1.

EVOLUTSIOON

EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID
Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng Elu evolutsioon e. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni vormid (etapid): 1) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 miljardit aastat tagasi • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” 2) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat tagasi • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida • 3 etappi: o lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (AH, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reaktsioonide tulemusel o bioloogiliste polümeeride teke o polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne) • Oparin, Miller ja Fox ning Woese 3) Bioloogiline evolutsioon Algas RNA-viiruste tekkega • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, 1998): soe tiik, milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks  protsessid 0 - 27°C juures  Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 4) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4,5 5) Bioloogiline evolutsioon miljardit aastat tagasi • Elu areng Maal esimestest elusolenditest • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure tänapäevaste eluvormideni paugu teooria” o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate sobitumine elukeskkonna tingimustega aatomite, tähtede ja galaktikate teke ning edasine o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke areng o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks 6) Keemiline evolutsioon 4,5 – 3,5 miljardit aastat • Kus võis elu tekkida? tagasi o “Soe lomp”, so Darwini metafoor: 80-100°C • Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) – oluline veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida o “Jääkamber ehk mikrokontinent” (Miller, • Aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest 1998): soe tiik, milles on külm jääpall anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks polümeersete orgaaniliste ühendite teke protsessid 0 - 27°C juures • Oparin, Miller ja Fox ning Woese Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. Siin • oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused nt 8) Sotsiaalne evolutsioon ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, o tehnoloogiate jne ajalooline areng • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab

sajand Newton: avastused. Selleks oli: oOrganismid on ajalooliselt arenenud ja põlvnevad üksteisest.1) Antiikfilosoofid Aristoteles: • Maailm on järk-järgult tüsistuv ja täiustuv astmik • Elusat eristab elutust “hing” • Eluvorme on kolme tüüpi: o taimed (toituvad. pidevus ja areng • maailm on terviklik. seadused Leibniz: filosoofiline süsteem – universumit iseloomustavad kolm printsiipi: küllus.• Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL Tõendid Paleontoloogilised leiud Maal elavad organismid homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen. hakatakse planeeti uurima. taksonitesse • Võttis kasutusele binaarse nomenklatuuri Leclerc ja Erasmus Darwin ütlesid välja oma töödes tänapäevase evolutsiooniteooria idee. jäsemed  Kinnitumisvahendid: risoidid  juur liikumine Kutiikula  aurumise vähenemine Kehasisene viljastumine (roomajatel) Juht. kasvavad ja sigivad). elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) geneetilised (DNA ja valgud) Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) Isotoopide meetod (Radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) Varajase elu jäljed maal Vesi – kui planeedil leidub vett. keda loetakse süstematiseerimise isaks • Jagas organismid ühe või kahe kõige silmatorkavama tunnuse alusel liikideks. mis ei peaks avalduma – nt saba) vestiigiumid (rudimendid: ussripik. ettemääratult harmooniline. silmahambad jne) looteline areng (biogeneetiline reegel) Selektsioon Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Kuidas uuritakse? Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised feneetilised (ehituse.-18. inimene (lisandub mõistus) 17. sest tänu veele tekivad mineraalid jne Stromatoliidid – kihilised kivimid. perekondadeks jne. laiem levik EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Antiikajast Darwinini (2. loomad (lisandub liikumine ja tundlikkus). .ja tugikude Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda Seemntegea paljunemine  õie Kehasisene areng  looted jäid ellu moodustumine. lõpmata mitmekesine ja pidev süsteem • taaselustas ka Aristotelese loodusastmiku Linné – Rootsi arst ja looduseuurija. kuigi see ühiskonnas vastuvõttu ei leidnud. mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Muutused: Prokarüootse raku teke Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded Endosümbioos ja invaginatsioon – 2 moodustumise hüpoteesi Said kujuneda protistid Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded + kujunevad ülesanded Edaspidi areng veest väljas Nahk. kopsud  hingamine.

seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Süstematiseeris loomad nn tüüpidesse väites. kuhu korraldab ekskursioone. mittekasutamisel mandub EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: Darwin kuni tänapäev Charles Robert Darwin (1809-1882) • Sündis Inglismaal arstide-loodusteadlaste peres. kus esitab nn Baeri seadused: o Loote arengus kujunevad kõigepealt kõige üldisemad tunnused o Edasisel arengul järjest kitsamad tunnused o Kõige viimasena arenevad liigi ja indiviidi tunnused Schleiden ja Schwann rakuõpetuse loojatena jõudsid järeldusele. mida sügavamal. mis põhjustab omakorda muutusi organismide ehituses ja pärilikes omadustes o Elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust. et süstematiseerimisel peab lähtuma anatoomilisest sarnasusest • Tegi kindlaks. kuid tänapäevased jäid ellu Karl Ernst von Baer • Embrüoloogia rajaja • “Loomade arengulugu”. see pärandub vähemalt osaliselt ka järglastele o Organi sage kasutamine tugevdab seda. • Õõppis Edinburgi ülikoolis arstiks ja Cambridges usuteadust • Huviobjektiks loodus.19. mittekasutamisel mandub  Lamarkism – keskkonnatingimuste mõjul organismides tekkinud muutused (nn omandatud tunnused) on otstarbekohased ja pärilikud o Looduses liigid muutuvad koos elutingimuste muutumisega Looduses on toimunud järk-järguline areng lihtsamast keerulisemaks (kuue astmeline süsteem) Organismide täiustumine on põhjustatud eelkõige nn sisemisest tungist ja elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust Organi sage kasutamine tugevdab seda.sajand Georges Cuvier – prantsuse loodusteadlane. et nii taimed kui loomad koosnevad rakkudest Lamarck – uurimused kõigis valdkondades • Mõiste “bioloogia” esmaesitaja • Esimese tervikliku evolutsiooniteooria looja (“Zooloogia filosoofia”) 1809 o Elu on tekkinud isetärkamise teel (mis on korduv) ja see on pidevas arengus o Organismides esineb nn „täiustusmistung“  Tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid  Elutingimustega kohanetakse. et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. mille eeldused on: . seda erinevavad o Arvas siiski. ümbermaailmareis uurimislaeval “Beagle” • “Liikide põlvneminetekkimisest” 1859 (ilmus 50 aastat pärast Lamarcki teooriat). kes tegeles eelkõige selgroogsete loomade uurimisega Selgroogsete paleontoloogia rajaja Võrdleva anatoomia rajaja Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest Seostas elundite ehituse looma eluviisiga • Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest. et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud • Katastroofide hüpotees – palud liigid hukkusid. kogudes materjali. „Inimese põlvnemine“ 1868 Darwini evolutsiooniteooria • Praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest • Põlvnemine on toimunud läbi muutuste • Põlvnemise muutused on põhjustatud looduslikust valikust  valiku teooria.

teooria.5 – 3. lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid • Oparin ja J. kellel on individuaalsete omaduste tõttu liigikaaslaste ees eelised  Alfred Wallace – evol. Muutlikkuse põhjused 5.o Organisme sigib rohkem kui võib alles jääda või paljuneda o Tänu sellele toimub olelusvõitlus – isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast o Liigi sees esineb varieeruvus (individuaalne muutlikkus) – iga populatsiooni indiviid on pärilikult mitmekesine  Suurema tõenäosusega jäävad ellu need. milles on külm jääpall  tingimused väga muutlikud. tähtede ja galaktikate teke ning edasine areng 11) Keemiline evolutsioon 4. tänu millele sai elu tekkida • Oparin.55 milj) • Belgia astronoom George Lemaitre 1927 “suure paugu teooria” • Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite.3) Evolutsioon – kindlasuunaline pöördumatu areng. Tunnuste pärandumine 4. Liikide muutlikkus 3. Miller (1953): 80-100°C vesi+gaasid. ELU PÄRITOLU (2. Miller ja Fox ning Woese 13) Sotsiaalne evolutsioon • Inimühiskonna. Esimesed liigid 2. soodus evolutsiooniks o Hüdrotermaalne süsteem ehk ”kuum katel”. mis põhineb valikul. 150-250°C.5 miljardit aastat tagasi (maa atmosfäär: 4. riikide. Haldane (1924. Areng Darwin Ei tea Muutuvad Omandatud tunnused ei pärandu Looduslik valik ja organismide varieerumine Pidev Lamarck Isetärkamine Muutuvad Päranduvad.5 miljardit aastat tagasi • Aatomid ühinesid molekulideks. 1929) – määrati oluline ürgatmosfääri koostis. tehnoloogiate jne ajalooline areng ja teadmiste edasi andmine • Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab • Kultuuriline “plahvatus “ oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi 10) Bioloogiline evolutsioon • Elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni • Põhiprotessid: o Kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega o Liigistumine – liigilise mitmekesisuse teke o Organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks • Kus võis elu tekkida? o “Soe lomp” Darwin. enamasti seotud päriliku muutlikkusega (Wallace. nimetatdakse darvinismiks Neodarvinism – Darwini teooria edasiarendused peale tema surma. bioloogiline evolutsioon – elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Evolutsiooni etapid: 9) Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon ca 15 – 4. Levy: Soe tiik. Weismann) Tänapäevne evolutsiooniteooria – sünteetiline evolutsiooniteooria (darvinism ühendatud mendelliku geneetikaga) Tunnus 1. kui on mõlemal vanemal Sisemine tung ja elutingimused Järk-järguline EVOLUTSIOONI ALLÜKSUS JA MATERJAL EVOLUTSIOONI ETAPID. süsteemi järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Elu evolutsioon e. Sellised tingimused nt ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas • DNA-põhisele elule eelnes RNA-maailm . tema kultuuride. kus tekkisid biopolümeerid o “Jääkamber ehk mikrokontinent” Miller. Siin oluline kõrge temp.

mis on tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel • Tänaseks leitud ca 10 2 miljardi vanust elufossiili Aguaegkond 2500 – 540 Ürgaegkond 4000 – 2500 5000 – 450 6000 15 000 Kuidas uuritakse? • Võrdlused – nii paleontoloogiliste leidude kui ka praegu elavate organismide vahelised o feneetilised (ehituse. jäsemed  liikumine 4 Kinnitumisvahendid: risoidid 5 Kehasisene 5 Kutiikula  aurumise v • Paljasseemnetaimede arengviljastumine (roomajatel) 6 Püsisoojasus  sai kaugemale liikuda 6 Juht.ja tugikude • Taimed maismaale 7 Kehasisene areng  looted jäid ellu 7 Seemnetegea paljunemine  levik . hakatakse planeeti uurima. silmahambad jne) o looteline areng (biogeneetiline reegel) • Selektsioon • Biogeograafilised tõendid (erinevates paikades elavad erinevad isendid) Varajase elu jäljed maal • Vesi – kui planeedil leidub vett.) Taimed 1 Prokarüootse raku teke  fotosüntees. mis ei peaks avalduma – nt saba) o vestiigiumid (rudimendid: ussripik. 2. aeroobne hingamine Uusaegkond • Õistaimede levik ja mitmekesistumine 2 Eukarüootne rakk  kujunevad organellid + ülesanded 65 – 0  Endosümbioos või sissesopistumine – 2 moodustumise hüpoteesi Keskaegkond • Paljasseemnetaimede  Said kujuneda protistid 245 – 65 • Õistaimede ilmumine ja areng 3 Hulkraksus  rakkudevahelised ülesanded Edaspidi areng veest väljas Vanaaegkond • Hiidõnajalgade metsad 4 Nahk.4) Tõendid • Paleontoloogilised leiud (fossiilid) • Maal elavad organismid o homoloogilised elundid (nt imetajate ja lindude jäsemed) o atavismid (evolutsiooni käigus kaasa saadud geen.t. sest tänu veele tekivad mineraalid jne • Stromatoliidid – kihilised kivimid.2. kopsud  540 – 245 • Hiidsõnajalgade väljasuremine hingamine.BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID JA ELU ARENG MAAL (2. elutegevuse ja embrüonaalse arengu võrdlused) o geneetilised (DNA ja valgud) • Katsed (nn evolutsioon katseklaasis) • Modelleerimine ja matemaatiline töötlus (evolutsiooniline ökoloogia – kohasuse uuringud) • Isotoopide meetod (radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine) • Hulkraksete taimede arenemine • • • • • • • • • • Hulkraksete loomade a Eeukarüootsuse teke Elu teke vees elu teke vees Maa ja teiste planeetide moodustumine Päikese moodustumine Linnutee tähesüsteemis Uuniversiumi teke Mmoodustusid aatomid ja molekulid Mmoodustusid tähed ja tähesüsteemid Muutused ajastute kaupa (ajas tagasi): Muutused järjekorras: Aeg (milj a.

meioos) • Mutatiivne – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel o Palju. puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga Looduslik valik puudub Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: • Kombinatiivne (viljastumine. Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur. mille moodustavad: o Genofond = geenifond – ühele liigile omaste geenide ja geenialleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon. puuduvad mutatsioonid.Evolutsioon toimub ainult organismirühmades o Üksikindiviid ei evolutsioneeri • Väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm on populatsioon. aga vähe kasulikke o Tähtsam sugu.kui keharakkudes • Modifikatsiooniline – mõjutab kaudselt Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine • Mõjutab eelkõige väikseid populatsioone • Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides Geenivool = geenisiire – ühe populatsiooni geenid satuvad teise (isendi rände tulemusena) .

mis annavad geneetilisele muutlikkusele suuna.5) • Evolutsioon toimub ainult organismirühmades • Üksikindiviid ei evolutsioneeri. kellel on kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o „Võitjatel“ on antud keskkonnas mingi kasulik omadus o Kui see kasulik tunnus on määratud geenidega. Kui populatsioon taastub. evolutsioneeruvad indiviidide rühmad – populatsioonid ja liigid o Tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks – populatsioonideks • Populatsioon on väikseim evolutsioonivõimaline organismide rühm. LV kinnistab iseärasusi. vaid säilitab igavesti muutumatuse. põleng.kui keharakkudes o Modifikatsioonid – mõjutavad vaid kaudselt o Geneetiline triiv – populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine  Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides – geenialleelidest võib osa kaduma minna  Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel – algselt ühesugused populatsioonid võivad juhuslikult täiesti erinevaks muutuda  Näiteks juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides (üleujutus. pH. puudub ränne  Kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga. epideemia). mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest) • Piiravad keskkonnategurid: o Biootilised: kisklus. • Võitjad – need. parasitism. mida iseloomustavad: o Genofond = geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum o Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe o Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendes tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna – ideaalpopulatsioon. et toimuks evolutsiooniline muutus: (alates väiksemast) Protsessid. mis on eluks soodsad. o Kui pop. • Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: o Kombinatiivne muutlikkus (viljastumine. puuduvad mutatsioonid. eelkõige toidust • eelkõige läbi geenitriivi 3) Looduslik valik • Läbi olelusvõitluse – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest (liigisisene. Tingimused:  Isendite arv on lõputult suur. eelkõige läbi geenivoolu 5) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest. Looduses ei eksisteeri. mis mõjutavad. siis see viib evolutsioonilise muutuseni:  Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused 4) Ränne ehk migratsioon – juhuslik. ja elimineerib neid. ristumised on vabad ja juhuslikud  Looduslik valik puudub  Selline populatsioon ei evolutsioneeru. töötlevad evolutsioonimaterjali (alates väiksemast) 1) Ränne ehk migratsioon – juhuslik • eelkõige läbi geenivoolu 2) Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse muutused sõltuvalt keskkonnateguritest.6 • Looduslik valik loob populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega – kohastumuse. o Abiootilised: Valgus. niiskus. on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga – pudelikaela efekt o Geenivool – isendite immigratsioon sama liigi teistest populatsioonidest. temperatuur jne. siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem  Muutus populatsiooni geneetiline struktuur. elutu loodusega) • Seisneb ebavõrdses paljunemises. taimtoidulisus. eelkõige läbi geenitriivi 3) LOODUSLIK VALIK 2. meioos) o Mutatsioonid – olemasolev materjal muutub mutageenide toimel  Palju. mis on ebasoodsad . kui nad ristuvad kohalike isenditega (isendi rände tulemusena) • Protsessid. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas. aga vähe kasulikke  Tähtsam sugu. soolsus.EVOLUTSIOONI TEGURID PROTSESSID JA TEGURID (2. liikidevaheline.

sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad. odasava. Eesti tõus-langus. siis see viib evolutsioonilise muutuseni Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi • Peamine tähendus populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamises • Toimub kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine samas kui liigilised tunnused püsivad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. rakuhingamine. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. ka algselt väga mitmekesises keskkonnas (voored) • Liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. kui keskkond muutub kahes või rohkemas suunas. võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: • Stabiliseeriv valik – püsivates keskkonnatingimustes • Eelistatud on liigi keskmised tunnused • Säilitab liigid. puukujulised sõnajalad. kellel on antud keskkonnas mingi kasulik omadus ning seega saavad kõige rohkem järglasi (ning geene on järgmises põlvkonnas rohkem) o Muutub populatsiooni geneetiline struktuur o Kui pop. rakuhingamine. võib põhjustada ka sessoone muutus  Rasside nahavärv . liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. kui keskkonnatingimused on muutunud ühes kindlas suunas (metsa soostumine. liikide ja organismitüüpide tekkeni  Aju täiustumine selgroogsetel. pH. hõlmikpuu – mõne liigi tunnused pole muutunud enam kui 100 miljoni aasta jooksul • Suunav valik – tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine • Toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral (metsa soostumine. kohastumused süvenevad  Olulisimad protsessid (fotosüntees. parasitism). jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik • Tüüpiline valikuvorm. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas. soolsus. Eesti tõus-langus. hõlmikpuu. jäsemete teke ja ka nende taandarenemine • Lõhestav valik – kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriidi-dega • Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist • Toimub. abiootilised (valgus. mis viib uute liikide tekkeni • Toimub. kui keskkond muutub kahes või rokemas suunas. kisklus. valgusüntees jne) säilivad. valgusüntees jne.) säilivad. sest põhilises osas on keskkond muutumatu  Vetikad. alligaator • Suunav valik • Eelistatud on keskmisest erinevad tunnused • Toimub.o Seisneb isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises. metsaraie) • Viib uute kohastumuste. metsaraie) või siis. temperatuur)  Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja soojätkamise sõltuvus takistavatest teguritest • Võitjad – need. kui populatsioon asub uude keskkonda • Viib uute kohastumuste. niiskus. mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest o Piiravad keskkonnategurid: biootilised (konkurents. puukujulised sõnajalad.

9) Evolutsioon Mikroevolutsioon populatsiooni geentilise struktuuri püsiva suunaga muutumine. siil. kuid vaid tänu inimesele Liigi tunnused: 1 Välised sarnased jooned 2 Geneetiline koostis – kromosoomide arv 3 Biokeemiline koostis 4 Füsioloogilised sarnasused 5 Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogiline tunnus 6 Kasvavad kindlal maaalal – geograafiline tunnus • • Tunnused: 1 2 3 4 5 6 Välised sarnased jooned Geneetiline – kromosoomide arv Biokeemiline koostis Füsioloogilised sarnasused Vajavad samasuguseid keskkonnatingimusi – ökoloogilisus Geograafiline tunnus – kasvavad kindlal maa-alal • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu .1. mis annab liigile olemasolevates keskkonnatingimustes paremad säilimisvõimalused o (≠ kohanemine – sobitumine elutingimustega päriliku reaktsiooninormi piires. kõrvenõges.1. kitsed suures lumes) . Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon e ristumisbarjäär  Ökoloogiline või ajaline isolatsioon. immuunsuse teke gripi põdemise järel. mimikri (sarnasus teise liigiga)  kameeleon. nt pupilli avardumine ja ahenemine. päevitumine. 2.7) • Kõige väiksem evolutsiooniline muutus • Kohastumus – organismirühma isendite kasulik omadus. Käitumises: ränded.Võib siiski toimuda. biokeemias (sugurakud ei ühine).8. lepatriinu 2. pingviinid. jänes.Vastandlikkus (suhtelisus) – ühes olukorras hea. sarved) . iseärasused käitumises (pulmamängud).Keskkond muutub kiiremini.7. 2. EVOLUTSIOONI MEHHANISMID (2. Füsioloogias: fotosünteesi eripära. imetajatel kohastumused piimaga toitmiseks .Vahest kasulik ainult tervele rühmale. lihasmassi suurenemine. mille esinedajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel ristuvad o Taimede puhul (sugutu paljunemine) – liik on pop. geneetikas (hübriidid on eluvõimetud või viljatud) . hoiatuspoosid. kui kohastumused jõuavad tekkida (jänes. hoiatus).1. „antifriis“ putukate kehavedelikes. linnud. ei ole päritav!) 1. kärbseseen. millega kaasnevad tunnuste muutused Makroevolutsioon l(liigist suuremate üksuste tekeke) Kohastumine o Liigi teke Progress Konvergents Divergents Füleetiline surm Kohastumine (2. teises halb (jäneskaelkirjak. pulmamängud  Paabulind. raagritsikas. mitte isendile (mesilased. mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest o Kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest • Liigi püsivus – eri liigid ei ristu.8) • Liik – looduslike populatsioonide rühm. maskeerumine. hapnikku talletavad lihased vaaladel 3. paabulind. rühm. isasloomad) Liigi teke (2. 4. kaktus. Ehituses: kaitsevärvused (kaitse. Põhjused: o Geograafiline isolatsioon (nt India.

geneetiline triiv ja looduslik valik  Keskseks protessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega (kliimamuutus. Aafrika elevant) o Bioloogiline isolatsioon  Iseärasused käitumises (pulmamängud. o ..Algab (geograafilise) isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele (kliimamuutus. sattumisest geograafilisse isolatsiooni  Teguriteks on geograafiline eraldatus. kujuneb ristumiusbarjäär o Genofond peab olema piisavalt suur (et võimaldada mutatsioone ja looduslikku valikut) . mutatsioonid. looduskatastroof) • TTingimused isolaatidest liigi kujunemiseks o Kui keskkond on erinev – populatsioon kohaneb sellega ja paljuneb  Tekivad kohastumused. allopatriline liigiteke – liigiteke algab pop. looduskatastroof) o Samamaine e. geograafiline e.Võib siiski toimuda. sümpatriline liigiteke – pmst sama. biokeemias (sugurakud ei ühine). ökoloogiline e. mis eelmine. loode hukub või järglased on viljatud) . geneetikas (sügoodist ei arene järglast.. kuid vaid tänu inimesele • Liigi teketeke: o Erimaine e.o Geograafiline isolatsioon (nt India.

.

selts. Baieri uruhiir. progress 2. Praegusel hetkel: inimene • Suurem risk on: o Suurtel. senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng Ehituse lihtsustumine • Esineb kohastumisel  Nt taimede õite teke. vahevormide kaudu arenenud peaaegu kõik  Kukkurloomad Tulemus: vähendab sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. kuid mitte paratamatu protsess  Paelussidel on kadunud või taand• Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. Näiteks kala. Makrorevolutsioon (2.1. loote arenemine emaoranismis. Polaarrebane. kuid erinevat päritolu o Elupaikade mitmekesisusest • Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele. jäsemete kuju o Uue organismitüübi anatoomilistest • Analoogilised elundid – väliselt sarnased ja sama arenguvõimelisusest funktsiooniga. imetaja jäse) • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme TÄIUSTUMINE Progress Regress Uute. vaala ja hülge kehakuju. kuid erinev funktsioon (linnu tiib. Konvergents • Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued omadused) lahknemine paljudeks liikideks • Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades • Ulatus sõltub: o Uue organismitüübi arenguvõimelisusest (progressi ulatusest. divergents Uute. Vahemere munkhüljes.9) • Makrorevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng o Organismirühm=takson: perekond. va sigimiselundid paremini kasutada ning uusi elupaiku asustada VÄLJASUREMINE Füleetiline surm e.2. ega keskkondades muuda põhitunnuseid • Ulatus sõltub:  Näiteks kala. vahevormide kaudu • Tulemus: o väheneb sõltuvus keskkonnast o võimaldab asustada uusi elupaiku o võimaldab edasist arengut 3. hõimkond. peaaju areng parasiitsele eluviisile • Täiustumine on uutele tingimustele kohastumise kaasnähtus. Euroopa naarits. aeglaselt sigivatel loomadel o Spetsiifiliselt toitujatel o Tipptarbijatel o Rändajatel o Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves. . püsisoojasus. kukkurloomad • Kõik need muutused on toimunud järkjärgult. viimane taimehõimkond tekkis 100 milj a tagasi • Rajajaliik – esimene. jäsemete kuju. väljasuremine • Peamine põhjus: kliima muutub. suurusest) o Elupaikade mitmekesisusest • Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme • Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes. võimaldab keskkonda elundkonnad. lendorav 1. riik • Kõik loomahõimkonnad eksisteerisid juba 480500 milj a tagasi. sugukond.1. vaala ja hülge kehakuju. kellest saab alguse • Makroevolutsioonis on eristatavad kolme tüüpi protsessid: LIIGILINE MITMEKESISTUMINE Divergents Konvergents Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued Erineva päritoluga organismide sarnastumine samades omadused) lahknemine paljudeks liikideks elutingimustes • Toimub tänu kohastumustele erinevates • Tavaliselt mõjutab ainult väliseid tingimusi. senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng  Nt taimede õite teke. klass. Evolutsiooniline mitmekesistumine e. Evolutsiooniline täiustumine e.

kuid erinevat päritolu.Analoogilised elundid – väliselt sarnased. oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved) Homo erectus – püstine inimene • Jahipidamine. kõnevõime. Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele.4-1. Millisest ajast ja alates kellest võib lugeda inimese evolutsiooni? • Inimlaste lahknemine inimahvidest toimus 5-7 milj a.2-1. teravam nina Homo sapiens – tark inimene 250-200 000 a. suurem aju. kuid nende arv on muutunud. organismid pidid avamaastike tingimustega toidu hankimiseks kohastuma • Miski võis viia vajaduseni kasutada eesjäsemeid millekski muuks kui liikumiseks.t.t. suuremad hambad ja luuhari hammastega koljulael tugevate mälumislihaste kinnistamiseks Homo habilis – osav inimene 2.11) 1. efektiivsed toiduvarumisstrateegiad surnuid Homo sapiens sapiens – nüüdisinimene • Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 a. esimesed inimlased on lõunaahvid e.5 miljonit aastat tagasi • Suurem aju. Ameerikasse võib-olla 30 000 aastat tagasi • Kujunesid inimrassid. lühem nägu ja suurem lõualuu.looduslik valik ning kohastumine • INIMESE EVOLUTSIOON (2.t. Kuidas tekivad makroevolutsioonilised muutused? • Muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest – p*Peavad tekkima uued geenid või muutuma olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsioon • o Uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega. Neandertaallane 200 000 – 30 000 aastat tagasi • Ajumaht 1200-1500cm3. Miks algas inimese evolutsioon? • Maastik muutus tasaseks.t. luude ja hammaste • Kasutasid tuld ja tööriistu.t. lamedam nägu. toidu kandmiseks küttimispaigast laagrisse • Looduslik valik soosis inimese aeglast arengut 3. järgneb mõni mutatsioon o Muutused võivad toimuda ka regulaatorgeenides – HOX-geenide arv on evolutsioonis kasvanud.. Nimeta ja iseloomusta lühidalt iga inimese eellast järjekorras kuni aruka inimeseni Australopiteegid 4-5 miljonit aastat tagasi • Väike aju (kuid juba suurenenud ajumaht). massiivsemad luud. tööriistade ja tule kasutamine. Näiteks HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju. • Nende teket suunab ikka LOOUSLIK VALIK. o * Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub.. lihaseline ja robustne keha.ja kaitsevahendite valmistamiseks ja kasutamiseks. näiteks abitute laste kandmiseks. kolju kuju sarnaneb tänapäeva inimesega. käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes (kromanjoonlaste koopamaalid). pikad rippuvad käed. väiksemad hambad. australopiteegid 2. ründe. kunsti loomise võime 152cm). peenemad õlavarreluu ja reieluuga. sümbolitega kehaehitusega. (kromanjoonlased). lai vaagnaluu ja suur kõht • Toitusid marjadest. pähklitest. lühikesed • jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal). lühemad käed.t. pikem keha. Robustsed australopiteegid 2. pikad rippuvad käed. kohanesid külmaga. elasid koobastes. lai vaagnaluu ja suur kõht . Indias 100 000 a. tekkisid kultuurid • Väike aju.6 miljonit aastat tagasi • Väiksemad. musklis ja lühikesekasvuline (umbes kirjutamine. seemnetest ning linnumunadest Siredad australopiteegid 3-2 miljonit a. peenemate luude ja väiksemate • Hilisemad. lühikesed jalad (kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal). Euraasias 50 000 a. matsid oma tööriistad. tugeva nõrgenemine.

INIMENE! Nimetage 10 põhjust: Euroopas on kadunud: tarvas. Kas inimese evolutsioon jätkub? Kui jah. tehnoloogia Artikuleeritud. geenivool on vaba ja ulatuslik o Kui see jätkub. pöial lühem. pärilik muutlikkus toimub alati o Suunav looduslik valik on aga oma mõjujõu suurel määral kaotanud (elupaikade. areng kestab kaua ja on aeglane. ideoloogiad Tööriistade valmistamine. lühikeste lõualuude ja väikeste hammastega. käed täpse manipuleerimisvõimega Pikemad. Suguküpsus saabub hiljem. Pikk eluaeg pärast sigimisea lõppu Inimahv Peamiselt neljal jalal. pöial pikk ja väga liikuv. pikad. Eluiga palju lühem. laienenud rinnakorv. esileküündivad ninaluud S-kujuline selgroog. kellel puuduvad nii rassi. rinnakorv kitsam. viiksjänes. mõisteline kõne sõnas ja kirjas. Väljasuremine Peamine põhjus: kliima muutub. aeglaselt sigivatel loomadel *spetsiifiliselt toitujatel *tipptarbijatel *rändajatel Väliasuremislained Vana-aegkonna lõpus Kesk-aegkonna lõpus Jääajad viimase miljoni aasta jooksul. tähenduslikud hüüded Laps sünnib arenenumana. kohatine Ajumaht 1200-1500 cm3. vaagen kõrgem ja kitsam Pikemad. sotsiaalne mälu Laps sünnib vähe arenenuna. tald kaarjas Taandarenenud. ühiskondlik toetus nõrgematele indiviididele) • Nüüdisaegne evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. kahel jalal Suur ja ümar.4. pikkade kihvadega lõualuud. siis mis suunas ja kuidas seda märgata? • Geneetilisi takistusi inimese edasiseks evolutsiooniks ei ole. ühtlane Ajumaht 3x väiksem. Mille poolest inimene sarnaneb ahviga. ninaluud lamedad Selgroog ühe kõverusega. peamiselt haaramisfunktsioon. lame tald Täielik. madalam ja laiem vaagen Lühemad. maapinnal liikudes toetub sõrmenukkidele Lühemad. Praegusel hetkel: inimene Suurem risk on: *suurtel.ja tingimuste kohandamine. ajukoor vähem struktureeritud Peamiselt konkreetne Looduslike esemete kasutamine Žestid. suurel varbal haardefunktsioon.kui ka rahvustunnused 5. lõpeb enam-vähem koos sigimisea lõpuga . eluiga pikem. hallvaal Euroopas halvimas olukorras: Ibeeria ilves Baieri uruhiir Euroopa naarits Vahemere munkhüljes Polaarrebane Lendorav Tunnus Liikumisviis Kolju Kehaluustik Eesjäsemed Tagajäsemed Karvkate Peaaju Mõtlemine Töövõime Suhtlemisvahendid Individuaalne areng Inimene Püstine. mille poolest erineb (inimese ja inimahvi võrdlus)?3. areng kiirem. mõned osad tugevamini arenenud Abstraktne ja konkreetne. kujuneb välja üleilmne inimtüüp. lame. harva kahel Väike ja piklik.

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful