P. 1
84691_ KBE 80_2008

84691_ KBE 80_2008

|Views: 352|Likes:
Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus - õppekavad - kutseõpe põhihariduse baasil
Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus - õppekavad - kutseõpe põhihariduse baasil

More info:

Published by: Kuressaare Ametikool on Jun 27, 2011
Copyright:Attribution Non-commercial

Availability:

Read on Scribd mobile: iPhone, iPad and Android.
download as PDF, TXT or read online from Scribd
See more
See less

02/19/2012

pdf

text

original

Sections

Õppeasutus: Õppeasutuse kood

:

Kuressaare Ametikool 70003744

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Õppekava rühm Õppekava nimetus

EHITUS JA TSIVIILRAJATISED Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Mason eesti keel kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis X kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele kutseõpe põhihariduse baasil kutsekeskharidusõpe kutseõpe keskhariduse baasil

Õppekeel: Kutseõppeliik

Maht õppenädalates:

80 õn Õppekava koostamise alus: „Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse” õppekava koostamise aluseks on „Ehituserialade riiklik õppekava”, mis on kinnitatud Haridus- ja teadusministri määrusega nr 20. 14. märtsil 2008.a. Õppekava eesmärgid ja ülesanded: „Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse” õppekava eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid töötamiseks ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. „Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse” õppekava ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tööolukordades; 4) on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab tervist ja keskkonda säästvalt; 7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8) tuleb toime multikultuurses keskkonnas; 9) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks; 10) oskab hankida ja analüüsida teavet. Nõuded õpingute alustamiseks: Vastuvõtt kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse erialale toimub vastavalt EV Haridus- ja teadusministri määrustele. Vastuvõtte korraldab Kuressaare Ametikooli vastuvõtukomisjon, mille tegevus on kooskõlas haridusministri poolt kehtestatud juhendiga. Vastu võetakse põhikooli lõpetanud, eesti keelt kõnelevaid isikuid. Kooli astumiseks tuleb vastuvõtukomisjonile esitada järgmised dokumendid:  isikut tõendav dokument (sünnitunnistus või pass);  põhiharidust tõendav dokument;  vanema või seadusliku eestkostja kirjalik nõusolek kui õpilaskandidaat on alaealine;  vormikohane meditsiiniline tõend tervisliku seisundi kohta;  avaldus kooli astumiseks;  4 fotot 3 x 4 cm. Vastuvõetuks loetakse õpilast, kes on osalenud vestlusel vastuvõtukomisjoni poolt volitatud isikuga.

Õppekava struktuur: 1. Üld- ja põhiõpingute moodulid 55 õn 1. Majanduse ja ettevõtluse alused 2. Tööseadusandluse alused 3. Suhtlemine ja asjaajamise alused 4. Arvutiõpetus 5. Erialane võõrkeel 6. Joonestamine 7. Töökeskkonna ohutus 8. Ehitusfüüsika 9. Ehitamise alused 10. Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid 11. Ehitusmõõdistamine 12. Renoveerimise alused 13. Müüritööd I 14. Müüritööd II 15. Hüdroisolatsioonitööd 16. Betoonitööd 17. Pottsepatööd 18. Krohvimistööd 19. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 2. Valikõpingute moodulid 25 õn 1. Puusepatööd 2. Katusetööd 3. Viimistlustööd 4. Rullmaterjalide paigaldamine 5. Heakorratööd Nõuded õpingute lõpetamiseks: Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on:  saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused;  sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam.

1 1 1 2 2 2 1 1 2 3 1 1 6 8 1 6 6 7 3 5 6 8 3 3

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid: Kool väljastab lõputunnistuse kutseõppe läbimise kohta põhihariduse baasil ja hinnetelehe, kuhu kantakse moodulite kokkuvõtvad hinded. Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele ................................................................................200….a. ............................................................................................................................................................
/ees- ja perenimi, allkiri/

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse Kutsehariduse osakonna peaspetsialist

2

Õppeasutus KURESSAARE AMETIKOOL Õppeasutuse kood 70003744 Aadress Telefon/Faks e-post Kohtu 22, 93812 Kuressaare 45 24600/45 24616 kak@ametikool.ee

Õppekavarühm

Ehitus ja tsiviilrajatised

Õppekava

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus

Mason

Kutseõppe liik

Kutseõpe põhihariduse baasil

Õppekava maht õppenädalates 80 õppenädalat Õppekeel Eesti

Kinnitan käskkirja nr 1-9/181

Neeme Rand
kooli direktori allkiri

kuupäev 30.09.2008
pitsat

Kooskõlastatud kooli õppenõukogu koolinõukogu nr. 4-20/1 nr. 1-6/6 08.09.2008 29.09.2008
koosoleku protokolli nr, kuupäev

koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik

Andres Kolk
allkiri

Tehniliste erialade osakonna juhataja Telef: 452 0677; 516 5916 e-post: andreskolk@ametikool.ee faks: 452 4616

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis .........................................................................................
kuupäev

Õppekava kood………………………………… 3

SISUKORD

1.

ÜLDOSA ............................................................................................................................ 6 1.1. Õppekava koostamise alus ......................................................................................... 6 1.2. Õppekava eesmärgid ja ülesanded ............................................................................. 6 1.3. Nõuded õpingute alustamiseks ................................................................................... 6 1.4. Õppekava struktuur .................................................................................................... 7 1.5.1. Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud .............................................. 8 1.5.2. Praktikakorraldus ............................................................................................. 10 1.5.3. Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused .............................................. 11 1.6. Üldised hindamise põhimõtted ................................................................................. 12 1.6.1. Hindamise üldpõhimõtted ja kriteeriumid........................................................ 12 1.6.2. Lõpueksami hindamine .................................................................................... 13 1.7. Nõuded õpingute lõpetamiseks ................................................................................ 14 1.8. Õppekava koostajad ................................................................................................. 14 2. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUS ..................................................................... 15 2.1. Üldõpingute moodulid.............................................................................................. 15 2.1.1. Majanduse ja ettevõtluse alused ....................................................................... 15 2.1.2. Tööseadusandluse alused ................................................................................. 17 2.1.3. Suhtlemine ja asjaajamise alused ..................................................................... 19 2.1.4. Arvutiõpetus ..................................................................................................... 21 2.1.5. Erialane võõrkeel .............................................................................................. 23 2.2. Põhiõpingute moodulid ............................................................................................ 25 2.2.1. Joonestamine .................................................................................................... 25 2.2.2. Töö- ja keskkonnaohutus ................................................................................. 27 2.2.3. Ehitusfüüsika .................................................................................................... 29 2.2.4. Ehitamise alused ............................................................................................... 31 2.2.5. Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid .............................................................. 33 2.2.6. Ehitusmõõdistamine ......................................................................................... 37 2.2.7. Renoveerimise alused ....................................................................................... 39 2.2.8. Müüritööd I ...................................................................................................... 41 2.2.9. Müüritööd II ..................................................................................................... 43 2.2.10. Hüdroisolatsioonitööd ...................................................................................... 45 2.2.11. Betoonitööd ...................................................................................................... 47 2.2.12. Pottsepatööd ..................................................................................................... 49 2.2.13. Krohvimistööd .................................................................................................. 51 2.2.14. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine ........................................................... 53 2.3. Valikõpingute moodulid ........................................................................................... 55 2.3.1. Puusepatööd ..................................................................................................... 55 2.3.2. Katusetööd ........................................................................................................ 58 2.3.3. Viimistlustööd .................................................................................................. 61 2.3.4. Rullmaterjalide paigaldamine .......................................................................... 64 2.3.5. Heakorratööd .................................................................................................... 66 LISAD ...................................................................................................................................... 68 1. Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus .................................................................. 68

4

2. 3. 4. 5.

Õppekavaga seotud õpetajad ........................................................................................ 69 Tööalase tegevuse eelkokkulepe .................................................................................. 73 Praktika aruanne ........................................................................................................... 74 Praktikandi iseloomustus.............................................................................................. 75

5

1.
1.1.

ÜLDOSA
Õppekava koostamise alus

„Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse” õppekava koostamise aluseks on „Ehituserialade riiklik õppekava”, mis on kinnitatud Haridus- ja teadusministri määrusega nr 20. 14. märtsil 2008.a.

1.2.

Õppekava eesmärgid ja ülesanded

„Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse” õppekava eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid töötamiseks ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. „Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse” õppekava ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes: 1. väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2. oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3. oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tööolukordades; 4. on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5. vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6. töötab tervist ja keskkonda säästvalt; 7. oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8. tuleb toime multikultuurses keskkonnas; 9. oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks; 10. oskab hankida ja analüüsida teavet.

1.3.

Nõuded õpingute alustamiseks

Vastuvõtt kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse erialale toimub vastavalt EV Haridus- ja teadusministri määrustele. Vastuvõtte korraldab Kuressaare Ametikooli vastuvõtukomisjon, mille tegevus on kooskõlas haridusministri poolt kehtestatud juhendiga. Vastu võetakse põhikooli lõpetanud, eesti keelt kõnelevaid isikuid. Kooli astumiseks tuleb vastuvõtukomisjonile esitada järgmised dokumendid:  isikut tõendav dokument (sünnitunnistus või pass);  põhiharidust tõendav dokument;  vanema või seadusliku eestkostja kirjalik nõusolek kui õpilaskandidaat on alaealine;  vormikohane meditsiiniline tõend tervisliku seisundi kohta; 6

 

avaldus kooli astumiseks; 4 fotot 3 x 4 cm.

Vastuvõetuks loetakse õpilast, kes on osalenud vestlusel vastuvõtukomisjoni poolt volitatud isikuga.

1.4.

Õppekava struktuur

„Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse” õppekava omandamise aeg on 2 aastat ehk 80 õppenädalat. Eriala õpetamiseks (teooria ja praktika kokku) on 80 õppenädalat. Nädalas on õppijal 40 tundi, millest 10 tundi on ettenähtud iseseisvaks tööks. Õppekava on avatud valikõpingute raames, mida toob kaasa aeg ja sotsiaalne tellimus. „Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse” õppekava jaguneb õppeperioodideks koolis ja ettevõttes. Koolis toimub teoreetiline väljaõpe ja praktiline õpe kooli töökojas, praktika toimub ettevõtetes. Kutseõppe auditoorse ja praktilise töö maht on 58 nädalat, praktika maht on 22 nädalat. Käesolev õppekava on jaotatud teemapõhisteks erialamooduliteks. Kogu õppekava läbivad järgmised teemad:  keskkond ja säästev areng;  infotehnoloogia ja meediaõpetus;  turvalisus.

7

1.5.1. Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud Jrk nr Moodulite/üldharidusainete nimetused Kogu- Maht (õn) 1. maht õppeaastal (õn) Auditoorne ja praktiline töö Praktika Maht (õn) 2. õppeaastal Auditoorne ja praktiline töö

Praktika 12

Kokku

I 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19.

Üld- ja põhiõpingud Majanduse ja ettevõtluse alused Tööseadusandluse alused Suhtlemine ja asjaajamise alused Arvutiõpetus Erialane võõrkeel Joonestamine Töökeskkonna ohutus Ehitusfüüsika Ehitamise alused Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid Ehitusmõõdistamine Renoveerimise alused Müüritööd I Müüritööd II Hüdroisolatsioonitööd Betoonitööd Pottsepatööd Krohvimistööd Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine

55 1 1 1 2 2 2 1 1 2 3 1 1 6 8 1 6 6 7 3

30

10

40

28 1 1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 2 3

1 1 1 1 1 2 3

1 1 4 2 1 2 4 1 2 2 2 1 6 4 1 4 5 1 2 1 4 1 1 2 1 2 1 1

Kokku 40 1 1 1 1 1 1 1 1 4 2 6 2 2

II 1. 2. 3. 4. 5.

Valikõpingud Puusepatööd Katusetööd Viimistlustööd Rullmaterjalide paigaldamine Heakorratööd

25 5 6 8 3 3

2 2 2

1 2

2 3 4

2 2 3 2 2

1 1 1 1 1

3 3 4 3 3

9

1.5.2. Praktikakorraldus

1. Praktika lühikirjeldus kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse erialal 1.1. Esimese praktikaetapi käigus õppija:  rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi ehitus- ja/või kinnisvarahooldusettevõtetes;  tutvub praktikaettevõtte töökorralduse ja sisekorraeeskirjaga;  läbib tööohutusalase esmase juhendamise;  korraldab nõuetekohaselt oma töökohta ja tuleb toime tööaja planeerimisega, töötab meeskonna liikmena vajadusel juhendamine;  täidab tööülesandeid sarnastes olukordades, rõhuasetus on tööde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil;  omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted ning iseseisva töö kogemuse meeskonna liikmena;  järgib tööoperatsioonide teostamisel ohutusnõudeid;  vastutab tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest;  arendab suhtlemis- ja koostöövalmidust, kujunevad välja isikuomadused (hoolikus, püsivus, täpsus ja vastutustunne);  arendab ruumilist mõtlemist, koormustaluvust, liigutuste täpsust, kiirust ja vastutustunnet. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon. 1.2. Teise praktikaetapi käigus õppija:  süvendab ja arendab järjekindlalt omandatud kutsealaseid teadmisi ja tööoskusi ehitus- või kinnisvarahooldusettevõtetes;  tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase tööohutusalase juhendamise töökohal;  meeskonna liikmena täidab mitmesuguseid tööülesandeid iseseisvalt (eriolukordades vajab juhendamist), järgib tööohutus- ja kvaliteedinõudeid;  korraldab nõuetekohaselt oma töökohta;  valib materjale ja töövahendeid ning valmistab neid tööks ette vastavalt lähteülesandele;  võtab iseseisvalt töötades osa ettevõtte tegevusest;  kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal. 2. Praktika õpitulemused Õppijal on:  kujunenud iseseisva töö oskused;  kujunenud hoiakud ja vajalikud isikuomadused asumaks tööellu;  kujunenud valmisolek asuda tööle õpitud kutsealal;  omandatud kollektiivis töötamise oskused erinevatel töölõikudel;  tekkinud vastutustunne tehtud tööde kvaliteedi ja töötulemuste osas.

3. Praktika hindamine 3.1. Iga praktikaetapi tulemuste hindamisel võetakse aluseks:  töökultuur (töövahendite hoidmise ja hooldamise oskus; töökoha organiseerimine, töö korraldamine oskus) ja töösse suhtumine;  materjalide tundmine ja valikuoskus;  töövahendite ja –seadmete tundmine ja kasutamisoskus;  tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine;  õigete töövõtete valdamine;  tööjooniste lugemise oskus;  tööohutusnõuete järgimine;  teostatud tööde kvaliteet;  õpilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvõimet ja distsipliini; valmisolekut meeskonnatööks, initsiatiivikust erialaste probleemide lahendamisel;  praktikal osalemine. 3.2. Praktika hinne kujuneb:  40% ulatuses praktika ettevõttepoolse juhendaja esitatud iseloomustuses toodud hinnangust (vt. LISA 5);  30% ulatuses õpilase individuaalse praktikaülesande põhjal koostatud praktikaaruande (vt LISA 4) hindest;  30% ulatuses praktika aruande kaitsmisel saavutatud tulemustest.

1.5.3. Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused Lähtudes „Ehituserialade riiklikust õppekavast” on kooli õppekavale „Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus”, lisatud kooli poolt valikõpingute moodulid. Valikõpingute moodulid määratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi ning seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikõpingute mooduliteks on:  Puusepatööd  Katusetööd  Viimistlustööd  Rullmaterjalide paigaldamine  Heakorratööd

5õn 6õn 8õn 3õn 3õn

Valikõpingute maht kokku on 25 õppenädalat.

11

1.6.

Üldised hindamise põhimõtted

1.6.1. Hindamise üldpõhimõtted ja kriteeriumid Teadmiste ja oskuste kontrollimiseks kasutatakse sõltuvalt õppeaine sisust erinevaid vorme. 1. teoreetiliste teadmiste testid:  suuline arvestus;  kirjalikud tööd;  iseseisvate tööde arutelu. 2. praktiliste oskuste testid; 3. õpikäigud ja nende kohta koostatud aruanded. Hindamisel võrreldakse õppija teadmisi ja oskusi nõutavate õpitulemustega ja nende põhjal määratletud hindamiskriteeriumitega. Hinnatakse 5-palli süsteemis:  Hindega „5” („väga hea”) hinnatakse suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või õpitulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Hindega „5” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.  Hindega „4” („hea”) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Hindega „4” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.  Hindega „3” („rahuldav”) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Hindega „3” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.  Hindega „2” („puudulik”) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Hindega „2” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.  Hindega „1” („nõrk”) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Hindega „1” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Õpilane peab saama hindeks vähemalt "rahuldav" või hinnangu "arvestatud". Õpilane, kes ei ole õppeaines saanud hinnangut "arvestatud" või tema hinne oli "puudulik" või "nõrk", on õigus sooritada korduvarvestus või test kooli poolt määratud ajal. Esitatud skaalast 5% üles- või allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas kõrgema või madalama hinde, arvestades:  töö mahtu;  ülesande keerukust;  vigade arvu ja liiki. Hindamine toimub protsessi-, arvestusliku ja koondhindamisena. Hindavad õpilane ise, rühmakaaslased ja õpetaja. Hindamise üksikasjad kajastuvad õppekorralduseeskirjas ja

12

õpetaja ainekavas. Ainekursuse algul tutvustab õpetaja õpilastele hindamise üldisi põhimõtteid, sagedust, sisu ja kriteeriume. Protsessihindamine on pidev tagasiside õpingute kohta, mille kaudu toimub õpilase hoiakute kujundamine ja õppima õppimine. Protsessihinnete alusel kohandab õpetaja õppeprotsessi ja –ülesandeid. Arvestuslikul hindamisel arvestatakse üldiste pädevuste kujunemist, individuaalset arengut ja protsessihindeid. Arvestuslik hinne pannakse välja terviklike ainekursuste läbimise järel poolaasta ja aastahindena. Arvestuslik hinne on protsessihinnete kaalutud keskmine hinne. Koondhinne e kooliastmehinne on kõikide õppeaastate jooksul samas aines saadud arvestuslike hinnete kaalutud keskmine, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele. Hinded kantakse e-kooli päevikusse ja õpinguraamatusse. Mooduli hindamine toimub tervikuna ja kompleksselt. Mooduli testimisviisid on toodud õppekavas konkreetse mooduli juures. Nendeks võivad olla kirjalike teadmiste testid, praktilised tööd ja iseseisvad tööd. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. Kooli lõpetamisel kantakse hinnetelehele õppekava moodulite koondhinded.

1.6.2. Lõpueksami hindamine 1. Lõpueksami hindamisel hinnatakse teooria ja praktilise töö osa. 1.1. Teoorias hinnatakse erialaste põhiõpingute moodulites omandatut. 1.1.1. Tööde tehnoloogiat:  töökoha korraldamise põhimõtteid;  tööde teostamise tehnoloogilist järjekorda;  materjalide ja töövahendite valiku kriteeriumeid;  tulemi kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute kirjeldamist;  materjalide ja töövahendite iseloomustamist lähtuvalt nende omadustest, kasutusalast ja –tingimustest. 1.1.2. Rakendusliku sisuga ülesandeid:  kirjelduse või eskiisjoonise järgi töödeldavate pindade materjalide kulu ja maksumuse arvutamist;  vastuste esitamisel tööde tehnoloogilisest järjekorrast lähtumist. 1.1.3. Töökeskkonnaohutust:  töötervishoiu ja tööohutusega seonduvaid küsimusi;

13

 

isikukaitsevahendite kasutamist; keskkonnasäästlikku ehitamist.

1.2. Praktilises töös hinnatakse etteantud ülesande järgi sooritatud proovitööd:  puhasvuukmüüritise ladumist (sisaldab nurka ja ava koos kaarsillusega);  kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist;  tööde teostamise järjekorda;   vajalike materjalide ja kvaliteedinõuete tundmist; tööriistade ja seadmete hooldamist ja kasutamisoskust.

2. Erivajadustega õpilaste hindamisel tuleb arvestada iga õppija individuaalset arengut. 3. Lõpueksami koondhinne kujuneb:  40% ulatuses teooria osa hindest;  60% ulatuses praktilise osa hindest.

1.7.

Nõuded õpingute lõpetamiseks

Õpingute lõpetamine toimub kooskõlas haridusministeeriumi määrusega. Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on:  saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused;  sooritatud positiivsele tulemusele emakeeles, matemaatikas ja inglise keeles lõpueksam;  sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Kõik ülalnimetatud nõuded täitnud õppurile, väljastab kool lõputunnistuse kutseõppe läbimise kohta põhihariduse baasil ja hinnetelehe, kuhu kantakse moodulite kokkuvõtvad hinded.

1.8.

Õppekava koostajad
Kuressaare Ametikool, osakonna juhataja Kuressaare Ametikool, kutseõpetaja Kuressaare Ametikool, kutseõpetaja

Andres Kolk Silvi Truu Ellen Mandel

14

2.
2.1.

ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUS
Üldõpingute moodulid

2.1.1. Majanduse ja ettevõtluse alused 1õn (1T)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  omandab ettekujutuse majanduse ja ettevõtluse alustest;  saab ülevaate majanduses ja ettevõtluses kasutatavate mõistete olemusest ja sisust. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. MAJANDUSE ALUSED JA ETTEVÕTLUSE ALUSED. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused. Nõudluse ja pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid: riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad ühtses Euroopa Liidu majandusruumis. Majanduslik stabiilsus: SKP, RKP, tööturg, tööpuudus. Pank ja pangateenused. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted. Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid. Ettevõtte juhtimine. Tootmine ja teenidus: toode ja toodang, püsivja muutuvkulud, kasum ja käive. Turunduse põhialused ja turundusmeetmestik. Ettevõtte finantseerimine. Aruandlus. Väikeettevõtte äriplaan. FIE-na tegutsemise põhireeglid. Ühiskonnas toimivad peamised majandusprotsessid. ISO standarditele baseeruva ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse põhimõtted. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis;  ühiskonnas toimuvaid majandusprotsesse ja majandustegevuses osalejate erinevaid rolle (tarbija ja majapidamine, ettevõte, riik);  erinevate ettevõtlusvormide eeliseid ja puudusi ning turukonkurentsiga seonduvaid põhimõisteid;  mõistete nõudlus ja pakkumine omavahelisi seoseid;  ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid;  ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust;  äriplaani koostamise põhimõtteid;  ISO-standarditele baseeruva ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse põhimõtteid. oskab:  hinnata enda valikuid majandusotsustena;  seostada nõudlust ja pakkumist igapäevaelus toimuvaga;  hinnata enda valikuid ettevõtjana või palgatöötajana; 15

 

leida vajalikku infot ja tuge ettevõtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks; leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvõimalused.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (90%): õpitulemustes määratud majanduses ja ettevõtluses kasutatavad põhimõtted ning mõisted;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad majandust ja ettevõtluse aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

16

2.1.2. Tööseadusandluse alused 1õn (1T)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  omandab ettekujutuse töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest;  mõistab oma vastutust, õigusi ja kohustusi töösuhetes. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm. Lepingu mõiste. Lepingute liigid, sisu ja sõlmimise kord. Volitus ja volikiri. Tähtaeg ja tähtpäev. Ametijuhend. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu kohustuslikud tingimused. Määratud ja määramata ajaks töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu peatumine ja muutmine. Üleviimine teisele tööle. Töölepingu lõpetamine. Töölepingu tühistamine ja kehtetuks tunnistamine. Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle sõlmimise kord. Töövaidluste lahendamine. Töötajate usaldusisik. Töötüli liigid. Streik ja töösulg. Seaduslikust streigist osavõtjate tööalased õigused. 3.2. TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus. Ületunnitöö. Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel. Puhkuse liigid: põhi- ja lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus ja nende andmise kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine. 3.3. TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, põhi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Töö tasustamine eritingimustes. Tagatised ja hüvitused. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused, pensionisüsteem. Materiaalne vastutus tööõigussuhetes. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik tööle asumiseks;  töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi;  töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid;  palga ja puhkuse arvestamise aluseid;  palgatingimuste kehtestamise aluseid ja palga maksmise korda;  töö- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid;  töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid;  töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi;  oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkust. oskab:  kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

17

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (90%): õppe sisuga määratud õpitulemuste saavutatust töösuhteid reguleerivate õigusaktide kohta ulatuses, mis on vajalik tööle asumiseks;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad tööseadusandluse aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

18

2.1.3. Suhtlemine ja asjaajamise alused 1õn (1T)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  omandab ettekujutuse suhtlemise olemusest ja viisidest;  õpib valima sobivat suhtlemisviisi ja suudab kontrollida oma käitumist;  õpib vältima stressi ja saab ülevaate stressiga toimetuleku võimalustest;  omandab enamkasutatavate ametkirjade vormistamisoskuse. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Vahetuja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud ja läbirääkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjäär ja hirm. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Tõepärane enesehinnang. 3.2. KÄITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Käitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav käitumine. Kehtestav käitumine. Erinevad suhtlemissituatsioonid. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnatöö. 3.3. TOIMETULEK STRESSIGA. Pingete tekkepõhjused. Stress ja seda põhjustavad tegurid. Tööstress. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga. 3.4. AMETKIRJADE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE. Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi koostamis- ja vorminõuded: dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni süstematiseerimine, töötlemine ja säilitamine. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  esmamulje tähtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet;  meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas;  võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks ning oskab tõepäraselt ennast hinnata;  dokumendi koostamis- ja vorminõudeid (dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur). oskab:  käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil;  suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada;  kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh järgib telefonisuhtluse põhinõudeid;  tähelepanelikult kuulata;  ennast väljendada suulises ja kirjalikus suhtluses ning kehakeelt;  teha parendusettepanekuid; 19

  

süstematiseerida, töödelda ja säilitada internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; kasutada õppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (60%): õppe sisuga määratud õpitulemuste saavutatust suhtlemise olemus ja viisid; käitumine suhtlemissituatsioonides ning toimetulek stressiga;  praktilised tegevused (30%): ametkirjade koostamine ja vormistamine;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad suhtlemise ja asjaajamise aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

20

2.1.4. Arvutiõpetus 2õn (1T/1PT)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  omandab oskused teksti- ja tabelitöötlustarkvara kasutamiseks;  õpib tundma teksti- ja tabelitöötluse põhioperatsioone, mis on seotud teksti või tabeli loomise, kujundamise ja vormistamisega;  omandab oskused otsida informatsiooni Internetist. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. TEKSTITÖÖTLUS. Dokumendi avamine, muutmine ja salvestamine. Uue dokumendi loomine ja salvestamine. Abiteabe kasutamine. Dokumendi sulgemine. Erinevate dokumendi vaadete kasutamine. Tööriistariba muutmine. Dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks. Andmete sisestamine ja lisamine. Andmete märgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. Otsing ja teksti asendamine. Teksti kujundamise põhivõtted. Teksti vormindamine. Tabulatsiooni positsioonide paigaldamine. Dokumendi malli kasutamine. Stiilid ja leheküljed. Päise ja jaluse lisamine. Õigekiri ja selle kontroll. Lehekülje vorming. Pildi ja objekti lisamine dokumendile. Printimine. Hulgipostitus. Dokumendi trükkimine. e-kirja koostamine ja saatmine. 3.2. TABELITÖÖTLUS JA INFOOTSINGUD. Tabeli avamine, muutmine ja salvestamine. Tabeli loomine. Abiteabe kasutamine. Põhihäälestuse ja tööriistariba muutmine. Andmete sh valemite sisestamine lahtrisse. Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru märgistamine. Tabeli kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude lisamine, nende laiuse ja kõrguse muutmine. Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine. Aritmeetika valemid. Absoluutne ja suhteline aadress. Töötamine lihtsamate funktsioonidega. Tabelite vormindamine. Õigekirja kontrolli kasutamine. Dokumendi häälestus. Päise ja jaluse lisamine. Objektide ja diagrammide lisamine tabelisse. Dokumendi printimine. Interneti kasutusvõimalused, infootsing Internetist. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  arvuti riistvara ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel;  interneti olemust ja selles peituvaid ohte;  e-kirja olemust ja nõudeid selle koostamiseks ning oskab seda koostada ja saata;  teksti- ja tabelitöötluse põhinõudeid;  infootsingu võimalusi erialase teabe hankimiseks;  dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid;  algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nõudeid.

21

oskab:  käivitada arvutit, Windows’i programme ja tegutseda dialoogiaknas;  luua, avada, muuta, salvestada ja trükkida dokumenti ja tabelit;  koostada ja vormistada arvutil avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja;  kasutada enamkasutatavaid tabelarvutusfunktsioone ja põhilisi aritmeetilisi tehteid;  lisada teksti või tabelisse objekte ja diagramme;  otsida internetist erialast informatsiooni, seda töödelda ja salvestada;  kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  praktilised tegevused (90%): tekstitöötlus, tabelitöötlus ja infootsingud;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad arvutiõpetust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

22

2.1.5. Erialane võõrkeel 2õn (1T/1PT)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  omandab erialaga seotud võõrkeelse sõnavara, mõisted ja terminid, enamkasutatavad töövahendid ning kasutusjuhendid;  omandab teadmised tööde tehnoloogilise järjekorra kirjeldamiseks võõrkeeles;  täiendab võõrkeele oskust suhtlustasandil. 2. Nõuded mooduli alustamiseks On omandanud õpitava võõrkeele algtaseme. 3. Õppesisu 3.1. ERIALASED MÕISTED JA TERMINID. Erialaga seotud mõisted ja terminid. Mõistete tasemel ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes kasutatavate materjalide nimetused. Ehitamise põhietapid ja tööoperatsioonide järjekord. 3.2. ENAMKASUTATAVAD TÖÖVAHENDID. Käsitööriistade ja seadmete nimetused. 3.3. KASUTUSJUHENDID. Sõnaraamatu abiga erialaste võõrkeelsete tekstide lugemine (kasutusjuhendid - seadmetele, materjalidele jms) ning nende tähenduse mõistmine. Võõrkeelse erialakirjanduse kasutamine ja tekstide tõlkimine sõnaraamatu abil. Sõnaraamatute ja erialaste teabeallikate kasutamine. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  vöörkeelseid erialaga seonduvaid mõisteid;  töövahendite nimetusi;  ehitamise etappe;  töövahendite ja enamkasutatavate ehitus- ja viimistlusmaterjalide nimetusi;  esmaabi andmisel kasutatavat sõnavara ja väljendeid. oskab:  ennast väljendada võõras keelekeskkonnas;  lugeda sõnaraamatu abiga erialaseid võõrkeelseid tekste (seadmete, materjalide kasutusjuhendid jms) ning saab aru nende tähendusest;  kasutada võõrkeelset erialakirjandust ja on võimeline tõlkima tekste sõnaraamatu abil;  koostada ja vormistada võõrkeeles avaldust, elulookirjeldust (CV), seletuskirja ja kinnituskirja;  kirjeldada ehitamise põhietappe ja tööoperatsioonide järjekorda oma erialal;  kasutada sõnaraamatuid ja erialaseid teabeallikaid. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (30%): erialaga seotud mõisted ja terminid, enamkasutatavate töövahendite nimed;

23

praktilised tegevused (60%): kasutusjuhendid, tööoperatsioonide kirjeldamine, sõnaraamatute ja erialaste teabeallikate kasutamine;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad erialast võõrkeelt. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

24

2.2.

Põhiõpingute moodulid

2.2.1. Joonestamine 2õn (1T/1PT)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  omandab algteadmised joonestamisest ja joonise vormistamise nõuetest;  omandab tööjooniste ja skeemide lugemise oskuse ning eskiisjooniste koostamise oskuse. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. JOONESTAMISE ALUSED JA EHITUSJOONESTAMINE. Joonestusvahendid ja nende valikukriteeriumid. Formaadid, mõõtkavad. Joonise vormistamise nõuded. Normkiri ja kirjanurk. Joonte liigid ja sujuvühendid. Projektsiooni mõiste ja liigid. Ristprojektsiooni ja kaldprojektsiooni erinevused. Detaili kaks- ja kolmvaade. Lõiked: ristlõiked, kohtlõiked, lihtja liitlõiked. Kujutised ja nende liigid. Joonise mõõtmestamine. Aksonomeetria. Tasapinnaliste kujundite ja geomeetriliste kehade joonestamine ristisomeetrias. Nõuded eskiisjoonisele. Eskiisi koostamine ja vormistamine. Eskiisi järgi tööjooniste koostamine. Jooniste klassifikatsioon. Eskiisi, koostejoonise, tükitabeli mõiste. Kujutiste vabakäeline skitseerimine aksonomeetrias. Tehnilises dokumentatsioonis kasutatavad tingmärgid, leppemärgid, lihtsustused. Jooniste vormistamine. Plaanid: asendiplaan, põhiplaan, korruste plaanid, mõõtketid, märkteljed. Lõiked, sõlmed, detailjoonised. Põhiplaani eskiis-joonis. Kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamine joonisel. Tootejoonised. Montaažijoonised. Lihtsamate ehituslike eskiiside koostamine. Ehitusmahu arvestamine jooniste järgi. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid;  jooniste vormistamise nõudeid (formaadid, mõõtkavad, joonte liigid jms);  jooniste mõõtmestamise nõudeid;  üldnõudeid tehnilise joonise koostamisel;  lõigete ja vaadete kujutamispõhimõtteid;  ehitusalastel joonistel kasutatavaid kujutisi ja tingmärke;  tehnilises dokumentatsioonis kasutatavaid tingmärke, leppemärke, lihtsustusi;  kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamise põhimõtteid joonisel;  keskkonnatehnika jooniste eripära;  hoone põhiplaane, lõikeid. oskab:  lugeda arhitektuur-ehituslikke tööjooniseid ja skeeme (lugeda plaanidelt mõõtmeid ja lõigetelt kõrgusi); 25

     

leida joonistelt vajalikke andmeid; keskkonnatehnika joonistelt lugeda isomeetrilisi torustike skeeme ning mõõte- ja reguleerseadmete jooniseid; visandada ehituslikke eskiise; kanda korrektselt joonisele mõõtmeid ja tingmärke; arvutada joonise järgi ehitusmahtu ning materjalide vajadust; kasutada õppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (30%): õpitulemustes määratud joonestamise alused;  praktilised tegevused (60%): eskiisjooniste visandamine;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad joonestamist. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

26

2.2.2. Töö- ja keskkonnaohutus 1õn (1T)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  omandab teadmised töökeskkonna mõjust töötaja tervisele;  omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tagada enda ja kaastöötajate turvalisuse ehitusplatsil;  õpib tundma ökonoomse materjalikasutamise põhimõtteid, mis tagavad keskkonda säästva ehitustegevuse, samuti esmaabi võtteid ja vahendeid;  saab ettekujutuse, kuidas toimida tööõnnetuse korral. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, manuaalsed ja elektrilised töövahendid. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused õigused ja vastutus. Turvalisus. Isikukaitsevahendid ja nende õige kasutamine. Töötaja väärtegevusest tulenevad ohud ja nende mõju töökeskkonnale, kaastöötajatele. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus. Ergonoomia. 3.2. ESMAABI. Tegutsemine õnnetuspaigal- vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine. Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise haavandite, vereringehäirete, põrutuse, venituste, verejooksude, mürgituse, võõrkehade, luumurdude, põletuse, teadvusekaotuse puhul. Esmaabi vahendid töökohal. 3.3. TULE- JA ELEKTRIOHUTUS. Ülevaade ehitusel kasutatavatest elektrilistest käsitööriistadest ja seadmetest (elektritrell, elektrilised saed (ketassaag, tikksaag, universaalpink) elektrilised lihvijad (nurga-, lint- ja taldlihvija), elektrilised ketaslõikurid, segumasinad jms.) nende üldine ehitus (mootor, reduktor, lõikeorgan), ohutu kasutamine. Seadmete kasutusjuhendid. Energiajaotusinstallatsioonid, nende liik, võimsus ja kasutamistingimused. Ajutised juhtmestikud ehitusobjektil. Esmaabi elektrilöögi korral. Tehnilise protsessi või tootmistegevuse tuleohu liigitus ehitustöödel. Nõuded tuleohutuse korraldamisele. Tuleohutusnõuded territooriumile ja ehitisele. Tuleohutusnõuded elektrijuhtmestikele. Tuleohutusalane sissejuhatav, esmane ja täiendav juhendamine. 3.4. KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Rahvusvaheline keskkonnakaitsealane koostöö. Eesti Vabariigi osalus rahvusvahelistes keskkonnalepetes. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes. Keskkonnaprobleemid Eestis. Säästev areng. Säästva arengu kontseptsioon. Agenda 21 ja säästva arengu programm. 3.5. JÄÄTMEMAJANDUS. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes. Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud jäätmed. Jäätmetekke vähendamine, materjalisäästvad töövõtted, töökultuur. Jäätmehooldus ja esmane käitlus. Jäätmete ladustamise ja kahjutustamise kohad ehitusplatsil.

27

4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  tööandja ning töötaja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse tagamisel;  peamisi ohuallikaid ehitusobjektil;  esmaabi üldisi põhimõtteid;  üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid;  keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ning olmes;  ehitustöödel kasutatavaid elektrilisi käsitööriistu, mehhanisme ja seadmeid ning nende ohutu kasutamise nõudeid;  elektri- ja tuleohutusnõudeid ehitustöödel ja töötamisel elektriliste masinate ja mehhanismidega;  nõudeid ajutistele juhtmestikele ehitusplatsil (ohutus, pinge, maandus);  elektrivoolu mõju inimorganismile;  esmaabi võtteid elektrilöögi korral;  tulekahju levikut takistavate abinõude kavandamise tingimusi;  nõudeid tuleohutuse korraldamisele;  tuleohutusnõudeid elektriseadmetele;  esmaseid tulekustutusvahendeid ja nende kasutamise tingimusi;  ülevaatlikult signaal- ja tulekustutussüsteeme ning nende toimimise põhimõtteid;  jäätmekäitluse vajadust;  ergonoomiliste töövõtete vajalikkust;  oma väärtegevusest tulenevaid võimalikke riske looduskeskkonnale;  keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtteid ja vajalikkust;  materjalide korduvkasutamise võimalusi ning säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid. oskab:  hinnata töökeskkonna ohutegureid, suudab neid vältida ja/või nende mõju vähendada;  tegutseda tööõnnetuse olukorras ja anda esmaabi;  vältida oma tegevusest tulenevaid võimalikke ohte endale, kaastöötajatele ja looduskeskkonnale;  järgib kutsealaga seonduvaid töötervishoiu- ja tööhügieeninõudeid, tööohutusnõudeid, ergonoomilisi soovitusi töökoha kavandamisel ja töö organiseerimisel;  käituda ohuolukorras ning keskkonnareostuse korral;  leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivatest õigusaktidest ning läbib tule- ja tööohutusalase sissejuhatava juhendamise;  töötada ennast ja keskkonda säästvalt;  kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (90%): õppe sisuga määratud õpitulemuste saavutatust töökeskkonna ohutuses;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad töökeskkonna ohutust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

28

2.2.3. Ehitusfüüsika 1õn (1T)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  õpib tundma erialaga seonduvaid füüsikalisi seoseid;  omandab teadmised füüsikaseaduste mõjust ehituskonstruktsioonidele ja –tegevusele. 2. Nõuded mooduli alustamiseks On omandatud põhikooli füüsikakursus. 3. Õppesisu 3.1. STAATIKA ALUSED. Jõud tehnikas, nende kujutamine vektorina. Jõudude liitmine ja lahutamine. Toereaktsioonide ja sisejõudude määramine mitmesuguste lihtsate ehituskonstruktsioonide puhul. Lihttala, konsooltala, seina ja posti koormamisel tekkivad jõud ja nende jaotus ( tõmbe-, surve- ja neutraaltsoon). Piirsituatsioon enne purunemist. Konstruktsioonide tugevdamise võimalused. Lihtsamate tõstemehhanismide (kangid, plokid, talid, tungrauad, vintsid) tööprintsiip. Kangi põhimõtte kasutamine tehnikas. Ülevaade koormuste liigitusest ja mõjust erinevatele konstruktsioonidele ja erinevatele ehitusmaterjalidele. 3.2. SOOJAFÜÜSIKA ALUSED. Ehituse soojafüüsika põhimõisted. Soojusjuhtivuse olemus, soojuse levimine erinevates keskkondades. Soojuskiirgus ja konvektsioon, nende tähtsus ehituses. Ruumi sisekliima, nõuded. Joon- ja punktkülmsillad. Hoone piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivuse ja soojapidavus. Erinevate seinatüüpide soojapidavuse võrdlemine. Soojustuse paiknemine välispiirdes (soojustus väljaspool, keskel või seespool) Mitmekihilise piirded. Temperatuuri muutumise graafiku mitmekihilistes välispiiretes. Soojapidavuse arvutamine erinevate välispiirde konstruktsioonide korral. Piirete niiskusrežiim. Veeauru sadestumine. Niiskuskahjustused. Vee- ja auruisolatsioon. Piirde õhujuhtivus. Ehitustarindi, kütte ja ventilatsiooni omavaheline seos. Loomulik ja mehhaaniline ventilatsioon. Ehitiste, ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide tulekaitse. Piksekaitse. Harjutusülesanded. 3.3. PIIRETE HELIPIDAVUS. Heli ja müra. Helisagedus ja lainepikkus. Heli levik ruumis. Kaja mõiste. Kaja vältimise võimalused ruumides. Õhu- ja löögimüra, nende levik ja tõkestamise võimalused. Müra mõju inimorganismile. Müra mõõtmise ühikud. Resonants ja selle mõju. Nõuded mürapidavusele. 3.4. ELEKTERIVOOL JA VALGUSTUS. Elektrivool. Elektritakistus. Vooluring. Ohmi seadus. Allikapinge (elektromotoorjõud). Takistite ja energiaallikate ühendusviisid. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks- ja soojusenergiaks. Töö ja võimsus. Elektrivoolu magnetväli. Sirgjuhtme magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud. Rööpvoolude vastastikune mõju Elektromagnetiline jõud. Valguse põhimõisted ja ühikud. Kunstlik ja loomulik valgustus. Ruumide loomuliku valgustuse nõuded. Loomuliku valgustuse hindamine arvutuslikult ja katseliselt. Harjutusülesannete lahendamine. 3.5. KESKKONNAPARAMEETRITE MÕÕTMINE. Mõõteriistad. Mõõteriistade kasutamine. Ohutusnõuded mõõteriistadega töötamisel. Erinevate töö- ja elukeskkonda mõjutavate parameetrite mõõtmine ning nende võrdlemine normidega.

29

4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  ehitusfüüsika olemust ja mõisteid;  ehitusfüüsikas kasutatavaid suurusi, nende tähiseid ja mõõtühikuid;  erialaga seonduvaid tähtsamaid seoseid staatikast, soojafüüsikast, akustikast, elektrivoolust ja valgustusest;  soojusjuhtivuse olemust, soojuse levimise võimalusi tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas;  jõudude jaotust ehituskonstruktsioonides;  soojuskiirguse ja konvektsiooni tähtsust ehituses;  õhu- ja löögimüra leviku mooduseid ja tõkestamise võimalusi ehituskonstruktsioonides ja ruumides;  niiskus- ja kastepunkti mõistet, nende vältimise võimalusi;  niiskuse leviku ja selle takistamise võimalusi;  elektriliste parameetrite vahelisi seoseid;  elektrivoolu toimete rakendusi ja kasutamise võimalusi;  ruumide valgustusele esitatavaid nõudeid. oskab:  arvutada erinevate konstruktsioonide soojapidavust;  leida ehituskonstruktsioonide tugevdamist vajavaid piirkondi (kohti);  leida võimalusi ehituskonstruktsioonide mürapidavuse tõstmiseks;  mõõta erinevaid töö- ja elukeskkonda mõjutavaid parameetreid ning võrrelda neid normidega;  kasutada enamlevinud mõõteriistu ja järgida ohutusnõudeid töötamisel mõõteriistadega;  mõõta piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust ja mürataset ruumides;  lahendada erialaga seonduvaid füüsikalisi küsimus- ja arvutusülesandeid;  kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (70%): õpitulemustes määratud teadmised ehitusfüüsika kohta;  praktilised tegevused (20%): keskkonnaparameetrite mõõtmine;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad ehitusfüüsikat. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

30

2.2.4. Ehitamise alused 2õn (2T)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  omandab teadmised ehitusalasest mõistetest ja terminoloogiast, hoonete konstruktsioonidest ja ehitamise etappidest;  saab ülevaade ehitustööde korraldusest Eesti Vabariigis, kutseoskusnõuetest, ja ehitustöid reguleerivatest seadusandlikest aktidest;  õpib tundma enamkasutatavaid ehitustööriistu ja –masinaid ning saab ülevaate töö ohutuks korraldamiseks ehitusplatsil. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. EHITUSALASED MÕISTED. Ehitusalased mõisted ja – terminid. Ehitusprojektid. Hoonete konstruktsioonid (ehitusalused, vundamendid, seinad, vahelaed, põrandad, katused) ja kommunikatsioonid (torustikud, side, elekter). Ehitiste liigitus (otstarve, korruselisus, karkassi tüüp jms). Ehitamise etapid. Ülevaade konstruktsioonide ehitamisel kasutatavatest ehitusmaterjalidest. Ülevaade ehitusmaterjalide tööstuslikust tootmisest Eestis. 3.2. EHITUSTEGEVUSE ÕIGUSLIK REGULATSIOON JA KVALITEEDINÕUDED. Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinõuded ehitustöödel (RYL lähtuvalt). Ehitustööde korraldus Eesti Vabariigis (planeerimine, projekteerimine, ehitusluba, ehitusjärelevalve). Ohtlike tööde loetelu ehituses. Ehitusprotsessis osalevad pooled. 3.3. EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMISE PÕHIMÕTTED. Ehitustööde organiseerimine (sh. ehituslikud piirangud hoonestusalal). Töötaja juhendamine ja väljaõpe töökohal. Tööohutusnõuded ehitustöödel (ohutu töökorraldus ehitusplatsil). 3.4. EHITUSEL KASUTATAVAD MASINAD JA VÄIKEMEHHANISMID. Ülevaade ehitusel kasutatavatest tööriistadest ja masinatest: käsitööriistad, portatiivsed masinad ja tõstemehhanismid. 3.5. NÕUDED MONTAAŽITÖÖDELE JA TROPPIMISELE. Mõisted ja terminid. Montaažtööde etapid. Tööalane juhendamine montaažitöödel. Oma töökoha organiseerimine. Troppimise põhimõtted, nõuded troppimisele. Troppimise signaliseerimisviisid. Tööohutus montaažtöödel. Betoonelementide montaaž ja paigaldamise nõuded. Monolitiseerimine Puitkonstruktsioonide montaaž ja paigaldamise nõuded. Metallkonstruktsioonide montaaž. Elementide kinnitamine. Monteeritavad metallkonstruktsiooniga tellingud. Tellingute paigaldus ja montaaž. Teenistuslikud tõstukid. Ohutusnõuded tellingute ja töölavade püstitamisel. 3.6. ÕPPEKÄIGUD EHITUS- JA KINNISVARAHOOLDUSETTEVÕTETESSE. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  ehitise ja ehitamise mõisteid ja olemust;  ehitise elutsüklit, ehitusprojekti olemust;  ehitustööde korraldust reguleerivaid seadusandlikke akte ja normdokumente;  omab ülevaadet ehitustööde kvaliteedinõuetest, ehitusprotsessis osalejate vastutusest ja tööde planeerimise põhimõtetest; 31

                

    oskab:  leida ja kasutada teavet ehitusala reguleerivatest seadusandlikest aktidest ja normdokumentidest;  nimetada hoonete põhikonstruktsioone ja materjalide omadusi iseloomustavaid näitajaid;  kirjeldada ehitustööde korraldust ja ehitamise etappe;  kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

ehitustööde organiseerimise põhimõtteid ja teab ohtlikke töid ehituses; hoonete põhikonstruktsioone ja elemente läbi aegade, ülevaatlikult ehitusmaterjalide liigitust ja omadusi; ehitusmaterjalide korduvkasutamise võimalusi ja omab ülevaadet ehitusmaterjalide tootmisest Eesti Vabariigis; töökorralduse põhimõtteid ehitusplatsil; ehituskestust ja -kvaliteeti mõjutavaid tegureid, juhtimise olemust ning nõudeid töötaja juhendamisele ja väljaõppele töökohal; nõudeid töö ohutuks korraldamiseks ehitusplatsil; ohumärguannete tüüpe ja nende kasutamise tingimusi ehitusplatsil; ülevaatlikult ehitustöödel kasutatavate masinate ja väikemehhanismide liigitust, nende valiku, kasutamise ja hoolduse üldiseid põhimõtteid töötingimustest lähtuvalt; erinevaid tõstemehhanisme, kinnitus- ja abivahendeid; kraanade valiku aluseid, nende paigutuse ja rajatavate ehitistega sidumise põhimõtteid ehitusplatsil; torn- ja noolkraanade mõjupiirkondi, ohutsoone, kraanade töö piiranguid ning erinõudeid töötamisel hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses; ehitustõstukeid, nende valiku ja paigutuse põhimõtteid; nõudeid ehitusplatsile ajutiste teede rajamiseks; ehitusplatsi transpordi liigitust ja korraldust; montaažitöödel kasutatavaid mõisteid, tööetappe ja tööalase juhendamise korda; puit-, metall- ja betoonelementide montaaži põhimõtteid; materjalide, konstruktsioonide ja nende elementide objektil vastuvõtu ja ladustamise nõudeid; troppimise põhimõtteid ja tööohutust; signaale troppimisel; monteeritavate tellingute ja töölavade paigaldamise nõudeid; töötervishoiule ja tööohutusele esitatavaid nõudeid.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (90%): õppe sisuga määratud õpitulemuste saavutatust ehitamise alustest;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad ehitamise aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

32

2.2.5. Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid 3õn (3T)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  saab ülevaate ehitusel kasutatavatest ehitusmaterjalide liigitusest;  omandab teadmised ehitusmaterjalide omadustest ja kasutusalast;  omandab teadmised põhilistest ehituskonstruktsioonidest, nende ehitamisel kasutatavatest materjalidest ning konstruktsioonide paigaldamise põhimõtetest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. EHITUSMATERJALID. 3.1.1. MATERJALIDE OMADUSED. Materjalide füüsikalised omadused (mahumass, poorsus, hügroskoopsus, veeimavus, aurutihedus, akustilised omadused). Termilised omadused (külmakindlus, soojajuhtivus, soojamahtuvus, tulepüsivus ja tulekindlus). Mehhaanilised omadused (tugevus ja selle alaliigid, kõvadus, hõõrduvus, kuluvus, plastsus, elastsus, haprus, löögitugevus). 3.1.2. PUIT- JA PUIDUPÕHISED MATERJALID. Puidu liigid, omadused, kvaliteedinõuded; puitmaterjali klassifikatsioon (ümarmaterjal, saematerjal, pooltooted, puitdetailid ja plaatmaterjal) ja kasutusala. Puidukaitsevahendid ja nende kasutusala. 3.1.3. TEHIS- JA LOODUSKIVIMATERJALID. Looduslikud kivimaterjalid: kivimite klassifikatsioon, koostis, liigitus omadused ja kasutusalad. Tehiskivimaterjalid: keraamilised materjalid (savitellised, katusekivid, plaadid, keramsiit, ahjupotid jms), valmistamine, omadused ja kasutusala; põletamata tehiskivimaterjalid (silikaattooted, betoontooted sh raudbetoon) tootmine, omadused, liigitus ja kasutusala. 3.1.4. METALLMATERJALID. Mustad metallid: teras ja malm, profiilid. Mustade metallide kasutusala. Värvilised metallid ja nende sulamid, nende omadused ja kasutusala. Metallide korrosioon ja kaitse. 3.1.5. MINERAALSED SIDEAINED. Lubi, kips, tsement ja savi- nende omadused, kasutusala. 3.1.6. PLASTMATERJALID. Ehitustöödel enamkasutatavad PVC, PE, PP materjalid, nende omadused ja kasutusala. Plastmaterjalide ladustamise tingimused ehitusplatsil. 3.1.7. EHITUSSEGUD. Mördisegu, selle omadused ja kasutusalad. Betoonisegude liigitus, omadused, valmistamine ja kasutusala. Kuivsegud. 3.1.8. SOOJUSTUS- JA HÜDROISOLATSIOONIMATERJALID. Soojusisolatsioonimaterjalid: Plaatmaterjalid; rullmaterjalid. Villad; vahud nende omadused ja kasutusalad. Hüdroisolatsioonimaterjalid: Tõrvad, kleepmastiksid, emulsioonidomadused, kasutusalad; katusekatte materjalid ; asfaltbetoonid nende omadused ja liigitus. 3.1.9. VIIMISTLUSMATERJALID. Tasandussegud, pahtlid, kitid, vesi- ja veevabad värvid, puidukaitsevahendid (õlid, lakid, peitsid, vahad jms), liimid, rullmaterjalid, plaatmaterjalid nende liigitus omadused, ja kasutusalad.

33

3.1.10. KESKKONNATEHNIKA MATERJALID. Torude liigitus: teras-, vask-, malm- ja plasttorud. Torude standardid. Torude markeeringud. Torude kasutusala sõltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest (temperatuur, happelisus). Toruliitmike koostamise põhimõtted. Torustike korrosioonikaitse ja -tõrje vahendeid ning nende kasutusala. Kommunikatsioonitrasside rajamise ja paigaldamise järjekord sõltuvalt ehitustööde etappidest. 3.2. EHITUSKONSTRUKTSIOONID. 3.2.1. EHITUSE ALUSED JA VUNDAMENDID. Looduslikud- ja tehisalused. Vundamendid ja nende liigitus teostuse (laotavad, valatavad, monteeritavad vundamendid jne), materjali ja konstruktsiooni järgi. Lint-, post-, plaat-, vaivundamendid, nende eripära ja kasutusala. Nõuded vundamentide konstruktsioonile ja paigaldamisele. 3.2.2. SEINAKONSTRUKTSIOONID. Seinte liigitus materjali, struktuuri, töötamise iseloomu (kandev-, mittekandev sein) ja asukoha järgi. Tellisseinad, looduskivist seinad, väikeplokkidest seinad, puitkilp- ja puitsõrestikseinad, paneelidest seinad, nõuded nende konstruktsioonile ja püstitamisele. Sõrestikvaheseinad ja täidisvaheseinad. Nõuded vaheseinte konstruktsioonile ja kvaliteedile. Meetmed seinte helikindluse ja soojapidavuse kindlustamiseks. Konstruktsioonide tulekindlus. 3.2.3. PÕRANDAD JA VAHELAED. Monoliitpõrandad ja puitpõrandad, nende konstruktsioonid. Kvaliteedinõuded põrandakonstruktsioonide paigaldamisele. Põrandate soojustamine. Konstruktsioonide tulekindlus. Ülevaade põrandakattematerjalidest, nende paigaldamise nõuded. Raudbetoon ja puittaladega vahelaed. Nõuded konstruktsioonile ja paigaldamisele. Puitlagede vooderdamine. Ripplagede paigaldamise nõuded. Vahelagede soojus- ja heliisolatsioon. Konstruktsioonide tulekindlus. 3.2.4. AVATÄITED. Akende kuju, proportsioonid, standardmõõdud. Liht-, paaris-, ja mantelraamidega aknaplokid. Aknaraamide sobituvus. Aknaplokkide puitseina ja kiviseina paigaldamise nõuded. Aknapiitade- ja raamide tihendamine. Katuseaknad, nende paigaldamise nõuded. Ukse kuju, mõõtmed ja avamise viis. Tähtsamad sise- ja välisukse tüübid. Ukseplokid: uksepiidad, piirlauad, lävipakk ja ukseleht. Sileuks, tahveluks, manteltahvlitega uks, pendeluks ja lükanduks, nende erinevused ja paigaldamise nõuded. Väravate tüübid ja nende paigaldamise nõuded. Puitmaterjalist piirdeaedade püstitamise nõuded. 3.2.5. TREPID. Trepi väliskuju ja ehitusviis. Trepi mõõtmed ja astmete moodustamine. Puittrepid, metallkonstruktsioonidel trepid ja raudbetoonist trepid. Avariitrepid ja tuletõrjeredelid. Treppide ehitamise ja paigaldamise nõuded. 3.2.6. KATUSED. Katuse liigitus kuju ja kattematerjali järgi. Katuse kande- ja kattekonstruktsioonid. Minimaalsed lubatavad kalded. Ülevaade katusekattematerjalidest (puit-, kivi-, plekk- rullmaterjalid jms) ja nende paigaldamise tehnoloogiast. Katuslaed ja mansardkatused, nende eripära ja kasutusala. 3.3. MATERJALIDE MAHU JA KULUARVUTUSED. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu arvutused joonise järgi. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  ehitusmaterjalide liigitust;  ehitusmaterjalide füüsikalisi, keemilisi ja mehaanilisi omadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid;  erinevate materjalide kasutusala ja valiku põhimõtteid töötingimustest lähtuvalt; 34

                          oskab:         

nõudeid ehitusmaterjalide hoiustamisele ja ladustamisele; keskkonnatehnika valdkonnas kasutatavaid teras-, vask-, malmtorude ja plasttorude liigitust, standardeid, markeeringuid, kasutusala sõltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest (temperatuur, happelisus); toruliitmike koostamise põhimõtteid; torustike korrosioonikaitse ja -tõrje vahendeid ning nende kasutusala; ehitiste konstruktsioone; aluste ja vundamentide liigitust, vundamentide tüüpe, nende rajamise põhimõtteid ja kasutatavaid materjale; ehituse aluse ja vundamendi, samuti hoone konstruktsiooni ja vundamendi tüübi vahelisi sõltuvusi; nõudeid raudbetoonist, puidust ning terastaladega vahelagede püstitamisele; nõudeid vahelagede soojustamisele ja heliisolatsioonile; konstruktsioonide tulekindluse tagamise võimalusi; vahelagede traditsioonilisi ja tänapäevaseid konstruktsioone; ripplagede konstruktsioone ja ehitamise põhimõtteid; põrandate konstruktsioone, nende ehitamise nõudeid; nõudeid põrandate aluskihtidele, soojustamisele ja heliisolatsioonile; tänapäevaseid ja traditsioonilisi põrandakattematerjale ja nende paigaldamise nõudeid; seinte, sh vaheseinte liigitust materjalide, konstruktsiooni, asukoha ja töötamise iseloomu järgi, erinevast materjalist seinte konstruktsioone ja nende püstitamise tehnoloogiat, nõudeid seinte soojustusele, tulekindlusele ja heliisolatsioonile; aknaplokkide tüüpe, nende paigaldamise ning kinnitamise põhimõtteid puit- ja kivimaterjalist avadesse; aknapiitade ja raamide tihendamisel kasutatavaid materjale; katuseakende paigaldamise nõudeid; tähtsamaid sise- ja välisuste tüüpe, uksehingi ja -suluseid, nende paigaldamise nõudeid ja vahetamise tingimusi; ülevaatlikult katuse kande- ja kattekonstruktsioone, katuste minimaalselt lubatavaid kaldeid; tänapäevaseid ja traditsioonilisi katusekattematerjale ja nende paigaldamise nõudeid; nõudeid katuste soojustus-, tuulutus- ning hüdroisolatsioonikihtide paigutusele, katuslagede ehituse eripära; erinõudeid töötamisel ehitusmälestistel; keskkonnatehnika paigaldamise ja kommunikatsioonitrasside rajamise järjekorda; töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid mullatööde teostamisel. seostada materjali omadusi kasutusalaga; valida materjale vastavalt nende kasutamise tingimustele; arvestada materjalikulu vastavalt; leida informatsiooni materjalide kasutusjuhenditest; kirjeldada enamkasutatavaid vundamendi, seinte, vahelagede, põrandate ja katuste konstruktsioone; ehitiste konstruktsioonide paigaldamise tehnoloogilist järjekorda; selgitada kommunikatsioonitrasside rajamise järjekorda sõltuvalt ehitustööde etappidest; selgitada töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid erinevatel ehitustööde etappidel; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 35

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (80%): õpitulemustes määratud teadmised ehitusmaterjalide ja konstruktsioonid kohta;  praktilised tegevused (10%): materjalide mahu ja kuluarvutused;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad ehitusmaterjale ja -konstruktsioone. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

36

2.2.6. Ehitusmõõdistamine 1õn (0,5T/0,5PT)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  saab ülevaate ehitusmõõdistamise olemusest, selle üldnõuetest ja reeglitest;  õpib tundma topograafiliste plaanide leppemärke, mõõdistamisel kasutatavaid mõõteriistu, märkimisseadmeid;  omandab teadmised ehitise elementide mõõdistamisest ja mahamärkimisest looduses. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodul „Joonestamine”. 3. Õppesisu 3.1. ÜLEVAADE GEODEESIA ALUSTEST JA MÕÕDISTAMISE TEHNOLOOGIAST. Geodeesia mõiste ja tähtsus. Kartograafilised projektsioonid. Topograafiline plaan ja kaart. Plaanide leppemärgid. Mõõtkava ja mõõtmed. Mõõdusuhe ja joonmõõt. Reeperid, kõrgusmärgid. Kaardikirjad. Pikiprofiili koostamine. Mõõtmise ja märkimise reeglid ja põhimõtted. Mõõdistamisel enamkasutatavad mõõteriistad, märkimisseadmed ja –vahendid (sh lasermõõteriistad). Ohutusnõuded mõõtevahenditega töötamisel. Horisontaal ja vertikaalmõõdistamine (sh kõrguste ülekandmine). 3.2. PRAKTILINE TÖÖ. Nivelleerimine optiliste seadmete kasutamisega; ehituselementide mahamärkimine ja ülemõõtmine. Ehituselementide kontrollmõõdistamine (täisnurgad, aknaja ukseava suurus jms). Töötamine lihtsamate ehitusel kasutatavate mõõteriistadega. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  ülevaatlikult geodeesia olemust;  mõõdistamise ja märkimise põhimõisteid ja üldiseid reegleid;  erinevaid mõõteriistu ja märkimisseadmeid;  tööohutusnõudeid mõõteriistadega töötamisel;  omab ülevaadet ehitusmõõdistamise tehnoloogiast ja ehitise elementide mahamärkimise võtetest. oskab:  leida plaanidelt hoone asukoha ja välisvõrkude plaanidelt võrkude ehituse ja asukoha;  meeskonna liikmena korraldada nõuetekohaselt oma töökohta;  valida, kasutada ja hooldada töövahendeid;  orienteerida joont maastikul;  kanda üle kõrgusmärke;  kasutada lihtsamaid mõõteriistu ja märkimisseadmed;  teostada mõõtmisi mõõtlindi ja nivelliiriga;  teostada piketaaži;  märkida etteantud kaldega nõlva looduses;  loodida mullet ja mõõta selle laiust;  teostada ehitise elementide kontrollmõõdistamist;

37

  

mõõdistada ehitusmälestiste detaile ja koostada skemaatilisi mõõtmisjooniseid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt; kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (45%): õpitulemustes määratud teadmised ehitusmõõdistamise kohta;  praktilised tegevused (45%): ehitise elementide mõõdistamine ja mahamärkimine looduses;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad ehitusmaterjale ja -konstruktsioone. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

38

2.2.7. Renoveerimise alused 1õn (1T)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  omandab teadmised keskkonnasäästliku renoveerimise põhimõtetest, hoonete ja ehitiste sagedamini esinevatest kahjustustest, nende kõrvaldamise võimalustest;  omandab ettekujutuse ehitusstiilide ja –mälestiste olulisematest tunnusjoontest ja saab ülevaate muinsuskaitsealast tegevust reguleerivast seadusandlusest Eesti Vabariigis ning hoone tehnilise seisundi hindamise meetoditest;  saab ülevaate probleemidest ja ohtudest ning nende elimineerimise võimalustest lammutustöödel. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid „Ehitamise alused”, „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”. 3. Õppesisu 3.1. HOONETE EHITUSLOOLINE ÜLEVAADE. Ehitusstiilide iseloomulikud jooned. Puitelamu ajalooline kujunemine. Kivihoonete areng. Ehitusmälestiste tunnused. Ülevaade ehitustegevust reguleerivatest muinsuskaitsealastest õigusaktidest. 3.2. HOONETE SEISUKORRA UURIMINE JA HINDAMINE. Hoonete füüsiline ja moraalne vananemine. Ehitiste levinumad kahjustused. Hoone tehnilise seisukorra hindamise meetodid ja võtted: visuaalne hindamine, laboratoorne uurimine. Tarindite (alused ja vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime hindamismeetodid. 3.3. KESKKONNASÄÄSTLIKU REKONSTRUEERIMISE PÕHIMÕTTED. Renoveerimise eesmärgid ja ökoloogilised aspektid. Renoveerimisel kasutatavad terminid ja mõisted. Remonditööde põhimõtted. Uute ja vanade materjalide ühtesobivus. Võimalused materjalide korduvkasutamiseks, kulud ja kokkuhoid, korduvkasutamise tehnoloogia. Keskkonnakaitse ja säästva arengu põhimõtted. 3.4. HOONETE LAMMUTAMINE. Ehituslikud piirangud hoonestusalal Probleemid ja ohud lammutustöödel. Töökorraldus lammutustöödel. Töö- ja tuleohutusnõuded. Töövahendid. Lammutusmeetodid. Tarindite demontaaž. Demontaaži järjekord ja võtted. Puidu kaitse. Asbesti lammutamine, hallituskahjustusega ehitiseosa lammutamine. Materjalide sorteerimine. Lammutusmaterjalide korduvkasutus. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  ülevaatlikult ehitusmälestiste ja -stiilide iseloomulikke tunnusjooni;  ehitiste restaureerimise ja remonditööde põhimõtteid;  ehitusmälestiste tunnuseid ja muinsuskaitse korraldusega seonduvat Eesti Vabariigis;  ehitiste ja materjalide levinumaid kahjustusi, nende tekkepõhjuseid ja vältimise võimalusi;  konstruktsioonide (alused, vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime hindamismeetodeid;  probleeme ja ohtusid renoveerimis- ja lammutustöödel;  töökorraldust, töö- ja tuleohutusnõudeid lammutustöödel;  konstruktsioonide demontaaži järjekorda ja võtteid;  materjalide korduvkasutamise võimalusi ja tehnoloogiat. 39

oskab:  leida infot ja kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust, selgitada välja konstruktsioonide kahjustuste põhjusi, visuaalselt hinnata ehitise või konkreetse konstruktsiooni tehnilist seisukorda;  kirjeldada probleeme ja ohte lammutustöödel. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (90%): õppe sisuga määratud õpitulemuste saavutatust renoveerimise alustest;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad renoveerimise aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

40

2.2.8. Müüritööd I 6õn (1T/3PT/2P)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  õpib tundma müürsepatöödel kasutatavaid materjale ja nende omadusi, hüdroisolatsiooni paigaldamise nõudeid, erinevaid müüriseotisi;  õpib käsitsema müürsepatöö tööriistu ja vahendeid;  omandab teadmised erinevate müürikonstruktsioonide ladumise tehnoloogiast, mörtide koostisest ja valmistamise viisidest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodulid „Ehitamise alused” ja „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”. 3. Õppesisu 3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Müüritööde materjalid (looduskivid, tehiskivid: keraamiline tellis, silikaattellis, betoonblokid, keramsiitplokid jms.) nende omadused. Müürimörtide sideained ja nende omadused. Mörtide valmistamine. Nõuded müürsepa töökohale. Müürsepa tööriistad ja töövahendid, nende kasutamine ja hooldamine. 3.2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikud. Protsentülesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise väljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja ümbermõõt. Pikkuse- ja pindalaühikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja ümbermõõt. Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade üldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. MÜÜRISEOTISED. Müüritis ja selle elemendid. Nõuded müüritisele (sängituspind, püstivuukide kokkulangevus ja kalded, horisontaal ja vertikaalkihtide paigaldamise reeglid). Mitmekihilised seotised: plokk-, rist- ja lõõridega seina seotis, soojustusega seina seotis. Täismüüritis ja kaevikmüüritis. 3.4. LADUMISE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Tööriistade ja -vahendite valik. Müürimaterjalide kulu arvutused. Materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Ladumise moodused: kelluladumine, nihkeladumine, poolnihkladumine. Abivahendite (kihilatt ja suundnöör) kasutamine. Nurga ja vahemajakate ladumine. Täismüüritise ladumine. Kergmüüritise ladumine ja seinte vooderdamine. Väikeplokkmüüritis. Müüritise ladumine talvistes tingimustes. Massiivmüüritise ladumine. Vajumis- ja temperatuurivuuk. Postide ja vaheseinte ladumine, aknavahepostide ladumine. Vaheseinte ladumine ja hüdroisolatsiooni paigaldamine. Nõuded trappidele. Astmelise- ja risttrappi ladumine. Müüritise hooldamine. Tööohutus- ja töötervishoiu nõuded müüritöödel. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb:  müüritöödel kasutatavaid materjale ja nende omadusi;  müüritöödele esitatavaid kvaliteedinõudeid;  erinevate müüritiste ladumise tehnoloogiaid, töövahendeid ja töövõtteid;  võimalusi müüritise ladumiseks erinevates tingimustes; 41

   

erinevaid müüriseotisi ja nende ladumise tehnilisi tingimusi; hüdroisolatsiooni paigaldamise nõudeid; puidust ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid müüritöödel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel.

oskab:  korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;  valida materjale ja arvutada materjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju;  valmistada raketisi, töölavasid ja paigaldada tellinguid;  valida käsitleda müürsepa tööriistu ja seadmeid lähtuvalt tööülesandest;  laduda kvaliteedinõuetele vastavaid tasapinnalisi viimistlemata vuukidega seinu;  valmistada erineva koostisega müürmörte;  käsitleda ladumisel vajaminevaid seadmeid ja abivahendeid;  paigaldada nõuetekohaselt hüdroisolatsiooni;  teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust, käsitleda kontrollmõõteriistu;  töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (15%): õpitulemustes määratud teadmised müüritööd I kohta;  praktilised tegevused (75%): õpitulemustes määratud oskused müüritööd I kohta;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad müüritöid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

42

2.2.9. Müüritööd II 8õn (1T/3PT/4P)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  omandab oskused müüritist sarrustada, laduda müüriseotisi puhasvuugiga ja teha järelvuukimist;  õpib sildama avasid kiht-, kaar- ja betoonsillustega;  omandab oskused laduda klaasplokkidest vaheseinu ja avatäiteid, ühe- ja mitme lõõriga korstnaid looduskivimüüritist. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodul „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, „Müüritööd I”. 3. Õppesisu 3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Müüritööde materjalid (looduskivid, tehiskivid: keraamiline tellis, silikaattellis, betoonblokid, keramsiitplokid jms) nende omadused. Müürimörtide sideained ja nende omadused. Müürimörtide valmistamine. Nõuded müürsepa töökohale. Müürsepa tööriistad ja töövahendid, nende kasutamine ja hooldamine. 3.2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikud. Protsentülesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise väljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja ümbermõõt. Pikkuse- ja pindalaühikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja ümbermõõt. Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade üldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. TÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Tööriistade ja -vahendite valik. Müürimaterjalide kulu arvutused. Materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Avade sildamine rida-, kiil-, kaar- ja betoonsillustega. Klaasplokkidest seina ladumine. Tellistest seinavoodri ladumine ja ankurdamine. Looduskivist müüritise ladumine. Sarrustatud müüritise ladumine. Nõuded puhasvuukmüüritisele. Müüritise vuukimine ja ankurdamine. Tellistest ja väikeplokkidest kergseinte ladumine. Kergseintele soojustuse ja tuuletõkke paigaldamine. Pika seina ladumine lülis. Konstruktsioonide ladumine: karniisid, vööd, piastrid, eendid ja nišid. Ülevaade võlvide ladumise tehnoloogiast. Kiviseinte remont ja renoveerimine. Ühe- ja mitme lõõriga kostende ehitamine. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded müüritöödel. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  nõudeid seinte ja erinevate hooneosade ladumiseks looduskivist;  avade sildamise tehnoloogiat;  müüritise sarrustamise ja vuukimise võtteid;  klaasplokkide ladumise tehnoloogiat;  tellistest kergseinte ladumise tehnoloogiat;  puidust ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid;  töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid müüritöödel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel. 43

oskab:  korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;  valida materjale ja arvutada materjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju;  valmistada raketisi, töölavasid ja paigaldada tellinguid laduda loodus- ja tehiskivist seinu ja erineva keerukusega elemente (karniisid, vööd, piilarid, eendid, nišid);  laduda tellistest kiil- ja kaarsilluseid;  laduda seinte voodrit ja seda ankurdada;  parandada kivikonstruktsioone;  müüritist remontida ja parandada;  paigaldada soojustust ja tuuletõket;  laduda ühe ja mitme lõõriga korstnaid;  teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust;  töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (15%): õpitulemustes määratud teadmised müüritööd II kohta;  praktilised tegevused (75%): õpitulemustes määratud oskused müüritööd II kohta;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad müüritöid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

44

2.2.10. Hüdroisolatsioonitööd 1õn (1T)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  õpib tundma hüdroisolatsioonimaterjale ning hüdroisolatsiooni otstarvet ja selle paigaldamist nõudvaid kohti;  omandab teadmised erinevatest hüdroisolatsioonitööde teostamise tehnoloogiatest ja hüdroisolatsioonitöödele esitatavatest kvaliteeditingimustest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid „Ehitamise alused” ja „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”. 3. Õppesisu 3.1. NIISKUS EHITUSKONSTRUKTSIOONIDES. Absoluutne ja suhteline niiskus. Niiskuse kondenseerumine piiretes. Niiskuse mõju ehitus- ja soojustusmaterjalidele. Kastepunkt. Hüdroisolatsiooni otstarve. Hüdroisolatsiooni materjalid ja nende paigaldamise võtted. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded hüdroisolatsioonitöödel. 3.2. MAA-ALUSTE EHITISTE HÜDROISOLATSIOON. Ehitisele mõjuv veekoormus (pinnaseniiskus, nõrgvesi, surveline pinnasevesi). Erinevad hüdroisolatsioonisüsteemid (välimine hüdroisolatsioon, sisemine hüdroisolatsioon). Keldriga hoone hüdroisolatsioon. Vundamendi ja pinnasele toetuva põranda hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni teostamine terrassidel ja keldrikorruse lagedel. Kvaliteedinõuded ja kontroll. Hüdroisolatsioonimaterjalide kaitse vigastuste eest. Nõuded drenaažitööde teostamisele. Ülevaade hüdroisolatsiooni remondi võimalustest. 3.3. HÜDROISOLATSIOON NIISKETES RUUMIDES. Üldised nõuded. Aluspindade ettevalmistus. Hüdroisolatsioonimaterjalid plaatkatte alla (võõbatavad materjalid, rullmaterjalid). Plastisolatsioon. Läbiviikude tihendamine. Kvaliteedinõuded ja kontroll. Nõuded basseinide, veemahutite hüdroisolatsioonile. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb:  niiskuse mõju ehitus- ja soojustusmaterjalidele;  hüdroisolatsiooni otstarvet;  hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamise võtteid;  hüdroisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiaid (rull-, võõp- ja kleepisolatsioon, torkreetkrohv);  läbiviikude tihendamist;  keldriga hoone, vundamendi ja pinnasele toetuva põranda hüdroisolatsiooni paigaldamise nõudeid;  hüdroisolatsiooni teostamise võtteid terrassidel ja keldrikorruse lagedel, samuti hüdroisolatsioonimaterjalide kaitse võimalusi vigastuste eest;  nõudeid drenaažitööde teostamisele ja hüdroisolatsiooni remondi võimalusi, töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid hüdroisolatsioonitööde teostamisel. oskab:  määrata hüdroisolatsiooni paigaldamist nõudvad kohad ehitiste konstruktsioonidel;  kirjeldada hüdroisolatsiooni paigaldamistööde tehnoloogilist järjekorda hoone erinevates osades. 45

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (90%): õpitulemustes määratud teadmised hüdroisolatsioonitööde kohta;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad hüdroisolatsioonitöid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

46

2.2.11. Betoonitööd 6õn (1T/2PT/3P)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  omandab teadmised betoonitöödel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest ning kogemuse lihtsamate betoonitööde teostamiseks;  õpib tundma ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja betoonitööde tehnoloogiat. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”. 3. Õppesisu 3.1. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikud. Protsentülesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise väljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja ümbermõõt. Pikkuse- ja pindalaühikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja ümbermõõt. Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade üldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.2. RAKETISTE VALMISTAMINE. Raketiste liigitus ja kasutusalad. Üldnõuded raketiste ehitamisel. Raketiste valmistamisel kasutatavad materjalid. Taldmikuraketise, seina ja postiraketiste, plaadiraketiste valmistamise tehnoloogiline järjekord. Raketiste ettevalmistamine ja kokkupanek. Inventaarsete raketiste ettevalmistamine ja õlitamine. Raketise paigaldamine, kinnitamine, rihtimine ja toestamine; lahtirakestamine, teisaldamine ja puhastamine. Töövuukide tegemine. Läbiviikude, avamoodustajate ja tarilappide paigaldamine. Töökoha nõuetekohane korraldamine. Betoonist välistrepi raketis. Sisemise betoontrepi raketise ehitamisviisid. Akna ja uksesilluste raketised. Tööohutusnõuded. 3.3. ARMEERIMINE. Armatuuri otstarve ja tähtsus betoonkonstruktsioonis. Armatuurid ja nende liigid Ehitiste armatuurjoonised.. Armatuuride transport ja ladustamine ehitusobjektil. Armatuuri teisaldamine paigaldusplatsile. Armatuuri nõuetekohane lõikamine, painutamine, sidumine ja raketise külge kinnitamine. Töökoha nõuetekohane korraldamine. Ohutusnõuded armeerimisel. 3.4. BETONEERIMINE. Betoonitöödel kasutatavad materjalid, nende omadused. Betoonitööde tehnoloogiad. Ergonoomilised töövõtted. Betoonisegu transport ja pumpamine. Alusbetoonid ja tasandusvalud. Aluspindade ettevalmistus, soojusisolatsiooni paigaldamine. Konstruktsioonielementide betoneerimine (juhtmajakate tegemine, betoonisegu vastuvõtmine, paigaldamine, tasandamine). Töö- ja deformatsioonivuukide valmistamine. Betoonitööde tehnoloogia talvistes tingimustes. 3.5. BETOONIPINDADE JÄRELHOOLDUS. Nõuded betoonpindade kvaliteedile. Betooni järelhooldus: katmine, soojendamine, kastmine, lihvimine, parandamine ja kaitsmine. 3.6. BETOONELEMENTIDE MONTAAŽITÖÖD. Betoon-, metall- ja puitelemendid. Elementide vastuvõtmine ja ladustamine. Mördid, montaaživahud, tihendid. Tõstemehhanismid: kraanad, tõstukid, talid, vintsid. Abivahendid: trossid, tropid, haaratsid, haardeseadmed, traaversid. Nõuded tõstemehhanismidele ja abivahendite kasutamisele. Kinnitusvahendid: toed, klambrid, tugikäpp, konduktor tööriistad töövahendid ja mehhanismid, nende kasutamise nõuded.

47

Mõisted ja terminid. Montaažtööde etapid. Tööalane juhendamine montaažitöödel. Oma töökoha organiseerimine. Troppimise põhimõtted, nõuded troppimisele. Troppimise signaliseerimisviisid. Tööohutus montaažtöödel. Betoonelementide montaaž ja paigaldamise nõuded. Monolitiseerimine Puitkonstruktsioonide montaaž ja paigaldamise nõuded. Metallkonstruktsioonide montaaž. Elementide kinnitamine. Monteeritavad metallkonstruktsiooniga tellingud. Tellingute paigaldus ja montaaž. Teenistuslikud tõstukid. Ohutusnõuded tellingute ja töölavade püstitamisel. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb:  raketiste liigitust ja kasutusalasid;  raketise valmistamisel kasutatavaid materjale;  üldnõudeid raketiste ehitamisel;  raketiste valmistamise ja paigaldamise tehnoloogilist järjekorda;  seina- ja postitaldmiku raketise, ääretugevdusega plaadi raketise, kandepostidega laeraketise ning talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõudeid;  välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamise nõudeid;  armatuuri liike ja tähtsust betoonkonstruktsioonides;  armatuuri töötlemise võimalusi (lõikamine, painutamine, sidumine ja kinnitamine raketise külge;  armatuuri paigaldamise nõudeid;  betoonide põhiomadusi ja neid mõjutavaid faktoreid;  betoonide liigitust ja nende valmistamisel kasutatavaid materjale;  betoonisegu töödeldavust mõjutavaid tegureid ja segude paigaldamise tehnoloogilist järjekorda;  nõudeid betooni järelhooldusele;  ülevaatlikult monteeritavate toodete valmistamise tehnoloogiat, betoonelementide montaaži põhimõtteid, montaažitööde etappe ning elementide vastuvõtu ja ladustamise nõudeid;  töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. oskab:  meeskonna liikmena töötades korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;  valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu;  ehitada lintvundamendi, silluse ja posti raketist üksiklaudadest;  valmistada armatuurkarkassi;  paigaldada armatuurvõrke etteantud jooniste järgi;  betoneerida väikevorme lähtuvalt kooli õppebaasi võimalustest;  teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust;  töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (30%): õpitulemustes määratud teadmised betoonitööde kohta;  praktilised tegevused (60%): õpitulemustes määratud oskused betoonitööde kohta;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad betoonitöid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

48

2.2.12. Pottsepatööd 6õn (1T/3PT/2P)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  õpib tundma pottsepatöödel kasutatavaid materjale, tööriistu ja töövõtteid;  tutvub ahjude, pliitide, kaminate ladumise nõuetega;  omandab pottsepatööde ja ahju materjalivajaduse arvutamise oskuse oskused. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, „Müüritööd I” ja „Müüritööd II”. 3. Õppesisu 3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Kivimaterjalid pottsepatöödel. Ahjusegud ja mördid. Ahju-, pliidi- ja kaminatarbed. Tööriistad ja – vahendid, nende kasutamise tingimused ja hooldamine. 3.2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikud. Protsentülesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise väljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja ümbermõõt. Pikkuse- ja pindalaühikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja ümbermõõt. Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade üldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. POTTSEPATÖÖDE TEHNOLOOGIA. Soojuse levimineja soojuspaisumine. Põlemine ja kütused, tuleohutusnõuded. Pottsepatööde põhireeglid ja küttekolletele esitatavad kvaliteedinõuded. Küttekollete ehitusnõuded: ahju- ja korstna alused, püst- ja rõhtkatikud, ahjuvahed. 3.4. KORSTNAD. Hoone sise- ja välisseintes asuvad korstnalõõrid. Korstnalõõri ristlõige. Korstna püst- ja kaldlõõrid. Kaldlõõri kaldenurk. Korstnalõõride ühendamine. Ahjule toetuvad korstnad. Eraldiseisvad korstnad. Korstnapits ja selle ehitamise nõuded. Ühenduslõõrid ja viimalõõrid. Korstende vead ja nende vältimise võimalused. Tuleohutusnõuded. Korstnapühkimistööd. 3.5. AHJUD. Ahjude liigitus soojamahtuvuse, ahjuseinte soojenemise ja materjali järgi. Umbse põhjaga ja restkolle, nende konstruktsioon ja ehitamise nõuded. Tuharikaste kütuste kolded, põlemisõhu suunamine koldesse. Ahju lõõride süsteemid. Üldnõuded lõõristike ehitamiseks. Püst- ja rõhtlõõrid. Tõmbetakistused lõõris. Toaahjude konstruktsioon, mõõtmete arvutamine. Püstlõõridega ja laskuvate lõõridega tellisahju ladumine. Ülevaade pottahjude ladumise tehnoloogiast. Puhasvuukviimistlus. Ahju kuivatamine. Tulekivist ahju kokkupanek. Ahju vead ja nende kõrvaldamise võimalused. Monteeritavad ahjud. 3.6. PLIIDID JA SOEMÜÜRID. Pliidi konstruktsioon. Praeahjuga pliit. Praeahjuta pliit. Harilik soemüür. Topside, tahmauste ja siibrite asukohad. Ülevaade eritüüpi pliitidest ja soemüüridest. Pliitahi ja selle ehitamise nõuded. 3.7. KAMINAD. Kamina tüübid kiirguspindade arvu järgi. Kamina väliskuju ja mõõtmed. Toakamina korstnalõõri normaallõige. Kaminamaterjalid. Kaminatarbed ja –detailid. Kamina konstruktsioon: kolle ja korstnalõõr. Kamina tõmbesuu. Suitsutõkkega kaminad. Hariliku telliskamina ja soojalõõriga kamina ladumine. Looduskivist kaminad ja välikaminad, nende ehitamise nõuded. Monteeritavad kaminad. Tuleohutusnõuded. 49

3.8. ERIOTSTARBELISED KÜTTESEADMED. Suitsuahjud. Saunaahjud. Suitsukerised. Puhaskerised. Suitsuahjude ja keriste ehitamise ja paigaldamise nõuded. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  küttekoldeid (ahjud, pliidid ja soemüürid, kaminad, eriotstarbelised kütteseadmed), nende ehitamise tingimusi ja kvaliteedinõudeid;  pottsepatöödel kasutatavaid materjale ja töövahendeid;  pottsepatööde põhireegleid ja järgib neid tööde teostamisel;  ahjude liigitust, ahjulõõride süsteeme ja üldnõudeid nende ehitamisel;  pliidi ja soemüüri konstruktsiooni ja üldnõudeid nende ehitamisel;  nõudeid puhastusluukide paigaldamisele ja kaitsele;  pottahjude ja -pliidi ladumise tehnoloogiat;  nõudeid õhkküttega kaminate ehitamisele;  töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid küttekollete ladumisel;  küttekolletele esitatavaid tuleohutusnõudeid. oskab:  korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida töövahendeid ja sobivat materjali;  arvestada tööks vajaminevat materjalikulu;  arvutada kaminaava suurust sõltuvalt korstnalõõri ristlõikest ja ruumi kubatuurist;  laduda tellistest pliiti koos soemüüriga, püst- või rõhtlõõridega ahju ja dekoratiivkaminat;  teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust;  töötada ennast ja keskkonda säästvalt, arvestab küttekolletele esitatavaid tuleohutusnõudeid. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (15%): õpitulemustes määratud teadmised pottsepatööde kohta;  praktilised tegevused (75%): teostada kolm praktilist harjutustööd: laduda tellistest pliit koos soemüüriga, laduda püst- või rõhtlõõridega ahi ning laduda dekoratiiv- või küttekamin;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad pottsepatöid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

50

2.2.13. Krohvimistööd 7õn (2T/3PT/2P)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  õpib tundma krohvimisel kasutatavaid materjale, töövahendeid ja seadmeid;  omandab õiged töövõtted ja krohvimistööde tehnoloogia ning teadmised kvaliteedi- ja tööohutusnõuetest krohvimistöödel. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodul „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”. 3. Õppesisu 3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Krohvi otstarve ja liigid. Krohvimördid, nende valmistamine ja omadused. Sünteetilised pinnakattematerjalid. Lihvmaterjalid. Tööriistad, vahendid ja seadmed, nende kasutamistingimused ning hooldamine. Tellingud ja töölavad, nõuded nende paigaldamisel. Tööohutusnõuded krohvimistöödel. 3.2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikud. Protsentülesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise väljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja ümbermõõt. Pikkuse- ja pindalaühikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja ümbermõõt. Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade üldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Pindade puhastamine, loodimine ja majakate paigaldamine. Niiskustõkketööd. Mittekrohvitavate pindade kaitsmine. 3.4. KROHVIMISTÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Töövõtted krohvimistöödel. Mördi pinnalekandmise viisid (käsitsi krohvimine; masinkrohvimine; krohvikihi tasandamine). Nurkade ja avakülgede krohvimine. Kõverpindade krohvimine. Sirgjooneliste tõmmiste tegemine. Ümarpindade krohvimine. Krohvisüsteemid: soojustuskrohvid, armeeritud krohvid (sh dekoratiivkrohvid: pritskrohv, terrasiitkrohv, graniitpesukrohv, kivipurukrohv, värvilised krohvid). Krohvisüsteemide kasutusalad ja paigaldamise nõuded. Kvaliteedinõuded krohvimistöödel ja kontrolltoimingud. 3.5. KROHVITUD PINDADE REMONT. Defektide ja vigade parandamine, krohvitõmmiste tegemine; fassaadide renoveerimine. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  krohvitööde materjale;  krohvitööriistu, seadmeid ja vahendeid ning nende hooldamist;  krohvitööde tehnoloogilist järjekorda;  kvaliteedinõudeid ja kontrolltoiminguid;  nõudeid inventaarsete tellingute paigaldamisele;  nõudeid krohvimörtide valmistamisele;  töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 51

oskab:  korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;  valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju;  valmistada ja kasutada erinevaid krohvimörte vastavalt aluspinnale ja töötingimustele;  valmistada tööks ette aluspinda;  paigaldada krohvimajakaid;  teostada tasapinnalist krohvimist tööde õiges tehnoloogilises järjekorras, kasutada õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid;  viimistleda aknaavasid ja nurki;  teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust;  töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (20%): õpitulemustes määratud teadmised krohvimistööde kohta;  praktilised tegevused (70%): tuleb sooritada järgmised proovitööd: krohvida aknaava sisaldav soojustatud sein, kusjuures tööülesanne sisaldab ühe sisemise ning ühe välimise nurga vormistamist;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad krohvimistöid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

52

2.2.14. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 3õn (1T/1PT/1P)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  õpib tundma kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid kinnitus- ja töövahendeid;  omandab teadmised ja oskused kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamise viimistlemise nõuetest sh remonditööde teostamisest;  saab ülevaate kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavatest kvaliteedinõuetest;  omandab teadmised töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid „Ehitamise alused” ja „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”. 3. Õppesisu 3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Kuivkrohvplaadid, nende liigitus, otstarve ja omadused. Nõuded kuivkrohvplaatide ladustamisele. Karkassid, profiilid, kinnitused; konstruktsioonide isolatsioonmaterjalid. Kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise töö- ja abivahendid, nende kasutamistingimused. Töövahendite hooldamine. 3.2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikud. Protsentülesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise väljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja ümbermõõt. Pikkuse- ja pindalaühikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja ümbermõõt. Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade üldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE PAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Tööriistade ja -vahendite valik. Materjalide kulu arvutused. Kuivkrohvplaatide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Töövõtted kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel. Karkassi ehitamine puit- ja metallkonstruktsioonile. Kuivkrohvplaatide töötlemine (lõikamine, kumerad pinnad ja voltimine). Kuivkrohvplaadist seinte ja vaheseinte paigaldamine. Kuivkrohvplaadist laed ja nende paigaldamine. Kuivkrohvplaadist põrandad, nõuded põrandate paigaldamisele. Ühenduskohtade töötlemine; kvaliteedikontroll. Lagede-, seinte– ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamine. Niisketes ruumides hüdroisolatsiooni teostamine. Läbiviikude vormistamine. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamisel. Paigaldatud konstruktsioonidele esitatavad kvaliteedinõuded. 3.4. KUIVKROHVPLAATIDE REMONTIMINE. Kuivkrohvkonstruktsioonide vigastuste parandamine (löögijäljed, kruvipead, augud jms). Remontplaatide paigaldamine vanadele kipsplaadiga kaetud pindadele. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale ja töövahendeid;  kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogiat;  elektri- ja tuleohutusnõudeid kuivkrohvplaatide paigaldamisel; 53

   oskab:       

soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiat; kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavaid kvaliteedinõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel. korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; kasutada ja hooldada tööriistu ja -vahendeid; arvestada materjalikulu, rakendades pindala- ja protsentarvutuse eeskirju; ehitada ja paigaldada lagede, vaheseinte ja põrandate kuivkrohvkonstruktsioone; töödelda, paigaldada ja remontida kuivkrohvplaate; kontrollida tehtud tööde kvaliteeti; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (30%): õpitulemustes määratud teadmised kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamise kohta;  praktilised tegevused (60%): tuleb sooritada järgmised proovitööd: ehitada kuivkrohvkonstruktsioon, mis sisaldab erikujulisi nurki ning vormistada akna- ja uksepõsed;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamist. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

54

2.3.

Valikõpingute moodulid

2.3.1. Puusepatööd 5õn (1T/3PT/1P)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  omandab algteadmised puidust kui ehitusmaterjalist, selle töötlemise võimalustest ja kasutatavatest tööriistadest;  omandab puidu käsitsitöötlemisel (saagimine, hööveldamine, peiteldamine, puurimine) õiged ja ohutud töövõtted. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid” ja „Töökeskkonna ohutus”. 3. Õppesisu 3.1. PUIT KUI TARBE JA EHITUSMATERJAL. Puutüve ehitus. Puidu struktuur, välimus. Ülevaade puidu makroskoopilisest ehitusest. Puidu liigid ja kasutusala. Puidu tugevus, ülevaade koormuste eri tüüpidest. Puidu omadused (tihedus ja elastsus; soojusjuhtivus, niiskuspaisumine ja –kahanemine, akustilised omadused). Puidu niiskussisaldus ja kuivatamise meetodid. Kasvuvead. Puidu kahjustused (seenkahjustused, putukakahjustused, mehaanilised kahjustused). Puidukaitsevahendid. Ehituses kasutatava saematerjali liigitus ja saematerjali kvaliteedinõuded. Plaatmaterjalid: vineer, puitlaast-ja puitkiudplaat (sh OBS- ja MDF plaadid). Liimpuit. Kombineeritud puitmaterjalid. Puitmaterjalide omadused ja kasutusala. Puitmaterjali transport, virnastamine ja ladustamine. 3.2. TÖÖRIISTAD JA –VAHENDID. Käsisaagide liigitus, hooldus, teritamine ja räsamine. Käsihöövlid (tasapinna- ja kujuhöövlid), höövlite osad ja teritamine. Peitlite liigitus, peitlite teritamine. Kirveste liigitus ja hooldus. Puuride liigitus, puurimisvahendid, puuride teritamine. Lõike- ja teritusnurk. Elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad. Käsitööriistade kasutamisnõuded ja hooldus. Ohutud töövõtted nendega töötamisel. Portatiivsed masinad, nende tööpõhimõtted ja kasutusala. Portatiivsed lihvimismasinad ja elektrilised lihvimisseadmed ( tald-, lint- ja nurgalihvijad); nende juures kasutatavad tarvikud. Puusepatöödel kasutatavad lihvimismaterjalid, nende omadused ja kulu. Ohutusnõuded töötamisel mehaaniliste- ja elektriliste käsitööriistadega. 3.3. PUUSEPATÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord puidu käsitsitöötlemisel. Toorik, töötlemisvaru ja detail. Puidu märkimine ja mõõtmine. Baaspinnad, nende määramise nõuded ja valik. Lõikeviisid. Lõike kvaliteeti mõjutavad tegurid. Ohutud töövõtted puidu lõikamisel ja käsitsi töötlemisel. Töö- ja isikukaitsevahendid puidu käsitsitöötlemisel. Serv-, jätk- ja raamseotised (nurk-ja T seotised), nende erinevused, kasutusalad ja valmistamine. Tapid, nende kasutusala ja valmistamine. Prusside ja postide jätkamine. Prusside täisnurkne ja nurga all ühendamine. Tüübel- ja naagel ühendused. Metallseotised (nurgikud, haagid, hinged, ogaplaadid, vekseltala kandurid, poldid jne), naelühendused ja kruviühendused, nende kasutusalad. Profiildetailide seotiste valmistamine ja nende kasutusala. Tööoperatsioonide sooritamine erinevate elektrikäsitööriistadega ja portatiivsete masinatega (höövelmasinad, paksusmasinad, saagpingid). Erinevate puitühenduste valmistamine. Ergonoomilised töövõtted. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded puidu töötlemisel. 55

3.4. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikud. Protsentülesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise väljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja ümbermõõt. Pikkuse- ja pindalaühikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja ümbermõõt. Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade üldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb  ülevaatlikult puidu ehitust, liike, füüsikalisi, keemilisi ja mehhaanilisi omadusi;  puidu ehituse ja tüvekuju vigu ning nende mõju toote kvaliteedile;  ehituspuidu liigitust ja kvaliteedinõudeid;  ehitusel kasutatavaid puidupõhiseid plaatmaterjale, nende omadusi ja kasutusala;  puidukaitsevahendeid ja nende kasutamise tingimusi;  puidu käsitsitöötlemisel kasutatavaid käsitööriistu ja portatiivseid masinaid;  puidu töötlemise tehnoloogiat nii käsitööriistade kui portatiivsete masinatega;  puitühendusi ja nende kasutusala;  puidu virnastamise ja ladustamise nõudeid ehitusplatsil;  töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid puidu töötlemisel käsitööriistade, pneumaatiliste ja elektriliste käsitööriistadega ja portatiivsete masinatega;  puitdetailide valmistamise põhimõtteid;  puitkonstruktsioonide valmistamise ja töötamise põhimõtteid. oskab:  korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;  määrata puiduliike ja hinnata ehituspuidu kvaliteeti;  valida töövahendeid ja arvestada materjalikulu vastavalt tööülesandele;  lugeda koostejoonist, valida ja hooldada (sh teritada) töövahendeid;  omandab õiged ergonoomilised ja ohutud töövõtted;  valmistada seotisi (raamseotised, karpseotised jne) vastavalt etteantud tööülesandele;  kasutada erinevaid mõõte- ja märkimisvahendeid;  seadistada ja kasutada elektrilisi käsitööriistu;  puitu risti- ja pikikiudu mõõtu saagida vastavalt etteantud nurgale;  hööveldada baaspinda ja erikujulisi pindu;  detaile mõõtu hööveldada;  puurida läbivaid ja mitteläbivaid avasid ja töödelda pesasid;  kasutada peitleid erinevate tööoperatsioonide (tapid, avad, keeled jms lõikamine) sooritamisel;  kasutada liimi puitdetailide valmistamisel;  ühendada puitdetaile metallseotistega ja teostada nael- ja kruviühendusi;  valmistada profiildetailide seotisi;  valida lihvmaterjali ja vastavaid seadmeid ning pindu lihvida nõutava pinnakvaliteedi saavutamiseni, kasutades õigeid ja ergonoomilisi töövõtteid;  töödeldud pindu ette valmistada viimistluseks;  parandada pisidefekte materjali asendamisega (korkimine);  viimistleda valmistatud detaile pigmentvärvi või lakiga;  töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

56

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (15%): õpitulemustes määratud teadmised puusepatööde kohta;  praktilised tegevused (75%): õpitulemustes määratud oskused puusepatööde kohta;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad puusepatöid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

57

2.3.2. Katusetööd 6õn (1T/3PT/2P)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  teadmised erinevatest katusekonstruktsioonidest, kaasaegsetest ja traditsioonilistest katusekattematerjalidest;  omandab oskused katuse kande ja kattekonstruktsioonide ehitamiseks, restaureerimiseks ja remondiks ning katusekatete paigaldamiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, „Töökeskkonna ohutus” ja „Puusepatööd”. 3. Õppesisu 3.1. ÜLDNÕUDED KATUSTELE. Katuse väliskujud. Katuse liigitus konstruktsiooni, kasutustingimuste ja veeäravoolusüsteemi järgi. Katuste minimaalkalded. Katustele mõjuvad koormused. Tuule- ja aurutõkke paigaldamise nõuded. Hüdroisolatsiooni valmistamine kilematerjalist. Ohutusnõuded katusetöödel .Valgusavad, paigaldised, läbiviigud ja liited, nende erinõuded konstruktsioonile. Uugid ja kaldaknad. Kasutusohutus. 3.2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikud. Protsentülesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise väljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja ümbermõõt. Pikkuse- ja pindalaühikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja ümbermõõt. Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade üldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. KATUSE KANDE- JA KATTEKONSTRUKTSIOONID. Mõisted ja terminid. Katusesõrestiku tüübid (standardfermid, käärfermid, ühekaldelise katuse fermid, pööninguga katuse fermid, naelkilp- , raamfermid), nende iseloomustus ja kasutustingimused. Töövahendid, nõuded materjalile.. Talade ja katusefermide ehitamine. Katusefermide ladustamise tingimused Fermide paigaldamise viisid. Sarikate ( liigitus) tüübid – penn- ja lamavsarikad. Tugistike tüübid lamavsarikatele. Pärlinid, räästapärlini ehk müürlati kinnitamine seinale. Sarikate toetumine puitseinale. Sarikate toetumine kivimaterjalist välisseinale. Fermide pikisuunaline jäigastus. Viilutarindi ehitamine. Katusekatte alustarindid. Aluskatte ülesanne, aluskatte materjalid ja kinnitusviisid. Aluskatte paigaldamine. Roovlaudade suuruse ja paigaldustiheduse määramine, kasutatavad materjalid. Roovitise paigaldamine. Katuse kalde, roovituse, aluskatte eripärad sõltuvalt kasutatavast katusekattematerjalist. Katuse neelu tegemine. Nõuded läbiviikude ehitamisele. Liited vertikaalpindadega. Deformatsioonivuukide lahendused. Katuseluukide paigaldus. Räästa- ja ripprennid ja nende ehitamine, räästanurkade tarindid, nende ehitamine. Aluslaudise ja plaatalus, nõuded paigaldamisele. Soojustuse paigaldamine. Tuulutuse tegemine katuslagede ehitamisel. 3.4. KATUSEKATETE PAIGALDAMINE. Katusekate, nõuded kasutatavatele materjalidele. Lamekatuste kattematerjalid (kivi, plekk, tsementpõhjalised plaadid, rullmaterjalid). Puit-, betoon ja soojustusmaterjalidest katusekatte alused lamekatustele. Tingimused ja nõuded bituumen- või plastrullmaterjalidest katusekatte paigaldamiseks.

58

Deformatsioonivuukide moodustamine. Tuulutatavad ja suletud soojustatud katuslaed; tarindsoojustusega katuslaed; pööratud katuslaed. Katuslagede konstruktsiooni iseloomustus, nõuded soojustuskihile, hüdroisolatsioonile, veeäravoolule ja katusekattevahelisele tuulutusruumile. Kaldkatuste kattematerjalid: keraamilised või tsementkatusekivid, profiilplekist, sileplekist, mineraal- ja bituumenplaatidest katusekatted, rullmaterjalist katusekatted. Kattematerjalide iseloomustus. Nõuded paigaldamisele. Ülevaade traditsioonilistest loodusmaterjalidest katusekatetest: mätaskatus, õlgkatus, laastkatus, laudkatus. 3.5. KATUSTE RESTAUREERIMINE JA REMONT. Katuse kande- ja kattekonstruktsioonide seisukorra visuaalne hindamine. Kaldkatuste kattematerjalide enamlevinud kahjustused. Kahjustatud katusekate eemaldamine. Seinte seisukorra hindamine ja remontimine, müürlati osaline vahetamine ja seinale kinnitamine. Sarikate olukorra kontrollimine ja müürlatile kinnitamine. Defektsete sarikate proteesimine või välja vahetamine. Lahtiste väljavajunud müürlattide metalltõmmitsatega tagasi tõmbamine ja kinnitamine seintele. Puidukaitsevahendite kasutamine uue ja vana konstruktsiooni kokkupuutepunktides. Remondi ajal hoone kaitsmine. Katuste kindlustamine seinte remontimiseks. Katuseroovi remont ja asendamine. Ülevaade puit-, mätas- ja rookatuste parandamise võimalustest, kasutatavatest materjalidest ja kinnitusvahenditest. Katuse neelu ja roodsarikate remont ja vahetamine. Kahjustatud metall- ja plekkdetailide (katuseluugid, räästa- ja ripprennid, veesülitid, vihmaveetorud, kinnitusdetailid jms) eemaldamine. Kõlblike detailide (osade) puhastamine (vanast värvist ja roostest). Värviproovide võtmine. Värvi koostise määramise meetodid ja võtted. Restaureeritud detailide paigaldamine. Töötervishoid ja töö- ja tuleohutusnõuded. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  erinevaid katuse kande- ja kattekonstruktsioone, nende ehitamise ja paigaldamise tingimusi;  katuste liigitust konstruktsiooni, kasutustingimuste ja veeäravoolusüsteemi järgi;  katusekattematerjale ja nende paigaldamise põhimõtteid sõltuvalt katuse liigist (sh ajaloolised lahendused);  nõudeid kald- ja lamekatuste soojustuskihile, veeäravoolule ja katusekatte alusele tuulutusruumile;  katuse kalde, roovituse, aluskatte eripärasid sõltuvalt kasutatavast katusekattematerjalist;  valgusavadest, paigaldistest, läbiviikudest ja liidetest tulenevaid erinõudeid konstruktsioonile;  katuste kande- ja kattekonstruktsioonide remondivõimalusi ning -võtteid ja kasutatavaid materjale;  katusekonstruktsioonide enamlevinud kahjustusi;  katuste seisukorra hindamise kriteeriume ja enamlevinud kahjustuste põhjusi;  puidust ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid;  töötervishoiu, töö- ja tuleohutusnõudeid katusetöödel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel. oskab:  korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, paigaldada töölavasid ja tellinguid;  valida sobivaid materjale ja töövahendeid sõltuvalt töö iseloomust;  arvestada materjalikulu, rakendades pindala- ja protsentarvutuse eeskirju;  visuaalselt hinnata katusekatte seisukorda; 59

      

asendada müürlati osi ja kinnitada müürlatti seintele; lahtist müürlatti tagasi tõmmata ja kinnitada; ehitada, restaureerida ja remontida erinevate kald- ja lamekatuse kande- ning kattekonstruktsioone; eemaldada kahjustatud metalldetaile, neid puhastada ja viimistleda; puuduvaid või asendamist vajavaid detaile valmistada analoogsest materjalist; paigaldada erinevaid katusekattematerjale; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (15%): õpitulemustes määratud teadmised katusetööde kohta;  praktilised tegevused (75%): õpitulemustes määratud oskused katusetööde kohta;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad katusetöid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

60

2.3.3. Viimistlustööd 8õn (2T/3PT/3P)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  omandab teadmised tasandustööde tähtsusest pindade ettevalmistamisel viimistlustöödeks;  õpib tundma pindade dekoreerimisel kasutatavatest klassikalistest ja kaasaegsetest viimistlusmaterjalidest ja tööde tehnoloogiast ning omandab oskuse valmistada ajaloolisi värvisegusid;  õppija tutvub viimistletud pindade taastamisel kasutatavate restaureerimisvõtetega. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodul „ Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid” ja „Töökeskkonna ohutus”. 3. Õppesisu 3.1. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Tasandussegude ja pahtlite liigid, nende kasutusala. Armeerimis- ja vuugitäitematerjalid, nende kasutamistingimused. Tasandustöödel ja pahteldamisel kasutatavad tööriistad, seadmed ja mehhanismid, nende kasutamistingimused ja hooldamine. Aluspinna ülevaatus. Aluspindade ettevalmistamine (aluspinna puhastamise meetodid), kasutatavad vahendid, seadmed ja mehhanismid. Tööde tehnoloogiline järjekord. Töövõtted tasandustöödel. Pindade mehaaniline töötlemine, vajalikud töövahendid. Pindade tasandamine kuivades ja niisketes ruumides, materjalide valik. Pahteldamise meetodid (koht, lauspahteldus). Lubikrohviga saavutatavad tasandatud pinnad. Töötervishoid ja tööohutus tasandustöödel. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. 3.2. MAALRITÖÖD. Vesialuselised- ja veevabad värvid. Värvi osised (side- ja täiteained, pigmendid, lahustid , vedeldid, lisa-ja abiained), nende omadused ja kasutamine. Peitsid, puidukaitsevahendid. Erinevate käsitööriistade ja mehhanismide liigitus, kasutamistingimused ja hooldamine. Tööde tehnoloogiline järjekord. Materjalide ja töövahendite valik. Välis- ja sisevärvimine (aluspinna ülevaatus; pindade ettevalmistamine (puhastamine, immutamine, kruntimine); erinevate pindade (puit-, metall-, mineraalpinnad) katmine värvi, laki, lasuurvärviga). Vanade värvikihtide eemaldamine keemilise-, termilise ja mehaanilise meetodiga, pindade pesemine, hooldusvärvimine. Värvitud pindadele esitatavad kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. Värvikihtide defektide tekkepõhjused ja nende kõrvaldamise võimalused. Töötervishoid ja tööohutusnõuded maalritööde teostamisel. Dekoratiivviimistlemine. Värvusõpetuse ja kujundamise alused. Värvuse mõju inimesele ja ruumile. Värvide valik sõltuvalt ruumi otstarbest ja asukohast Keskkonnatingimuste mõju värvitud pindadele. Värvikasutuse ajalooline ülevaade. Ülevaade värvusteooriast, dekoratiivvärvimise ajaloost. traditsioonilised värvid (lubivärv, linaõlivärv, tõrv, kaseiinvärv, jms) nende koostis ja omadused. Ülevaade erinevate värvide valmistamisest ja kasutamise tingimustest. Kaasaegsed efektvärvid. Pinnakaitsemeetodid, kasutatavad materjalid (vahad, lakid ja värnitsad; lasuurid, peitsid). Dekoratiivviimistluseks vajalikud töövahendid ja abimaterjalid, nende kasutamise tingimused. Ettevalmistatud aluspinna seisundi hindamine. Töövahendite hooldamine. Tööde tehnoloogiline järjekord.

61

Viimistluslahenduse koostamine. Värvide toonimine. Erinevate pindade ettevalmistamine (kruntimine, värvimine, lakkimine, vahatamine). Värviefektid (käsna, pintsli, rulli , tekstiili, paberi jms kasutamine). Tekstuuriefektid (kivi, nahk, kraklee, krohv). Klassikalised efektid (aaderdamine, marmoreerimine, kuldamine). Metalliefektide tegemine. Mustrid ja motiivid (ornamendid, templid, šabloonid, dekoratiivsed jooned ja varjud). Pindade katmine tekstiiliga ja tapeediga. Töötervishoid ja tööohutusnõuded. 3.3. VÄRVITUD PINDADE KONSERVEERIMINE JA RESTAUREERIMINE. Restaureeritava/ konserveeritava pinna väärtuskriteeriumid, sellest lähtuv meetodite valik. Kahjustuste tüübid ja värvipinna seisukorra hindamine. Ennetav konserveerimine (vältimaks võimalikke lisakahjustusi). Tehnilise seisukorra visuaalne hindamine. Restaureeritava pinna sondeerimine, avamine, proovide võtmine. Laboratoorsete- ja arhiiviuuringute võimalused. Pindade ettevalmistamine (erinevate värvikihtide avamine, uurimine, kahjustatud kihtide eemaldamine). Puhastamiseks vajalikud töövõtted, materjalid, töövahendid lähtuvalt materjalist. Eriti väärtuslike pindade, sondaažide säilitamise ja eksponeerimise põhimõtted ja tingimused. Pragude-irdumiste täited (suurema või väiksema fraktsioonilised materjalid). Pudedate struktuuride impregneerimine, injitseerimine (mördid, liimid, vesiklaas jms.). Töövõtted, materjalid (liimid, pigmendid, sideained jm abimaterjalid) ja töövahendid tekkinud värvikahjustuste kõrvaldamisel. Tonaalsuse määramine ja vajalike värvitoonide segamine. Töö teostuse aruandlus (analüüs). Protseduuri kirjeldus. Töötervishoid ja tööohutus. 3.4. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikud. Protsentülesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise väljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja ümbermõõt. Pikkuse- ja pindalaühikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja ümbermõõt. Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade üldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  aluspindade ettevalmistamisel kasutatavate tasandussegude ja pahtlite liike ning töövahendeid, nende valiku põhimõtteid sõltuvalt aluspinna tüübist ja ruumi otstarbest;  tööde tehnoloogilist järjekorda pindade tasandamisel ja pahteldamisel;  värvusõpetuse aluseid ning värvuste mõju inimesele ja ruumile;  maalritöödel kasutatavaid materjale, tööriistu ja seadmeid;  tööde tehnoloogilist järjekorda maalritöödel;  traditsiooniliste värvisegude koostist, nende valmistamise viise ja kasutusvõimalusi;  varemvärvitud pindade restaureerimisele esitatavaid nõudeid;  värvitud pindade enamlevinud kahjustuste tekkepõhjusi ja neid ennetavaid abinõusid;  ajastutele vastavaid dekoreerimisvõtteid ja sellest tulenevaid seinajaotuse klassikalisi põhimõtteid;  värvipindade aluste kinnitamise võtteid;  värvikahjustuste likvideerimiseks vajalikke töövõtteid;  nõudeid kultuurimälestisega töötamisel;  töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. oskab:  hinnata restaureeritavate pindade kahjustusi ja nende tüüpe;

62

               

sõltuvalt väärtuskriteeriumist ja värvipinna seisukorrast valida õiget restaureerimismeetodit; konserveerida ja restaureerida varemvärvitud pindasid; tööde teostamisel lähtuda muinsuskaitselistest eritingimustest; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida ja hooldada töövahendeid; valida ja kasutada pahtleid, tasandussegusid ja värvitüüpe sõltuvalt ruumi otstarbest ja aluspinna tüübist; arvestada viimistlusmaterjalide kulu ja vajadust; teostada tasandustöid ja maalritöid, järgides tööde tehnoloogilist järjekorda ning kasutades õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid; koostada viimistluslahendust ja toonida värve; teostada erinevate pindade eeltöötlust dekoratiivviimistluseks; kasutada ja valmistada ajaloolisi värvisegusid (lubivärv, linaõlivärv, kaseiinvärv jms); kasutada pinnaviimistlusaineid (vahad, lakid ja värnitsad; lasuurid, peitsid); hinnata pinna või eseme seisundit; uurida värvikihte, teostada värvisondaaže, neid eksponeerida ja eemaldada kahjustatud kihte; teostada tekstuuri-, metalli- ja klassikalisi efekte (aaderdamine, marmoreerimine); katta viimistletud pindu mustrite ja motiividega (ornamendid, templid, šabloonid, dekoratiivsed jooned ja varjud); töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (20%): õpitulemustes määratud teadmised viimistlustööd kohta;  praktilised tegevused (70%): õpitulemustes määratud oskused viimistlustööde kohta;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad viimistlustöid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

63

2.3.4. Rullmaterjalide paigaldamine 3õn (1T/1PT/1P)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:  omandab teadmised viimistlustöödel kasutatavatest rullmaterjalidest ja liimidest, samuti rullmaterjalide seintele ja põrandatele paigaldamise tehnoloogiast;  õpib tundma kasutatavaid töövahendeid, tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid rullmaterjalide paigaldamisel. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodul „Viimistlustööd”. 3. Õppesisu 3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Rullmaterjalide (seina- ja põrandakattematerjalide) liigitus, markeering, omadused ja kasutusalad. Rullmaterjalide tingmärgid. Rullmaterjalide paigaldamiseks kasutatavad liimid (valmisliimid, valmistatavad liimid) ja mastiksid, nende säilitamine ja kasutamise tingimused. Rullmaterjalide paigaldamiseks kasutatavad tööriistad ja seadmed. Töövahendite hooldamine. 3.2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikud. Protsentülesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise väljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja ümbermõõt. Pikkuse- ja pindalaühikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja ümbermõõt. Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade üldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Aluspindadele esitatavad nõuded sõltuvalt rullmaterjali liigist. Pindade niiskussisalduse mõõtmine. Aluspinna Tasandus segud ja pahtlid, nende kasutamistingimused. Aluspindade tasandamine. 3.4. RULLMATERJALIDE PAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Töötervishoiu ja –ohutusnõuded seinakatte- ja põrandakattematerjalide paigaldamisel. Seinakattematerjalide (tapeedid jm seinakattematerjalid) paigaldamise tehnoloogia: paani pikkuse määramine; liimide ja kliistrite valmistamine; rullmaterjalide lõikamine ja kliisterdamine; esimese paani paigaldamine, sise- ja välisnurga kleepimine; ülevaatus ja vigade kõrvaldamine; kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. Põrandakattematerjalide (rull-, vaip-, jms.) paigaldamise tehnoloogia tasapinnaline mõõtmine ja märkimine; põrandakattematerjali paanideks lõikamine; põrandale kinnitamise meetodid; ühenduskohtade vuukimine; kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  seina- ja põrandakattematerjalide liigitust;  aluspinnale esitatavaid nõudeid, sõltuvalt rullmaterjali liigist;  tööde tehnoloogilist järjekorda seinakattematerjalide paigaldamisel;  tehnoloogilist järjekorda põrandakattematerjalide paigaldamisel;  rullmaterjalidega kaetud pindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid; 64

 

puidust ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid rullmaterjalide ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide paigaldamisel.

oskab:  korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;  paigaldada töölavasid ja tellinguid;  valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala- ja protsentarvutuse eeskirju;  valida rullmaterjali paigaldamise tehnoloogiat sõltuvalt materjali liigist;  paigaldada seinakattematerjale (tapeete jm seinakattematerjale) vastavalt tööde tehnoloogilisele järjekorrale, kasutada õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid;  viimistleda sise- ja välisnurka vastavalt ehituskvaliteedi nõuetele;  järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid rullmaterjalide paigaldamisel;  töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (30%): õpitulemustes määratud teadmised rullmaterjalide paigaldamine kohta;  praktilised tegevused (60%): tuleb sooritada järgmised proovitööd: tapeetida pind, mis sisaldab avasid, üleminekuid teistele viimistlusmaterjalidele, sisemisi- ja välimisi nurkasid;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad rullmaterjalide paigaldamist. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

65

2.3.5. Heakorratööd 3õn (1T/1PT/1P)

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õpilane:  saab ülevaate tee ja õueala kattematerjalidest;  õpib paigaldama sillutis- ja äärekive;  omandab ettekujutuse väikevormidest ja nende paigaldamise nõuetest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Teedel ja platsidel kasutatavate materjalide iseärasused. Kivimaterjalid, betoonmaterjalid, metall ja metallitooted. Puitmaterjal ja selle kasutamise võimalused. Sillutuskivid, rennid, äärekivid, katendid ja nende materjalid, omadused ja kasutusalad. Tööriistad ja -vahendid teesillutiste paigaldamiseks. Tööriistade kasutamine ja hooldus. 3.2. MULLATÖÖD JA PINDADE ETTEVALMISTAMINE. Pinnase teisaldamine. Mulla säilitamine ja otstarbekas kasutamine. Mullatööde mahu ja maksumuse arvutamine. Maa-ala horisontaalne ja vertikaalne mõõdistamine ja projekti mahamärkimine. Drenaažitööd, kuivendussüsteemide rajamine, aluskonstruktsioonide ehitamine. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded pindade ettevalmistamisel. 3.3. TÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Tööde tehnoloogiline järjekord. Töövahendite ja materjalide valik ja ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Teede ja platside kujundamine ja rajamine. Nõuded teede ja väljakute katenditele. Sillutiskivide paigaldamine. Teede ja platside ääristamine. Teepiirded ja tõkkepostid. Pinnasetreppide ehitamine. Kaldteede tugi- ja varjemüüride ehitamine. Võreseinad ja varikäigud, nõuded nende rajamisele. Variseinte püstitamine. Nõuded kommunikatsioonide (küte, valgustus) ehitamisele. Mänguväljakute rajamine. Mänguväljakute inventari (liivakastid, mänguvahendid jms) ehitamine ja paigaldamine. Väikevormide maksumuse arvutamine. Puidust terrasside rajamine. Piirdaedade ehitamine. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  haljastustööde põhimõtteid;  kergliiklusteede ja platside ääristamise erinevaid võimalusi ning kasutatavate materjalide iseärasusi;  kergliiklusteede ja väljakute katendeid ja nende paigaldamise tingimusi;  pinnase ettevalmistamise nõudeid;  nõudeid kergliiklusteede, platside, ohutussaarte, teepäraldiste jms ehitamisel ja heakorrastamisel;  töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel. oskab:  lugeda väljakute vertikaalplaneerimise projekti;  arvutada mullatööde mahtu ja maksumust;  korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; 66

       

valida sobivaid materjale ja töövahendeid sõltuvalt lähteülesandest; planeerida aluspinda (teostada drenaažitöid, ehitada vajadusel aluskonstruktsioone jms); paigaldada sillutus- ja äärekive, pandust, teepiirded ja tõkkeposte; ehitada pinnasetreppe, mürakaitsetõkkeid, kaldteede tugi- ja varjemüüre; mätastada pindasid ja teha istutustöid vastavalt haljastusprojektile; paigaldada mänguväljakute inventari (liivakastid, mänguvahendid jms); ehitada puidust piirdeaedu; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse järgmisi testimisviise (% näitab viiside osakaalu testimisel):  kirjalikud testid (30%): õpitulemustes määratud teadmised heakorratööde kohta;  praktilised tegevused (60%): õpitulemustes määratud oskused heakorratööde kohta;  iseseisvad tööd (10%): teemad kajastavad heakorratöid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

67

LISAD
1. Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus

Kuressaare Ametikoolil on olemas õppebaasid, mis võimaldavad tulevastel kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitajatel läbida õppekavas olevad moodulid ja õppeained. Koolil on olemas:  õppeklass müüritöödeks;  õppeklass ehituspuussepatöödeks;  õppeklass ehitusviimistlustöödeks;  õppeklassid teoreetiliseks õppeks. Õppeklassid on varustatud vajalike töövahenditega. Jrk 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. Nimetus Lasernivelliir Optiline nivelliir Müürivasar Müürikellu Mördikast Lood 60cm Lood 80cm Lood 100cm Segumasin Kombivasar Mootorsaag Kettsaag Akutrell Elektritrell Ketassaag Nurklihvija Miiusaepink Nurgasaag Höövel Elektrihöövel Tikksaag Käru Betoonploki saag Otssaag Betoonisegaja Tellingud Töölavad Rihtlatt Vukssaag Nurgik Vasar 68 Kogus 2 1 16 16 16 2 2 2 2 1 4 1 7 9 3 4 1 2 1 2 1 4 1 1 2 1 kompl 2 kompl 4 16 16 16

2.
Õpetaja

Õppekavaga seotud õpetajad
Õpetatav aine Haridustase Kvalifikatsioon Täiendkoolitus (viimase viie aasta jooksul) ABC Raamatupidamises 24 tundi, Projektitöö meetodid 8 tundi, Ettevõtluse ja turunduse ainegruppide koolitus 8 tundi, E-õppe metoodikat ja õpikeskkonnad 40 tundi, Sissejuhatus e-õppesse: e-õpe meil ja mujal 20 tundi, Majandusarvestus 7 tundi, Seminar „Eesti konkurentsivõime” 7 tundi, Kutsepedagoogika täiendkoolitus 320 tundi, Raamatupidamine aastal 2003 5 tundi, Arvuti ja Internet 8 tundi, Arvuti koolis 40 tundi, FIE raamatupidamise ja maksude alane koolitus 8 tundi, Esmaabi 16 tundi, Presentatsioonitehnikate kursus 20 tundi.

Anne Lember

Majanduse ja ettevõtluse alused.

Keskeri

Raamatupidaja.

Evi UstelHallimäe

Tööseadusandlu se alused.

Kõrg

Jurist (1983). Kutseõpetaja (2001). Keemik, keemiaõpetaja (1982). Pedagoogikamagister (2000). Arvutiteenindus. Psühhodraama 700 tundi, Enesekehtestamine 16 tundi, Individuaalse õppekava rakendamine 8 tundi, Õppenõukogu koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine 4 tundi, Kaasaegse eetika alused 16 tundi, Sekretäri ABCD 24 tundi, Klassikaline käitumiskultuur 8 tundi, Koolijuhile vajalik seadusandlus 24 tundi, Eestikeelse õpitarkvara „Keemia õppetunnid” kasutamisest keemiatunnis 80 tundi, Õpetaja töökava koostamine 24 tundi. AutoCad programmi algkursus 20 tundi, IT spetsialist I kutseeksam 8 tundi, Arvutikasutaja Oskustunnistus 8 tundi, Bürootöö kursus 320 tundi, Esmaabi kursus 16 tundi, Arvutiõpe edasijõudnutele 20 tundi.

Heli Maajärv

Suhtlemine ja asjaajamise alused.

Kõrg

Anu Martinson

Arvutiõpetus.

Kutsekesk

Urve Pulk

Joonestamine.

Kõrg

Arhitekt.

Ulvi Vahter

Tehnoloogiaüles anded.

Kõrg

Matemaatikpedagoog.

Koolipedagoogika 160 tundi, AutoCad programmi algkursus 20 tundi, Enesekehtestamine 12 tundi, Toimetulek konfliktsituatsioonide ja kriisiolukordadega 16 tundi, Õpetamise individualiseerimine koolis 12 tundi, Kutsepedagoogika 40 tundi, Kursus ehituslubja ja kvaliteedi kindlustamine lubimördi ning lubjavärviga töötades 16 tundi. HotPotatoes kasutamine õppematerjalide koostamiseks 8 tundi; Inglise keele algkursus 56 tundi, Enesekehtestamini 12 tundi; Teabepäev kutseõppeasutuste matemaatika õpetajatele7 tundi; E-õppe metoodikat ja õpikeskkonnad 40 tundi; Sissejuhatus e-õppesse: e-õpe meil ja mujal 20 tundi; õpilase käitumisprobleemide lahendamise võimalused 16 tundi; Õpetamise individualiseerimine koolis 12 tundi; Gümnaasiumi matemaatikaõpetajate õppepäev 7 tundi;Uued suunad matemaatika õpetamisel gümnaasiumis 160 tundi; kutsepedagoogika 40 tundi; Arvutid Matemaatika didaktikas 40 tundi; Arvutiõpetus edasijõudnutele (Word, Excel, PowerPoint) 26 tundi; Kutsekoolide reaalainete infopäev 6 tundi; Suurele õpilasgrupile suunatud ja multifunktsionaalsed meetodid 8 tundi; statistika 7 tundi; majandusmatemaatika 7 tundi.

70

Elle Mäe

Erialane võõrkeel.

Kõrg

Ain Toom

Ehitusfüüsika.

Kõrg

Saarte giidi täiendkoolitus 4 tundi, PROJEKTIPAUN IKT oskuste rakendamine õppeprotsessis 20 tundi, Comenius 1 contact seminar 40 tundi, Välismaalastest vene k. õpetajate täienduskursus 24 tundi, Kooli enesehindamise süsteem 8 tundi, Express Publishing koolituspäev 4 tundi, Projektijuhi baaskursus 16 tundi, VÕS-i suvekool 10 tundi, Smooth transition from comprehensive 40 tundi, Õpilane teelahkmel:kutsesuunitlustöö klassis 16 tundi, Emotsionaalne andekus, tööstress ja sellega toimetulek 8 tundi, Advanced Language Development, Methodology for Englich Teaching and British Culture 60 tundi, Kutsesuunitlustöö koolis-põhimõtted, meetodid ja võrgustikutöö 16 tundi, Vene keele ja Positiivsus ja rõõmsameelsus kui õpetaja mõjutusvahend 8 tundi, Euroopa kirjanduse õpetaja. keelemapi põhimõtted, rakendamise kogemused ja tulevik 6 tundi, inglise keele metoodika 4 tundi, Express Publishing seminar inglise keele õpetajatele 5 tundi, Kirjavahemärkide tähtsusest inglise keele õpetamisel 8 tundi, Eduka õpetaja kompetentsid ja kriteeriumid 8 tundi, Essee kirjutamine (inglise keel) 6 tundi, Arvuti koolis 40 tundi, Õpilaste aktiviseerimine vene keele tunnis 8 tundi, Toimetulek "tunnisegajatega" (probleemsete lastega) 8 tundi, Räägi mulle Eestimaast inglise keeles 2 AP, Inglise keele õpetajate õppepäev 3 tundi, Kommunikatiivne kompetentsus 6 tundi, British Studies and pronunciation teching. national Examinations 2000 4 tundi, Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtlemise kujundamiseks 180 tundi, inglise keel lisaerialana 460 tundi Inglise keele algkursus 56 tundi, Kutsepedagoogika täiendkoolitus 320 tundi, Kutsepedagoogika 40 tundi, Suurele õpilasgrupile suunatud ja Insener-mehhaanik. multifunktsionaalsed meetodid 8 tundi, Õppe-kasvatuseesmärkide elluviimine 8 tundi.

71

Ellen Mandel

Indrek Ratas

Ehitamise alused, ehitiste konstruktsioonid, müüritööd I ja II. Puidutööd, katusetööd.

Kõrg

Majandusteadlane.

Kõrg

Tööõpetuse õpetaja

72

3.

Tööalase tegevuse eelkokkulepe
Õpilane Ees- ja perenimi Kontaktandmed Koolipoolse praktikajuhendaja Ees- ja perenimi Kontaktandmed

Praktikaperioodi kestus:

Tööandja ärinimi ja kontaktandmed

Planeeritud tööde loetelu, kuhu õpilast on võimalik kaasata

Käesolevaga kinnitan esitatud andmete õigsust Tööandja esindaja

Kuupäev

Nimi ja allkiri

4.

Praktika aruanne

Praktika aruanne:  praktika aruanne on kokkuvõte praktikandi tegevusest ettevõttes. Aruande koostamisel tuleb lähtuda allpool esitatud struktuurist  praktika aruande soovitav maht on 5-10 masinkirja lehekülge. Praktika aruanne vormistataksevastavalt kooli kirjalike tööde vormistamise juhendile  praktika aruanne esitatakse koos ettevõttepoolse praktikajuhendaja iseloomustuse ja tööpassiga koolipoolsele praktikajuhendajale Praktika aruanne sisaldab järgnevat andmestikku: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus  praktika toimumise aeg ja koht.  ettevõtte valiku põhjendus.  ettevõtte ja ettevõttepoolse praktika juhendaja andmed. 4. Aruande sisu 4.1. Ettevõtte tutvustus  ettevõtte nimetus ja põhitegevus(ed), töötajate arv  töö organiseerimine objektil  tööohutuse alane juhendamine 4.2.Praktikandi tegevus ettevõttes  esitatakse praktikaperioodil teostatud tööülesannete kirjeldus.  eneseanalüüs: minu tugevad ja nõrgad küljed. kuidas ülesannete täitmisega hakkama sain? mis õnnestus? mis tekitas probleeme? Mida uut praktikal olles õppisin? 4.3.Hinnang praktika kohta Hinnangus kirjeldatakse nii positiivsed kui ka negatiivsed momendid ja oma ettepanekud järgmiste alalõikude kohta:  koolipoolne korraldus (dokumentatsioon, juhendamine jm.)  ettevõttepoolne korraldus (juhendamine, sissejuhatav etapp, erialane töö, LISA ülesanded, kindlustamine isikukaitsevahenditega jms.)  hinnang õppekeskkonnas omandatud teadmistele ja praktilistele oskustele 5. Kokkuvõte Hinnang praktikale töökeskkonnas. 6. Lisad: Praktikapäevik, illustreerivad materjalid (skeemid, joonised, juhendid jm.), võimalusel ettevõtet tutvustavad materjalid.

5.

Praktikandi iseloomustus

…………………………………………………………….. eriala……………….. kursuse
/Kooli nimetus/ /eriala nimetus/ /õpilase ees- ja perenimi/ /kursuse nr/

õpilane ……………………………............................……………, viibis praktikal …..…………………......……..………………....................................................................
/asutuse- või ettevõtte nimetus/

ajavahemikul ……………… 200… a. kuni ….. ……………… 200… a.
/kuupäev/ /kuupäev/

Kriteerium/ hinnang Töökoha ettevalmistamine Materjalide tundmine ja valikuoskus Töövahendite ja –seadmete tundmine ja kasutamisoskus Tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine Õigete töövõtete valdamine Tööjooniste lugemise oskus Tööohutusnõuete järgimine Teostatud tööde kvaliteet Erialaste teadmiste tase Praktiliste oskuste tase Isikuomadused/hinnang Tööülesannetesse suhtumine Meeskonnatöö oskus Suhtlemisvalmidus Koostöövalmidus Kohusetunne ja hoolsus Uute olukordadega kohanemine Pinge ja stressitaluvus Läbisaamine töökaaslastega Iseseisvus tööülesannete täitmisel Märkused ja ettepanekud:

väga hea

hea

rahuldav

kasin

Kontaktisik .................................................................................................................................
Nimi, allkiri

.....................................................................................................................................................
amet

.....................................................................................................................................................
kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

75

You're Reading a Free Preview

Download
scribd
/*********** DO NOT ALTER ANYTHING BELOW THIS LINE ! ************/ var s_code=s.t();if(s_code)document.write(s_code)//-->