1.

EVOLUTSIOON

EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID
Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng Elu evolutsioon e. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni vormid (etapid): 1) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 miljardit aastat tagasi • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” 2) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat tagasi • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida • 3 etappi: o lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (AH, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reaktsioonide tulemusel o bioloogiliste polümeeride teke o polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne) • Oparin, Miller ja Fox ning Woese 3) Bioloogiline evolutsioon Algas RNA-viiruste tekkega • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, 1998): soe tiik, milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks  protsessid 0 - 27°C juures  Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 4) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 5) Bioloogiline evolutsioon miljardit aastat tagasi • Elu areng Maal esimestest elusolenditest • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure tänapäevaste eluvormideni paugu teooria” o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate sobitumine elukeskkonna tingimustega aatomite, tähtede ja galaktikate teke ning edasine o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke areng o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks 6) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat • Kus võis elu tekkida? tagasi o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, • Aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest 1998): soe tiik, milles on külm jääpall anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks polümeersete orgaaniliste ühendite teke protsessid 0 - 27°C juures • Oparin, Miller ja Fox ning Woese Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin • oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt 8) Sotsiaalne evolutsioon ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, o tehnoloogiate jne ajalooline areng • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab

1) Antiikfilosoofid Aristoteles: • Maailm on järk-järgult tüsistuv ja täiustuv astmik • Elusat eristab elutust “hing” • Eluvorme on kolme tüüpi: o taimed (toituvad.-18. seadused Leibniz: filosoofiline süsteem – universumit iseloomustavad kolm printsiipi: küllus. sajand Newton: avastused. mis ei peaks avalduma – nt saba) vestiigiumid (rudimendid: ussripik. kopsud  hingamine. perekondadeks jne. silmahambad jne) looteline areng (biogeneetiline reegel) Selektsioon Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Kuidas uuritakse? Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised feneetilised (ehituse. kuigi see ühiskonnas vastuvõttu ei leidnud. inimene (lisandub mõistus) 17. keda loetakse süstematiseerimise isaks • Jagas organismid ühe või kahe kõige silmatorkavama tunnuse alusel liikideks. Selleks oli: oOrganismid on ajalooliselt arenenud ja põlvnevad üksteisest. kasvavad ja sigivad). hakatakse planeeti uurima. mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Muutused: Prokarüootse raku teke Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded Endosümbioos ja invaginatsioon – 2 moodustumise hüpoteesi Said kujuneda protistid Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded + kujunevad ülesanded Edaspidi areng veest väljas Nahk. . pidevus ja areng • maailm on terviklik. jäsemed  Kinnitumisvahendid: risoidid  juur liikumine Kutiikula  aurumise vähenemine Kehasisene viljastumine (roomajatel) Juht. elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) geneetilised (DNA ja valgud) Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) Isotoopide meetod (Radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) Varajase elu jäljed maal Vesi – kui planeedil leidub vett.ja tugikude Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda Seemntegea paljunemine  õie Kehasisene areng  looted jäid ellu moodustumine.• Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL Tõendid Paleontoloogilised leiud Maal elavad organismid homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen. laiem levik EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Antiikajast Darwinini (2. sest tänu veele tekivad mineraalid jne Stromatoliidid – kihilised kivimid. lõpmata mitmekesine ja pidev süsteem • taaselustas ka Aristotelese loodusastmiku Linné – Rootsi arst ja looduseuurija. ettemääratult harmooniline. loomad (lisandub liikumine ja tundlikkus). taksonitesse • Võttis kasutusele binaarse nomenklatuuri Leclerc ja Erasmus Darwin ütlesid välja oma töödes tänapäevase evolutsiooniteooria idee.

et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud • Katastroofide hüpotees – palud liigid hukkusid. kus esitab nn Baeri seadused: o Loote arengus kujunevad kõigepealt kõige üldisemad tunnused o Edasisel arengul järjest kitsamad tunnused o Kõige viimasena arenevad liigi ja indiviidi tunnused Schleiden ja Schwann rakuõpetuse loojatena jõudsid järeldusele. mittekasutamisel mandub EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Darwin kuni tänapäev Charles Robert Darwin (1809-1882) • Sündis Inglismaal arstide-loodusteadlaste peres. kes tegeles eelkõige selgroogsete loomade uurimisega Selgroogsete paleontoloogia rajaja Võrdleva anatoomia rajaja Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest Seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest. mis põhjustab omakorda muutusi organismide ehituses ja pärilikes omadustes o Elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust. seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Süstematiseeris loomad nn tüüpidesse väites. mida sügavamal.19. see pärandub vähemalt osaliselt ka järglastele o Organi sage kasutamine tugevdab seda. kogudes materjali. et nii taimed kui loomad koosnevad rakkudest Lamarck – uurimused kõigis valdkondades • Mõiste “bioloogia” esmaesitaja • Esimese tervikliku evolutsiooniteooria looja (“Zooloogia filosoofia”) 1809 o Elu on tekkinud isetärkamise teel (mis on korduv) ja see on pidevas arengus o Organismides esineb nn „täiustusmistung“  Tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid  Elutingimustega kohanetakse.sajand Georges Cuvier – prantsuse loodusteadlane. kuid tänapäevased jäid ellu Karl Ernst von Baer • Embrüoloogia rajaja • “Loomade arengulugu”. et süstematiseerimisel peab lähtuma anatoomilisest sarnasusest • Tegi kindlaks. kuhu korraldab ekskursioone. et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. ümbermaailmareis uurimislaeval “Beagle” • “Liikide põlvneminetekkimisest” 1859 (ilmus 50 aastat pärast Lamarcki teooriat). „Inimese põlvnemine“ 1868 Darwini evolutsiooniteooria • Praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest • Põlvnemine on toimunud läbi muutuste • Põlvnemise muutused on põhjustatud looduslikust valikust  valiku teooria. mittekasutamisel mandub  Lamarkism – keskkonnatingimuste mõjul organismides tekkinud muutused (nn omandatud tunnused) on otstarbekohased ja pärilikud o Looduses liigid muutuvad koos elutingimuste muutumisega Looduses on toimunud järk-järguline areng lihtsamast keerulisemaks (kuue astmeline süsteem) Organismide täiustumine on põhjustatud eelkõige nn sisemisest tungist ja elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust Organi sage kasutamine tugevdab seda. • Õõppis Edinburgi ülikoolis arstiks ja Cambridges usuteadust • Huviobjektiks loodus. mille eeldused on: . seda erinevavad o Arvas siiski.

55 milj) • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite. Weismann) Tänapäevne evolutsiooniteooria – sünteetiline evolutsiooniteooria (darvinism ühendatud mendelliku geneetikaga) Tunnus 1. tänu millele sai elu tekkida • Oparin. mis põhineb valikul. tehnoloogiate jne ajalooline areng ja teadmiste edasi andmine • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab • Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 10) Bioloogiline evolutsioon • Elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni • Põhiprotessid: o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp” Darwin. Tunnuste pärandumine 4. 1929) – määrati oluline ürgatmosfääri koostis. Siin oluline kõrge temp.5 miljardit aastat tagasi (maa atmosfäär: 4. Areng Darwin Ei tea Muutuvad Omandatud tunnused ei pärandu Looduslik valik ja organismide varieerumine Pidev Lamarck Isetärkamine Muutuvad Päranduvad. kui on mõlemal vanemal Sisemine tung ja elutingimused Järk-järguline EVOLUTSIOONI ALLÜKSUS JA MATERJAL EVOLUTSIOONI ETAPID. nimetatdakse darvinismiks Neodarvinism – Darwini teooria edasiarendused peale tema surma. teooria. tema kultuuride.3) Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng. tähtede ja galaktikate teke ning edasine areng 11) Keemiline evolutsioon 4. Liikide muutlikkus 3. soodus evolutsiooniks o Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”.5 – 3. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • DNA-põhisele elule eelnes RNA-maailm . lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid • Oparin ja J. Esimesed liigid 2. Miller (1953): 80-100°C vesi+gaasid.5 miljardit aastat tagasi • Aatomid ühinesid molekulideks. 150-250°C. Haldane (1924. milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud. süsteemi järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Elu evolutsioon e. Muutlikkuse põhjused 5. Levy: Soe tiik. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni etapid: 9) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4.o Organisme sigib rohkem kui võib alles jääda või paljuneda o Tänu sellele toimub olelusvõitlus – isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast o Liigi sees esineb varieeruvus (individuaalne muutlikkus) – iga populatsiooni indiviid on pärilikult mitmekesine  Suurema tõenäosusega jäävad ellu need. ELU PÄRITOLU (2. Miller ja Fox ning Woese 13) Sotsiaalne evolutsioon • Inimühiskonna. enamasti seotud päriliku muutlikkusega (Wallace. riikide. kus tekkisid biopolümeerid o “Jääkamber ehk mikrokontinent” Miller. kellel on individuaalsete omaduste tõttu liigikaaslaste ees eelised  Alfred Wallace – evol.

elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) o geneetilised (DNA ja valgud) • Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) • Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) • Isotoopide meetod (radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) • Hulkraksete taimede arenemine • • • • • • • • • • Hulkraksete loomade a Eeukarüootsuse teke Elu teke vees elu teke vees Maa ja teiste planeetide moodustumine Päikese moodustumine Linnutee tähesüsteemis Uuniversiumi teke Mmoodustusid aatomid ja molekulid Mmoodustusid tähed ja tähesüsteemid Muutused ajastute kaupa (ajas tagasi): Muutused järjekorras: Aeg (milj a.t. mis ei peaks avalduma – nt saba) o vestiigiumid (rudimendid: ussripik. aeroobne hingamine Uusaegkond • Õistaimede levik ja mitmekesistumine 2 Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded 65 – 0  Endosümbioos või sissesopistumine – 2 moodustumise hüpoteesi Keskaegkond • Paljasseemnetaimede  Said kujuneda protistid 245 – 65 • Õistaimede ilmumine ja areng 3 Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded Edaspidi areng veest väljas Vanaaegkond • Hiidõnajalgade metsad 4 Nahk. 2.4) Tõendid • Paleontoloogilised leiud (fossiilid) • Maal elavad organismid o homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) o atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen. silmahambad jne) o looteline areng (biogeneetiline reegel) • Selektsioon • Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Varajase elu jäljed maal • Vesi – kui planeedil leidub vett.2.BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL (2. sest tänu veele tekivad mineraalid jne • Stromatoliidid – kihilised kivimid.) Taimed 1 Prokarüootse raku teke  fotosüntees.ja tugikude • Taimed maismaale 7 Kehasisene areng  looted jäid ellu 7 Seemnetegea paljunemine  levik . kopsud  540 – 245 • Hiidsõnajalgade väljasuremine hingamine. mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel • Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Aguaegkond 2500 – 540 Ürgaegkond 4000 – 2500 5000 – 450 6000 15 000 Kuidas uuritakse? • Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised o feneetilised (ehituse. jäsemed  liikumine 4 Kinnitumisvahendid: risoidid 5 Kehasisene 5 Kutiikula  aurumise v • Paljasseemnetaimede arengviljastumine (roomajatel) 6 Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda 6 Juht. hakatakse planeeti uurima.

Evolutsioon toimub ainult organismirühmades o Üksikindiviid ei evolutsioneeri • Väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm on populatsioon. puuduvad mutatsioonid. puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga Looduslik valik puudub Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: • Kombinatiivne (viljastumine. mille moodustavad: o Genofond = geenifond – ühele liigile omaste geenide ja geenialleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon. Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur. meioos) • Mutatiivne – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel o Palju.kui keharakkudes • Modifikatsiooniline – mõjutab kaudselt Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine • Mõjutab eelkõige väikseid populatsioone • Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides Geenivool = geenisiire – ühe populatsiooni geenid satuvad teise (isendi rände tulemusena) . aga vähe kasulikke o Tähtsam sugu.

vaid säilitab igavesti muutumatuse. töötlevad evolutsioonimaterjali (alates väiksemast) 1) Ränne ehk migratsioon – juhuslik • eelkõige läbi geenivoolu 2) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest. evolutsioneeruvad indiviidide rühmad – populatsioonid ja liigid o Tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks – populatsioonideks • Populatsioon on väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm. elutu loodusega) • Seisneb ebavõrdses paljunemises. siis see viib evolutsioonilise muutuseni:  Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused 4) Ränne ehk migratsioon – juhuslik. mis on ebasoodsad . ja elimineerib neid. parasitism. ristumised on vabad ja juhuslikud  Looduslik valik puudub  Selline populatsioon ei evolutsioneeru. soolsus. põleng. LV kinnistab iseärasusi. puuduvad mutatsioonid. et toimuks evolutsiooniline muutus: (alates väiksemast) Protsessid. temperatuur jne. Kui populatsioon taastub. mis on eluks soodsad. mis annavad geneetilisele muutlikkusele suuna. liikidevaheline. o Kui pop. puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga. mis mõjutavad. aga vähe kasulikke  Tähtsam sugu.6 • Looduslik valik loob populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega – kohastumuse.kui keharakkudes o Modifikatsioonid – mõjutavad vaid kaudselt o Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine  Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides – geenialleelidest võib osa kaduma minna  Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel – algselt ühesugused populatsioonid võivad juhuslikult täiesti erinevaks muutuda  Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides (üleujutus.EVOLUTSIOONI TEGURID PROTSESSID JA TEGURID (2. mida iseloomustavad: o Genofond = geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon. • Võitjad – need. eelkõige läbi geenivoolu 5) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest. meioos) o Mutatsioonid – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel  Palju. Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur. • Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: o Kombinatiivne muutlikkus (viljastumine. kellel on kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o „Võitjatel“ on antud keskkonnas mingi kasulik omadus o Kui see kasulik tunnus on määratud geenidega. niiskus. o Abiootilised: Valgus.5) • Evolutsioon toimub ainult organismirühmades • Üksikindiviid ei evolutsioneeri. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas. pH. on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga – pudelikaela efekt o Geenivool – isendite immigratsioon sama liigi teistest populatsioonidest. kui nad ristuvad kohalike isenditega (isendi rände tulemusena) • Protsessid. mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest) • Piiravad keskkonnategurid: o Biootilised: kisklus. eelkõige toidust • eelkõige läbi geenitriivi 3) Looduslik valik • Läbi olelusvõitluse – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest (liigisisene. Looduses ei eksisteeri. siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem  Muutus populatsiooni geneetiline struktuur. epideemia). eelkõige läbi geenitriivi 3) LOODUSLIK VALIK 2. taimtoidulisus.

niiskus. puukujulised sõnajalad. võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – püsivates keskkonnatingimustes • Eelistatud on liigi keskmised tunnused • Säilitab liigid. liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon.) säilivad. Eesti tõus-langus. rakuhingamine. valgusüntees jne) säilivad. sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad. temperatuur)  Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest • Võitjad – need. jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik • Tüüpiline valikuvorm. võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv . kohastumused süvenevad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. metsaraie) • Viib uute kohastumuste. valgusüntees jne. pH. abiootilised (valgus.o Seisneb isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises. puukujulised sõnajalad. alligaator • Suunav valik • Eelistatud on keskmisest erinevad tunnused • Toimub. soolsus. kellel on antud keskkonnas mingi kasulik omadus ning seega saavad kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o Muutub populatsiooni geneetiline struktuur o Kui pop. kui keskkond muutub kahes või rokemas suunas. mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest o Piiravad keskkonnategurid: biootilised (konkurents. kui keskkond muutub kahes või rohkemas suunas. parasitism). kui populatsioon asub uude keskkonda • Viib uute kohastumuste. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. Eesti tõus-langus. liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. odasava. mis viib uute liikide tekkeni • Toimub. kisklus. hõlmikpuu – mõne liigi tunnused pole muutunud enam kui 100 miljoni aasta jooksul • Suunav valik – tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine • Toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral (metsa soostumine. jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik – kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriidi-dega • Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist • Toimub. kui keskkonnatingimused on muutunud ühes kindlas suunas (metsa soostumine. siis see viib evolutsioonilise muutuseni Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi • Peamine tähendus populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamises • Toimub kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine samas kui liigilised tunnused püsivad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. metsaraie) või siis. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas. hõlmikpuu. rakuhingamine. sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad.

4. mitte isendile (mesilased. mille esinedajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel ristuvad o Taimede puhul (sugutu paljunemine) – liik on pop. isasloomad) Liigi teke (2.7) • Kõige väiksem evolutsiooniline muutus • Kohastumus – organismirühma isendite kasulik omadus. kitsed suures lumes) . kaktus. sarved) .7. iseärasused käitumises (pulmamängud). Käitumises: ränded.1. Põhjused: o Geograafiline isolatsioon (nt India. geneetikas (hübriidid on eluvõimetud või viljatud) . millega kaasnevad tunnuste muutused Makroevolutsioon l(liigist suuremate üksuste tekeke) Kohastumine o Liigi teke Progress Konvergents Divergents Füleetiline surm Kohastumine (2. 2. kui kohastumused jõuavad tekkida (jänes. hoiatus). maskeerumine. paabulind.Keskkond muutub kiiremini. hapnikku talletavad lihased vaaladel 3. raagritsikas. immuunsuse teke gripi põdemise järel. ei ole päritav!) 1. kärbseseen. lihasmassi suurenemine.Vahest kasulik ainult tervele rühmale. mis annab liigile olemasolevates keskkonnatingimustes paremad säilimisvõimalused o (≠ kohanemine – sobitumine elutingimustega päriliku reaktsiooninormi piires. lepatriinu 2. „antifriis“ putukate kehavedelikes. imetajatel kohastumused piimaga toitmiseks . kuid vaid tänu inimesele Liigi tunnused: 1 Välised sarnased jooned 2 Geneetiline koostis – kromosoomide arv 3 Biokeemiline koostis 4 Füsioloogilised sarnasused 5 Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogiline tunnus 6 Kasvavad kindlal maaalal – geograafiline tunnus • • Tunnused: 1 2 3 4 5 6 Välised sarnased jooned Geneetiline – kromosoomide arv Biokeemiline koostis Füsioloogilised sarnasused Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogilisus Geograafiline tunnus – kasvavad kindlal maa-alal • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu . hoiatuspoosid. pingviinid. pulmamängud  Paabulind. mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest o Kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu.1.9) Evolutsioon Mikroevolutsioon populatsiooni geentilise struktuuri püsiva suunaga muutumine. biokeemias (sugurakud ei ühine).1. nt pupilli avardumine ja ahenemine.Vastandlikkus (suhtelisus) – ühes olukorras hea. Ehituses: kaitsevärvused (kaitse.8. kõrvenõges. EVOLUTSIOONI MEHHANISMID (2.8) • Liik – looduslike populatsioonide rühm. teises halb (jäneskaelkirjak. päevitumine. 2. linnud. rühm. jänes. siil. Füsioloogias: fotosünteesi eripära. mimikri (sarnasus teise liigiga)  kameeleon. Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon e ristumisbarjäär  Ökoloogiline või ajaline isolatsioon.Võib siiski toimuda.

Algab (geograafilise) isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele (kliimamuutus. looduskatastroof) • TTingimused isolaatidest liigi kujunemiseks o Kui keskkond on erinev – populatsioon kohaneb sellega ja paljuneb  Tekivad kohastumused. kujuneb ristumiusbarjäär o Genofond peab olema piisavalt suur (et võimaldada mutatsioone ja looduslikku valikut) . mis eelmine. loode hukub või järglased on viljatud) . sattumisest geograafilisse isolatsiooni  Teguriteks on geograafiline eraldatus. geneetiline triiv ja looduslik valik  Keskseks protessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega (kliimamuutus. o .o Geograafiline isolatsioon (nt India. allopatriline liigiteke – liigiteke algab pop. sümpatriline liigiteke – pmst sama.Võib siiski toimuda.. Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon  Iseärasused käitumises (pulmamängud. geograafiline e. kuid vaid tänu inimesele • Liigi teketeke: o Erimaine e.. biokeemias (sugurakud ei ühine). ökoloogiline e. mutatsioonid. geneetikas (sügoodist ei arene järglast. looduskatastroof) o Samamaine e.

.

püsisoojasus. vahevormide kaudu • Tulemus: o väheneb sõltuvus keskkonnast o võimaldab asustada uusi elupaiku o võimaldab edasist arengut 3. Praegusel hetkel: inimene • Suurem risk on: o Suurtel. ega keskkondades muuda põhitunnuseid • Ulatus sõltub:  Näiteks kala. senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng  Nt taimede õite teke. divergents Uute. Evolutsiooniline täiustumine e. Euroopa naarits.9) • Makrorevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng o Organismirühm=takson: perekond. loote arenemine emaoranismis.1. sugukond. kukkurloomad • Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. kellest saab alguse • Makroevolutsioonis on eristatavad kolme tüüpi protsessid: LIIGILINE MITMEKESISTUMINE Divergents Konvergents Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued Erineva päritoluga organismide sarnastumine samades omadused) lahknemine paljudeks liikideks elutingimustes • Toimub tänu kohastumustele erinevates • Tavaliselt mõjutab ainult väliseid tingimusi. suurusest) o Elupaikade mitmekesisusest • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme • Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes. Makrorevolutsioon (2.2. lendorav 1. peaaju areng parasiitsele eluviisile • Täiustumine on uutele tingimustele kohastumise kaasnähtus. kuid erinev funktsioon (linnu tiib. väljasuremine • Peamine põhjus: kliima muutub.1. senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng Ehituse lihtsustumine • Esineb kohastumisel  Nt taimede õite teke. võimaldab keskkonda elundkonnad. riik • Kõik loomahõimkonnad eksisteerisid juba 480500 milj a tagasi. vaala ja hülge kehakuju. Evolutsiooniline mitmekesistumine e. aeglaselt sigivatel loomadel o Spetsiifiliselt toitujatel o Tipptarbijatel o Rändajatel o Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves. va sigimiselundid paremini kasutada ning uusi elupaiku asustada VÄLJASUREMINE Füleetiline surm e. jäsemete kuju o Uue organismitüübi anatoomilistest • Analoogilised elundid – väliselt sarnased ja sama arenguvõimelisusest funktsiooniga. Baieri uruhiir. viimane taimehõimkond tekkis 100 milj a tagasi • Rajajaliik – esimene. Vahemere munkhüljes. imetaja jäse) • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme TÄIUSTUMINE Progress Regress Uute. Konvergents • Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued omadused) lahknemine paljudeks liikideks • Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades • Ulatus sõltub: o Uue organismitüübi arenguvõimelisusest (progressi ulatusest. kuid mitte paratamatu protsess  Paelussidel on kadunud või taand• Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. jäsemete kuju. Polaarrebane. kuid erinevat päritolu o Elupaikade mitmekesisusest • Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele. . selts. vahevormide kaudu arenenud peaaegu kõik  Kukkurloomad Tulemus: vähendab sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. progress 2. hõimkond. vaala ja hülge kehakuju. klass. Näiteks kala.

seemnetest ning linnumunadest Siredad australopiteegid 3-2 miljonit a. lai vaagnaluu ja suur kõht • Toitusid marjadest. lühemad käed.5 miljonit aastat tagasi • Suurem aju. Miks algas inimese evolutsioon? • Maastik muutus tasaseks. elasid koobastes. pikem keha. Nimeta ja iseloomusta lühidalt iga inimese eellast järjekorras kuni aruka inimeseni Australopiteegid 4-5 miljonit aastat tagasi • Väike aju (kuid juba suurenenud ajumaht).t.t. tekkisid kultuurid • Väike aju. peenemad õlavarreluu ja reieluuga. teravam nina Homo sapiens – tark inimene 250-200 000 a. kuid nende arv on muutunud. Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele. lihaseline ja robustne keha. kolju kuju sarnaneb tänapäeva inimesega. peenemate luude ja väiksemate • Hilisemad. järgneb mõni mutatsioon o Muutused võivad toimuda ka regulaatorgeenides – HOX-geenide arv on evolutsioonis kasvanud. käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes (kromanjoonlaste koopamaalid).2-1. kohanesid külmaga. (kromanjoonlased). suurem aju. Kuidas tekivad makroevolutsioonilised muutused? • Muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest – p*Peavad tekkima uued geenid või muutuma olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsioon • o Uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega. Robustsed australopiteegid 2. Millisest ajast ja alates kellest võib lugeda inimese evolutsiooni? • Inimlaste lahknemine inimahvidest toimus 5-7 milj a.. kõnevõime. o * Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub. pähklitest.11) 1.4-1. lühikesed • jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal).t. väiksemad hambad. lai vaagnaluu ja suur kõht . organismid pidid avamaastike tingimustega toidu hankimiseks kohastuma • Miski võis viia vajaduseni kasutada eesjäsemeid millekski muuks kui liikumiseks. musklis ja lühikesekasvuline (umbes kirjutamine. massiivsemad luud. näiteks abitute laste kandmiseks. tugeva nõrgenemine. luude ja hammaste • Kasutasid tuld ja tööriistu. ründe.t..t. australopiteegid 2. tööriistade ja tule kasutamine. pikad rippuvad käed. sümbolitega kehaehitusega. toidu kandmiseks küttimispaigast laagrisse • Looduslik valik soosis inimese aeglast arengut 3.looduslik valik ning kohastumine • INIMESE EVOLUTSIOON (2. suuremad hambad ja luuhari hammastega koljulael tugevate mälumislihaste kinnistamiseks Homo habilis – osav inimene 2. kuid erinevat päritolu. Euraasias 50 000 a. lühem nägu ja suurem lõualuu. Ameerikasse võib-olla 30 000 aastat tagasi • Kujunesid inimrassid.t.Analoogilised elundid – väliselt sarnased. efektiivsed toiduvarumisstrateegiad surnuid Homo sapiens sapiens – nüüdisinimene • Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 a.6 miljonit aastat tagasi • Väiksemad. lamedam nägu. lühikesed jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal). esimesed inimlased on lõunaahvid e.ja kaitsevahendite valmistamiseks ja kasutamiseks. Neandertaallane 200 000 – 30 000 aastat tagasi • Ajumaht 1200-1500cm3. matsid oma tööriistad. Näiteks HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju. pikad rippuvad käed. • Nende teket suunab ikka LOOUSLIK VALIK. oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved) Homo erectus – püstine inimene • Jahipidamine. kunsti loomise võime 152cm). Indias 100 000 a.

ja tingimuste kohandamine. ühiskondlik toetus nõrgematele indiviididele) • Nüüdisaegne evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. kujuneb välja üleilmne inimtüüp. lühikeste lõualuude ja väikeste hammastega. kohatine Ajumaht 1200-1500 cm3. mõned osad tugevamini arenenud Abstraktne ja konkreetne. lame tald Täielik.4. mõisteline kõne sõnas ja kirjas. geenivool on vaba ja ulatuslik o Kui see jätkub. areng kestab kaua ja on aeglane. kellel puuduvad nii rassi. Kas inimese evolutsioon jätkub? Kui jah. maapinnal liikudes toetub sõrmenukkidele Lühemad. Mille poolest inimene sarnaneb ahviga. Suguküpsus saabub hiljem. tald kaarjas Taandarenenud. pärilik muutlikkus toimub alati o Suunav looduslik valik on aga oma mõjujõu suurel määral kaotanud (elupaikade. siis mis suunas ja kuidas seda märgata? • Geneetilisi takistusi inimese edasiseks evolutsiooniks ei ole. tähenduslikud hüüded Laps sünnib arenenumana. suurel varbal haardefunktsioon. tehnoloogia Artikuleeritud. aeglaselt sigivatel loomadel *spetsiifiliselt toitujatel *tipptarbijatel *rändajatel Väliasuremislained Vana-aegkonna lõpus Kesk-aegkonna lõpus Jääajad viimase miljoni aasta jooksul. ajukoor vähem struktureeritud Peamiselt konkreetne Looduslike esemete kasutamine Žestid. areng kiirem. lõpeb enam-vähem koos sigimisea lõpuga . lame. harva kahel Väike ja piklik. vaagen kõrgem ja kitsam Pikemad. madalam ja laiem vaagen Lühemad. ideoloogiad Tööriistade valmistamine. kahel jalal Suur ja ümar. INIMENE! Nimetage 10 põhjust: Euroopas on kadunud: tarvas. ninaluud lamedad Selgroog ühe kõverusega. hallvaal Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves Baieri uruhiir Euroopa naarits Vahemere munkhüljes Polaarrebane Lendorav Tunnus Liikumisviis Kolju Kehaluustik Eesjäsemed Tagajäsemed Karvkate Peaaju Mõtlemine Töövõime Suhtlemisvahendid Individuaalne areng Inimene Püstine. peamiselt haaramisfunktsioon. Praegusel hetkel: inimene Suurem risk on: *suurtel.kui ka rahvustunnused 5. pöial pikk ja väga liikuv. pikad. rinnakorv kitsam. Eluiga palju lühem. pikkade kihvadega lõualuud. eluiga pikem. käed täpse manipuleerimisvõimega Pikemad. ühtlane Ajumaht 3x väiksem. mille poolest erineb (inimese ja inimahvi võrdlus)?3. viiksjänes. pöial lühem. esileküündivad ninaluud S-kujuline selgroog. Pikk eluaeg pärast sigimisea lõppu Inimahv Peamiselt neljal jalal. sotsiaalne mälu Laps sünnib vähe arenenuna. Väljasuremine Peamine põhjus: kliima muutub. laienenud rinnakorv.