P. 1
lampjalgsus

lampjalgsus

|Views: 596|Likes:
Published by triinulepatriinu

More info:

Published by: triinulepatriinu on May 05, 2010
Copyright:Attribution Non-commercial

Availability:

Read on Scribd mobile: iPhone, iPad and Android.
download as ODT, PDF, TXT or read online from Scribd
See more
See less

05/05/2010

pdf

text

original

Kaasaegne jalauuring Magdaleena polikliinikus on dr Eve Sooba ja tema kolleegi dr Kelly Kirdi käsutuses kaasaegne aparaat jala koormusjaotuse

kompleksuuringu tegemiseks. Patsiendid kõnnivad paljajalu teatud elektroonilisel rajal, kust lähevad andmed jalgade seisundi kohta arvutisse. Arst teeb elektroonilistest andmetest ja silmaga nähtust kokkuvõtte ning annab analüüsi põhjal soovitused, vajadusel määrab ka ravi. Kahjuks haigekassa selle uuringu eest ei maksa, patsient peab ise tasuma 450 krooni. Harva juhtub, et keegi tuleb lihtsalt oma jalgade olukorda uurima, näiteks seoses lampjalgadega, enamasti pöördutakse ikka vaevustega. Sooba patsientide sagedasim kaebus on mingi jalaosa valu. Uuringu tulemuste põhjal saab arst otsustada, millist abi inimene vajab. Sageli vajavad patsiendid jalavõlvide toestusi, sealhulgas tallatugesid, abi on teatud harjutustest, neid saab kodus ise teha, kui arst on korra-paar ette näidanud. Mõned haiged tuleb suunata ka ambulatoorsesse taastusravisse. Nooremad või lihtsalt ülekaalulised, ilma muude haigusteta inimesed saavad õigete tallatugede või lihtsate harjutustega jalavaludest üsna lihtsalt lahti. Tugedega tuleb 3– 4 nädalat harjuda, kanda neid osa ajast. Arst annab nõu ka kingade valimiseks. Jalatsitel on jala tervishoius tähtis roll, paraku pole Eestis jalasõbralikke jalatseid piisavalt müügil. Mõne inimese jalahädad on saanud alguse just valedest kingadest. Ortopeediline jalats tähendab, et see on avar, laia ninaga, tugeva toestusega kanna osas ning sinna sisse saab vajadusel panna tallatoe. Heal jalatsil on võlvitoestused. Jalats ei pea olema küll loksuv, aga siiski küllalt avar, et jalg saaks sees hingata. Kellel on jalavaevused, need kandku tugevama kannakapaga jalatseid, ütleb Sooba. Päris ilma kontsata jalats, näiteks nn varbavahe, pole tervislik. Parim on väikese kontsaga, kannast toestatud jalats, ideaalne kontsa kõrgus on 1,5–2,5 cm, jala tervishoidu silmas pidades ei tohiks konts olla kõrgem kui 4 cm. Lampjalgsus Iga lampjalg ei põhjustagi vaevusi ega vaja ka tallatugesid. Väiksemad lapsed võivad õigete võtetega lampjalgsusest täielikult paraneda. Väga kasulik on ronimine, jalgrattasõit, liivasel rannal merepiiri lähedal jalutamine, asjade varvastega haaramine, kasuks tulevad ka tasakaaluharjutused. „Kui lampjalgadega laps kurdab juba poole tunni käimise järel, et võetagu teda sülle, siis võtkegi, sest lapsel on tõsi taga, ta ei jaksa pikalt käia, eriti ebamugavate jalatsitega, kuigi samas võib ta joosta lühikesi maid,” soovitab Sooba. Nendele lastele on vaja kindlasti jalaharjutusi. Isegi lampjalgsed sportlased on oma karjääri jätkanud, kui nad on saanud jalavõlvidele õiged toed. Tallatugesid vajavad kindlasti ka need, kel on kõrge pöid – see põhjustab suurt pinget jalalihastele ja kõõlustele. Paksendid jt moodustised talla all näitavad, et jalal on vale koormusjaotus. Labajala ristivõlvi lamenemine võib tekitada päkavalu, hiljem viia varvaste deformatsioonide ja väärasenditeni. Näiteks võib varvas n-ö välja keerata, tekkida „küünisvarbad”, siis

ei toetu jalg korralikult maha ja seetõttu hakkavad selg või põlved valutama, sest kogu keha on sellest mõjutatud. Varbad võivad ka üksteise peale minna, ei mahu kinga sisse ära. Kui selline mõhn saab kõvasti hõõrutud, võib inimesel tekkida sellele kohale raskesti paranev haav, ja seda üksnes varba asendi pärast! Ülekaal on paljude haiguste riskitegur ja on seda ka jala tervise seisukohast. Kui jalgadel on iga päev tohutu mass kanda, kuluvad liigesed kiiremini. Ka labajala võlvid võivad ära vajuda, jalad väsivad siis lihtsalt ära ja valutavad rohkem. Kõige rohkem valutavad ülekaalulistel põlved, ka hüppeliigesed. Reumatoloogiliste haigustega, närvi- ja veresoonte kahjustustega jalgade puhul ning suhkruhaigusega on jalgade korrashoid väga tähtis, rõhutab Sooba. Kindlasti ei tohi need haiged kanda kitsaid ja ebamugavaid jalatseid, sest haavade tekkimisel võib vaja minna lausa kirurgi abi. Need inimesed peavad jalgade hooldamisel olema väga ettevaatlikud. Dr Sooba soovitab neil lisaks jala koormusjaotuse kompleksuuringule pöörduda jalaravi kabinetti, et hinnata, kas ja millist abi nende jalad vajavad. Selline kabinet on Ida-Tallinna Keskhaiglas olemas, sinna pöördumiseks on vaja arsti suunamist Lampjalgsus Lamppöid, nagu ka tühi autokumm, et ole võimeline täies ulatuses oma funktsioone täitma. Jalad väsivad kiiresti ja valutavad ka pärast lühikest jalutuskäiku. Teravad valud tekivad tavaliselt olematu pöiavõlvi ja säärelihaste piirkonnas. Autojuhid teavad, et katkise kummiga sõit ei ole mitte üksnes ebatõhus, vaid läheb ka väga kalliks maksma. Nii mõjub ka käimine “lamedal” pöial kogu luustiku-lihassüsteemile halvasti. Selgroo asend on otseses sõltuvuses jalalabast. Jalalaba deformatsioon tähendab luustikulihassüsteemi muudatusi. Lampjalgsusega kaasnevad põlve- ja puusaliigeste ülekoormus, selgroo kõverdumine ja kogu luustiku ning lihaste haigestumine. Elastne anatoomiline sisetald-tallatugi hoiab jalalaba õiges asendis. Individuaalne tallatugi kindlustab kogu luustiku- ja lihassüsteemi õige ja tervisliku asendi ning aitab “meelde jätta” õige kehahoid. Seepärast on tähtis, et korrigeerivad sisetallad oleksid valmistatud individuaalselt – konkreetsete anatoomiliste iseärasuste järgi. Ortopeediline tallatugi peatab lampjalgsuse edasiarenemise ning vabastab valust käimisel. Jalgade eest tuleb hoolitseda. Lampjalgsuse profülaktika seisneb jalalaba lihaste tugevdamises soojade vannide, massaaži ja võimlemisega. Head harjutused on käimine kandadel, pöidadel, jalalaba välisküljel, pallide ja rullide veeretamine, väikeste esemete haaramine varvastega. Vastunäidustatud on pidev pehmete jalatsite (ketsid või sandaalid) kandmine, samuti ei tohi kanda pidevalt ülikõrgete kontsadega mudeljalatseid. Konts kahtlemata tugevdab pöiavõlvi tõhusust, kuid ülepingutamine on ohtlik. Kontsa mõistlik kõrgus on 3–5 cm, mitte rohkem. Lampjalgsus on tsivilisatsiooni hind. Vähemalt saabuva puhkuse ajal ärge jätke kasutamata juhust käia paljajalu, seda mitte üksnes korteris, vaid ka liival ja kividel mererannas ning käbidel männimetsas.

You're Reading a Free Preview

Download
scribd
/*********** DO NOT ALTER ANYTHING BELOW THIS LINE ! ************/ var s_code=s.t();if(s_code)document.write(s_code)//-->