1.

EVOLUTSIOON

EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID
Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng Elu evolutsioon e. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni vormid (etapid): 1) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 miljardit aastat tagasi • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” 2) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat tagasi • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida • 3 etappi: o lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (AH, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reaktsioonide tulemusel o bioloogiliste polümeeride teke o polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne) • Oparin, Miller ja Fox ning Woese 3) Bioloogiline evolutsioon Algas RNA-viiruste tekkega • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, 1998): soe tiik, milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks  protsessid 0 - 27°C juures  Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 4) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 5) Bioloogiline evolutsioon miljardit aastat tagasi • Elu areng Maal esimestest elusolenditest • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure tänapäevaste eluvormideni paugu teooria” o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate sobitumine elukeskkonna tingimustega aatomite, tähtede ja galaktikate teke ning edasine o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke areng o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks 6) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat • Kus võis elu tekkida? tagasi o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, • Aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest 1998): soe tiik, milles on külm jääpall anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks polümeersete orgaaniliste ühendite teke protsessid 0 - 27°C juures • Oparin, Miller ja Fox ning Woese Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin • oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt 8) Sotsiaalne evolutsioon ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, o tehnoloogiate jne ajalooline areng • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab

ja tugikude Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda Seemntegea paljunemine  õie Kehasisene areng  looted jäid ellu moodustumine. ettemääratult harmooniline. kasvavad ja sigivad). sest tänu veele tekivad mineraalid jne Stromatoliidid – kihilised kivimid. keda loetakse süstematiseerimise isaks • Jagas organismid ühe või kahe kõige silmatorkavama tunnuse alusel liikideks. hakatakse planeeti uurima. loomad (lisandub liikumine ja tundlikkus). .-18. jäsemed  Kinnitumisvahendid: risoidid  juur liikumine Kutiikula  aurumise vähenemine Kehasisene viljastumine (roomajatel) Juht. seadused Leibniz: filosoofiline süsteem – universumit iseloomustavad kolm printsiipi: küllus. silmahambad jne) looteline areng (biogeneetiline reegel) Selektsioon Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Kuidas uuritakse? Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised feneetilised (ehituse. pidevus ja areng • maailm on terviklik.• Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL Tõendid Paleontoloogilised leiud Maal elavad organismid homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen. elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) geneetilised (DNA ja valgud) Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) Isotoopide meetod (Radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) Varajase elu jäljed maal Vesi – kui planeedil leidub vett. lõpmata mitmekesine ja pidev süsteem • taaselustas ka Aristotelese loodusastmiku Linné – Rootsi arst ja looduseuurija. kopsud  hingamine. kuigi see ühiskonnas vastuvõttu ei leidnud.1) Antiikfilosoofid Aristoteles: • Maailm on järk-järgult tüsistuv ja täiustuv astmik • Elusat eristab elutust “hing” • Eluvorme on kolme tüüpi: o taimed (toituvad. inimene (lisandub mõistus) 17. Selleks oli: oOrganismid on ajalooliselt arenenud ja põlvnevad üksteisest. sajand Newton: avastused. taksonitesse • Võttis kasutusele binaarse nomenklatuuri Leclerc ja Erasmus Darwin ütlesid välja oma töödes tänapäevase evolutsiooniteooria idee. perekondadeks jne. mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Muutused: Prokarüootse raku teke Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded Endosümbioos ja invaginatsioon – 2 moodustumise hüpoteesi Said kujuneda protistid Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded + kujunevad ülesanded Edaspidi areng veest väljas Nahk. mis ei peaks avalduma – nt saba) vestiigiumid (rudimendid: ussripik. laiem levik EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Antiikajast Darwinini (2.

et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud • Katastroofide hüpotees – palud liigid hukkusid. „Inimese põlvnemine“ 1868 Darwini evolutsiooniteooria • Praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest • Põlvnemine on toimunud läbi muutuste • Põlvnemise muutused on põhjustatud looduslikust valikust  valiku teooria. kuhu korraldab ekskursioone. ümbermaailmareis uurimislaeval “Beagle” • “Liikide põlvneminetekkimisest” 1859 (ilmus 50 aastat pärast Lamarcki teooriat). mittekasutamisel mandub EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Darwin kuni tänapäev Charles Robert Darwin (1809-1882) • Sündis Inglismaal arstide-loodusteadlaste peres. mis põhjustab omakorda muutusi organismide ehituses ja pärilikes omadustes o Elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust. et süstematiseerimisel peab lähtuma anatoomilisest sarnasusest • Tegi kindlaks. mittekasutamisel mandub  Lamarkism – keskkonnatingimuste mõjul organismides tekkinud muutused (nn omandatud tunnused) on otstarbekohased ja pärilikud o Looduses liigid muutuvad koos elutingimuste muutumisega Looduses on toimunud järk-järguline areng lihtsamast keerulisemaks (kuue astmeline süsteem) Organismide täiustumine on põhjustatud eelkõige nn sisemisest tungist ja elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust Organi sage kasutamine tugevdab seda. et nii taimed kui loomad koosnevad rakkudest Lamarck – uurimused kõigis valdkondades • Mõiste “bioloogia” esmaesitaja • Esimese tervikliku evolutsiooniteooria looja (“Zooloogia filosoofia”) 1809 o Elu on tekkinud isetärkamise teel (mis on korduv) ja see on pidevas arengus o Organismides esineb nn „täiustusmistung“  Tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid  Elutingimustega kohanetakse.19. seda erinevavad o Arvas siiski. kuid tänapäevased jäid ellu Karl Ernst von Baer • Embrüoloogia rajaja • “Loomade arengulugu”. seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Süstematiseeris loomad nn tüüpidesse väites. kus esitab nn Baeri seadused: o Loote arengus kujunevad kõigepealt kõige üldisemad tunnused o Edasisel arengul järjest kitsamad tunnused o Kõige viimasena arenevad liigi ja indiviidi tunnused Schleiden ja Schwann rakuõpetuse loojatena jõudsid järeldusele. • Õõppis Edinburgi ülikoolis arstiks ja Cambridges usuteadust • Huviobjektiks loodus. mille eeldused on: . mida sügavamal.sajand Georges Cuvier – prantsuse loodusteadlane. kogudes materjali. see pärandub vähemalt osaliselt ka järglastele o Organi sage kasutamine tugevdab seda. kes tegeles eelkõige selgroogsete loomade uurimisega Selgroogsete paleontoloogia rajaja Võrdleva anatoomia rajaja Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest Seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest. et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised.

Siin oluline kõrge temp. mis põhineb valikul. milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud. tema kultuuride.5 miljardit aastat tagasi (maa atmosfäär: 4. Miller (1953): 80-100°C vesi+gaasid. Haldane (1924.o Organisme sigib rohkem kui võib alles jääda või paljuneda o Tänu sellele toimub olelusvõitlus – isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast o Liigi sees esineb varieeruvus (individuaalne muutlikkus) – iga populatsiooni indiviid on pärilikult mitmekesine  Suurema tõenäosusega jäävad ellu need. riikide. teooria. Esimesed liigid 2. nimetatdakse darvinismiks Neodarvinism – Darwini teooria edasiarendused peale tema surma. kus tekkisid biopolümeerid o “Jääkamber ehk mikrokontinent” Miller. tänu millele sai elu tekkida • Oparin. Miller ja Fox ning Woese 13) Sotsiaalne evolutsioon • Inimühiskonna. Weismann) Tänapäevne evolutsiooniteooria – sünteetiline evolutsiooniteooria (darvinism ühendatud mendelliku geneetikaga) Tunnus 1. soodus evolutsiooniks o Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Muutlikkuse põhjused 5. lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid • Oparin ja J. 1929) – määrati oluline ürgatmosfääri koostis. Levy: Soe tiik. kellel on individuaalsete omaduste tõttu liigikaaslaste ees eelised  Alfred Wallace – evol. Tunnuste pärandumine 4. enamasti seotud päriliku muutlikkusega (Wallace. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • DNA-põhisele elule eelnes RNA-maailm . Liikide muutlikkus 3. ELU PÄRITOLU (2. süsteemi järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Elu evolutsioon e. 150-250°C.3) Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng.5 miljardit aastat tagasi • Aatomid ühinesid molekulideks.5 – 3. tehnoloogiate jne ajalooline areng ja teadmiste edasi andmine • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab • Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 10) Bioloogiline evolutsioon • Elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni • Põhiprotessid: o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp” Darwin. Areng Darwin Ei tea Muutuvad Omandatud tunnused ei pärandu Looduslik valik ja organismide varieerumine Pidev Lamarck Isetärkamine Muutuvad Päranduvad. kui on mõlemal vanemal Sisemine tung ja elutingimused Järk-järguline EVOLUTSIOONI ALLÜKSUS JA MATERJAL EVOLUTSIOONI ETAPID. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni etapid: 9) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4. tähtede ja galaktikate teke ning edasine areng 11) Keemiline evolutsioon 4.55 milj) • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite.

ja tugikude • Taimed maismaale 7 Kehasisene areng  looted jäid ellu 7 Seemnetegea paljunemine  levik .) Taimed 1 Prokarüootse raku teke  fotosüntees. mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel • Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Aguaegkond 2500 – 540 Ürgaegkond 4000 – 2500 5000 – 450 6000 15 000 Kuidas uuritakse? • Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised o feneetilised (ehituse. sest tänu veele tekivad mineraalid jne • Stromatoliidid – kihilised kivimid. hakatakse planeeti uurima. kopsud  540 – 245 • Hiidsõnajalgade väljasuremine hingamine.4) Tõendid • Paleontoloogilised leiud (fossiilid) • Maal elavad organismid o homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) o atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen.t. 2. elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) o geneetilised (DNA ja valgud) • Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) • Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) • Isotoopide meetod (radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) • Hulkraksete taimede arenemine • • • • • • • • • • Hulkraksete loomade a Eeukarüootsuse teke Elu teke vees elu teke vees Maa ja teiste planeetide moodustumine Päikese moodustumine Linnutee tähesüsteemis Uuniversiumi teke Mmoodustusid aatomid ja molekulid Mmoodustusid tähed ja tähesüsteemid Muutused ajastute kaupa (ajas tagasi): Muutused järjekorras: Aeg (milj a. silmahambad jne) o looteline areng (biogeneetiline reegel) • Selektsioon • Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Varajase elu jäljed maal • Vesi – kui planeedil leidub vett.2. mis ei peaks avalduma – nt saba) o vestiigiumid (rudimendid: ussripik. aeroobne hingamine Uusaegkond • Õistaimede levik ja mitmekesistumine 2 Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded 65 – 0  Endosümbioos või sissesopistumine – 2 moodustumise hüpoteesi Keskaegkond • Paljasseemnetaimede  Said kujuneda protistid 245 – 65 • Õistaimede ilmumine ja areng 3 Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded Edaspidi areng veest väljas Vanaaegkond • Hiidõnajalgade metsad 4 Nahk.BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL (2. jäsemed  liikumine 4 Kinnitumisvahendid: risoidid 5 Kehasisene 5 Kutiikula  aurumise v • Paljasseemnetaimede arengviljastumine (roomajatel) 6 Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda 6 Juht.

meioos) • Mutatiivne – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel o Palju. puuduvad mutatsioonid.kui keharakkudes • Modifikatsiooniline – mõjutab kaudselt Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine • Mõjutab eelkõige väikseid populatsioone • Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides Geenivool = geenisiire – ühe populatsiooni geenid satuvad teise (isendi rände tulemusena) . puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga Looduslik valik puudub Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: • Kombinatiivne (viljastumine.Evolutsioon toimub ainult organismirühmades o Üksikindiviid ei evolutsioneeri • Väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm on populatsioon. aga vähe kasulikke o Tähtsam sugu. Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur. mille moodustavad: o Genofond = geenifond – ühele liigile omaste geenide ja geenialleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon.

Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur. niiskus. on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga – pudelikaela efekt o Geenivool – isendite immigratsioon sama liigi teistest populatsioonidest. töötlevad evolutsioonimaterjali (alates väiksemast) 1) Ränne ehk migratsioon – juhuslik • eelkõige läbi geenivoolu 2) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest. • Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: o Kombinatiivne muutlikkus (viljastumine. mida iseloomustavad: o Genofond = geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon. mis on eluks soodsad. o Kui pop. elutu loodusega) • Seisneb ebavõrdses paljunemises. mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest) • Piiravad keskkonnategurid: o Biootilised: kisklus. eelkõige läbi geenitriivi 3) LOODUSLIK VALIK 2. eelkõige läbi geenivoolu 5) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest. mis annavad geneetilisele muutlikkusele suuna. pH. taimtoidulisus. ja elimineerib neid. ristumised on vabad ja juhuslikud  Looduslik valik puudub  Selline populatsioon ei evolutsioneeru. Looduses ei eksisteeri. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas. puuduvad mutatsioonid. siis see viib evolutsioonilise muutuseni:  Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused 4) Ränne ehk migratsioon – juhuslik. parasitism. epideemia).5) • Evolutsioon toimub ainult organismirühmades • Üksikindiviid ei evolutsioneeri. põleng. kellel on kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o „Võitjatel“ on antud keskkonnas mingi kasulik omadus o Kui see kasulik tunnus on määratud geenidega. mis on ebasoodsad . mis mõjutavad. Kui populatsioon taastub. liikidevaheline. LV kinnistab iseärasusi. o Abiootilised: Valgus.6 • Looduslik valik loob populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega – kohastumuse.EVOLUTSIOONI TEGURID PROTSESSID JA TEGURID (2. kui nad ristuvad kohalike isenditega (isendi rände tulemusena) • Protsessid. evolutsioneeruvad indiviidide rühmad – populatsioonid ja liigid o Tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks – populatsioonideks • Populatsioon on väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm. et toimuks evolutsiooniline muutus: (alates väiksemast) Protsessid. siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem  Muutus populatsiooni geneetiline struktuur.kui keharakkudes o Modifikatsioonid – mõjutavad vaid kaudselt o Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine  Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides – geenialleelidest võib osa kaduma minna  Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel – algselt ühesugused populatsioonid võivad juhuslikult täiesti erinevaks muutuda  Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides (üleujutus. puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga. • Võitjad – need. eelkõige toidust • eelkõige läbi geenitriivi 3) Looduslik valik • Läbi olelusvõitluse – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest (liigisisene. meioos) o Mutatsioonid – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel  Palju. aga vähe kasulikke  Tähtsam sugu. soolsus. vaid säilitab igavesti muutumatuse. temperatuur jne.

) säilivad. temperatuur)  Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest • Võitjad – need. puukujulised sõnajalad. jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik • Tüüpiline valikuvorm. kui keskkond muutub kahes või rohkemas suunas. siis see viib evolutsioonilise muutuseni Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi • Peamine tähendus populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamises • Toimub kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine samas kui liigilised tunnused püsivad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest o Piiravad keskkonnategurid: biootilised (konkurents. parasitism). hõlmikpuu. valgusüntees jne. jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik – kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriidi-dega • Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist • Toimub. pH. rakuhingamine. valgusüntees jne) säilivad. sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad. rakuhingamine. kui keskkonnatingimused on muutunud ühes kindlas suunas (metsa soostumine. metsaraie) • Viib uute kohastumuste. kisklus. kui populatsioon asub uude keskkonda • Viib uute kohastumuste. kui keskkond muutub kahes või rokemas suunas. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. alligaator • Suunav valik • Eelistatud on keskmisest erinevad tunnused • Toimub. liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. mis viib uute liikide tekkeni • Toimub.o Seisneb isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises. võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – püsivates keskkonnatingimustes • Eelistatud on liigi keskmised tunnused • Säilitab liigid. puukujulised sõnajalad. odasava. Eesti tõus-langus. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas. sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad. soolsus. liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. kohastumused süvenevad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. niiskus. metsaraie) või siis. hõlmikpuu – mõne liigi tunnused pole muutunud enam kui 100 miljoni aasta jooksul • Suunav valik – tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine • Toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral (metsa soostumine. Eesti tõus-langus. võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv . abiootilised (valgus. kellel on antud keskkonnas mingi kasulik omadus ning seega saavad kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o Muutub populatsiooni geneetiline struktuur o Kui pop.

7) • Kõige väiksem evolutsiooniline muutus • Kohastumus – organismirühma isendite kasulik omadus. siil. mille esinedajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel ristuvad o Taimede puhul (sugutu paljunemine) – liik on pop. ei ole päritav!) 1.1.Vahest kasulik ainult tervele rühmale. Põhjused: o Geograafiline isolatsioon (nt India. raagritsikas.8. kitsed suures lumes) . 4.7. kõrvenõges. pulmamängud  Paabulind. jänes.8) • Liik – looduslike populatsioonide rühm. kärbseseen. hoiatuspoosid.Vastandlikkus (suhtelisus) – ühes olukorras hea. Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon e ristumisbarjäär  Ökoloogiline või ajaline isolatsioon.1. linnud. nt pupilli avardumine ja ahenemine. EVOLUTSIOONI MEHHANISMID (2. „antifriis“ putukate kehavedelikes. lihasmassi suurenemine. paabulind. rühm. millega kaasnevad tunnuste muutused Makroevolutsioon l(liigist suuremate üksuste tekeke) Kohastumine o Liigi teke Progress Konvergents Divergents Füleetiline surm Kohastumine (2. 2. geneetikas (hübriidid on eluvõimetud või viljatud) . teises halb (jäneskaelkirjak.9) Evolutsioon Mikroevolutsioon populatsiooni geentilise struktuuri püsiva suunaga muutumine. 2. Füsioloogias: fotosünteesi eripära. mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest o Kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu. hapnikku talletavad lihased vaaladel 3. päevitumine.Võib siiski toimuda. kuid vaid tänu inimesele Liigi tunnused: 1 Välised sarnased jooned 2 Geneetiline koostis – kromosoomide arv 3 Biokeemiline koostis 4 Füsioloogilised sarnasused 5 Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogiline tunnus 6 Kasvavad kindlal maaalal – geograafiline tunnus • • Tunnused: 1 2 3 4 5 6 Välised sarnased jooned Geneetiline – kromosoomide arv Biokeemiline koostis Füsioloogilised sarnasused Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogilisus Geograafiline tunnus – kasvavad kindlal maa-alal • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu . kui kohastumused jõuavad tekkida (jänes. iseärasused käitumises (pulmamängud). pingviinid. maskeerumine.1. sarved) . mimikri (sarnasus teise liigiga)  kameeleon. mitte isendile (mesilased. Ehituses: kaitsevärvused (kaitse. imetajatel kohastumused piimaga toitmiseks . immuunsuse teke gripi põdemise järel. kaktus. biokeemias (sugurakud ei ühine). isasloomad) Liigi teke (2. lepatriinu 2.Keskkond muutub kiiremini. hoiatus). Käitumises: ränded. mis annab liigile olemasolevates keskkonnatingimustes paremad säilimisvõimalused o (≠ kohanemine – sobitumine elutingimustega päriliku reaktsiooninormi piires.

mutatsioonid. kuid vaid tänu inimesele • Liigi teketeke: o Erimaine e.o Geograafiline isolatsioon (nt India. ökoloogiline e.Võib siiski toimuda. geograafiline e. looduskatastroof) o Samamaine e.. sattumisest geograafilisse isolatsiooni  Teguriteks on geograafiline eraldatus. loode hukub või järglased on viljatud) .Algab (geograafilise) isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele (kliimamuutus. kujuneb ristumiusbarjäär o Genofond peab olema piisavalt suur (et võimaldada mutatsioone ja looduslikku valikut) . biokeemias (sugurakud ei ühine). sümpatriline liigiteke – pmst sama.. Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon  Iseärasused käitumises (pulmamängud. o . mis eelmine. geneetikas (sügoodist ei arene järglast. looduskatastroof) • TTingimused isolaatidest liigi kujunemiseks o Kui keskkond on erinev – populatsioon kohaneb sellega ja paljuneb  Tekivad kohastumused. geneetiline triiv ja looduslik valik  Keskseks protessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega (kliimamuutus. allopatriline liigiteke – liigiteke algab pop.

.

kukkurloomad • Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. viimane taimehõimkond tekkis 100 milj a tagasi • Rajajaliik – esimene. Konvergents • Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued omadused) lahknemine paljudeks liikideks • Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades • Ulatus sõltub: o Uue organismitüübi arenguvõimelisusest (progressi ulatusest. klass. progress 2. hõimkond. aeglaselt sigivatel loomadel o Spetsiifiliselt toitujatel o Tipptarbijatel o Rändajatel o Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves. imetaja jäse) • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme TÄIUSTUMINE Progress Regress Uute. sugukond. Vahemere munkhüljes.9) • Makrorevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng o Organismirühm=takson: perekond.1. jäsemete kuju o Uue organismitüübi anatoomilistest • Analoogilised elundid – väliselt sarnased ja sama arenguvõimelisusest funktsiooniga. va sigimiselundid paremini kasutada ning uusi elupaiku asustada VÄLJASUREMINE Füleetiline surm e. divergents Uute. . kuid erinev funktsioon (linnu tiib. Praegusel hetkel: inimene • Suurem risk on: o Suurtel. Baieri uruhiir. Evolutsiooniline täiustumine e. vaala ja hülge kehakuju. ega keskkondades muuda põhitunnuseid • Ulatus sõltub:  Näiteks kala. väljasuremine • Peamine põhjus: kliima muutub. selts. kuid mitte paratamatu protsess  Paelussidel on kadunud või taand• Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. vahevormide kaudu arenenud peaaegu kõik  Kukkurloomad Tulemus: vähendab sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. kuid erinevat päritolu o Elupaikade mitmekesisusest • Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele. võimaldab keskkonda elundkonnad. kellest saab alguse • Makroevolutsioonis on eristatavad kolme tüüpi protsessid: LIIGILINE MITMEKESISTUMINE Divergents Konvergents Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued Erineva päritoluga organismide sarnastumine samades omadused) lahknemine paljudeks liikideks elutingimustes • Toimub tänu kohastumustele erinevates • Tavaliselt mõjutab ainult väliseid tingimusi. Euroopa naarits.1. riik • Kõik loomahõimkonnad eksisteerisid juba 480500 milj a tagasi. Näiteks kala. loote arenemine emaoranismis. peaaju areng parasiitsele eluviisile • Täiustumine on uutele tingimustele kohastumise kaasnähtus. Evolutsiooniline mitmekesistumine e. senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng  Nt taimede õite teke. Polaarrebane. jäsemete kuju. vaala ja hülge kehakuju. suurusest) o Elupaikade mitmekesisusest • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme • Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes. püsisoojasus. lendorav 1. vahevormide kaudu • Tulemus: o väheneb sõltuvus keskkonnast o võimaldab asustada uusi elupaiku o võimaldab edasist arengut 3. Makrorevolutsioon (2.2. senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng Ehituse lihtsustumine • Esineb kohastumisel  Nt taimede õite teke.

käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes (kromanjoonlaste koopamaalid).5 miljonit aastat tagasi • Suurem aju. (kromanjoonlased).t. suurem aju. Millisest ajast ja alates kellest võib lugeda inimese evolutsiooni? • Inimlaste lahknemine inimahvidest toimus 5-7 milj a. pikad rippuvad käed. lühikesed • jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal).t. pikad rippuvad käed. sümbolitega kehaehitusega. kunsti loomise võime 152cm). pikem keha.4-1.6 miljonit aastat tagasi • Väiksemad. oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved) Homo erectus – püstine inimene • Jahipidamine. kolju kuju sarnaneb tänapäeva inimesega. kohanesid külmaga. kuid erinevat päritolu. teravam nina Homo sapiens – tark inimene 250-200 000 a. Indias 100 000 a. australopiteegid 2.t. toidu kandmiseks küttimispaigast laagrisse • Looduslik valik soosis inimese aeglast arengut 3. o * Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub..t. kõnevõime. lihaseline ja robustne keha. näiteks abitute laste kandmiseks. pähklitest. Ameerikasse võib-olla 30 000 aastat tagasi • Kujunesid inimrassid. Neandertaallane 200 000 – 30 000 aastat tagasi • Ajumaht 1200-1500cm3. efektiivsed toiduvarumisstrateegiad surnuid Homo sapiens sapiens – nüüdisinimene • Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 a. Näiteks HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju. lamedam nägu. luude ja hammaste • Kasutasid tuld ja tööriistu.ja kaitsevahendite valmistamiseks ja kasutamiseks. tekkisid kultuurid • Väike aju. suuremad hambad ja luuhari hammastega koljulael tugevate mälumislihaste kinnistamiseks Homo habilis – osav inimene 2. väiksemad hambad.looduslik valik ning kohastumine • INIMESE EVOLUTSIOON (2.Analoogilised elundid – väliselt sarnased. elasid koobastes. Miks algas inimese evolutsioon? • Maastik muutus tasaseks. järgneb mõni mutatsioon o Muutused võivad toimuda ka regulaatorgeenides – HOX-geenide arv on evolutsioonis kasvanud.11) 1. Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele. Kuidas tekivad makroevolutsioonilised muutused? • Muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest – p*Peavad tekkima uued geenid või muutuma olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsioon • o Uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega.t. tugeva nõrgenemine.. lai vaagnaluu ja suur kõht . lühem nägu ja suurem lõualuu. Euraasias 50 000 a. tööriistade ja tule kasutamine. • Nende teket suunab ikka LOOUSLIK VALIK. organismid pidid avamaastike tingimustega toidu hankimiseks kohastuma • Miski võis viia vajaduseni kasutada eesjäsemeid millekski muuks kui liikumiseks. massiivsemad luud. esimesed inimlased on lõunaahvid e. peenemate luude ja väiksemate • Hilisemad. peenemad õlavarreluu ja reieluuga. lühikesed jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal). Robustsed australopiteegid 2. lai vaagnaluu ja suur kõht • Toitusid marjadest. Nimeta ja iseloomusta lühidalt iga inimese eellast järjekorras kuni aruka inimeseni Australopiteegid 4-5 miljonit aastat tagasi • Väike aju (kuid juba suurenenud ajumaht). seemnetest ning linnumunadest Siredad australopiteegid 3-2 miljonit a.t.2-1. ründe. kuid nende arv on muutunud. matsid oma tööriistad. lühemad käed. musklis ja lühikesekasvuline (umbes kirjutamine.

käed täpse manipuleerimisvõimega Pikemad. viiksjänes. kujuneb välja üleilmne inimtüüp. lame tald Täielik. tald kaarjas Taandarenenud. madalam ja laiem vaagen Lühemad. pärilik muutlikkus toimub alati o Suunav looduslik valik on aga oma mõjujõu suurel määral kaotanud (elupaikade.4. tehnoloogia Artikuleeritud. kahel jalal Suur ja ümar. pöial lühem. lõpeb enam-vähem koos sigimisea lõpuga .kui ka rahvustunnused 5. vaagen kõrgem ja kitsam Pikemad. pöial pikk ja väga liikuv. ideoloogiad Tööriistade valmistamine. INIMENE! Nimetage 10 põhjust: Euroopas on kadunud: tarvas. Suguküpsus saabub hiljem. eluiga pikem. Väljasuremine Peamine põhjus: kliima muutub. areng kiirem. ajukoor vähem struktureeritud Peamiselt konkreetne Looduslike esemete kasutamine Žestid. pikad. aeglaselt sigivatel loomadel *spetsiifiliselt toitujatel *tipptarbijatel *rändajatel Väliasuremislained Vana-aegkonna lõpus Kesk-aegkonna lõpus Jääajad viimase miljoni aasta jooksul. Praegusel hetkel: inimene Suurem risk on: *suurtel. suurel varbal haardefunktsioon. ühtlane Ajumaht 3x väiksem. esileküündivad ninaluud S-kujuline selgroog. kohatine Ajumaht 1200-1500 cm3. mille poolest erineb (inimese ja inimahvi võrdlus)?3. Eluiga palju lühem. maapinnal liikudes toetub sõrmenukkidele Lühemad. pikkade kihvadega lõualuud. geenivool on vaba ja ulatuslik o Kui see jätkub. mõisteline kõne sõnas ja kirjas. sotsiaalne mälu Laps sünnib vähe arenenuna. Pikk eluaeg pärast sigimisea lõppu Inimahv Peamiselt neljal jalal.ja tingimuste kohandamine. laienenud rinnakorv. hallvaal Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves Baieri uruhiir Euroopa naarits Vahemere munkhüljes Polaarrebane Lendorav Tunnus Liikumisviis Kolju Kehaluustik Eesjäsemed Tagajäsemed Karvkate Peaaju Mõtlemine Töövõime Suhtlemisvahendid Individuaalne areng Inimene Püstine. areng kestab kaua ja on aeglane. siis mis suunas ja kuidas seda märgata? • Geneetilisi takistusi inimese edasiseks evolutsiooniks ei ole. lame. Mille poolest inimene sarnaneb ahviga. peamiselt haaramisfunktsioon. Kas inimese evolutsioon jätkub? Kui jah. tähenduslikud hüüded Laps sünnib arenenumana. harva kahel Väike ja piklik. lühikeste lõualuude ja väikeste hammastega. ninaluud lamedad Selgroog ühe kõverusega. rinnakorv kitsam. mõned osad tugevamini arenenud Abstraktne ja konkreetne. kellel puuduvad nii rassi. ühiskondlik toetus nõrgematele indiviididele) • Nüüdisaegne evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises.

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful