilisatsiooni hind. Vähemalt saabuva puhkuse ajal ärge jätke kasutamata juhust
käia paljajalu, seda mitte üksnes korteris, vaid ka liival ja kividel mererannas ning
käbidel männimetsas.