1.

EVOLUTSIOON

EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID
Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng Elu evolutsioon e. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni vormid (etapid): 1) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 miljardit aastat tagasi • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” 2) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat tagasi • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida • 3 etappi: o lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (AH, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reaktsioonide tulemusel o bioloogiliste polümeeride teke o polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne) • Oparin, Miller ja Fox ning Woese 3) Bioloogiline evolutsioon Algas RNA-viiruste tekkega • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, 1998): soe tiik, milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks  protsessid 0 - 27°C juures  Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 4) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 5) Bioloogiline evolutsioon miljardit aastat tagasi • Elu areng Maal esimestest elusolenditest • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure tänapäevaste eluvormideni paugu teooria” o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate sobitumine elukeskkonna tingimustega aatomite, tähtede ja galaktikate teke ning edasine o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke areng o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks 6) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat • Kus võis elu tekkida? tagasi o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, • Aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest 1998): soe tiik, milles on külm jääpall anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks polümeersete orgaaniliste ühendite teke protsessid 0 - 27°C juures • Oparin, Miller ja Fox ning Woese Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin • oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt 8) Sotsiaalne evolutsioon ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, o tehnoloogiate jne ajalooline areng • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab

elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) geneetilised (DNA ja valgud) Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) Isotoopide meetod (Radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) Varajase elu jäljed maal Vesi – kui planeedil leidub vett. silmahambad jne) looteline areng (biogeneetiline reegel) Selektsioon Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Kuidas uuritakse? Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised feneetilised (ehituse. hakatakse planeeti uurima. kasvavad ja sigivad). ettemääratult harmooniline.1) Antiikfilosoofid Aristoteles: • Maailm on järk-järgult tüsistuv ja täiustuv astmik • Elusat eristab elutust “hing” • Eluvorme on kolme tüüpi: o taimed (toituvad. kuigi see ühiskonnas vastuvõttu ei leidnud. .-18. laiem levik EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Antiikajast Darwinini (2. Selleks oli: oOrganismid on ajalooliselt arenenud ja põlvnevad üksteisest. jäsemed  Kinnitumisvahendid: risoidid  juur liikumine Kutiikula  aurumise vähenemine Kehasisene viljastumine (roomajatel) Juht.• Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL Tõendid Paleontoloogilised leiud Maal elavad organismid homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen. perekondadeks jne. keda loetakse süstematiseerimise isaks • Jagas organismid ühe või kahe kõige silmatorkavama tunnuse alusel liikideks. loomad (lisandub liikumine ja tundlikkus). pidevus ja areng • maailm on terviklik. seadused Leibniz: filosoofiline süsteem – universumit iseloomustavad kolm printsiipi: küllus. sajand Newton: avastused. mis ei peaks avalduma – nt saba) vestiigiumid (rudimendid: ussripik. lõpmata mitmekesine ja pidev süsteem • taaselustas ka Aristotelese loodusastmiku Linné – Rootsi arst ja looduseuurija. mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Muutused: Prokarüootse raku teke Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded Endosümbioos ja invaginatsioon – 2 moodustumise hüpoteesi Said kujuneda protistid Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded + kujunevad ülesanded Edaspidi areng veest väljas Nahk. inimene (lisandub mõistus) 17.ja tugikude Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda Seemntegea paljunemine  õie Kehasisene areng  looted jäid ellu moodustumine. taksonitesse • Võttis kasutusele binaarse nomenklatuuri Leclerc ja Erasmus Darwin ütlesid välja oma töödes tänapäevase evolutsiooniteooria idee. kopsud  hingamine. sest tänu veele tekivad mineraalid jne Stromatoliidid – kihilised kivimid.

et nii taimed kui loomad koosnevad rakkudest Lamarck – uurimused kõigis valdkondades • Mõiste “bioloogia” esmaesitaja • Esimese tervikliku evolutsiooniteooria looja (“Zooloogia filosoofia”) 1809 o Elu on tekkinud isetärkamise teel (mis on korduv) ja see on pidevas arengus o Organismides esineb nn „täiustusmistung“  Tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid  Elutingimustega kohanetakse. seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Süstematiseeris loomad nn tüüpidesse väites. et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. kogudes materjali.19. kus esitab nn Baeri seadused: o Loote arengus kujunevad kõigepealt kõige üldisemad tunnused o Edasisel arengul järjest kitsamad tunnused o Kõige viimasena arenevad liigi ja indiviidi tunnused Schleiden ja Schwann rakuõpetuse loojatena jõudsid järeldusele. see pärandub vähemalt osaliselt ka järglastele o Organi sage kasutamine tugevdab seda. mis põhjustab omakorda muutusi organismide ehituses ja pärilikes omadustes o Elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust. mittekasutamisel mandub EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Darwin kuni tänapäev Charles Robert Darwin (1809-1882) • Sündis Inglismaal arstide-loodusteadlaste peres. et süstematiseerimisel peab lähtuma anatoomilisest sarnasusest • Tegi kindlaks. kuid tänapäevased jäid ellu Karl Ernst von Baer • Embrüoloogia rajaja • “Loomade arengulugu”. et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud • Katastroofide hüpotees – palud liigid hukkusid. ümbermaailmareis uurimislaeval “Beagle” • “Liikide põlvneminetekkimisest” 1859 (ilmus 50 aastat pärast Lamarcki teooriat). „Inimese põlvnemine“ 1868 Darwini evolutsiooniteooria • Praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest • Põlvnemine on toimunud läbi muutuste • Põlvnemise muutused on põhjustatud looduslikust valikust  valiku teooria. kes tegeles eelkõige selgroogsete loomade uurimisega Selgroogsete paleontoloogia rajaja Võrdleva anatoomia rajaja Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest Seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest. mille eeldused on: . kuhu korraldab ekskursioone. • Õõppis Edinburgi ülikoolis arstiks ja Cambridges usuteadust • Huviobjektiks loodus. mittekasutamisel mandub  Lamarkism – keskkonnatingimuste mõjul organismides tekkinud muutused (nn omandatud tunnused) on otstarbekohased ja pärilikud o Looduses liigid muutuvad koos elutingimuste muutumisega Looduses on toimunud järk-järguline areng lihtsamast keerulisemaks (kuue astmeline süsteem) Organismide täiustumine on põhjustatud eelkõige nn sisemisest tungist ja elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust Organi sage kasutamine tugevdab seda. seda erinevavad o Arvas siiski.sajand Georges Cuvier – prantsuse loodusteadlane. mida sügavamal.

3) Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng. kui on mõlemal vanemal Sisemine tung ja elutingimused Järk-järguline EVOLUTSIOONI ALLÜKSUS JA MATERJAL EVOLUTSIOONI ETAPID. Haldane (1924. kus tekkisid biopolümeerid o “Jääkamber ehk mikrokontinent” Miller. Areng Darwin Ei tea Muutuvad Omandatud tunnused ei pärandu Looduslik valik ja organismide varieerumine Pidev Lamarck Isetärkamine Muutuvad Päranduvad. enamasti seotud päriliku muutlikkusega (Wallace. 150-250°C. Tunnuste pärandumine 4. ELU PÄRITOLU (2.5 miljardit aastat tagasi • Aatomid ühinesid molekulideks. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • DNA-põhisele elule eelnes RNA-maailm . Miller (1953): 80-100°C vesi+gaasid. 1929) – määrati oluline ürgatmosfääri koostis. Weismann) Tänapäevne evolutsiooniteooria – sünteetiline evolutsiooniteooria (darvinism ühendatud mendelliku geneetikaga) Tunnus 1.o Organisme sigib rohkem kui võib alles jääda või paljuneda o Tänu sellele toimub olelusvõitlus – isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast o Liigi sees esineb varieeruvus (individuaalne muutlikkus) – iga populatsiooni indiviid on pärilikult mitmekesine  Suurema tõenäosusega jäävad ellu need. nimetatdakse darvinismiks Neodarvinism – Darwini teooria edasiarendused peale tema surma. Siin oluline kõrge temp. mis põhineb valikul. kellel on individuaalsete omaduste tõttu liigikaaslaste ees eelised  Alfred Wallace – evol. tehnoloogiate jne ajalooline areng ja teadmiste edasi andmine • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab • Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 10) Bioloogiline evolutsioon • Elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni • Põhiprotessid: o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp” Darwin. Miller ja Fox ning Woese 13) Sotsiaalne evolutsioon • Inimühiskonna.5 – 3. tänu millele sai elu tekkida • Oparin. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni etapid: 9) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4. milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud. Liikide muutlikkus 3. tema kultuuride. tähtede ja galaktikate teke ning edasine areng 11) Keemiline evolutsioon 4. Esimesed liigid 2. Levy: Soe tiik.5 miljardit aastat tagasi (maa atmosfäär: 4. lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid • Oparin ja J. süsteemi järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Elu evolutsioon e. Muutlikkuse põhjused 5.55 milj) • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite. soodus evolutsiooniks o Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. riikide. teooria.

) Taimed 1 Prokarüootse raku teke  fotosüntees.ja tugikude • Taimed maismaale 7 Kehasisene areng  looted jäid ellu 7 Seemnetegea paljunemine  levik . mis ei peaks avalduma – nt saba) o vestiigiumid (rudimendid: ussripik. mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel • Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Aguaegkond 2500 – 540 Ürgaegkond 4000 – 2500 5000 – 450 6000 15 000 Kuidas uuritakse? • Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised o feneetilised (ehituse. elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) o geneetilised (DNA ja valgud) • Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) • Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) • Isotoopide meetod (radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) • Hulkraksete taimede arenemine • • • • • • • • • • Hulkraksete loomade a Eeukarüootsuse teke Elu teke vees elu teke vees Maa ja teiste planeetide moodustumine Päikese moodustumine Linnutee tähesüsteemis Uuniversiumi teke Mmoodustusid aatomid ja molekulid Mmoodustusid tähed ja tähesüsteemid Muutused ajastute kaupa (ajas tagasi): Muutused järjekorras: Aeg (milj a. hakatakse planeeti uurima.4) Tõendid • Paleontoloogilised leiud (fossiilid) • Maal elavad organismid o homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) o atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen. aeroobne hingamine Uusaegkond • Õistaimede levik ja mitmekesistumine 2 Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded 65 – 0  Endosümbioos või sissesopistumine – 2 moodustumise hüpoteesi Keskaegkond • Paljasseemnetaimede  Said kujuneda protistid 245 – 65 • Õistaimede ilmumine ja areng 3 Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded Edaspidi areng veest väljas Vanaaegkond • Hiidõnajalgade metsad 4 Nahk. jäsemed  liikumine 4 Kinnitumisvahendid: risoidid 5 Kehasisene 5 Kutiikula  aurumise v • Paljasseemnetaimede arengviljastumine (roomajatel) 6 Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda 6 Juht. sest tänu veele tekivad mineraalid jne • Stromatoliidid – kihilised kivimid. 2.BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL (2. kopsud  540 – 245 • Hiidsõnajalgade väljasuremine hingamine. silmahambad jne) o looteline areng (biogeneetiline reegel) • Selektsioon • Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Varajase elu jäljed maal • Vesi – kui planeedil leidub vett.t.2.

meioos) • Mutatiivne – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel o Palju.kui keharakkudes • Modifikatsiooniline – mõjutab kaudselt Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine • Mõjutab eelkõige väikseid populatsioone • Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides Geenivool = geenisiire – ühe populatsiooni geenid satuvad teise (isendi rände tulemusena) . mille moodustavad: o Genofond = geenifond – ühele liigile omaste geenide ja geenialleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon. Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur.Evolutsioon toimub ainult organismirühmades o Üksikindiviid ei evolutsioneeri • Väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm on populatsioon. aga vähe kasulikke o Tähtsam sugu. puuduvad mutatsioonid. puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga Looduslik valik puudub Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: • Kombinatiivne (viljastumine.

on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga – pudelikaela efekt o Geenivool – isendite immigratsioon sama liigi teistest populatsioonidest. o Abiootilised: Valgus.EVOLUTSIOONI TEGURID PROTSESSID JA TEGURID (2. Kui populatsioon taastub. epideemia). parasitism. vaid säilitab igavesti muutumatuse. • Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: o Kombinatiivne muutlikkus (viljastumine. siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem  Muutus populatsiooni geneetiline struktuur. aga vähe kasulikke  Tähtsam sugu. mida iseloomustavad: o Genofond = geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon. mis on eluks soodsad. ristumised on vabad ja juhuslikud  Looduslik valik puudub  Selline populatsioon ei evolutsioneeru.kui keharakkudes o Modifikatsioonid – mõjutavad vaid kaudselt o Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine  Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides – geenialleelidest võib osa kaduma minna  Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel – algselt ühesugused populatsioonid võivad juhuslikult täiesti erinevaks muutuda  Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides (üleujutus. o Kui pop. elutu loodusega) • Seisneb ebavõrdses paljunemises. meioos) o Mutatsioonid – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel  Palju. et toimuks evolutsiooniline muutus: (alates väiksemast) Protsessid. mis on ebasoodsad . evolutsioneeruvad indiviidide rühmad – populatsioonid ja liigid o Tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks – populatsioonideks • Populatsioon on väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm. pH. ja elimineerib neid. soolsus. eelkõige toidust • eelkõige läbi geenitriivi 3) Looduslik valik • Läbi olelusvõitluse – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest (liigisisene. kellel on kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o „Võitjatel“ on antud keskkonnas mingi kasulik omadus o Kui see kasulik tunnus on määratud geenidega. eelkõige läbi geenitriivi 3) LOODUSLIK VALIK 2. Looduses ei eksisteeri. töötlevad evolutsioonimaterjali (alates väiksemast) 1) Ränne ehk migratsioon – juhuslik • eelkõige läbi geenivoolu 2) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest. • Võitjad – need. niiskus. liikidevaheline. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas. mis mõjutavad. temperatuur jne. mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest) • Piiravad keskkonnategurid: o Biootilised: kisklus. mis annavad geneetilisele muutlikkusele suuna. Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur. põleng. siis see viib evolutsioonilise muutuseni:  Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused 4) Ränne ehk migratsioon – juhuslik. LV kinnistab iseärasusi.5) • Evolutsioon toimub ainult organismirühmades • Üksikindiviid ei evolutsioneeri. taimtoidulisus. kui nad ristuvad kohalike isenditega (isendi rände tulemusena) • Protsessid.6 • Looduslik valik loob populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega – kohastumuse. puuduvad mutatsioonid. eelkõige läbi geenivoolu 5) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest. puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga.

puukujulised sõnajalad. võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv . alligaator • Suunav valik • Eelistatud on keskmisest erinevad tunnused • Toimub. soolsus. kellel on antud keskkonnas mingi kasulik omadus ning seega saavad kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o Muutub populatsiooni geneetiline struktuur o Kui pop. siis see viib evolutsioonilise muutuseni Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi • Peamine tähendus populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamises • Toimub kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine samas kui liigilised tunnused püsivad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. metsaraie) või siis. sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad. hõlmikpuu – mõne liigi tunnused pole muutunud enam kui 100 miljoni aasta jooksul • Suunav valik – tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine • Toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral (metsa soostumine. niiskus. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. valgusüntees jne) säilivad. kisklus. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. pH.o Seisneb isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises. võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – püsivates keskkonnatingimustes • Eelistatud on liigi keskmised tunnused • Säilitab liigid. Eesti tõus-langus. kui keskkond muutub kahes või rokemas suunas. metsaraie) • Viib uute kohastumuste. sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad. mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest o Piiravad keskkonnategurid: biootilised (konkurents. kui keskkonnatingimused on muutunud ühes kindlas suunas (metsa soostumine. kui populatsioon asub uude keskkonda • Viib uute kohastumuste. valgusüntees jne. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas. puukujulised sõnajalad. hõlmikpuu. kui keskkond muutub kahes või rohkemas suunas. parasitism). rakuhingamine. temperatuur)  Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest • Võitjad – need. liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. mis viib uute liikide tekkeni • Toimub. jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik • Tüüpiline valikuvorm. jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik – kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriidi-dega • Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist • Toimub. abiootilised (valgus. odasava.) säilivad. rakuhingamine. kohastumused süvenevad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. Eesti tõus-langus.

biokeemias (sugurakud ei ühine). millega kaasnevad tunnuste muutused Makroevolutsioon l(liigist suuremate üksuste tekeke) Kohastumine o Liigi teke Progress Konvergents Divergents Füleetiline surm Kohastumine (2. teises halb (jäneskaelkirjak. isasloomad) Liigi teke (2.8) • Liik – looduslike populatsioonide rühm.1. kärbseseen. rühm. 2.8. mitte isendile (mesilased.1. imetajatel kohastumused piimaga toitmiseks . mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest o Kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu. „antifriis“ putukate kehavedelikes. mis annab liigile olemasolevates keskkonnatingimustes paremad säilimisvõimalused o (≠ kohanemine – sobitumine elutingimustega päriliku reaktsiooninormi piires. kitsed suures lumes) . raagritsikas. 4. maskeerumine.7. Füsioloogias: fotosünteesi eripära. immuunsuse teke gripi põdemise järel. nt pupilli avardumine ja ahenemine.Võib siiski toimuda. kõrvenõges. pulmamängud  Paabulind. 2. Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon e ristumisbarjäär  Ökoloogiline või ajaline isolatsioon.Vahest kasulik ainult tervele rühmale.Keskkond muutub kiiremini. Põhjused: o Geograafiline isolatsioon (nt India. sarved) . mimikri (sarnasus teise liigiga)  kameeleon. päevitumine. EVOLUTSIOONI MEHHANISMID (2. jänes. paabulind. mille esinedajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel ristuvad o Taimede puhul (sugutu paljunemine) – liik on pop.Vastandlikkus (suhtelisus) – ühes olukorras hea. kui kohastumused jõuavad tekkida (jänes.7) • Kõige väiksem evolutsiooniline muutus • Kohastumus – organismirühma isendite kasulik omadus.1. kaktus. lihasmassi suurenemine. lepatriinu 2. hoiatus). Käitumises: ränded. iseärasused käitumises (pulmamängud). pingviinid. kuid vaid tänu inimesele Liigi tunnused: 1 Välised sarnased jooned 2 Geneetiline koostis – kromosoomide arv 3 Biokeemiline koostis 4 Füsioloogilised sarnasused 5 Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogiline tunnus 6 Kasvavad kindlal maaalal – geograafiline tunnus • • Tunnused: 1 2 3 4 5 6 Välised sarnased jooned Geneetiline – kromosoomide arv Biokeemiline koostis Füsioloogilised sarnasused Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogilisus Geograafiline tunnus – kasvavad kindlal maa-alal • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu . Ehituses: kaitsevärvused (kaitse. linnud.9) Evolutsioon Mikroevolutsioon populatsiooni geentilise struktuuri püsiva suunaga muutumine. siil. hoiatuspoosid. geneetikas (hübriidid on eluvõimetud või viljatud) . hapnikku talletavad lihased vaaladel 3. ei ole päritav!) 1.

geograafiline e. o . looduskatastroof) • TTingimused isolaatidest liigi kujunemiseks o Kui keskkond on erinev – populatsioon kohaneb sellega ja paljuneb  Tekivad kohastumused. mis eelmine. biokeemias (sugurakud ei ühine). sümpatriline liigiteke – pmst sama..o Geograafiline isolatsioon (nt India. mutatsioonid. geneetiline triiv ja looduslik valik  Keskseks protessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega (kliimamuutus. allopatriline liigiteke – liigiteke algab pop. kuid vaid tänu inimesele • Liigi teketeke: o Erimaine e. Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon  Iseärasused käitumises (pulmamängud. loode hukub või järglased on viljatud) . geneetikas (sügoodist ei arene järglast. sattumisest geograafilisse isolatsiooni  Teguriteks on geograafiline eraldatus. ökoloogiline e.Algab (geograafilise) isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele (kliimamuutus. kujuneb ristumiusbarjäär o Genofond peab olema piisavalt suur (et võimaldada mutatsioone ja looduslikku valikut) . looduskatastroof) o Samamaine e.Võib siiski toimuda..

.

Vahemere munkhüljes. vahevormide kaudu arenenud peaaegu kõik  Kukkurloomad Tulemus: vähendab sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. aeglaselt sigivatel loomadel o Spetsiifiliselt toitujatel o Tipptarbijatel o Rändajatel o Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves. va sigimiselundid paremini kasutada ning uusi elupaiku asustada VÄLJASUREMINE Füleetiline surm e. vaala ja hülge kehakuju. kellest saab alguse • Makroevolutsioonis on eristatavad kolme tüüpi protsessid: LIIGILINE MITMEKESISTUMINE Divergents Konvergents Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued Erineva päritoluga organismide sarnastumine samades omadused) lahknemine paljudeks liikideks elutingimustes • Toimub tänu kohastumustele erinevates • Tavaliselt mõjutab ainult väliseid tingimusi. kuid mitte paratamatu protsess  Paelussidel on kadunud või taand• Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. Polaarrebane. võimaldab keskkonda elundkonnad. kukkurloomad • Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. Praegusel hetkel: inimene • Suurem risk on: o Suurtel. Näiteks kala.9) • Makrorevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng o Organismirühm=takson: perekond.2. senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng Ehituse lihtsustumine • Esineb kohastumisel  Nt taimede õite teke. senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng  Nt taimede õite teke. viimane taimehõimkond tekkis 100 milj a tagasi • Rajajaliik – esimene. kuid erinev funktsioon (linnu tiib. selts. divergents Uute. hõimkond. loote arenemine emaoranismis. . jäsemete kuju o Uue organismitüübi anatoomilistest • Analoogilised elundid – väliselt sarnased ja sama arenguvõimelisusest funktsiooniga. vahevormide kaudu • Tulemus: o väheneb sõltuvus keskkonnast o võimaldab asustada uusi elupaiku o võimaldab edasist arengut 3. progress 2. väljasuremine • Peamine põhjus: kliima muutub. lendorav 1. riik • Kõik loomahõimkonnad eksisteerisid juba 480500 milj a tagasi. peaaju areng parasiitsele eluviisile • Täiustumine on uutele tingimustele kohastumise kaasnähtus. Euroopa naarits. suurusest) o Elupaikade mitmekesisusest • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme • Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes. püsisoojasus. klass.1.1. vaala ja hülge kehakuju. Makrorevolutsioon (2. Evolutsiooniline mitmekesistumine e. ega keskkondades muuda põhitunnuseid • Ulatus sõltub:  Näiteks kala. Evolutsiooniline täiustumine e. sugukond. Konvergents • Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued omadused) lahknemine paljudeks liikideks • Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades • Ulatus sõltub: o Uue organismitüübi arenguvõimelisusest (progressi ulatusest. kuid erinevat päritolu o Elupaikade mitmekesisusest • Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele. Baieri uruhiir. imetaja jäse) • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme TÄIUSTUMINE Progress Regress Uute. jäsemete kuju.

5 miljonit aastat tagasi • Suurem aju. lühemad käed. elasid koobastes. Indias 100 000 a. Ameerikasse võib-olla 30 000 aastat tagasi • Kujunesid inimrassid.ja kaitsevahendite valmistamiseks ja kasutamiseks.looduslik valik ning kohastumine • INIMESE EVOLUTSIOON (2. suuremad hambad ja luuhari hammastega koljulael tugevate mälumislihaste kinnistamiseks Homo habilis – osav inimene 2. kunsti loomise võime 152cm). tugeva nõrgenemine. Nimeta ja iseloomusta lühidalt iga inimese eellast järjekorras kuni aruka inimeseni Australopiteegid 4-5 miljonit aastat tagasi • Väike aju (kuid juba suurenenud ajumaht). tekkisid kultuurid • Väike aju. teravam nina Homo sapiens – tark inimene 250-200 000 a. ründe. kuid erinevat päritolu. matsid oma tööriistad. Kuidas tekivad makroevolutsioonilised muutused? • Muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest – p*Peavad tekkima uued geenid või muutuma olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsioon • o Uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega. australopiteegid 2.t. kohanesid külmaga..t.t. suurem aju. efektiivsed toiduvarumisstrateegiad surnuid Homo sapiens sapiens – nüüdisinimene • Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 a. Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele. lihaseline ja robustne keha.t.. oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved) Homo erectus – püstine inimene • Jahipidamine. näiteks abitute laste kandmiseks. Millisest ajast ja alates kellest võib lugeda inimese evolutsiooni? • Inimlaste lahknemine inimahvidest toimus 5-7 milj a. lühikesed jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal). lühem nägu ja suurem lõualuu. lai vaagnaluu ja suur kõht . organismid pidid avamaastike tingimustega toidu hankimiseks kohastuma • Miski võis viia vajaduseni kasutada eesjäsemeid millekski muuks kui liikumiseks. peenemate luude ja väiksemate • Hilisemad. o * Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub. lamedam nägu. musklis ja lühikesekasvuline (umbes kirjutamine. Robustsed australopiteegid 2. Neandertaallane 200 000 – 30 000 aastat tagasi • Ajumaht 1200-1500cm3. (kromanjoonlased). lühikesed • jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal). kuid nende arv on muutunud.6 miljonit aastat tagasi • Väiksemad. pähklitest. pikad rippuvad käed. seemnetest ning linnumunadest Siredad australopiteegid 3-2 miljonit a. massiivsemad luud. peenemad õlavarreluu ja reieluuga. järgneb mõni mutatsioon o Muutused võivad toimuda ka regulaatorgeenides – HOX-geenide arv on evolutsioonis kasvanud. kolju kuju sarnaneb tänapäeva inimesega. pikad rippuvad käed. Näiteks HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju.t. esimesed inimlased on lõunaahvid e. pikem keha.t. lai vaagnaluu ja suur kõht • Toitusid marjadest. Euraasias 50 000 a. luude ja hammaste • Kasutasid tuld ja tööriistu. käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes (kromanjoonlaste koopamaalid).Analoogilised elundid – väliselt sarnased. sümbolitega kehaehitusega. • Nende teket suunab ikka LOOUSLIK VALIK. tööriistade ja tule kasutamine.2-1. Miks algas inimese evolutsioon? • Maastik muutus tasaseks.11) 1. väiksemad hambad. toidu kandmiseks küttimispaigast laagrisse • Looduslik valik soosis inimese aeglast arengut 3. kõnevõime.4-1.

viiksjänes. siis mis suunas ja kuidas seda märgata? • Geneetilisi takistusi inimese edasiseks evolutsiooniks ei ole. Mille poolest inimene sarnaneb ahviga. harva kahel Väike ja piklik. tähenduslikud hüüded Laps sünnib arenenumana.4. rinnakorv kitsam.kui ka rahvustunnused 5. areng kiirem. suurel varbal haardefunktsioon. Pikk eluaeg pärast sigimisea lõppu Inimahv Peamiselt neljal jalal. geenivool on vaba ja ulatuslik o Kui see jätkub. lühikeste lõualuude ja väikeste hammastega. kellel puuduvad nii rassi. hallvaal Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves Baieri uruhiir Euroopa naarits Vahemere munkhüljes Polaarrebane Lendorav Tunnus Liikumisviis Kolju Kehaluustik Eesjäsemed Tagajäsemed Karvkate Peaaju Mõtlemine Töövõime Suhtlemisvahendid Individuaalne areng Inimene Püstine. aeglaselt sigivatel loomadel *spetsiifiliselt toitujatel *tipptarbijatel *rändajatel Väliasuremislained Vana-aegkonna lõpus Kesk-aegkonna lõpus Jääajad viimase miljoni aasta jooksul. Kas inimese evolutsioon jätkub? Kui jah. Praegusel hetkel: inimene Suurem risk on: *suurtel. Eluiga palju lühem. lame tald Täielik. Suguküpsus saabub hiljem. pöial pikk ja väga liikuv. tehnoloogia Artikuleeritud. ajukoor vähem struktureeritud Peamiselt konkreetne Looduslike esemete kasutamine Žestid. maapinnal liikudes toetub sõrmenukkidele Lühemad. Väljasuremine Peamine põhjus: kliima muutub. vaagen kõrgem ja kitsam Pikemad. pikkade kihvadega lõualuud. kohatine Ajumaht 1200-1500 cm3. madalam ja laiem vaagen Lühemad.ja tingimuste kohandamine. INIMENE! Nimetage 10 põhjust: Euroopas on kadunud: tarvas. eluiga pikem. ühiskondlik toetus nõrgematele indiviididele) • Nüüdisaegne evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. pöial lühem. lõpeb enam-vähem koos sigimisea lõpuga . laienenud rinnakorv. mõned osad tugevamini arenenud Abstraktne ja konkreetne. mõisteline kõne sõnas ja kirjas. käed täpse manipuleerimisvõimega Pikemad. peamiselt haaramisfunktsioon. tald kaarjas Taandarenenud. esileküündivad ninaluud S-kujuline selgroog. ninaluud lamedad Selgroog ühe kõverusega. mille poolest erineb (inimese ja inimahvi võrdlus)?3. kujuneb välja üleilmne inimtüüp. lame. pärilik muutlikkus toimub alati o Suunav looduslik valik on aga oma mõjujõu suurel määral kaotanud (elupaikade. ideoloogiad Tööriistade valmistamine. ühtlane Ajumaht 3x väiksem. areng kestab kaua ja on aeglane. sotsiaalne mälu Laps sünnib vähe arenenuna. pikad. kahel jalal Suur ja ümar.

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful