1.

EVOLUTSIOON

EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID
Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng Elu evolutsioon e. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni vormid (etapid): 1) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 miljardit aastat tagasi • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” 2) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat tagasi • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida • 3 etappi: o lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (AH, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reaktsioonide tulemusel o bioloogiliste polümeeride teke o polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne) • Oparin, Miller ja Fox ning Woese 3) Bioloogiline evolutsioon Algas RNA-viiruste tekkega • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, 1998): soe tiik, milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks  protsessid 0 - 27°C juures  Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 4) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 5) Bioloogiline evolutsioon miljardit aastat tagasi • Elu areng Maal esimestest elusolenditest • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure tänapäevaste eluvormideni paugu teooria” o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate sobitumine elukeskkonna tingimustega aatomite, tähtede ja galaktikate teke ning edasine o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke areng o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks 6) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat • Kus võis elu tekkida? tagasi o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, • Aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest 1998): soe tiik, milles on külm jääpall anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks polümeersete orgaaniliste ühendite teke protsessid 0 - 27°C juures • Oparin, Miller ja Fox ning Woese Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin • oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt 8) Sotsiaalne evolutsioon ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, o tehnoloogiate jne ajalooline areng • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab

ja tugikude Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda Seemntegea paljunemine  õie Kehasisene areng  looted jäid ellu moodustumine. lõpmata mitmekesine ja pidev süsteem • taaselustas ka Aristotelese loodusastmiku Linné – Rootsi arst ja looduseuurija.1) Antiikfilosoofid Aristoteles: • Maailm on järk-järgult tüsistuv ja täiustuv astmik • Elusat eristab elutust “hing” • Eluvorme on kolme tüüpi: o taimed (toituvad. inimene (lisandub mõistus) 17. kopsud  hingamine. jäsemed  Kinnitumisvahendid: risoidid  juur liikumine Kutiikula  aurumise vähenemine Kehasisene viljastumine (roomajatel) Juht. elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) geneetilised (DNA ja valgud) Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) Isotoopide meetod (Radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) Varajase elu jäljed maal Vesi – kui planeedil leidub vett. mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Muutused: Prokarüootse raku teke Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded Endosümbioos ja invaginatsioon – 2 moodustumise hüpoteesi Said kujuneda protistid Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded + kujunevad ülesanded Edaspidi areng veest väljas Nahk. pidevus ja areng • maailm on terviklik.• Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL Tõendid Paleontoloogilised leiud Maal elavad organismid homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen. kuigi see ühiskonnas vastuvõttu ei leidnud. hakatakse planeeti uurima. loomad (lisandub liikumine ja tundlikkus). Selleks oli: oOrganismid on ajalooliselt arenenud ja põlvnevad üksteisest. keda loetakse süstematiseerimise isaks • Jagas organismid ühe või kahe kõige silmatorkavama tunnuse alusel liikideks. . sest tänu veele tekivad mineraalid jne Stromatoliidid – kihilised kivimid. seadused Leibniz: filosoofiline süsteem – universumit iseloomustavad kolm printsiipi: küllus. silmahambad jne) looteline areng (biogeneetiline reegel) Selektsioon Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Kuidas uuritakse? Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised feneetilised (ehituse. mis ei peaks avalduma – nt saba) vestiigiumid (rudimendid: ussripik. ettemääratult harmooniline. kasvavad ja sigivad). laiem levik EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Antiikajast Darwinini (2. perekondadeks jne.-18. taksonitesse • Võttis kasutusele binaarse nomenklatuuri Leclerc ja Erasmus Darwin ütlesid välja oma töödes tänapäevase evolutsiooniteooria idee. sajand Newton: avastused.

kus esitab nn Baeri seadused: o Loote arengus kujunevad kõigepealt kõige üldisemad tunnused o Edasisel arengul järjest kitsamad tunnused o Kõige viimasena arenevad liigi ja indiviidi tunnused Schleiden ja Schwann rakuõpetuse loojatena jõudsid järeldusele. mittekasutamisel mandub  Lamarkism – keskkonnatingimuste mõjul organismides tekkinud muutused (nn omandatud tunnused) on otstarbekohased ja pärilikud o Looduses liigid muutuvad koos elutingimuste muutumisega Looduses on toimunud järk-järguline areng lihtsamast keerulisemaks (kuue astmeline süsteem) Organismide täiustumine on põhjustatud eelkõige nn sisemisest tungist ja elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust Organi sage kasutamine tugevdab seda. „Inimese põlvnemine“ 1868 Darwini evolutsiooniteooria • Praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest • Põlvnemine on toimunud läbi muutuste • Põlvnemise muutused on põhjustatud looduslikust valikust  valiku teooria. et süstematiseerimisel peab lähtuma anatoomilisest sarnasusest • Tegi kindlaks. kes tegeles eelkõige selgroogsete loomade uurimisega Selgroogsete paleontoloogia rajaja Võrdleva anatoomia rajaja Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest Seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest. • Õõppis Edinburgi ülikoolis arstiks ja Cambridges usuteadust • Huviobjektiks loodus. et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud • Katastroofide hüpotees – palud liigid hukkusid. et nii taimed kui loomad koosnevad rakkudest Lamarck – uurimused kõigis valdkondades • Mõiste “bioloogia” esmaesitaja • Esimese tervikliku evolutsiooniteooria looja (“Zooloogia filosoofia”) 1809 o Elu on tekkinud isetärkamise teel (mis on korduv) ja see on pidevas arengus o Organismides esineb nn „täiustusmistung“  Tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid  Elutingimustega kohanetakse. mittekasutamisel mandub EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Darwin kuni tänapäev Charles Robert Darwin (1809-1882) • Sündis Inglismaal arstide-loodusteadlaste peres. see pärandub vähemalt osaliselt ka järglastele o Organi sage kasutamine tugevdab seda.sajand Georges Cuvier – prantsuse loodusteadlane. seda erinevavad o Arvas siiski.19. ümbermaailmareis uurimislaeval “Beagle” • “Liikide põlvneminetekkimisest” 1859 (ilmus 50 aastat pärast Lamarcki teooriat). mis põhjustab omakorda muutusi organismide ehituses ja pärilikes omadustes o Elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust. et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. mille eeldused on: . kuhu korraldab ekskursioone. kuid tänapäevased jäid ellu Karl Ernst von Baer • Embrüoloogia rajaja • “Loomade arengulugu”. mida sügavamal. kogudes materjali. seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Süstematiseeris loomad nn tüüpidesse väites.

Muutlikkuse põhjused 5. 1929) – määrati oluline ürgatmosfääri koostis.5 miljardit aastat tagasi (maa atmosfäär: 4. soodus evolutsiooniks o Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Haldane (1924. nimetatdakse darvinismiks Neodarvinism – Darwini teooria edasiarendused peale tema surma. Siin oluline kõrge temp. Liikide muutlikkus 3.55 milj) • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite. Esimesed liigid 2.3) Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng. tema kultuuride. Miller ja Fox ning Woese 13) Sotsiaalne evolutsioon • Inimühiskonna. tähtede ja galaktikate teke ning edasine areng 11) Keemiline evolutsioon 4. ELU PÄRITOLU (2. teooria.o Organisme sigib rohkem kui võib alles jääda või paljuneda o Tänu sellele toimub olelusvõitlus – isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast o Liigi sees esineb varieeruvus (individuaalne muutlikkus) – iga populatsiooni indiviid on pärilikult mitmekesine  Suurema tõenäosusega jäävad ellu need. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • DNA-põhisele elule eelnes RNA-maailm . enamasti seotud päriliku muutlikkusega (Wallace. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni etapid: 9) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4. 150-250°C. Miller (1953): 80-100°C vesi+gaasid. Areng Darwin Ei tea Muutuvad Omandatud tunnused ei pärandu Looduslik valik ja organismide varieerumine Pidev Lamarck Isetärkamine Muutuvad Päranduvad. tänu millele sai elu tekkida • Oparin. lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid • Oparin ja J. kellel on individuaalsete omaduste tõttu liigikaaslaste ees eelised  Alfred Wallace – evol. Weismann) Tänapäevne evolutsiooniteooria – sünteetiline evolutsiooniteooria (darvinism ühendatud mendelliku geneetikaga) Tunnus 1. milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud. Tunnuste pärandumine 4. Levy: Soe tiik. kui on mõlemal vanemal Sisemine tung ja elutingimused Järk-järguline EVOLUTSIOONI ALLÜKSUS JA MATERJAL EVOLUTSIOONI ETAPID. süsteemi järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Elu evolutsioon e.5 – 3. mis põhineb valikul. kus tekkisid biopolümeerid o “Jääkamber ehk mikrokontinent” Miller.5 miljardit aastat tagasi • Aatomid ühinesid molekulideks. riikide. tehnoloogiate jne ajalooline areng ja teadmiste edasi andmine • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab • Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 10) Bioloogiline evolutsioon • Elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni • Põhiprotessid: o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp” Darwin.

) Taimed 1 Prokarüootse raku teke  fotosüntees. mis ei peaks avalduma – nt saba) o vestiigiumid (rudimendid: ussripik. hakatakse planeeti uurima.4) Tõendid • Paleontoloogilised leiud (fossiilid) • Maal elavad organismid o homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) o atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen.ja tugikude • Taimed maismaale 7 Kehasisene areng  looted jäid ellu 7 Seemnetegea paljunemine  levik . silmahambad jne) o looteline areng (biogeneetiline reegel) • Selektsioon • Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Varajase elu jäljed maal • Vesi – kui planeedil leidub vett.t. aeroobne hingamine Uusaegkond • Õistaimede levik ja mitmekesistumine 2 Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded 65 – 0  Endosümbioos või sissesopistumine – 2 moodustumise hüpoteesi Keskaegkond • Paljasseemnetaimede  Said kujuneda protistid 245 – 65 • Õistaimede ilmumine ja areng 3 Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded Edaspidi areng veest väljas Vanaaegkond • Hiidõnajalgade metsad 4 Nahk. jäsemed  liikumine 4 Kinnitumisvahendid: risoidid 5 Kehasisene 5 Kutiikula  aurumise v • Paljasseemnetaimede arengviljastumine (roomajatel) 6 Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda 6 Juht. 2.2.BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL (2. mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel • Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Aguaegkond 2500 – 540 Ürgaegkond 4000 – 2500 5000 – 450 6000 15 000 Kuidas uuritakse? • Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised o feneetilised (ehituse. elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) o geneetilised (DNA ja valgud) • Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) • Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) • Isotoopide meetod (radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) • Hulkraksete taimede arenemine • • • • • • • • • • Hulkraksete loomade a Eeukarüootsuse teke Elu teke vees elu teke vees Maa ja teiste planeetide moodustumine Päikese moodustumine Linnutee tähesüsteemis Uuniversiumi teke Mmoodustusid aatomid ja molekulid Mmoodustusid tähed ja tähesüsteemid Muutused ajastute kaupa (ajas tagasi): Muutused järjekorras: Aeg (milj a. sest tänu veele tekivad mineraalid jne • Stromatoliidid – kihilised kivimid. kopsud  540 – 245 • Hiidsõnajalgade väljasuremine hingamine.

Evolutsioon toimub ainult organismirühmades o Üksikindiviid ei evolutsioneeri • Väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm on populatsioon. meioos) • Mutatiivne – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel o Palju. Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur. puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga Looduslik valik puudub Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: • Kombinatiivne (viljastumine. aga vähe kasulikke o Tähtsam sugu. mille moodustavad: o Genofond = geenifond – ühele liigile omaste geenide ja geenialleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon.kui keharakkudes • Modifikatsiooniline – mõjutab kaudselt Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine • Mõjutab eelkõige väikseid populatsioone • Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides Geenivool = geenisiire – ühe populatsiooni geenid satuvad teise (isendi rände tulemusena) . puuduvad mutatsioonid.

põleng. siis see viib evolutsioonilise muutuseni:  Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused 4) Ränne ehk migratsioon – juhuslik. siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem  Muutus populatsiooni geneetiline struktuur. aga vähe kasulikke  Tähtsam sugu. mis mõjutavad.6 • Looduslik valik loob populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega – kohastumuse. eelkõige läbi geenitriivi 3) LOODUSLIK VALIK 2. töötlevad evolutsioonimaterjali (alates väiksemast) 1) Ränne ehk migratsioon – juhuslik • eelkõige läbi geenivoolu 2) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest. eelkõige toidust • eelkõige läbi geenitriivi 3) Looduslik valik • Läbi olelusvõitluse – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest (liigisisene. evolutsioneeruvad indiviidide rühmad – populatsioonid ja liigid o Tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks – populatsioonideks • Populatsioon on väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm. LV kinnistab iseärasusi. ristumised on vabad ja juhuslikud  Looduslik valik puudub  Selline populatsioon ei evolutsioneeru. taimtoidulisus. liikidevaheline. Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur. on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga – pudelikaela efekt o Geenivool – isendite immigratsioon sama liigi teistest populatsioonidest.kui keharakkudes o Modifikatsioonid – mõjutavad vaid kaudselt o Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine  Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides – geenialleelidest võib osa kaduma minna  Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel – algselt ühesugused populatsioonid võivad juhuslikult täiesti erinevaks muutuda  Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides (üleujutus. mida iseloomustavad: o Genofond = geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon. ja elimineerib neid.EVOLUTSIOONI TEGURID PROTSESSID JA TEGURID (2. kui nad ristuvad kohalike isenditega (isendi rände tulemusena) • Protsessid. mis on eluks soodsad. niiskus. mis annavad geneetilisele muutlikkusele suuna. pH. puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga. temperatuur jne. mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest) • Piiravad keskkonnategurid: o Biootilised: kisklus. • Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: o Kombinatiivne muutlikkus (viljastumine. kellel on kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o „Võitjatel“ on antud keskkonnas mingi kasulik omadus o Kui see kasulik tunnus on määratud geenidega. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas. meioos) o Mutatsioonid – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel  Palju. et toimuks evolutsiooniline muutus: (alates väiksemast) Protsessid. parasitism. Kui populatsioon taastub. mis on ebasoodsad . puuduvad mutatsioonid. Looduses ei eksisteeri. epideemia). vaid säilitab igavesti muutumatuse. o Abiootilised: Valgus.5) • Evolutsioon toimub ainult organismirühmades • Üksikindiviid ei evolutsioneeri. elutu loodusega) • Seisneb ebavõrdses paljunemises. soolsus. eelkõige läbi geenivoolu 5) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest. • Võitjad – need. o Kui pop.

niiskus. metsaraie) • Viib uute kohastumuste. jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik • Tüüpiline valikuvorm. kui keskkonnatingimused on muutunud ühes kindlas suunas (metsa soostumine. metsaraie) või siis. soolsus. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. siis see viib evolutsioonilise muutuseni Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi • Peamine tähendus populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamises • Toimub kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine samas kui liigilised tunnused püsivad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. hõlmikpuu – mõne liigi tunnused pole muutunud enam kui 100 miljoni aasta jooksul • Suunav valik – tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine • Toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral (metsa soostumine. kui keskkond muutub kahes või rohkemas suunas. rakuhingamine. valgusüntees jne) säilivad. temperatuur)  Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest • Võitjad – need. kui keskkond muutub kahes või rokemas suunas. liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad. hõlmikpuu.o Seisneb isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises. kisklus. alligaator • Suunav valik • Eelistatud on keskmisest erinevad tunnused • Toimub. Eesti tõus-langus. parasitism). võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv . Eesti tõus-langus. kohastumused süvenevad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest o Piiravad keskkonnategurid: biootilised (konkurents. valgusüntees jne. kui populatsioon asub uude keskkonda • Viib uute kohastumuste. jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik – kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriidi-dega • Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist • Toimub. rakuhingamine. võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – püsivates keskkonnatingimustes • Eelistatud on liigi keskmised tunnused • Säilitab liigid. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. kellel on antud keskkonnas mingi kasulik omadus ning seega saavad kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o Muutub populatsiooni geneetiline struktuur o Kui pop. abiootilised (valgus.) säilivad. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas. pH. puukujulised sõnajalad. mis viib uute liikide tekkeni • Toimub. liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. odasava. puukujulised sõnajalad. sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad.

kuid vaid tänu inimesele Liigi tunnused: 1 Välised sarnased jooned 2 Geneetiline koostis – kromosoomide arv 3 Biokeemiline koostis 4 Füsioloogilised sarnasused 5 Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogiline tunnus 6 Kasvavad kindlal maaalal – geograafiline tunnus • • Tunnused: 1 2 3 4 5 6 Välised sarnased jooned Geneetiline – kromosoomide arv Biokeemiline koostis Füsioloogilised sarnasused Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogilisus Geograafiline tunnus – kasvavad kindlal maa-alal • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu . pulmamängud  Paabulind. mimikri (sarnasus teise liigiga)  kameeleon. kõrvenõges. EVOLUTSIOONI MEHHANISMID (2. mitte isendile (mesilased. kaktus.7) • Kõige väiksem evolutsiooniline muutus • Kohastumus – organismirühma isendite kasulik omadus. mis annab liigile olemasolevates keskkonnatingimustes paremad säilimisvõimalused o (≠ kohanemine – sobitumine elutingimustega päriliku reaktsiooninormi piires. nt pupilli avardumine ja ahenemine.7. maskeerumine. 4. siil. päevitumine. sarved) . 2. linnud. Füsioloogias: fotosünteesi eripära. hoiatuspoosid. immuunsuse teke gripi põdemise järel. jänes. mille esinedajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel ristuvad o Taimede puhul (sugutu paljunemine) – liik on pop. imetajatel kohastumused piimaga toitmiseks . mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest o Kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu.Keskkond muutub kiiremini. kui kohastumused jõuavad tekkida (jänes.9) Evolutsioon Mikroevolutsioon populatsiooni geentilise struktuuri püsiva suunaga muutumine. millega kaasnevad tunnuste muutused Makroevolutsioon l(liigist suuremate üksuste tekeke) Kohastumine o Liigi teke Progress Konvergents Divergents Füleetiline surm Kohastumine (2. Käitumises: ränded. kitsed suures lumes) . iseärasused käitumises (pulmamängud). Ehituses: kaitsevärvused (kaitse. paabulind. isasloomad) Liigi teke (2. 2. Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon e ristumisbarjäär  Ökoloogiline või ajaline isolatsioon. pingviinid. lepatriinu 2.8) • Liik – looduslike populatsioonide rühm.1. lihasmassi suurenemine. „antifriis“ putukate kehavedelikes. rühm. geneetikas (hübriidid on eluvõimetud või viljatud) .8. raagritsikas. teises halb (jäneskaelkirjak. hoiatus). ei ole päritav!) 1. Põhjused: o Geograafiline isolatsioon (nt India.1.1.Võib siiski toimuda. hapnikku talletavad lihased vaaladel 3.Vastandlikkus (suhtelisus) – ühes olukorras hea. kärbseseen. biokeemias (sugurakud ei ühine).Vahest kasulik ainult tervele rühmale.

geneetiline triiv ja looduslik valik  Keskseks protessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega (kliimamuutus. sümpatriline liigiteke – pmst sama. ökoloogiline e. sattumisest geograafilisse isolatsiooni  Teguriteks on geograafiline eraldatus.. looduskatastroof) o Samamaine e. looduskatastroof) • TTingimused isolaatidest liigi kujunemiseks o Kui keskkond on erinev – populatsioon kohaneb sellega ja paljuneb  Tekivad kohastumused. o . Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon  Iseärasused käitumises (pulmamängud.. geneetikas (sügoodist ei arene järglast. loode hukub või järglased on viljatud) . kuid vaid tänu inimesele • Liigi teketeke: o Erimaine e.Algab (geograafilise) isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele (kliimamuutus.o Geograafiline isolatsioon (nt India. mis eelmine. kujuneb ristumiusbarjäär o Genofond peab olema piisavalt suur (et võimaldada mutatsioone ja looduslikku valikut) . mutatsioonid. biokeemias (sugurakud ei ühine).Võib siiski toimuda. geograafiline e. allopatriline liigiteke – liigiteke algab pop.

.

Polaarrebane. ega keskkondades muuda põhitunnuseid • Ulatus sõltub:  Näiteks kala. Euroopa naarits. kuid erinevat päritolu o Elupaikade mitmekesisusest • Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele. Konvergents • Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued omadused) lahknemine paljudeks liikideks • Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades • Ulatus sõltub: o Uue organismitüübi arenguvõimelisusest (progressi ulatusest. võimaldab keskkonda elundkonnad. jäsemete kuju o Uue organismitüübi anatoomilistest • Analoogilised elundid – väliselt sarnased ja sama arenguvõimelisusest funktsiooniga. Praegusel hetkel: inimene • Suurem risk on: o Suurtel. püsisoojasus. Makrorevolutsioon (2. Vahemere munkhüljes. lendorav 1. imetaja jäse) • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme TÄIUSTUMINE Progress Regress Uute. kukkurloomad • Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. sugukond. kuid erinev funktsioon (linnu tiib. väljasuremine • Peamine põhjus: kliima muutub. klass. . vaala ja hülge kehakuju. aeglaselt sigivatel loomadel o Spetsiifiliselt toitujatel o Tipptarbijatel o Rändajatel o Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves. hõimkond. va sigimiselundid paremini kasutada ning uusi elupaiku asustada VÄLJASUREMINE Füleetiline surm e.9) • Makrorevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng o Organismirühm=takson: perekond. jäsemete kuju. vaala ja hülge kehakuju. Näiteks kala. progress 2. Evolutsiooniline mitmekesistumine e.2. viimane taimehõimkond tekkis 100 milj a tagasi • Rajajaliik – esimene. vahevormide kaudu • Tulemus: o väheneb sõltuvus keskkonnast o võimaldab asustada uusi elupaiku o võimaldab edasist arengut 3.1. riik • Kõik loomahõimkonnad eksisteerisid juba 480500 milj a tagasi.1. kuid mitte paratamatu protsess  Paelussidel on kadunud või taand• Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng Ehituse lihtsustumine • Esineb kohastumisel  Nt taimede õite teke. suurusest) o Elupaikade mitmekesisusest • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme • Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes. selts. peaaju areng parasiitsele eluviisile • Täiustumine on uutele tingimustele kohastumise kaasnähtus. senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng  Nt taimede õite teke. Evolutsiooniline täiustumine e. Baieri uruhiir. vahevormide kaudu arenenud peaaegu kõik  Kukkurloomad Tulemus: vähendab sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. divergents Uute. kellest saab alguse • Makroevolutsioonis on eristatavad kolme tüüpi protsessid: LIIGILINE MITMEKESISTUMINE Divergents Konvergents Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued Erineva päritoluga organismide sarnastumine samades omadused) lahknemine paljudeks liikideks elutingimustes • Toimub tänu kohastumustele erinevates • Tavaliselt mõjutab ainult väliseid tingimusi. loote arenemine emaoranismis.

lai vaagnaluu ja suur kõht • Toitusid marjadest. väiksemad hambad. Indias 100 000 a. näiteks abitute laste kandmiseks. australopiteegid 2. kunsti loomise võime 152cm). esimesed inimlased on lõunaahvid e. suuremad hambad ja luuhari hammastega koljulael tugevate mälumislihaste kinnistamiseks Homo habilis – osav inimene 2. pikad rippuvad käed. • Nende teket suunab ikka LOOUSLIK VALIK. lai vaagnaluu ja suur kõht .11) 1.. luude ja hammaste • Kasutasid tuld ja tööriistu. o * Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub. lühemad käed. Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele. lühem nägu ja suurem lõualuu.t. pikem keha.4-1. sümbolitega kehaehitusega. kohanesid külmaga. Kuidas tekivad makroevolutsioonilised muutused? • Muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest – p*Peavad tekkima uued geenid või muutuma olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsioon • o Uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega. tööriistade ja tule kasutamine.5 miljonit aastat tagasi • Suurem aju. Euraasias 50 000 a. Miks algas inimese evolutsioon? • Maastik muutus tasaseks.t.t. kuid nende arv on muutunud.t. Ameerikasse võib-olla 30 000 aastat tagasi • Kujunesid inimrassid. lihaseline ja robustne keha.t.t. musklis ja lühikesekasvuline (umbes kirjutamine. lühikesed jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal). järgneb mõni mutatsioon o Muutused võivad toimuda ka regulaatorgeenides – HOX-geenide arv on evolutsioonis kasvanud. ründe. tekkisid kultuurid • Väike aju. Neandertaallane 200 000 – 30 000 aastat tagasi • Ajumaht 1200-1500cm3. elasid koobastes.. peenemad õlavarreluu ja reieluuga.looduslik valik ning kohastumine • INIMESE EVOLUTSIOON (2. (kromanjoonlased). tugeva nõrgenemine. seemnetest ning linnumunadest Siredad australopiteegid 3-2 miljonit a. organismid pidid avamaastike tingimustega toidu hankimiseks kohastuma • Miski võis viia vajaduseni kasutada eesjäsemeid millekski muuks kui liikumiseks.2-1.ja kaitsevahendite valmistamiseks ja kasutamiseks. toidu kandmiseks küttimispaigast laagrisse • Looduslik valik soosis inimese aeglast arengut 3. pikad rippuvad käed. Näiteks HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju. efektiivsed toiduvarumisstrateegiad surnuid Homo sapiens sapiens – nüüdisinimene • Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 a. matsid oma tööriistad. kolju kuju sarnaneb tänapäeva inimesega. pähklitest. teravam nina Homo sapiens – tark inimene 250-200 000 a. oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved) Homo erectus – püstine inimene • Jahipidamine. massiivsemad luud. Robustsed australopiteegid 2. käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes (kromanjoonlaste koopamaalid). peenemate luude ja väiksemate • Hilisemad. lühikesed • jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal). suurem aju. kõnevõime. Nimeta ja iseloomusta lühidalt iga inimese eellast järjekorras kuni aruka inimeseni Australopiteegid 4-5 miljonit aastat tagasi • Väike aju (kuid juba suurenenud ajumaht). Millisest ajast ja alates kellest võib lugeda inimese evolutsiooni? • Inimlaste lahknemine inimahvidest toimus 5-7 milj a. lamedam nägu. kuid erinevat päritolu.6 miljonit aastat tagasi • Väiksemad.Analoogilised elundid – väliselt sarnased.

Eluiga palju lühem. pöial lühem. lühikeste lõualuude ja väikeste hammastega. eluiga pikem. Praegusel hetkel: inimene Suurem risk on: *suurtel. Suguküpsus saabub hiljem. Kas inimese evolutsioon jätkub? Kui jah. vaagen kõrgem ja kitsam Pikemad. peamiselt haaramisfunktsioon.4. tähenduslikud hüüded Laps sünnib arenenumana. madalam ja laiem vaagen Lühemad. mõned osad tugevamini arenenud Abstraktne ja konkreetne. lame tald Täielik. ühtlane Ajumaht 3x väiksem. rinnakorv kitsam. laienenud rinnakorv. aeglaselt sigivatel loomadel *spetsiifiliselt toitujatel *tipptarbijatel *rändajatel Väliasuremislained Vana-aegkonna lõpus Kesk-aegkonna lõpus Jääajad viimase miljoni aasta jooksul. mille poolest erineb (inimese ja inimahvi võrdlus)?3. sotsiaalne mälu Laps sünnib vähe arenenuna. Pikk eluaeg pärast sigimisea lõppu Inimahv Peamiselt neljal jalal. harva kahel Väike ja piklik. ajukoor vähem struktureeritud Peamiselt konkreetne Looduslike esemete kasutamine Žestid. Mille poolest inimene sarnaneb ahviga. pärilik muutlikkus toimub alati o Suunav looduslik valik on aga oma mõjujõu suurel määral kaotanud (elupaikade. areng kiirem. ninaluud lamedad Selgroog ühe kõverusega.kui ka rahvustunnused 5. ideoloogiad Tööriistade valmistamine.ja tingimuste kohandamine. pikkade kihvadega lõualuud. tald kaarjas Taandarenenud. pöial pikk ja väga liikuv. areng kestab kaua ja on aeglane. lõpeb enam-vähem koos sigimisea lõpuga . kellel puuduvad nii rassi. kohatine Ajumaht 1200-1500 cm3. pikad. ühiskondlik toetus nõrgematele indiviididele) • Nüüdisaegne evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. tehnoloogia Artikuleeritud. kahel jalal Suur ja ümar. lame. hallvaal Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves Baieri uruhiir Euroopa naarits Vahemere munkhüljes Polaarrebane Lendorav Tunnus Liikumisviis Kolju Kehaluustik Eesjäsemed Tagajäsemed Karvkate Peaaju Mõtlemine Töövõime Suhtlemisvahendid Individuaalne areng Inimene Püstine. INIMENE! Nimetage 10 põhjust: Euroopas on kadunud: tarvas. geenivool on vaba ja ulatuslik o Kui see jätkub. kujuneb välja üleilmne inimtüüp. esileküündivad ninaluud S-kujuline selgroog. siis mis suunas ja kuidas seda märgata? • Geneetilisi takistusi inimese edasiseks evolutsiooniks ei ole. Väljasuremine Peamine põhjus: kliima muutub. käed täpse manipuleerimisvõimega Pikemad. viiksjänes. suurel varbal haardefunktsioon. maapinnal liikudes toetub sõrmenukkidele Lühemad. mõisteline kõne sõnas ja kirjas.

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful