1.

EVOLUTSIOON

EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID
Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng Elu evolutsioon e. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni vormid (etapid): 1) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 miljardit aastat tagasi • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” 2) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat tagasi • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida • 3 etappi: o lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (AH, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reaktsioonide tulemusel o bioloogiliste polümeeride teke o polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne) • Oparin, Miller ja Fox ning Woese 3) Bioloogiline evolutsioon Algas RNA-viiruste tekkega • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, 1998): soe tiik, milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks  protsessid 0 - 27°C juures  Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 4) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 5) Bioloogiline evolutsioon miljardit aastat tagasi • Elu areng Maal esimestest elusolenditest • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure tänapäevaste eluvormideni paugu teooria” o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate sobitumine elukeskkonna tingimustega aatomite, tähtede ja galaktikate teke ning edasine o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke areng o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks 6) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat • Kus võis elu tekkida? tagasi o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, • Aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest 1998): soe tiik, milles on külm jääpall anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks polümeersete orgaaniliste ühendite teke protsessid 0 - 27°C juures • Oparin, Miller ja Fox ning Woese Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin • oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt 8) Sotsiaalne evolutsioon ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, o tehnoloogiate jne ajalooline areng • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab

laiem levik EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Antiikajast Darwinini (2. keda loetakse süstematiseerimise isaks • Jagas organismid ühe või kahe kõige silmatorkavama tunnuse alusel liikideks. seadused Leibniz: filosoofiline süsteem – universumit iseloomustavad kolm printsiipi: küllus. elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) geneetilised (DNA ja valgud) Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) Isotoopide meetod (Radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) Varajase elu jäljed maal Vesi – kui planeedil leidub vett. Selleks oli: oOrganismid on ajalooliselt arenenud ja põlvnevad üksteisest.ja tugikude Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda Seemntegea paljunemine  õie Kehasisene areng  looted jäid ellu moodustumine. lõpmata mitmekesine ja pidev süsteem • taaselustas ka Aristotelese loodusastmiku Linné – Rootsi arst ja looduseuurija. sajand Newton: avastused. sest tänu veele tekivad mineraalid jne Stromatoliidid – kihilised kivimid. loomad (lisandub liikumine ja tundlikkus).• Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL Tõendid Paleontoloogilised leiud Maal elavad organismid homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen.-18. mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Muutused: Prokarüootse raku teke Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded Endosümbioos ja invaginatsioon – 2 moodustumise hüpoteesi Said kujuneda protistid Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded + kujunevad ülesanded Edaspidi areng veest väljas Nahk. .1) Antiikfilosoofid Aristoteles: • Maailm on järk-järgult tüsistuv ja täiustuv astmik • Elusat eristab elutust “hing” • Eluvorme on kolme tüüpi: o taimed (toituvad. jäsemed  Kinnitumisvahendid: risoidid  juur liikumine Kutiikula  aurumise vähenemine Kehasisene viljastumine (roomajatel) Juht. perekondadeks jne. taksonitesse • Võttis kasutusele binaarse nomenklatuuri Leclerc ja Erasmus Darwin ütlesid välja oma töödes tänapäevase evolutsiooniteooria idee. mis ei peaks avalduma – nt saba) vestiigiumid (rudimendid: ussripik. kasvavad ja sigivad). kopsud  hingamine. ettemääratult harmooniline. kuigi see ühiskonnas vastuvõttu ei leidnud. pidevus ja areng • maailm on terviklik. hakatakse planeeti uurima. silmahambad jne) looteline areng (biogeneetiline reegel) Selektsioon Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Kuidas uuritakse? Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised feneetilised (ehituse. inimene (lisandub mõistus) 17.

kus esitab nn Baeri seadused: o Loote arengus kujunevad kõigepealt kõige üldisemad tunnused o Edasisel arengul järjest kitsamad tunnused o Kõige viimasena arenevad liigi ja indiviidi tunnused Schleiden ja Schwann rakuõpetuse loojatena jõudsid järeldusele. kuhu korraldab ekskursioone. et süstematiseerimisel peab lähtuma anatoomilisest sarnasusest • Tegi kindlaks. kes tegeles eelkõige selgroogsete loomade uurimisega Selgroogsete paleontoloogia rajaja Võrdleva anatoomia rajaja Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest Seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest. mille eeldused on: . mittekasutamisel mandub EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Darwin kuni tänapäev Charles Robert Darwin (1809-1882) • Sündis Inglismaal arstide-loodusteadlaste peres. et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud • Katastroofide hüpotees – palud liigid hukkusid. • Õõppis Edinburgi ülikoolis arstiks ja Cambridges usuteadust • Huviobjektiks loodus. kogudes materjali.19. mida sügavamal. see pärandub vähemalt osaliselt ka järglastele o Organi sage kasutamine tugevdab seda.sajand Georges Cuvier – prantsuse loodusteadlane. seda erinevavad o Arvas siiski. mis põhjustab omakorda muutusi organismide ehituses ja pärilikes omadustes o Elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust. ümbermaailmareis uurimislaeval “Beagle” • “Liikide põlvneminetekkimisest” 1859 (ilmus 50 aastat pärast Lamarcki teooriat). et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. kuid tänapäevased jäid ellu Karl Ernst von Baer • Embrüoloogia rajaja • “Loomade arengulugu”. „Inimese põlvnemine“ 1868 Darwini evolutsiooniteooria • Praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest • Põlvnemine on toimunud läbi muutuste • Põlvnemise muutused on põhjustatud looduslikust valikust  valiku teooria. mittekasutamisel mandub  Lamarkism – keskkonnatingimuste mõjul organismides tekkinud muutused (nn omandatud tunnused) on otstarbekohased ja pärilikud o Looduses liigid muutuvad koos elutingimuste muutumisega Looduses on toimunud järk-järguline areng lihtsamast keerulisemaks (kuue astmeline süsteem) Organismide täiustumine on põhjustatud eelkõige nn sisemisest tungist ja elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust Organi sage kasutamine tugevdab seda. seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Süstematiseeris loomad nn tüüpidesse väites. et nii taimed kui loomad koosnevad rakkudest Lamarck – uurimused kõigis valdkondades • Mõiste “bioloogia” esmaesitaja • Esimese tervikliku evolutsiooniteooria looja (“Zooloogia filosoofia”) 1809 o Elu on tekkinud isetärkamise teel (mis on korduv) ja see on pidevas arengus o Organismides esineb nn „täiustusmistung“  Tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid  Elutingimustega kohanetakse.

teooria. soodus evolutsiooniks o Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid • Oparin ja J. kellel on individuaalsete omaduste tõttu liigikaaslaste ees eelised  Alfred Wallace – evol.o Organisme sigib rohkem kui võib alles jääda või paljuneda o Tänu sellele toimub olelusvõitlus – isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast o Liigi sees esineb varieeruvus (individuaalne muutlikkus) – iga populatsiooni indiviid on pärilikult mitmekesine  Suurema tõenäosusega jäävad ellu need. Haldane (1924. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni etapid: 9) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4. 1929) – määrati oluline ürgatmosfääri koostis. tema kultuuride. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • DNA-põhisele elule eelnes RNA-maailm . milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud.5 – 3.5 miljardit aastat tagasi • Aatomid ühinesid molekulideks. tähtede ja galaktikate teke ning edasine areng 11) Keemiline evolutsioon 4.3) Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng. enamasti seotud päriliku muutlikkusega (Wallace.5 miljardit aastat tagasi (maa atmosfäär: 4. ELU PÄRITOLU (2. süsteemi järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Elu evolutsioon e. tänu millele sai elu tekkida • Oparin. Tunnuste pärandumine 4. 150-250°C.55 milj) • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite. mis põhineb valikul. kus tekkisid biopolümeerid o “Jääkamber ehk mikrokontinent” Miller. tehnoloogiate jne ajalooline areng ja teadmiste edasi andmine • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab • Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 10) Bioloogiline evolutsioon • Elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni • Põhiprotessid: o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp” Darwin. riikide. Weismann) Tänapäevne evolutsiooniteooria – sünteetiline evolutsiooniteooria (darvinism ühendatud mendelliku geneetikaga) Tunnus 1. Areng Darwin Ei tea Muutuvad Omandatud tunnused ei pärandu Looduslik valik ja organismide varieerumine Pidev Lamarck Isetärkamine Muutuvad Päranduvad. nimetatdakse darvinismiks Neodarvinism – Darwini teooria edasiarendused peale tema surma. Liikide muutlikkus 3. kui on mõlemal vanemal Sisemine tung ja elutingimused Järk-järguline EVOLUTSIOONI ALLÜKSUS JA MATERJAL EVOLUTSIOONI ETAPID. Levy: Soe tiik. Muutlikkuse põhjused 5. Miller ja Fox ning Woese 13) Sotsiaalne evolutsioon • Inimühiskonna. Miller (1953): 80-100°C vesi+gaasid. Siin oluline kõrge temp. Esimesed liigid 2.

hakatakse planeeti uurima.ja tugikude • Taimed maismaale 7 Kehasisene areng  looted jäid ellu 7 Seemnetegea paljunemine  levik . sest tänu veele tekivad mineraalid jne • Stromatoliidid – kihilised kivimid.2.) Taimed 1 Prokarüootse raku teke  fotosüntees. mis ei peaks avalduma – nt saba) o vestiigiumid (rudimendid: ussripik. mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel • Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Aguaegkond 2500 – 540 Ürgaegkond 4000 – 2500 5000 – 450 6000 15 000 Kuidas uuritakse? • Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised o feneetilised (ehituse. 2. kopsud  540 – 245 • Hiidsõnajalgade väljasuremine hingamine. aeroobne hingamine Uusaegkond • Õistaimede levik ja mitmekesistumine 2 Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded 65 – 0  Endosümbioos või sissesopistumine – 2 moodustumise hüpoteesi Keskaegkond • Paljasseemnetaimede  Said kujuneda protistid 245 – 65 • Õistaimede ilmumine ja areng 3 Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded Edaspidi areng veest väljas Vanaaegkond • Hiidõnajalgade metsad 4 Nahk.t.4) Tõendid • Paleontoloogilised leiud (fossiilid) • Maal elavad organismid o homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) o atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen. jäsemed  liikumine 4 Kinnitumisvahendid: risoidid 5 Kehasisene 5 Kutiikula  aurumise v • Paljasseemnetaimede arengviljastumine (roomajatel) 6 Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda 6 Juht. elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) o geneetilised (DNA ja valgud) • Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) • Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) • Isotoopide meetod (radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) • Hulkraksete taimede arenemine • • • • • • • • • • Hulkraksete loomade a Eeukarüootsuse teke Elu teke vees elu teke vees Maa ja teiste planeetide moodustumine Päikese moodustumine Linnutee tähesüsteemis Uuniversiumi teke Mmoodustusid aatomid ja molekulid Mmoodustusid tähed ja tähesüsteemid Muutused ajastute kaupa (ajas tagasi): Muutused järjekorras: Aeg (milj a. silmahambad jne) o looteline areng (biogeneetiline reegel) • Selektsioon • Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Varajase elu jäljed maal • Vesi – kui planeedil leidub vett.BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL (2.

puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga Looduslik valik puudub Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: • Kombinatiivne (viljastumine.Evolutsioon toimub ainult organismirühmades o Üksikindiviid ei evolutsioneeri • Väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm on populatsioon. Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur. meioos) • Mutatiivne – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel o Palju. aga vähe kasulikke o Tähtsam sugu. mille moodustavad: o Genofond = geenifond – ühele liigile omaste geenide ja geenialleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon. puuduvad mutatsioonid.kui keharakkudes • Modifikatsiooniline – mõjutab kaudselt Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine • Mõjutab eelkõige väikseid populatsioone • Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides Geenivool = geenisiire – ühe populatsiooni geenid satuvad teise (isendi rände tulemusena) .

• Võitjad – need. mis on eluks soodsad. siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem  Muutus populatsiooni geneetiline struktuur.5) • Evolutsioon toimub ainult organismirühmades • Üksikindiviid ei evolutsioneeri. põleng. o Abiootilised: Valgus. mida iseloomustavad: o Genofond = geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon. puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga. parasitism. eelkõige läbi geenivoolu 5) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest. evolutsioneeruvad indiviidide rühmad – populatsioonid ja liigid o Tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks – populatsioonideks • Populatsioon on väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm.EVOLUTSIOONI TEGURID PROTSESSID JA TEGURID (2. meioos) o Mutatsioonid – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel  Palju. soolsus. kui nad ristuvad kohalike isenditega (isendi rände tulemusena) • Protsessid. mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest) • Piiravad keskkonnategurid: o Biootilised: kisklus. Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur. siis see viib evolutsioonilise muutuseni:  Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused 4) Ränne ehk migratsioon – juhuslik. mis annavad geneetilisele muutlikkusele suuna. temperatuur jne. pH. • Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: o Kombinatiivne muutlikkus (viljastumine. taimtoidulisus. on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga – pudelikaela efekt o Geenivool – isendite immigratsioon sama liigi teistest populatsioonidest. elutu loodusega) • Seisneb ebavõrdses paljunemises.kui keharakkudes o Modifikatsioonid – mõjutavad vaid kaudselt o Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine  Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides – geenialleelidest võib osa kaduma minna  Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel – algselt ühesugused populatsioonid võivad juhuslikult täiesti erinevaks muutuda  Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides (üleujutus. aga vähe kasulikke  Tähtsam sugu. niiskus. ristumised on vabad ja juhuslikud  Looduslik valik puudub  Selline populatsioon ei evolutsioneeru. liikidevaheline. LV kinnistab iseärasusi. eelkõige läbi geenitriivi 3) LOODUSLIK VALIK 2. puuduvad mutatsioonid. epideemia). geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas. Kui populatsioon taastub. mis mõjutavad. töötlevad evolutsioonimaterjali (alates väiksemast) 1) Ränne ehk migratsioon – juhuslik • eelkõige läbi geenivoolu 2) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest. vaid säilitab igavesti muutumatuse.6 • Looduslik valik loob populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega – kohastumuse. eelkõige toidust • eelkõige läbi geenitriivi 3) Looduslik valik • Läbi olelusvõitluse – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest (liigisisene. kellel on kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o „Võitjatel“ on antud keskkonnas mingi kasulik omadus o Kui see kasulik tunnus on määratud geenidega. o Kui pop. Looduses ei eksisteeri. et toimuks evolutsiooniline muutus: (alates väiksemast) Protsessid. ja elimineerib neid. mis on ebasoodsad .

kohastumused süvenevad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. metsaraie) • Viib uute kohastumuste. sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad. mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest o Piiravad keskkonnategurid: biootilised (konkurents. hõlmikpuu – mõne liigi tunnused pole muutunud enam kui 100 miljoni aasta jooksul • Suunav valik – tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine • Toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral (metsa soostumine. alligaator • Suunav valik • Eelistatud on keskmisest erinevad tunnused • Toimub. kellel on antud keskkonnas mingi kasulik omadus ning seega saavad kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o Muutub populatsiooni geneetiline struktuur o Kui pop. liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. Eesti tõus-langus. kui populatsioon asub uude keskkonda • Viib uute kohastumuste. niiskus. mis viib uute liikide tekkeni • Toimub. jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik – kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriidi-dega • Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist • Toimub. kui keskkonnatingimused on muutunud ühes kindlas suunas (metsa soostumine. valgusüntees jne) säilivad. sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad. odasava. rakuhingamine. abiootilised (valgus. puukujulised sõnajalad.o Seisneb isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises. jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik • Tüüpiline valikuvorm. metsaraie) või siis. kui keskkond muutub kahes või rohkemas suunas. Eesti tõus-langus. puukujulised sõnajalad. kisklus. soolsus. parasitism). valgusüntees jne. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. temperatuur)  Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest • Võitjad – need. võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv . pH. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. kui keskkond muutub kahes või rokemas suunas.) säilivad. rakuhingamine. siis see viib evolutsioonilise muutuseni Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi • Peamine tähendus populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamises • Toimub kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine samas kui liigilised tunnused püsivad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – püsivates keskkonnatingimustes • Eelistatud on liigi keskmised tunnused • Säilitab liigid. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas. hõlmikpuu.

siil. maskeerumine. paabulind.8) • Liik – looduslike populatsioonide rühm.8. mitte isendile (mesilased. biokeemias (sugurakud ei ühine). päevitumine.Keskkond muutub kiiremini.Vahest kasulik ainult tervele rühmale. mis annab liigile olemasolevates keskkonnatingimustes paremad säilimisvõimalused o (≠ kohanemine – sobitumine elutingimustega päriliku reaktsiooninormi piires. sarved) .7) • Kõige väiksem evolutsiooniline muutus • Kohastumus – organismirühma isendite kasulik omadus. Käitumises: ränded. nt pupilli avardumine ja ahenemine.Võib siiski toimuda. hoiatus). 2. pulmamängud  Paabulind. kui kohastumused jõuavad tekkida (jänes. immuunsuse teke gripi põdemise järel.1. imetajatel kohastumused piimaga toitmiseks . iseärasused käitumises (pulmamängud). Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon e ristumisbarjäär  Ökoloogiline või ajaline isolatsioon. Põhjused: o Geograafiline isolatsioon (nt India. Füsioloogias: fotosünteesi eripära. lihasmassi suurenemine. geneetikas (hübriidid on eluvõimetud või viljatud) . „antifriis“ putukate kehavedelikes. lepatriinu 2.1. Ehituses: kaitsevärvused (kaitse. mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest o Kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu. raagritsikas. hoiatuspoosid. jänes. mille esinedajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel ristuvad o Taimede puhul (sugutu paljunemine) – liik on pop. isasloomad) Liigi teke (2.7. rühm. teises halb (jäneskaelkirjak.1. EVOLUTSIOONI MEHHANISMID (2.9) Evolutsioon Mikroevolutsioon populatsiooni geentilise struktuuri püsiva suunaga muutumine. hapnikku talletavad lihased vaaladel 3. pingviinid. kärbseseen. kõrvenõges. kuid vaid tänu inimesele Liigi tunnused: 1 Välised sarnased jooned 2 Geneetiline koostis – kromosoomide arv 3 Biokeemiline koostis 4 Füsioloogilised sarnasused 5 Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogiline tunnus 6 Kasvavad kindlal maaalal – geograafiline tunnus • • Tunnused: 1 2 3 4 5 6 Välised sarnased jooned Geneetiline – kromosoomide arv Biokeemiline koostis Füsioloogilised sarnasused Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogilisus Geograafiline tunnus – kasvavad kindlal maa-alal • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu . linnud. kaktus. mimikri (sarnasus teise liigiga)  kameeleon. 2. ei ole päritav!) 1. millega kaasnevad tunnuste muutused Makroevolutsioon l(liigist suuremate üksuste tekeke) Kohastumine o Liigi teke Progress Konvergents Divergents Füleetiline surm Kohastumine (2.Vastandlikkus (suhtelisus) – ühes olukorras hea. kitsed suures lumes) . 4.

geneetiline triiv ja looduslik valik  Keskseks protessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega (kliimamuutus.Võib siiski toimuda. biokeemias (sugurakud ei ühine). Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon  Iseärasused käitumises (pulmamängud. kuid vaid tänu inimesele • Liigi teketeke: o Erimaine e.Algab (geograafilise) isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele (kliimamuutus. sümpatriline liigiteke – pmst sama. ökoloogiline e.. looduskatastroof) o Samamaine e. o . mis eelmine.. kujuneb ristumiusbarjäär o Genofond peab olema piisavalt suur (et võimaldada mutatsioone ja looduslikku valikut) . geograafiline e. loode hukub või järglased on viljatud) . sattumisest geograafilisse isolatsiooni  Teguriteks on geograafiline eraldatus. mutatsioonid. looduskatastroof) • TTingimused isolaatidest liigi kujunemiseks o Kui keskkond on erinev – populatsioon kohaneb sellega ja paljuneb  Tekivad kohastumused. allopatriline liigiteke – liigiteke algab pop. geneetikas (sügoodist ei arene järglast.o Geograafiline isolatsioon (nt India.

.

väljasuremine • Peamine põhjus: kliima muutub. Vahemere munkhüljes. senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng  Nt taimede õite teke. jäsemete kuju o Uue organismitüübi anatoomilistest • Analoogilised elundid – väliselt sarnased ja sama arenguvõimelisusest funktsiooniga. imetaja jäse) • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme TÄIUSTUMINE Progress Regress Uute. Näiteks kala. loote arenemine emaoranismis.9) • Makrorevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng o Organismirühm=takson: perekond. lendorav 1. Konvergents • Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued omadused) lahknemine paljudeks liikideks • Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades • Ulatus sõltub: o Uue organismitüübi arenguvõimelisusest (progressi ulatusest. ega keskkondades muuda põhitunnuseid • Ulatus sõltub:  Näiteks kala. kuid erinevat päritolu o Elupaikade mitmekesisusest • Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele. senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng Ehituse lihtsustumine • Esineb kohastumisel  Nt taimede õite teke. võimaldab keskkonda elundkonnad.1. vaala ja hülge kehakuju. Praegusel hetkel: inimene • Suurem risk on: o Suurtel. riik • Kõik loomahõimkonnad eksisteerisid juba 480500 milj a tagasi. Makrorevolutsioon (2. . kuid mitte paratamatu protsess  Paelussidel on kadunud või taand• Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. Baieri uruhiir. kuid erinev funktsioon (linnu tiib. divergents Uute. jäsemete kuju. va sigimiselundid paremini kasutada ning uusi elupaiku asustada VÄLJASUREMINE Füleetiline surm e. vaala ja hülge kehakuju. suurusest) o Elupaikade mitmekesisusest • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme • Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes. peaaju areng parasiitsele eluviisile • Täiustumine on uutele tingimustele kohastumise kaasnähtus. Polaarrebane. progress 2. vahevormide kaudu arenenud peaaegu kõik  Kukkurloomad Tulemus: vähendab sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Evolutsiooniline täiustumine e. klass. sugukond. hõimkond.2.1. kellest saab alguse • Makroevolutsioonis on eristatavad kolme tüüpi protsessid: LIIGILINE MITMEKESISTUMINE Divergents Konvergents Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued Erineva päritoluga organismide sarnastumine samades omadused) lahknemine paljudeks liikideks elutingimustes • Toimub tänu kohastumustele erinevates • Tavaliselt mõjutab ainult väliseid tingimusi. selts. püsisoojasus. Euroopa naarits. kukkurloomad • Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. vahevormide kaudu • Tulemus: o väheneb sõltuvus keskkonnast o võimaldab asustada uusi elupaiku o võimaldab edasist arengut 3. Evolutsiooniline mitmekesistumine e. viimane taimehõimkond tekkis 100 milj a tagasi • Rajajaliik – esimene. aeglaselt sigivatel loomadel o Spetsiifiliselt toitujatel o Tipptarbijatel o Rändajatel o Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves.

o * Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub. oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved) Homo erectus – püstine inimene • Jahipidamine.6 miljonit aastat tagasi • Väiksemad. pikem keha.t. lihaseline ja robustne keha. lamedam nägu. australopiteegid 2. käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes (kromanjoonlaste koopamaalid). lühemad käed. kuid nende arv on muutunud. järgneb mõni mutatsioon o Muutused võivad toimuda ka regulaatorgeenides – HOX-geenide arv on evolutsioonis kasvanud.t. esimesed inimlased on lõunaahvid e.4-1. kohanesid külmaga. kolju kuju sarnaneb tänapäeva inimesega.t. Miks algas inimese evolutsioon? • Maastik muutus tasaseks. Neandertaallane 200 000 – 30 000 aastat tagasi • Ajumaht 1200-1500cm3. Euraasias 50 000 a. teravam nina Homo sapiens – tark inimene 250-200 000 a. matsid oma tööriistad. lai vaagnaluu ja suur kõht • Toitusid marjadest.. Nimeta ja iseloomusta lühidalt iga inimese eellast järjekorras kuni aruka inimeseni Australopiteegid 4-5 miljonit aastat tagasi • Väike aju (kuid juba suurenenud ajumaht). • Nende teket suunab ikka LOOUSLIK VALIK.2-1.t. Näiteks HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju. lühikesed jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal). luude ja hammaste • Kasutasid tuld ja tööriistu. sümbolitega kehaehitusega. peenemate luude ja väiksemate • Hilisemad. elasid koobastes. musklis ja lühikesekasvuline (umbes kirjutamine.5 miljonit aastat tagasi • Suurem aju.t. suuremad hambad ja luuhari hammastega koljulael tugevate mälumislihaste kinnistamiseks Homo habilis – osav inimene 2. Millisest ajast ja alates kellest võib lugeda inimese evolutsiooni? • Inimlaste lahknemine inimahvidest toimus 5-7 milj a. organismid pidid avamaastike tingimustega toidu hankimiseks kohastuma • Miski võis viia vajaduseni kasutada eesjäsemeid millekski muuks kui liikumiseks. toidu kandmiseks küttimispaigast laagrisse • Looduslik valik soosis inimese aeglast arengut 3. ründe. kunsti loomise võime 152cm). Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele. Robustsed australopiteegid 2.Analoogilised elundid – väliselt sarnased. näiteks abitute laste kandmiseks.. Kuidas tekivad makroevolutsioonilised muutused? • Muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest – p*Peavad tekkima uued geenid või muutuma olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsioon • o Uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega.looduslik valik ning kohastumine • INIMESE EVOLUTSIOON (2. väiksemad hambad. kuid erinevat päritolu. lühem nägu ja suurem lõualuu. tööriistade ja tule kasutamine. seemnetest ning linnumunadest Siredad australopiteegid 3-2 miljonit a. Ameerikasse võib-olla 30 000 aastat tagasi • Kujunesid inimrassid. (kromanjoonlased). efektiivsed toiduvarumisstrateegiad surnuid Homo sapiens sapiens – nüüdisinimene • Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 a. tekkisid kultuurid • Väike aju. massiivsemad luud.11) 1. lai vaagnaluu ja suur kõht . pikad rippuvad käed. kõnevõime. lühikesed • jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal). Indias 100 000 a. peenemad õlavarreluu ja reieluuga. pikad rippuvad käed.ja kaitsevahendite valmistamiseks ja kasutamiseks. tugeva nõrgenemine.t. pähklitest. suurem aju.

tehnoloogia Artikuleeritud. madalam ja laiem vaagen Lühemad. ideoloogiad Tööriistade valmistamine.kui ka rahvustunnused 5. kahel jalal Suur ja ümar. INIMENE! Nimetage 10 põhjust: Euroopas on kadunud: tarvas. pöial pikk ja väga liikuv. mille poolest erineb (inimese ja inimahvi võrdlus)?3. lame.4. rinnakorv kitsam. pöial lühem. Eluiga palju lühem.ja tingimuste kohandamine. esileküündivad ninaluud S-kujuline selgroog. harva kahel Väike ja piklik. vaagen kõrgem ja kitsam Pikemad. siis mis suunas ja kuidas seda märgata? • Geneetilisi takistusi inimese edasiseks evolutsiooniks ei ole. mõned osad tugevamini arenenud Abstraktne ja konkreetne. Mille poolest inimene sarnaneb ahviga. areng kiirem. kohatine Ajumaht 1200-1500 cm3. ninaluud lamedad Selgroog ühe kõverusega. suurel varbal haardefunktsioon. käed täpse manipuleerimisvõimega Pikemad. pärilik muutlikkus toimub alati o Suunav looduslik valik on aga oma mõjujõu suurel määral kaotanud (elupaikade. kellel puuduvad nii rassi. pikad. lõpeb enam-vähem koos sigimisea lõpuga . ajukoor vähem struktureeritud Peamiselt konkreetne Looduslike esemete kasutamine Žestid. viiksjänes. lühikeste lõualuude ja väikeste hammastega. Praegusel hetkel: inimene Suurem risk on: *suurtel. pikkade kihvadega lõualuud. peamiselt haaramisfunktsioon. Kas inimese evolutsioon jätkub? Kui jah. ühiskondlik toetus nõrgematele indiviididele) • Nüüdisaegne evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. tähenduslikud hüüded Laps sünnib arenenumana. laienenud rinnakorv. tald kaarjas Taandarenenud. kujuneb välja üleilmne inimtüüp. lame tald Täielik. aeglaselt sigivatel loomadel *spetsiifiliselt toitujatel *tipptarbijatel *rändajatel Väliasuremislained Vana-aegkonna lõpus Kesk-aegkonna lõpus Jääajad viimase miljoni aasta jooksul. maapinnal liikudes toetub sõrmenukkidele Lühemad. mõisteline kõne sõnas ja kirjas. Suguküpsus saabub hiljem. sotsiaalne mälu Laps sünnib vähe arenenuna. areng kestab kaua ja on aeglane. eluiga pikem. hallvaal Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves Baieri uruhiir Euroopa naarits Vahemere munkhüljes Polaarrebane Lendorav Tunnus Liikumisviis Kolju Kehaluustik Eesjäsemed Tagajäsemed Karvkate Peaaju Mõtlemine Töövõime Suhtlemisvahendid Individuaalne areng Inimene Püstine. geenivool on vaba ja ulatuslik o Kui see jätkub. Väljasuremine Peamine põhjus: kliima muutub. ühtlane Ajumaht 3x väiksem. Pikk eluaeg pärast sigimisea lõppu Inimahv Peamiselt neljal jalal.

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful