1.

EVOLUTSIOON

EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID
Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng Elu evolutsioon e. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni vormid (etapid): 1) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 miljardit aastat tagasi • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” 2) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat tagasi • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida • 3 etappi: o lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (AH, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reaktsioonide tulemusel o bioloogiliste polümeeride teke o polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne) • Oparin, Miller ja Fox ning Woese 3) Bioloogiline evolutsioon Algas RNA-viiruste tekkega • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, 1998): soe tiik, milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks  protsessid 0 - 27°C juures  Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 4) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 5) Bioloogiline evolutsioon miljardit aastat tagasi • Elu areng Maal esimestest elusolenditest • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure tänapäevaste eluvormideni paugu teooria” o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate sobitumine elukeskkonna tingimustega aatomite, tähtede ja galaktikate teke ning edasine o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke areng o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks 6) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat • Kus võis elu tekkida? tagasi o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, • Aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest 1998): soe tiik, milles on külm jääpall anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks polümeersete orgaaniliste ühendite teke protsessid 0 - 27°C juures • Oparin, Miller ja Fox ning Woese Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin • oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt 8) Sotsiaalne evolutsioon ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, o tehnoloogiate jne ajalooline areng • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab

ja tugikude Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda Seemntegea paljunemine  õie Kehasisene areng  looted jäid ellu moodustumine.1) Antiikfilosoofid Aristoteles: • Maailm on järk-järgult tüsistuv ja täiustuv astmik • Elusat eristab elutust “hing” • Eluvorme on kolme tüüpi: o taimed (toituvad. pidevus ja areng • maailm on terviklik. kopsud  hingamine. ettemääratult harmooniline. hakatakse planeeti uurima. perekondadeks jne. seadused Leibniz: filosoofiline süsteem – universumit iseloomustavad kolm printsiipi: küllus.• Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL Tõendid Paleontoloogilised leiud Maal elavad organismid homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen. loomad (lisandub liikumine ja tundlikkus). keda loetakse süstematiseerimise isaks • Jagas organismid ühe või kahe kõige silmatorkavama tunnuse alusel liikideks. jäsemed  Kinnitumisvahendid: risoidid  juur liikumine Kutiikula  aurumise vähenemine Kehasisene viljastumine (roomajatel) Juht. sest tänu veele tekivad mineraalid jne Stromatoliidid – kihilised kivimid.-18. mis ei peaks avalduma – nt saba) vestiigiumid (rudimendid: ussripik. sajand Newton: avastused. taksonitesse • Võttis kasutusele binaarse nomenklatuuri Leclerc ja Erasmus Darwin ütlesid välja oma töödes tänapäevase evolutsiooniteooria idee. laiem levik EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Antiikajast Darwinini (2. Selleks oli: oOrganismid on ajalooliselt arenenud ja põlvnevad üksteisest. elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) geneetilised (DNA ja valgud) Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) Isotoopide meetod (Radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) Varajase elu jäljed maal Vesi – kui planeedil leidub vett. inimene (lisandub mõistus) 17. kasvavad ja sigivad). silmahambad jne) looteline areng (biogeneetiline reegel) Selektsioon Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Kuidas uuritakse? Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised feneetilised (ehituse. . lõpmata mitmekesine ja pidev süsteem • taaselustas ka Aristotelese loodusastmiku Linné – Rootsi arst ja looduseuurija. mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Muutused: Prokarüootse raku teke Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded Endosümbioos ja invaginatsioon – 2 moodustumise hüpoteesi Said kujuneda protistid Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded + kujunevad ülesanded Edaspidi areng veest väljas Nahk. kuigi see ühiskonnas vastuvõttu ei leidnud.

„Inimese põlvnemine“ 1868 Darwini evolutsiooniteooria • Praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest • Põlvnemine on toimunud läbi muutuste • Põlvnemise muutused on põhjustatud looduslikust valikust  valiku teooria. ümbermaailmareis uurimislaeval “Beagle” • “Liikide põlvneminetekkimisest” 1859 (ilmus 50 aastat pärast Lamarcki teooriat). • Õõppis Edinburgi ülikoolis arstiks ja Cambridges usuteadust • Huviobjektiks loodus. mittekasutamisel mandub EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Darwin kuni tänapäev Charles Robert Darwin (1809-1882) • Sündis Inglismaal arstide-loodusteadlaste peres. et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud • Katastroofide hüpotees – palud liigid hukkusid.19. kogudes materjali. kes tegeles eelkõige selgroogsete loomade uurimisega Selgroogsete paleontoloogia rajaja Võrdleva anatoomia rajaja Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest Seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest. et süstematiseerimisel peab lähtuma anatoomilisest sarnasusest • Tegi kindlaks. mis põhjustab omakorda muutusi organismide ehituses ja pärilikes omadustes o Elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust. mille eeldused on: . kus esitab nn Baeri seadused: o Loote arengus kujunevad kõigepealt kõige üldisemad tunnused o Edasisel arengul järjest kitsamad tunnused o Kõige viimasena arenevad liigi ja indiviidi tunnused Schleiden ja Schwann rakuõpetuse loojatena jõudsid järeldusele. kuid tänapäevased jäid ellu Karl Ernst von Baer • Embrüoloogia rajaja • “Loomade arengulugu”.sajand Georges Cuvier – prantsuse loodusteadlane. seda erinevavad o Arvas siiski. mittekasutamisel mandub  Lamarkism – keskkonnatingimuste mõjul organismides tekkinud muutused (nn omandatud tunnused) on otstarbekohased ja pärilikud o Looduses liigid muutuvad koos elutingimuste muutumisega Looduses on toimunud järk-järguline areng lihtsamast keerulisemaks (kuue astmeline süsteem) Organismide täiustumine on põhjustatud eelkõige nn sisemisest tungist ja elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust Organi sage kasutamine tugevdab seda. et nii taimed kui loomad koosnevad rakkudest Lamarck – uurimused kõigis valdkondades • Mõiste “bioloogia” esmaesitaja • Esimese tervikliku evolutsiooniteooria looja (“Zooloogia filosoofia”) 1809 o Elu on tekkinud isetärkamise teel (mis on korduv) ja see on pidevas arengus o Organismides esineb nn „täiustusmistung“  Tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid  Elutingimustega kohanetakse. et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Süstematiseeris loomad nn tüüpidesse väites. see pärandub vähemalt osaliselt ka järglastele o Organi sage kasutamine tugevdab seda. kuhu korraldab ekskursioone. mida sügavamal.

150-250°C. tänu millele sai elu tekkida • Oparin. milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud. Tunnuste pärandumine 4. Weismann) Tänapäevne evolutsiooniteooria – sünteetiline evolutsiooniteooria (darvinism ühendatud mendelliku geneetikaga) Tunnus 1. Liikide muutlikkus 3. soodus evolutsiooniks o Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Muutlikkuse põhjused 5.5 miljardit aastat tagasi (maa atmosfäär: 4. kus tekkisid biopolümeerid o “Jääkamber ehk mikrokontinent” Miller. kui on mõlemal vanemal Sisemine tung ja elutingimused Järk-järguline EVOLUTSIOONI ALLÜKSUS JA MATERJAL EVOLUTSIOONI ETAPID. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • DNA-põhisele elule eelnes RNA-maailm . kellel on individuaalsete omaduste tõttu liigikaaslaste ees eelised  Alfred Wallace – evol. Siin oluline kõrge temp. Miller (1953): 80-100°C vesi+gaasid. Miller ja Fox ning Woese 13) Sotsiaalne evolutsioon • Inimühiskonna. mis põhineb valikul. teooria. Areng Darwin Ei tea Muutuvad Omandatud tunnused ei pärandu Looduslik valik ja organismide varieerumine Pidev Lamarck Isetärkamine Muutuvad Päranduvad.5 – 3. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni etapid: 9) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4. Esimesed liigid 2. tehnoloogiate jne ajalooline areng ja teadmiste edasi andmine • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab • Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 10) Bioloogiline evolutsioon • Elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni • Põhiprotessid: o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp” Darwin.5 miljardit aastat tagasi • Aatomid ühinesid molekulideks. riikide. nimetatdakse darvinismiks Neodarvinism – Darwini teooria edasiarendused peale tema surma.o Organisme sigib rohkem kui võib alles jääda või paljuneda o Tänu sellele toimub olelusvõitlus – isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast o Liigi sees esineb varieeruvus (individuaalne muutlikkus) – iga populatsiooni indiviid on pärilikult mitmekesine  Suurema tõenäosusega jäävad ellu need. tema kultuuride. enamasti seotud päriliku muutlikkusega (Wallace. Levy: Soe tiik. ELU PÄRITOLU (2. Haldane (1924. 1929) – määrati oluline ürgatmosfääri koostis. süsteemi järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Elu evolutsioon e. tähtede ja galaktikate teke ning edasine areng 11) Keemiline evolutsioon 4.3) Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng.55 milj) • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite. lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid • Oparin ja J.

jäsemed  liikumine 4 Kinnitumisvahendid: risoidid 5 Kehasisene 5 Kutiikula  aurumise v • Paljasseemnetaimede arengviljastumine (roomajatel) 6 Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda 6 Juht.2. aeroobne hingamine Uusaegkond • Õistaimede levik ja mitmekesistumine 2 Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded 65 – 0  Endosümbioos või sissesopistumine – 2 moodustumise hüpoteesi Keskaegkond • Paljasseemnetaimede  Said kujuneda protistid 245 – 65 • Õistaimede ilmumine ja areng 3 Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded Edaspidi areng veest väljas Vanaaegkond • Hiidõnajalgade metsad 4 Nahk.) Taimed 1 Prokarüootse raku teke  fotosüntees.BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL (2.4) Tõendid • Paleontoloogilised leiud (fossiilid) • Maal elavad organismid o homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) o atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen. kopsud  540 – 245 • Hiidsõnajalgade väljasuremine hingamine. sest tänu veele tekivad mineraalid jne • Stromatoliidid – kihilised kivimid.ja tugikude • Taimed maismaale 7 Kehasisene areng  looted jäid ellu 7 Seemnetegea paljunemine  levik . mis ei peaks avalduma – nt saba) o vestiigiumid (rudimendid: ussripik.t. hakatakse planeeti uurima. 2. mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel • Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Aguaegkond 2500 – 540 Ürgaegkond 4000 – 2500 5000 – 450 6000 15 000 Kuidas uuritakse? • Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised o feneetilised (ehituse. elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) o geneetilised (DNA ja valgud) • Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) • Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) • Isotoopide meetod (radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) • Hulkraksete taimede arenemine • • • • • • • • • • Hulkraksete loomade a Eeukarüootsuse teke Elu teke vees elu teke vees Maa ja teiste planeetide moodustumine Päikese moodustumine Linnutee tähesüsteemis Uuniversiumi teke Mmoodustusid aatomid ja molekulid Mmoodustusid tähed ja tähesüsteemid Muutused ajastute kaupa (ajas tagasi): Muutused järjekorras: Aeg (milj a. silmahambad jne) o looteline areng (biogeneetiline reegel) • Selektsioon • Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Varajase elu jäljed maal • Vesi – kui planeedil leidub vett.

mille moodustavad: o Genofond = geenifond – ühele liigile omaste geenide ja geenialleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon.kui keharakkudes • Modifikatsiooniline – mõjutab kaudselt Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine • Mõjutab eelkõige väikseid populatsioone • Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides Geenivool = geenisiire – ühe populatsiooni geenid satuvad teise (isendi rände tulemusena) . Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur. puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga Looduslik valik puudub Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: • Kombinatiivne (viljastumine. aga vähe kasulikke o Tähtsam sugu.Evolutsioon toimub ainult organismirühmades o Üksikindiviid ei evolutsioneeri • Väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm on populatsioon. meioos) • Mutatiivne – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel o Palju. puuduvad mutatsioonid.

siis see viib evolutsioonilise muutuseni:  Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused 4) Ränne ehk migratsioon – juhuslik. Looduses ei eksisteeri. eelkõige toidust • eelkõige läbi geenitriivi 3) Looduslik valik • Läbi olelusvõitluse – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest (liigisisene.EVOLUTSIOONI TEGURID PROTSESSID JA TEGURID (2. ristumised on vabad ja juhuslikud  Looduslik valik puudub  Selline populatsioon ei evolutsioneeru. kellel on kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o „Võitjatel“ on antud keskkonnas mingi kasulik omadus o Kui see kasulik tunnus on määratud geenidega. epideemia). siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem  Muutus populatsiooni geneetiline struktuur. temperatuur jne. Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur. mida iseloomustavad: o Genofond = geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon. liikidevaheline.6 • Looduslik valik loob populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega – kohastumuse.5) • Evolutsioon toimub ainult organismirühmades • Üksikindiviid ei evolutsioneeri. • Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: o Kombinatiivne muutlikkus (viljastumine. eelkõige läbi geenitriivi 3) LOODUSLIK VALIK 2. Kui populatsioon taastub. soolsus. parasitism. kui nad ristuvad kohalike isenditega (isendi rände tulemusena) • Protsessid. taimtoidulisus. ja elimineerib neid. põleng. on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga – pudelikaela efekt o Geenivool – isendite immigratsioon sama liigi teistest populatsioonidest. o Kui pop. puuduvad mutatsioonid. meioos) o Mutatsioonid – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel  Palju. mis annavad geneetilisele muutlikkusele suuna. elutu loodusega) • Seisneb ebavõrdses paljunemises. o Abiootilised: Valgus.kui keharakkudes o Modifikatsioonid – mõjutavad vaid kaudselt o Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine  Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides – geenialleelidest võib osa kaduma minna  Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel – algselt ühesugused populatsioonid võivad juhuslikult täiesti erinevaks muutuda  Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides (üleujutus. niiskus. LV kinnistab iseärasusi. • Võitjad – need. mis on ebasoodsad . et toimuks evolutsiooniline muutus: (alates väiksemast) Protsessid. mis mõjutavad. pH. aga vähe kasulikke  Tähtsam sugu. mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest) • Piiravad keskkonnategurid: o Biootilised: kisklus. töötlevad evolutsioonimaterjali (alates väiksemast) 1) Ränne ehk migratsioon – juhuslik • eelkõige läbi geenivoolu 2) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest. eelkõige läbi geenivoolu 5) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest. evolutsioneeruvad indiviidide rühmad – populatsioonid ja liigid o Tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks – populatsioonideks • Populatsioon on väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm. vaid säilitab igavesti muutumatuse. mis on eluks soodsad. puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas.

pH. sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad. sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad. kohastumused süvenevad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. hõlmikpuu – mõne liigi tunnused pole muutunud enam kui 100 miljoni aasta jooksul • Suunav valik – tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine • Toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral (metsa soostumine. valgusüntees jne) säilivad. valgusüntees jne. metsaraie) või siis. võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – püsivates keskkonnatingimustes • Eelistatud on liigi keskmised tunnused • Säilitab liigid. liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. niiskus. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon.) säilivad. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. rakuhingamine. metsaraie) • Viib uute kohastumuste. soolsus. kui keskkond muutub kahes või rohkemas suunas. alligaator • Suunav valik • Eelistatud on keskmisest erinevad tunnused • Toimub. rakuhingamine. mis viib uute liikide tekkeni • Toimub. võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv . kui keskkond muutub kahes või rokemas suunas. jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik • Tüüpiline valikuvorm. jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik – kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriidi-dega • Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist • Toimub. temperatuur)  Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest • Võitjad – need. puukujulised sõnajalad. Eesti tõus-langus. puukujulised sõnajalad. hõlmikpuu. siis see viib evolutsioonilise muutuseni Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi • Peamine tähendus populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamises • Toimub kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine samas kui liigilised tunnused püsivad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. abiootilised (valgus. mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest o Piiravad keskkonnategurid: biootilised (konkurents. kellel on antud keskkonnas mingi kasulik omadus ning seega saavad kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o Muutub populatsiooni geneetiline struktuur o Kui pop. Eesti tõus-langus. parasitism). kui populatsioon asub uude keskkonda • Viib uute kohastumuste. kisklus. kui keskkonnatingimused on muutunud ühes kindlas suunas (metsa soostumine.o Seisneb isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises. odasava.

„antifriis“ putukate kehavedelikes. hapnikku talletavad lihased vaaladel 3.1.8) • Liik – looduslike populatsioonide rühm. lepatriinu 2. hoiatuspoosid.9) Evolutsioon Mikroevolutsioon populatsiooni geentilise struktuuri püsiva suunaga muutumine. biokeemias (sugurakud ei ühine). linnud. Käitumises: ränded. hoiatus). Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon e ristumisbarjäär  Ökoloogiline või ajaline isolatsioon.1. imetajatel kohastumused piimaga toitmiseks . teises halb (jäneskaelkirjak. 2. pulmamängud  Paabulind. geneetikas (hübriidid on eluvõimetud või viljatud) . jänes. mitte isendile (mesilased. kaktus. siil.7. mimikri (sarnasus teise liigiga)  kameeleon. Ehituses: kaitsevärvused (kaitse. paabulind. iseärasused käitumises (pulmamängud). 4.8. rühm.7) • Kõige väiksem evolutsiooniline muutus • Kohastumus – organismirühma isendite kasulik omadus. raagritsikas.Keskkond muutub kiiremini. kui kohastumused jõuavad tekkida (jänes. mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest o Kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu. kõrvenõges. kuid vaid tänu inimesele Liigi tunnused: 1 Välised sarnased jooned 2 Geneetiline koostis – kromosoomide arv 3 Biokeemiline koostis 4 Füsioloogilised sarnasused 5 Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogiline tunnus 6 Kasvavad kindlal maaalal – geograafiline tunnus • • Tunnused: 1 2 3 4 5 6 Välised sarnased jooned Geneetiline – kromosoomide arv Biokeemiline koostis Füsioloogilised sarnasused Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogilisus Geograafiline tunnus – kasvavad kindlal maa-alal • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu . kärbseseen. nt pupilli avardumine ja ahenemine. mille esinedajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel ristuvad o Taimede puhul (sugutu paljunemine) – liik on pop.1. 2. mis annab liigile olemasolevates keskkonnatingimustes paremad säilimisvõimalused o (≠ kohanemine – sobitumine elutingimustega päriliku reaktsiooninormi piires. Põhjused: o Geograafiline isolatsioon (nt India. kitsed suures lumes) . isasloomad) Liigi teke (2. millega kaasnevad tunnuste muutused Makroevolutsioon l(liigist suuremate üksuste tekeke) Kohastumine o Liigi teke Progress Konvergents Divergents Füleetiline surm Kohastumine (2. maskeerumine.Vahest kasulik ainult tervele rühmale. immuunsuse teke gripi põdemise järel. pingviinid. Füsioloogias: fotosünteesi eripära. EVOLUTSIOONI MEHHANISMID (2.Vastandlikkus (suhtelisus) – ühes olukorras hea.Võib siiski toimuda. ei ole päritav!) 1. päevitumine. lihasmassi suurenemine. sarved) .

kujuneb ristumiusbarjäär o Genofond peab olema piisavalt suur (et võimaldada mutatsioone ja looduslikku valikut) . kuid vaid tänu inimesele • Liigi teketeke: o Erimaine e.. sattumisest geograafilisse isolatsiooni  Teguriteks on geograafiline eraldatus. Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon  Iseärasused käitumises (pulmamängud. allopatriline liigiteke – liigiteke algab pop. looduskatastroof) • TTingimused isolaatidest liigi kujunemiseks o Kui keskkond on erinev – populatsioon kohaneb sellega ja paljuneb  Tekivad kohastumused. loode hukub või järglased on viljatud) . geograafiline e. sümpatriline liigiteke – pmst sama. ökoloogiline e. geneetiline triiv ja looduslik valik  Keskseks protessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega (kliimamuutus. mis eelmine. geneetikas (sügoodist ei arene järglast.. biokeemias (sugurakud ei ühine). o .Algab (geograafilise) isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele (kliimamuutus. mutatsioonid.o Geograafiline isolatsioon (nt India. looduskatastroof) o Samamaine e.Võib siiski toimuda.

.

senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng  Nt taimede õite teke. viimane taimehõimkond tekkis 100 milj a tagasi • Rajajaliik – esimene. ega keskkondades muuda põhitunnuseid • Ulatus sõltub:  Näiteks kala. lendorav 1. Baieri uruhiir. hõimkond. . kuid erinevat päritolu o Elupaikade mitmekesisusest • Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele. va sigimiselundid paremini kasutada ning uusi elupaiku asustada VÄLJASUREMINE Füleetiline surm e. vahevormide kaudu arenenud peaaegu kõik  Kukkurloomad Tulemus: vähendab sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. kuid erinev funktsioon (linnu tiib. klass. Näiteks kala. Euroopa naarits. senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng Ehituse lihtsustumine • Esineb kohastumisel  Nt taimede õite teke.2. jäsemete kuju. kuid mitte paratamatu protsess  Paelussidel on kadunud või taand• Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. vaala ja hülge kehakuju. selts. suurusest) o Elupaikade mitmekesisusest • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme • Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes. Evolutsiooniline täiustumine e.9) • Makrorevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng o Organismirühm=takson: perekond.1. jäsemete kuju o Uue organismitüübi anatoomilistest • Analoogilised elundid – väliselt sarnased ja sama arenguvõimelisusest funktsiooniga. sugukond. vaala ja hülge kehakuju. Evolutsiooniline mitmekesistumine e. aeglaselt sigivatel loomadel o Spetsiifiliselt toitujatel o Tipptarbijatel o Rändajatel o Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves. kellest saab alguse • Makroevolutsioonis on eristatavad kolme tüüpi protsessid: LIIGILINE MITMEKESISTUMINE Divergents Konvergents Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued Erineva päritoluga organismide sarnastumine samades omadused) lahknemine paljudeks liikideks elutingimustes • Toimub tänu kohastumustele erinevates • Tavaliselt mõjutab ainult väliseid tingimusi. võimaldab keskkonda elundkonnad. püsisoojasus. Polaarrebane. peaaju areng parasiitsele eluviisile • Täiustumine on uutele tingimustele kohastumise kaasnähtus. Praegusel hetkel: inimene • Suurem risk on: o Suurtel. Vahemere munkhüljes.1. väljasuremine • Peamine põhjus: kliima muutub. imetaja jäse) • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme TÄIUSTUMINE Progress Regress Uute. progress 2. Makrorevolutsioon (2. divergents Uute. riik • Kõik loomahõimkonnad eksisteerisid juba 480500 milj a tagasi. Konvergents • Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued omadused) lahknemine paljudeks liikideks • Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades • Ulatus sõltub: o Uue organismitüübi arenguvõimelisusest (progressi ulatusest. kukkurloomad • Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. loote arenemine emaoranismis. vahevormide kaudu • Tulemus: o väheneb sõltuvus keskkonnast o võimaldab asustada uusi elupaiku o võimaldab edasist arengut 3.

2-1.ja kaitsevahendite valmistamiseks ja kasutamiseks.11) 1. pikem keha. massiivsemad luud. Robustsed australopiteegid 2. organismid pidid avamaastike tingimustega toidu hankimiseks kohastuma • Miski võis viia vajaduseni kasutada eesjäsemeid millekski muuks kui liikumiseks. Ameerikasse võib-olla 30 000 aastat tagasi • Kujunesid inimrassid. lühikesed • jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal). kõnevõime.5 miljonit aastat tagasi • Suurem aju.4-1.t.looduslik valik ning kohastumine • INIMESE EVOLUTSIOON (2. Kuidas tekivad makroevolutsioonilised muutused? • Muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest – p*Peavad tekkima uued geenid või muutuma olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsioon • o Uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega. lamedam nägu. suurem aju. ründe. pikad rippuvad käed. peenemad õlavarreluu ja reieluuga.. sümbolitega kehaehitusega. elasid koobastes. tööriistade ja tule kasutamine. kuid erinevat päritolu. suuremad hambad ja luuhari hammastega koljulael tugevate mälumislihaste kinnistamiseks Homo habilis – osav inimene 2. (kromanjoonlased). Neandertaallane 200 000 – 30 000 aastat tagasi • Ajumaht 1200-1500cm3. peenemate luude ja väiksemate • Hilisemad. luude ja hammaste • Kasutasid tuld ja tööriistu. Indias 100 000 a. Näiteks HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju. o * Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub. lühem nägu ja suurem lõualuu. Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele. pähklitest. lühikesed jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal). Millisest ajast ja alates kellest võib lugeda inimese evolutsiooni? • Inimlaste lahknemine inimahvidest toimus 5-7 milj a. tugeva nõrgenemine. Nimeta ja iseloomusta lühidalt iga inimese eellast järjekorras kuni aruka inimeseni Australopiteegid 4-5 miljonit aastat tagasi • Väike aju (kuid juba suurenenud ajumaht). lai vaagnaluu ja suur kõht .t. teravam nina Homo sapiens – tark inimene 250-200 000 a. toidu kandmiseks küttimispaigast laagrisse • Looduslik valik soosis inimese aeglast arengut 3. • Nende teket suunab ikka LOOUSLIK VALIK.. kohanesid külmaga.Analoogilised elundid – väliselt sarnased. musklis ja lühikesekasvuline (umbes kirjutamine. seemnetest ning linnumunadest Siredad australopiteegid 3-2 miljonit a. Miks algas inimese evolutsioon? • Maastik muutus tasaseks. näiteks abitute laste kandmiseks. kolju kuju sarnaneb tänapäeva inimesega. kuid nende arv on muutunud. matsid oma tööriistad.6 miljonit aastat tagasi • Väiksemad.t. pikad rippuvad käed. kunsti loomise võime 152cm). australopiteegid 2. efektiivsed toiduvarumisstrateegiad surnuid Homo sapiens sapiens – nüüdisinimene • Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 a. tekkisid kultuurid • Väike aju. väiksemad hambad.t. esimesed inimlased on lõunaahvid e. Euraasias 50 000 a. oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved) Homo erectus – püstine inimene • Jahipidamine.t. järgneb mõni mutatsioon o Muutused võivad toimuda ka regulaatorgeenides – HOX-geenide arv on evolutsioonis kasvanud.t. lühemad käed. lai vaagnaluu ja suur kõht • Toitusid marjadest. lihaseline ja robustne keha. käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes (kromanjoonlaste koopamaalid).

kahel jalal Suur ja ümar. INIMENE! Nimetage 10 põhjust: Euroopas on kadunud: tarvas. eluiga pikem. tehnoloogia Artikuleeritud. harva kahel Väike ja piklik. siis mis suunas ja kuidas seda märgata? • Geneetilisi takistusi inimese edasiseks evolutsiooniks ei ole. tähenduslikud hüüded Laps sünnib arenenumana. kellel puuduvad nii rassi. kohatine Ajumaht 1200-1500 cm3. Väljasuremine Peamine põhjus: kliima muutub.ja tingimuste kohandamine. aeglaselt sigivatel loomadel *spetsiifiliselt toitujatel *tipptarbijatel *rändajatel Väliasuremislained Vana-aegkonna lõpus Kesk-aegkonna lõpus Jääajad viimase miljoni aasta jooksul. pärilik muutlikkus toimub alati o Suunav looduslik valik on aga oma mõjujõu suurel määral kaotanud (elupaikade. mõned osad tugevamini arenenud Abstraktne ja konkreetne. areng kestab kaua ja on aeglane. geenivool on vaba ja ulatuslik o Kui see jätkub. mille poolest erineb (inimese ja inimahvi võrdlus)?3.4. laienenud rinnakorv. ideoloogiad Tööriistade valmistamine. Pikk eluaeg pärast sigimisea lõppu Inimahv Peamiselt neljal jalal. Praegusel hetkel: inimene Suurem risk on: *suurtel. peamiselt haaramisfunktsioon. ajukoor vähem struktureeritud Peamiselt konkreetne Looduslike esemete kasutamine Žestid. ühtlane Ajumaht 3x väiksem. hallvaal Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves Baieri uruhiir Euroopa naarits Vahemere munkhüljes Polaarrebane Lendorav Tunnus Liikumisviis Kolju Kehaluustik Eesjäsemed Tagajäsemed Karvkate Peaaju Mõtlemine Töövõime Suhtlemisvahendid Individuaalne areng Inimene Püstine. rinnakorv kitsam. mõisteline kõne sõnas ja kirjas. areng kiirem. maapinnal liikudes toetub sõrmenukkidele Lühemad. madalam ja laiem vaagen Lühemad. käed täpse manipuleerimisvõimega Pikemad. Kas inimese evolutsioon jätkub? Kui jah. Mille poolest inimene sarnaneb ahviga. suurel varbal haardefunktsioon. sotsiaalne mälu Laps sünnib vähe arenenuna. lame. pikad. kujuneb välja üleilmne inimtüüp. ninaluud lamedad Selgroog ühe kõverusega. ühiskondlik toetus nõrgematele indiviididele) • Nüüdisaegne evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. tald kaarjas Taandarenenud. esileküündivad ninaluud S-kujuline selgroog. Eluiga palju lühem. vaagen kõrgem ja kitsam Pikemad. Suguküpsus saabub hiljem.kui ka rahvustunnused 5. pöial pikk ja väga liikuv. viiksjänes. lame tald Täielik. lühikeste lõualuude ja väikeste hammastega. pöial lühem. pikkade kihvadega lõualuud. lõpeb enam-vähem koos sigimisea lõpuga .