P. 1
Bioloogia konspekt BI3

Bioloogia konspekt BI3

|Views: 426|Likes:
Published by Hans-Kristjan Kask

More info:

Published by: Hans-Kristjan Kask on May 30, 2011
Copyright:Attribution Non-commercial

Availability:

Read on Scribd mobile: iPhone, iPad and Android.
download as DOC, PDF, TXT or read online from Scribd
See more
See less

11/17/2014

pdf

text

original

1.

EVOLUTSIOON

EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID
Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng Elu evolutsioon e. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni vormid (etapid): 1) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 miljardit aastat tagasi • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” 2) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat tagasi • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida • 3 etappi: o lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (AH, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reaktsioonide tulemusel o bioloogiliste polümeeride teke o polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne) • Oparin, Miller ja Fox ning Woese 3) Bioloogiline evolutsioon Algas RNA-viiruste tekkega • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, 1998): soe tiik, milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks  protsessid 0 - 27°C juures  Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 4) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 5) Bioloogiline evolutsioon miljardit aastat tagasi • Elu areng Maal esimestest elusolenditest • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure tänapäevaste eluvormideni paugu teooria” o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate sobitumine elukeskkonna tingimustega aatomite, tähtede ja galaktikate teke ning edasine o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke areng o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks 6) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat • Kus võis elu tekkida? tagasi o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, • Aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest 1998): soe tiik, milles on külm jääpall anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks polümeersete orgaaniliste ühendite teke protsessid 0 - 27°C juures • Oparin, Miller ja Fox ning Woese Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin • oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt 8) Sotsiaalne evolutsioon ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, o tehnoloogiate jne ajalooline areng • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab

mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Muutused: Prokarüootse raku teke Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded Endosümbioos ja invaginatsioon – 2 moodustumise hüpoteesi Said kujuneda protistid Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded + kujunevad ülesanded Edaspidi areng veest väljas Nahk. kasvavad ja sigivad). lõpmata mitmekesine ja pidev süsteem • taaselustas ka Aristotelese loodusastmiku Linné – Rootsi arst ja looduseuurija. mis ei peaks avalduma – nt saba) vestiigiumid (rudimendid: ussripik. keda loetakse süstematiseerimise isaks • Jagas organismid ühe või kahe kõige silmatorkavama tunnuse alusel liikideks.• Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL Tõendid Paleontoloogilised leiud Maal elavad organismid homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen. seadused Leibniz: filosoofiline süsteem – universumit iseloomustavad kolm printsiipi: küllus.1) Antiikfilosoofid Aristoteles: • Maailm on järk-järgult tüsistuv ja täiustuv astmik • Elusat eristab elutust “hing” • Eluvorme on kolme tüüpi: o taimed (toituvad. perekondadeks jne. hakatakse planeeti uurima. laiem levik EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Antiikajast Darwinini (2. silmahambad jne) looteline areng (biogeneetiline reegel) Selektsioon Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Kuidas uuritakse? Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised feneetilised (ehituse. pidevus ja areng • maailm on terviklik. ettemääratult harmooniline. sest tänu veele tekivad mineraalid jne Stromatoliidid – kihilised kivimid. loomad (lisandub liikumine ja tundlikkus). elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) geneetilised (DNA ja valgud) Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) Isotoopide meetod (Radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) Varajase elu jäljed maal Vesi – kui planeedil leidub vett. sajand Newton: avastused. jäsemed  Kinnitumisvahendid: risoidid  juur liikumine Kutiikula  aurumise vähenemine Kehasisene viljastumine (roomajatel) Juht. kopsud  hingamine. inimene (lisandub mõistus) 17. kuigi see ühiskonnas vastuvõttu ei leidnud. Selleks oli: oOrganismid on ajalooliselt arenenud ja põlvnevad üksteisest.-18.ja tugikude Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda Seemntegea paljunemine  õie Kehasisene areng  looted jäid ellu moodustumine. . taksonitesse • Võttis kasutusele binaarse nomenklatuuri Leclerc ja Erasmus Darwin ütlesid välja oma töödes tänapäevase evolutsiooniteooria idee.

et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud • Katastroofide hüpotees – palud liigid hukkusid. see pärandub vähemalt osaliselt ka järglastele o Organi sage kasutamine tugevdab seda. seda erinevavad o Arvas siiski. et nii taimed kui loomad koosnevad rakkudest Lamarck – uurimused kõigis valdkondades • Mõiste “bioloogia” esmaesitaja • Esimese tervikliku evolutsiooniteooria looja (“Zooloogia filosoofia”) 1809 o Elu on tekkinud isetärkamise teel (mis on korduv) ja see on pidevas arengus o Organismides esineb nn „täiustusmistung“  Tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid  Elutingimustega kohanetakse.19. kes tegeles eelkõige selgroogsete loomade uurimisega Selgroogsete paleontoloogia rajaja Võrdleva anatoomia rajaja Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest Seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest. kogudes materjali. mille eeldused on: . et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised.sajand Georges Cuvier – prantsuse loodusteadlane. kus esitab nn Baeri seadused: o Loote arengus kujunevad kõigepealt kõige üldisemad tunnused o Edasisel arengul järjest kitsamad tunnused o Kõige viimasena arenevad liigi ja indiviidi tunnused Schleiden ja Schwann rakuõpetuse loojatena jõudsid järeldusele. • Õõppis Edinburgi ülikoolis arstiks ja Cambridges usuteadust • Huviobjektiks loodus. kuhu korraldab ekskursioone. seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Süstematiseeris loomad nn tüüpidesse väites. kuid tänapäevased jäid ellu Karl Ernst von Baer • Embrüoloogia rajaja • “Loomade arengulugu”. mittekasutamisel mandub EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Darwin kuni tänapäev Charles Robert Darwin (1809-1882) • Sündis Inglismaal arstide-loodusteadlaste peres. et süstematiseerimisel peab lähtuma anatoomilisest sarnasusest • Tegi kindlaks. mis põhjustab omakorda muutusi organismide ehituses ja pärilikes omadustes o Elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust. „Inimese põlvnemine“ 1868 Darwini evolutsiooniteooria • Praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest • Põlvnemine on toimunud läbi muutuste • Põlvnemise muutused on põhjustatud looduslikust valikust  valiku teooria. mittekasutamisel mandub  Lamarkism – keskkonnatingimuste mõjul organismides tekkinud muutused (nn omandatud tunnused) on otstarbekohased ja pärilikud o Looduses liigid muutuvad koos elutingimuste muutumisega Looduses on toimunud järk-järguline areng lihtsamast keerulisemaks (kuue astmeline süsteem) Organismide täiustumine on põhjustatud eelkõige nn sisemisest tungist ja elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust Organi sage kasutamine tugevdab seda. ümbermaailmareis uurimislaeval “Beagle” • “Liikide põlvneminetekkimisest” 1859 (ilmus 50 aastat pärast Lamarcki teooriat). mida sügavamal.

tehnoloogiate jne ajalooline areng ja teadmiste edasi andmine • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab • Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 10) Bioloogiline evolutsioon • Elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni • Põhiprotessid: o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp” Darwin. ELU PÄRITOLU (2. Weismann) Tänapäevne evolutsiooniteooria – sünteetiline evolutsiooniteooria (darvinism ühendatud mendelliku geneetikaga) Tunnus 1.3) Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng. tähtede ja galaktikate teke ning edasine areng 11) Keemiline evolutsioon 4. Haldane (1924. Liikide muutlikkus 3. nimetatdakse darvinismiks Neodarvinism – Darwini teooria edasiarendused peale tema surma. Tunnuste pärandumine 4.55 milj) • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite. mis põhineb valikul. riikide. Siin oluline kõrge temp. milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud. teooria. Areng Darwin Ei tea Muutuvad Omandatud tunnused ei pärandu Looduslik valik ja organismide varieerumine Pidev Lamarck Isetärkamine Muutuvad Päranduvad.5 miljardit aastat tagasi • Aatomid ühinesid molekulideks. kellel on individuaalsete omaduste tõttu liigikaaslaste ees eelised  Alfred Wallace – evol. 150-250°C. soodus evolutsiooniks o Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • DNA-põhisele elule eelnes RNA-maailm . Esimesed liigid 2. tema kultuuride.o Organisme sigib rohkem kui võib alles jääda või paljuneda o Tänu sellele toimub olelusvõitlus – isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast o Liigi sees esineb varieeruvus (individuaalne muutlikkus) – iga populatsiooni indiviid on pärilikult mitmekesine  Suurema tõenäosusega jäävad ellu need. enamasti seotud päriliku muutlikkusega (Wallace. süsteemi järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Elu evolutsioon e. Levy: Soe tiik. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni etapid: 9) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4. Miller ja Fox ning Woese 13) Sotsiaalne evolutsioon • Inimühiskonna. kus tekkisid biopolümeerid o “Jääkamber ehk mikrokontinent” Miller. Miller (1953): 80-100°C vesi+gaasid.5 – 3. Muutlikkuse põhjused 5. 1929) – määrati oluline ürgatmosfääri koostis. kui on mõlemal vanemal Sisemine tung ja elutingimused Järk-järguline EVOLUTSIOONI ALLÜKSUS JA MATERJAL EVOLUTSIOONI ETAPID.5 miljardit aastat tagasi (maa atmosfäär: 4. tänu millele sai elu tekkida • Oparin. lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid • Oparin ja J.

sest tänu veele tekivad mineraalid jne • Stromatoliidid – kihilised kivimid. jäsemed  liikumine 4 Kinnitumisvahendid: risoidid 5 Kehasisene 5 Kutiikula  aurumise v • Paljasseemnetaimede arengviljastumine (roomajatel) 6 Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda 6 Juht. silmahambad jne) o looteline areng (biogeneetiline reegel) • Selektsioon • Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Varajase elu jäljed maal • Vesi – kui planeedil leidub vett. mis ei peaks avalduma – nt saba) o vestiigiumid (rudimendid: ussripik. 2. kopsud  540 – 245 • Hiidsõnajalgade väljasuremine hingamine.ja tugikude • Taimed maismaale 7 Kehasisene areng  looted jäid ellu 7 Seemnetegea paljunemine  levik . hakatakse planeeti uurima.) Taimed 1 Prokarüootse raku teke  fotosüntees. aeroobne hingamine Uusaegkond • Õistaimede levik ja mitmekesistumine 2 Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded 65 – 0  Endosümbioos või sissesopistumine – 2 moodustumise hüpoteesi Keskaegkond • Paljasseemnetaimede  Said kujuneda protistid 245 – 65 • Õistaimede ilmumine ja areng 3 Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded Edaspidi areng veest väljas Vanaaegkond • Hiidõnajalgade metsad 4 Nahk.2. mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel • Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Aguaegkond 2500 – 540 Ürgaegkond 4000 – 2500 5000 – 450 6000 15 000 Kuidas uuritakse? • Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised o feneetilised (ehituse.t.4) Tõendid • Paleontoloogilised leiud (fossiilid) • Maal elavad organismid o homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) o atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen. elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) o geneetilised (DNA ja valgud) • Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) • Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) • Isotoopide meetod (radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) • Hulkraksete taimede arenemine • • • • • • • • • • Hulkraksete loomade a Eeukarüootsuse teke Elu teke vees elu teke vees Maa ja teiste planeetide moodustumine Päikese moodustumine Linnutee tähesüsteemis Uuniversiumi teke Mmoodustusid aatomid ja molekulid Mmoodustusid tähed ja tähesüsteemid Muutused ajastute kaupa (ajas tagasi): Muutused järjekorras: Aeg (milj a.BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL (2.

meioos) • Mutatiivne – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel o Palju. puuduvad mutatsioonid.kui keharakkudes • Modifikatsiooniline – mõjutab kaudselt Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine • Mõjutab eelkõige väikseid populatsioone • Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides Geenivool = geenisiire – ühe populatsiooni geenid satuvad teise (isendi rände tulemusena) . mille moodustavad: o Genofond = geenifond – ühele liigile omaste geenide ja geenialleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon. Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur.Evolutsioon toimub ainult organismirühmades o Üksikindiviid ei evolutsioneeri • Väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm on populatsioon. aga vähe kasulikke o Tähtsam sugu. puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga Looduslik valik puudub Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: • Kombinatiivne (viljastumine.

liikidevaheline. mida iseloomustavad: o Genofond = geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon. eelkõige toidust • eelkõige läbi geenitriivi 3) Looduslik valik • Läbi olelusvõitluse – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest (liigisisene. vaid säilitab igavesti muutumatuse. Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur. ristumised on vabad ja juhuslikud  Looduslik valik puudub  Selline populatsioon ei evolutsioneeru.6 • Looduslik valik loob populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega – kohastumuse. LV kinnistab iseärasusi. aga vähe kasulikke  Tähtsam sugu. et toimuks evolutsiooniline muutus: (alates väiksemast) Protsessid. mis on ebasoodsad . niiskus. o Kui pop. elutu loodusega) • Seisneb ebavõrdses paljunemises.kui keharakkudes o Modifikatsioonid – mõjutavad vaid kaudselt o Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine  Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides – geenialleelidest võib osa kaduma minna  Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel – algselt ühesugused populatsioonid võivad juhuslikult täiesti erinevaks muutuda  Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides (üleujutus. mis annavad geneetilisele muutlikkusele suuna. siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem  Muutus populatsiooni geneetiline struktuur. • Võitjad – need. epideemia). taimtoidulisus.EVOLUTSIOONI TEGURID PROTSESSID JA TEGURID (2.5) • Evolutsioon toimub ainult organismirühmades • Üksikindiviid ei evolutsioneeri. parasitism. siis see viib evolutsioonilise muutuseni:  Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused 4) Ränne ehk migratsioon – juhuslik. evolutsioneeruvad indiviidide rühmad – populatsioonid ja liigid o Tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks – populatsioonideks • Populatsioon on väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm. mis mõjutavad. pH. mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest) • Piiravad keskkonnategurid: o Biootilised: kisklus. ja elimineerib neid. Kui populatsioon taastub. o Abiootilised: Valgus. puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga. kellel on kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o „Võitjatel“ on antud keskkonnas mingi kasulik omadus o Kui see kasulik tunnus on määratud geenidega. kui nad ristuvad kohalike isenditega (isendi rände tulemusena) • Protsessid. • Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: o Kombinatiivne muutlikkus (viljastumine. soolsus. mis on eluks soodsad. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas. eelkõige läbi geenitriivi 3) LOODUSLIK VALIK 2. Looduses ei eksisteeri. on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga – pudelikaela efekt o Geenivool – isendite immigratsioon sama liigi teistest populatsioonidest. temperatuur jne. töötlevad evolutsioonimaterjali (alates väiksemast) 1) Ränne ehk migratsioon – juhuslik • eelkõige läbi geenivoolu 2) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest. põleng. meioos) o Mutatsioonid – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel  Palju. puuduvad mutatsioonid. eelkõige läbi geenivoolu 5) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest.

kisklus. kui keskkonnatingimused on muutunud ühes kindlas suunas (metsa soostumine. jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik – kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriidi-dega • Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist • Toimub. jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik • Tüüpiline valikuvorm. siis see viib evolutsioonilise muutuseni Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi • Peamine tähendus populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamises • Toimub kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine samas kui liigilised tunnused püsivad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – püsivates keskkonnatingimustes • Eelistatud on liigi keskmised tunnused • Säilitab liigid. parasitism). kohastumused süvenevad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. kui keskkond muutub kahes või rohkemas suunas. kui keskkond muutub kahes või rokemas suunas. kui populatsioon asub uude keskkonda • Viib uute kohastumuste. pH. Eesti tõus-langus. liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. mis viib uute liikide tekkeni • Toimub. soolsus.) säilivad. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas. sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad. valgusüntees jne. rakuhingamine. valgusüntees jne) säilivad. puukujulised sõnajalad. Eesti tõus-langus. abiootilised (valgus. võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv . odasava. liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad. puukujulised sõnajalad.o Seisneb isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises. niiskus. hõlmikpuu – mõne liigi tunnused pole muutunud enam kui 100 miljoni aasta jooksul • Suunav valik – tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine • Toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral (metsa soostumine. alligaator • Suunav valik • Eelistatud on keskmisest erinevad tunnused • Toimub. kellel on antud keskkonnas mingi kasulik omadus ning seega saavad kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o Muutub populatsiooni geneetiline struktuur o Kui pop. metsaraie) • Viib uute kohastumuste. temperatuur)  Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest • Võitjad – need. rakuhingamine. mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest o Piiravad keskkonnategurid: biootilised (konkurents. metsaraie) või siis. hõlmikpuu.

nt pupilli avardumine ja ahenemine. lepatriinu 2. geneetikas (hübriidid on eluvõimetud või viljatud) . siil. „antifriis“ putukate kehavedelikes. hapnikku talletavad lihased vaaladel 3.8. päevitumine. maskeerumine. EVOLUTSIOONI MEHHANISMID (2.9) Evolutsioon Mikroevolutsioon populatsiooni geentilise struktuuri püsiva suunaga muutumine. kaktus. mitte isendile (mesilased. mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest o Kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu. lihasmassi suurenemine. pulmamängud  Paabulind. Põhjused: o Geograafiline isolatsioon (nt India. 4.1.Võib siiski toimuda. iseärasused käitumises (pulmamängud).7) • Kõige väiksem evolutsiooniline muutus • Kohastumus – organismirühma isendite kasulik omadus. hoiatus). kuid vaid tänu inimesele Liigi tunnused: 1 Välised sarnased jooned 2 Geneetiline koostis – kromosoomide arv 3 Biokeemiline koostis 4 Füsioloogilised sarnasused 5 Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogiline tunnus 6 Kasvavad kindlal maaalal – geograafiline tunnus • • Tunnused: 1 2 3 4 5 6 Välised sarnased jooned Geneetiline – kromosoomide arv Biokeemiline koostis Füsioloogilised sarnasused Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogilisus Geograafiline tunnus – kasvavad kindlal maa-alal • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu . raagritsikas. immuunsuse teke gripi põdemise järel.7. imetajatel kohastumused piimaga toitmiseks . 2. mis annab liigile olemasolevates keskkonnatingimustes paremad säilimisvõimalused o (≠ kohanemine – sobitumine elutingimustega päriliku reaktsiooninormi piires. mimikri (sarnasus teise liigiga)  kameeleon. ei ole päritav!) 1. kärbseseen. pingviinid.Vastandlikkus (suhtelisus) – ühes olukorras hea. linnud. kõrvenõges.1.Vahest kasulik ainult tervele rühmale. Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon e ristumisbarjäär  Ökoloogiline või ajaline isolatsioon. Füsioloogias: fotosünteesi eripära.1. hoiatuspoosid. rühm. jänes. Ehituses: kaitsevärvused (kaitse.8) • Liik – looduslike populatsioonide rühm. millega kaasnevad tunnuste muutused Makroevolutsioon l(liigist suuremate üksuste tekeke) Kohastumine o Liigi teke Progress Konvergents Divergents Füleetiline surm Kohastumine (2. isasloomad) Liigi teke (2. paabulind. teises halb (jäneskaelkirjak. biokeemias (sugurakud ei ühine).Keskkond muutub kiiremini. 2. Käitumises: ränded. kui kohastumused jõuavad tekkida (jänes. sarved) . mille esinedajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel ristuvad o Taimede puhul (sugutu paljunemine) – liik on pop. kitsed suures lumes) .

Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon  Iseärasused käitumises (pulmamängud. looduskatastroof) • TTingimused isolaatidest liigi kujunemiseks o Kui keskkond on erinev – populatsioon kohaneb sellega ja paljuneb  Tekivad kohastumused. loode hukub või järglased on viljatud) . o . geneetikas (sügoodist ei arene järglast. sattumisest geograafilisse isolatsiooni  Teguriteks on geograafiline eraldatus. geneetiline triiv ja looduslik valik  Keskseks protessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega (kliimamuutus.Algab (geograafilise) isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele (kliimamuutus.Võib siiski toimuda. biokeemias (sugurakud ei ühine). ökoloogiline e. geograafiline e.. kuid vaid tänu inimesele • Liigi teketeke: o Erimaine e.. mutatsioonid. sümpatriline liigiteke – pmst sama.o Geograafiline isolatsioon (nt India. looduskatastroof) o Samamaine e. mis eelmine. kujuneb ristumiusbarjäär o Genofond peab olema piisavalt suur (et võimaldada mutatsioone ja looduslikku valikut) . allopatriline liigiteke – liigiteke algab pop.

.

divergents Uute. ega keskkondades muuda põhitunnuseid • Ulatus sõltub:  Näiteks kala. viimane taimehõimkond tekkis 100 milj a tagasi • Rajajaliik – esimene.1. peaaju areng parasiitsele eluviisile • Täiustumine on uutele tingimustele kohastumise kaasnähtus. vahevormide kaudu arenenud peaaegu kõik  Kukkurloomad Tulemus: vähendab sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Evolutsiooniline mitmekesistumine e. kuid erinev funktsioon (linnu tiib. aeglaselt sigivatel loomadel o Spetsiifiliselt toitujatel o Tipptarbijatel o Rändajatel o Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves. võimaldab keskkonda elundkonnad. Praegusel hetkel: inimene • Suurem risk on: o Suurtel. . vaala ja hülge kehakuju.1. kellest saab alguse • Makroevolutsioonis on eristatavad kolme tüüpi protsessid: LIIGILINE MITMEKESISTUMINE Divergents Konvergents Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued Erineva päritoluga organismide sarnastumine samades omadused) lahknemine paljudeks liikideks elutingimustes • Toimub tänu kohastumustele erinevates • Tavaliselt mõjutab ainult väliseid tingimusi. väljasuremine • Peamine põhjus: kliima muutub. selts. Konvergents • Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued omadused) lahknemine paljudeks liikideks • Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades • Ulatus sõltub: o Uue organismitüübi arenguvõimelisusest (progressi ulatusest. progress 2. kuid mitte paratamatu protsess  Paelussidel on kadunud või taand• Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. kuid erinevat päritolu o Elupaikade mitmekesisusest • Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele. loote arenemine emaoranismis. jäsemete kuju o Uue organismitüübi anatoomilistest • Analoogilised elundid – väliselt sarnased ja sama arenguvõimelisusest funktsiooniga. sugukond. Baieri uruhiir. Makrorevolutsioon (2. senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng  Nt taimede õite teke. kukkurloomad • Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. klass. jäsemete kuju. vahevormide kaudu • Tulemus: o väheneb sõltuvus keskkonnast o võimaldab asustada uusi elupaiku o võimaldab edasist arengut 3. lendorav 1. Polaarrebane. hõimkond. vaala ja hülge kehakuju. riik • Kõik loomahõimkonnad eksisteerisid juba 480500 milj a tagasi. senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng Ehituse lihtsustumine • Esineb kohastumisel  Nt taimede õite teke. Vahemere munkhüljes. imetaja jäse) • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme TÄIUSTUMINE Progress Regress Uute. Evolutsiooniline täiustumine e. Näiteks kala. Euroopa naarits.2.9) • Makrorevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng o Organismirühm=takson: perekond. suurusest) o Elupaikade mitmekesisusest • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme • Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes. püsisoojasus. va sigimiselundid paremini kasutada ning uusi elupaiku asustada VÄLJASUREMINE Füleetiline surm e.

ja kaitsevahendite valmistamiseks ja kasutamiseks.5 miljonit aastat tagasi • Suurem aju. kolju kuju sarnaneb tänapäeva inimesega. Euraasias 50 000 a. ründe.t. kuid erinevat päritolu. tugeva nõrgenemine. Indias 100 000 a. lühem nägu ja suurem lõualuu. elasid koobastes.11) 1. pikad rippuvad käed. lai vaagnaluu ja suur kõht • Toitusid marjadest. lihaseline ja robustne keha. lamedam nägu. suurem aju. teravam nina Homo sapiens – tark inimene 250-200 000 a. lühikesed • jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal). väiksemad hambad.2-1. kõnevõime. lai vaagnaluu ja suur kõht . Ameerikasse võib-olla 30 000 aastat tagasi • Kujunesid inimrassid. tööriistade ja tule kasutamine. o * Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub.. Neandertaallane 200 000 – 30 000 aastat tagasi • Ajumaht 1200-1500cm3. sümbolitega kehaehitusega.t. • Nende teket suunab ikka LOOUSLIK VALIK. peenemate luude ja väiksemate • Hilisemad. australopiteegid 2.t. kuid nende arv on muutunud. luude ja hammaste • Kasutasid tuld ja tööriistu. toidu kandmiseks küttimispaigast laagrisse • Looduslik valik soosis inimese aeglast arengut 3. efektiivsed toiduvarumisstrateegiad surnuid Homo sapiens sapiens – nüüdisinimene • Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 a. Millisest ajast ja alates kellest võib lugeda inimese evolutsiooni? • Inimlaste lahknemine inimahvidest toimus 5-7 milj a. esimesed inimlased on lõunaahvid e. tekkisid kultuurid • Väike aju. lühikesed jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal). Nimeta ja iseloomusta lühidalt iga inimese eellast järjekorras kuni aruka inimeseni Australopiteegid 4-5 miljonit aastat tagasi • Väike aju (kuid juba suurenenud ajumaht).Analoogilised elundid – väliselt sarnased.looduslik valik ning kohastumine • INIMESE EVOLUTSIOON (2. käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes (kromanjoonlaste koopamaalid). peenemad õlavarreluu ja reieluuga. (kromanjoonlased). Robustsed australopiteegid 2.4-1. näiteks abitute laste kandmiseks. massiivsemad luud.. järgneb mõni mutatsioon o Muutused võivad toimuda ka regulaatorgeenides – HOX-geenide arv on evolutsioonis kasvanud. pähklitest. oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved) Homo erectus – püstine inimene • Jahipidamine.t. lühemad käed. suuremad hambad ja luuhari hammastega koljulael tugevate mälumislihaste kinnistamiseks Homo habilis – osav inimene 2. matsid oma tööriistad. Näiteks HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju. pikem keha. seemnetest ning linnumunadest Siredad australopiteegid 3-2 miljonit a. Kuidas tekivad makroevolutsioonilised muutused? • Muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest – p*Peavad tekkima uued geenid või muutuma olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsioon • o Uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega.t. Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele. kunsti loomise võime 152cm). musklis ja lühikesekasvuline (umbes kirjutamine. pikad rippuvad käed. organismid pidid avamaastike tingimustega toidu hankimiseks kohastuma • Miski võis viia vajaduseni kasutada eesjäsemeid millekski muuks kui liikumiseks. Miks algas inimese evolutsioon? • Maastik muutus tasaseks.t. kohanesid külmaga.6 miljonit aastat tagasi • Väiksemad.

pikkade kihvadega lõualuud. Suguküpsus saabub hiljem. lame tald Täielik. ajukoor vähem struktureeritud Peamiselt konkreetne Looduslike esemete kasutamine Žestid. harva kahel Väike ja piklik. mille poolest erineb (inimese ja inimahvi võrdlus)?3. ideoloogiad Tööriistade valmistamine. mõned osad tugevamini arenenud Abstraktne ja konkreetne. siis mis suunas ja kuidas seda märgata? • Geneetilisi takistusi inimese edasiseks evolutsiooniks ei ole. pöial lühem. mõisteline kõne sõnas ja kirjas. pärilik muutlikkus toimub alati o Suunav looduslik valik on aga oma mõjujõu suurel määral kaotanud (elupaikade.ja tingimuste kohandamine. esileküündivad ninaluud S-kujuline selgroog. INIMENE! Nimetage 10 põhjust: Euroopas on kadunud: tarvas. madalam ja laiem vaagen Lühemad. kohatine Ajumaht 1200-1500 cm3. ühtlane Ajumaht 3x väiksem. Mille poolest inimene sarnaneb ahviga. Praegusel hetkel: inimene Suurem risk on: *suurtel. kahel jalal Suur ja ümar. ühiskondlik toetus nõrgematele indiviididele) • Nüüdisaegne evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. peamiselt haaramisfunktsioon. laienenud rinnakorv. pöial pikk ja väga liikuv. aeglaselt sigivatel loomadel *spetsiifiliselt toitujatel *tipptarbijatel *rändajatel Väliasuremislained Vana-aegkonna lõpus Kesk-aegkonna lõpus Jääajad viimase miljoni aasta jooksul. viiksjänes. maapinnal liikudes toetub sõrmenukkidele Lühemad.4. tähenduslikud hüüded Laps sünnib arenenumana. areng kiirem. Eluiga palju lühem. ninaluud lamedad Selgroog ühe kõverusega. suurel varbal haardefunktsioon. vaagen kõrgem ja kitsam Pikemad. hallvaal Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves Baieri uruhiir Euroopa naarits Vahemere munkhüljes Polaarrebane Lendorav Tunnus Liikumisviis Kolju Kehaluustik Eesjäsemed Tagajäsemed Karvkate Peaaju Mõtlemine Töövõime Suhtlemisvahendid Individuaalne areng Inimene Püstine. eluiga pikem. geenivool on vaba ja ulatuslik o Kui see jätkub. areng kestab kaua ja on aeglane. rinnakorv kitsam. tald kaarjas Taandarenenud. tehnoloogia Artikuleeritud. lühikeste lõualuude ja väikeste hammastega.kui ka rahvustunnused 5. lõpeb enam-vähem koos sigimisea lõpuga . lame. Kas inimese evolutsioon jätkub? Kui jah. kellel puuduvad nii rassi. sotsiaalne mälu Laps sünnib vähe arenenuna. käed täpse manipuleerimisvõimega Pikemad. Pikk eluaeg pärast sigimisea lõppu Inimahv Peamiselt neljal jalal. pikad. kujuneb välja üleilmne inimtüüp. Väljasuremine Peamine põhjus: kliima muutub.

You're Reading a Free Preview

Download
scribd
/*********** DO NOT ALTER ANYTHING BELOW THIS LINE ! ************/ var s_code=s.t();if(s_code)document.write(s_code)//-->