ppeasutus: ppeasutuse kood:

Kuressaare Ametikool 70003744

PPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

ppekava rhm ppekava nimetus

EHITUS JA TSIVIILRAJATISED Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Mason eesti keel kutsepe phikoolis ja gmnaasiumis X kutsepe koolikohustuse ea letanud phihariduseta isikutele kutsepe phihariduse baasil kutsekeskhariduspe kutsepe keskhariduse baasil

ppekeel: Kutseppeliik

Maht ppendalates:

80 n ppekava koostamise alus: Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ppekava koostamise aluseks on Ehituserialade riiklik ppekava, mis on kinnitatud Haridus- ja teadusministri mrusega nr 20. 14. mrtsil 2008.a. ppekava eesmrgid ja lesanded: Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ppekava eesmrgiks on vimaldada ppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid ttamiseks ehitus- ja kinnisvarahooldusettevtetes ning luua eeldused pingute jtkamiseks ja elukestvaks ppeks. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ppekava lesandeks on ette valmistada selline ttaja, kes: 1) vrtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab oma td planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tolukordades; 4) on orienteeritud heade pi- ja ttulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaasttajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6) ttab tervist ja keskkonda sstvalt; 7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvimeline; 8) tuleb toime multikultuurses keskkonnas; 9) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatks; 10) oskab hankida ja analsida teavet. Nuded pingute alustamiseks: Vastuvtt kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse erialale toimub vastavalt EV Haridus- ja teadusministri mrustele. Vastuvtte korraldab Kuressaare Ametikooli vastuvtukomisjon, mille tegevus on koosklas haridusministri poolt kehtestatud juhendiga. Vastu vetakse phikooli lpetanud, eesti keelt knelevaid isikuid. Kooli astumiseks tuleb vastuvtukomisjonile esitada jrgmised dokumendid: isikut tendav dokument (snnitunnistus vi pass); phiharidust tendav dokument; vanema vi seadusliku eestkostja kirjalik nusolek kui pilaskandidaat on alaealine; vormikohane meditsiiniline tend tervisliku seisundi kohta; avaldus kooli astumiseks; 4 fotot 3 x 4 cm. Vastuvetuks loetakse pilast, kes on osalenud vestlusel vastuvtukomisjoni poolt volitatud isikuga.

ppekava struktuur: 1. ld- ja phipingute moodulid 55 n 1. Majanduse ja ettevtluse alused 2. Tseadusandluse alused 3. Suhtlemine ja asjaajamise alused 4. Arvutipetus 5. Erialane vrkeel 6. Joonestamine 7. Tkeskkonna ohutus 8. Ehitusfsika 9. Ehitamise alused 10. Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid 11. Ehitusmdistamine 12. Renoveerimise alused 13. Mritd I 14. Mritd II 15. Hdroisolatsioonitd 16. Betoonitd 17. Pottsepatd 18. Krohvimistd 19. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 2. Valikpingute moodulid 25 n 1. Puusepatd 2. Katusetd 3. Viimistlustd 4. Rullmaterjalide paigaldamine 5. Heakorratd Nuded pingute lpetamiseks: pingud loetakse lpetatuks, kui on: saavutatud ppekavas esitatud pitulemused; sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam.

1 1 1 2 2 2 1 1 2 3 1 1 6 8 1 6 6 7 3 5 6 8 3 3

Lpetamisel vljastatavad dokumendid: Kool vljastab lputunnistuse kutseppe lbimise kohta phihariduse baasil ja hinnetelehe, kuhu kantakse moodulite kokkuvtvad hinded. ppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nuetele ................................................................................200.a. ............................................................................................................................................................
/ees- ja perenimi, allkiri/

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse Kutsehariduse osakonna peaspetsialist

ppeasutus KURESSAARE AMETIKOOL ppeasutuse kood 70003744 Aadress Telefon/Faks e-post Kohtu 22, 93812 Kuressaare 45 24600/45 24616 kak@ametikool.ee

ppekavarhm

Ehitus ja tsiviilrajatised

ppekava

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus

Mason

Kutseppe liik

Kutsepe phihariduse baasil

ppekava maht ppendalates 80 ppendalat ppekeel Eesti

Kinnitan kskkirja nr 1-9/181

Neeme Rand
kooli direktori allkiri

kuupev 30.09.2008
pitsat

Koosklastatud kooli ppenukogu koolinukogu nr. 4-20/1 nr. 1-6/6 08.09.2008 29.09.2008
koosoleku protokolli nr, kuupev

koosoleku protokolli nr, kuupev

Kontaktisik

Andres Kolk
allkiri

Tehniliste erialade osakonna juhataja Telef: 452 0677; 516 5916 e-post: andreskolk@ametikool.ee faks: 452 4616

Registreeritud Eesti Hariduse Infossteemis .........................................................................................

kuupev

ppekava kood 3

SISUKORD

1.

LDOSA ............................................................................................................................ 6 1.1. ppekava koostamise alus ......................................................................................... 6 1.2. ppekava eesmrgid ja lesanded ............................................................................. 6 1.3. Nuded pingute alustamiseks ................................................................................... 6 1.4. ppekava struktuur .................................................................................................... 7 1.5.1. Moodulite/ldharidusainete nimetused ja mahud .............................................. 8 1.5.2. Praktikakorraldus ............................................................................................. 10 1.5.3. Valikpingute valiku vimalused ja tingimused .............................................. 11 1.6. ldised hindamise phimtted ................................................................................. 12 1.6.1. Hindamise ldphimtted ja kriteeriumid........................................................ 12 1.6.2. Lpueksami hindamine .................................................................................... 13 1.7. Nuded pingute lpetamiseks ................................................................................ 14 1.8. ppekava koostajad ................................................................................................. 14 2. PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUS ..................................................................... 15 2.1. ldpingute moodulid.............................................................................................. 15 2.1.1. Majanduse ja ettevtluse alused ....................................................................... 15 2.1.2. Tseadusandluse alused ................................................................................. 17 2.1.3. Suhtlemine ja asjaajamise alused ..................................................................... 19 2.1.4. Arvutipetus ..................................................................................................... 21 2.1.5. Erialane vrkeel .............................................................................................. 23 2.2. Phipingute moodulid ............................................................................................ 25 2.2.1. Joonestamine .................................................................................................... 25 2.2.2. T- ja keskkonnaohutus ................................................................................. 27 2.2.3. Ehitusfsika .................................................................................................... 29 2.2.4. Ehitamise alused ............................................................................................... 31 2.2.5. Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid .............................................................. 33 2.2.6. Ehitusmdistamine ......................................................................................... 37 2.2.7. Renoveerimise alused ....................................................................................... 39 2.2.8. Mritd I ...................................................................................................... 41 2.2.9. Mritd II ..................................................................................................... 43 2.2.10. Hdroisolatsioonitd ...................................................................................... 45 2.2.11. Betoonitd ...................................................................................................... 47 2.2.12. Pottsepatd ..................................................................................................... 49 2.2.13. Krohvimistd .................................................................................................. 51 2.2.14. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine ........................................................... 53 2.3. Valikpingute moodulid ........................................................................................... 55 2.3.1. Puusepatd ..................................................................................................... 55 2.3.2. Katusetd ........................................................................................................ 58 2.3.3. Viimistlustd .................................................................................................. 61 2.3.4. Rullmaterjalide paigaldamine .......................................................................... 64 2.3.5. Heakorratd .................................................................................................... 66 LISAD ...................................................................................................................................... 68 1. ppekavaga seonduva ppebaasi kirjeldus .................................................................. 68

2. 3. 4. 5.

ppekavaga seotud petajad ........................................................................................ 69 Talase tegevuse eelkokkulepe .................................................................................. 73 Praktika aruanne ........................................................................................................... 74 Praktikandi iseloomustus.............................................................................................. 75

1.
1.1.

LDOSA
ppekava koostamise alus

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ppekava koostamise aluseks on Ehituserialade riiklik ppekava, mis on kinnitatud Haridus- ja teadusministri mrusega nr 20. 14. mrtsil 2008.a.

1.2.

ppekava eesmrgid ja lesanded

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ppekava eesmrgiks on vimaldada ppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid ttamiseks ehitus- ja kinnisvarahooldusettevtetes ning luua eeldused pingute jtkamiseks ja elukestvaks ppeks. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ppekava lesandeks on ette valmistada selline ttaja, kes: 1. vrtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2. oskab oma td planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3. oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tolukordades; 4. on orienteeritud heade pi- ja ttulemuste saavutamisele; 5. vastutab enda ja kaasttajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6. ttab tervist ja keskkonda sstvalt; 7. oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvimeline; 8. tuleb toime multikultuurses keskkonnas; 9. oskab suhelda ja on valmis meeskonnatks; 10. oskab hankida ja analsida teavet.

1.3.

Nuded pingute alustamiseks

Vastuvtt kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse erialale toimub vastavalt EV Haridus- ja teadusministri mrustele. Vastuvtte korraldab Kuressaare Ametikooli vastuvtukomisjon, mille tegevus on koosklas haridusministri poolt kehtestatud juhendiga. Vastu vetakse phikooli lpetanud, eesti keelt knelevaid isikuid. Kooli astumiseks tuleb vastuvtukomisjonile esitada jrgmised dokumendid: isikut tendav dokument (snnitunnistus vi pass); phiharidust tendav dokument; vanema vi seadusliku eestkostja kirjalik nusolek kui pilaskandidaat on alaealine; vormikohane meditsiiniline tend tervisliku seisundi kohta; 6

avaldus kooli astumiseks; 4 fotot 3 x 4 cm.

Vastuvetuks loetakse pilast, kes on osalenud vestlusel vastuvtukomisjoni poolt volitatud isikuga.

1.4.

ppekava struktuur

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ppekava omandamise aeg on 2 aastat ehk 80 ppendalat. Eriala petamiseks (teooria ja praktika kokku) on 80 ppendalat. Ndalas on ppijal 40 tundi, millest 10 tundi on ettenhtud iseseisvaks tks. ppekava on avatud valikpingute raames, mida toob kaasa aeg ja sotsiaalne tellimus. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ppekava jaguneb ppeperioodideks koolis ja ettevttes. Koolis toimub teoreetiline vljape ja praktiline pe kooli tkojas, praktika toimub ettevtetes. Kutseppe auditoorse ja praktilise t maht on 58 ndalat, praktika maht on 22 ndalat. Kesolev ppekava on jaotatud teemaphisteks erialamooduliteks. Kogu ppekava lbivad jrgmised teemad: keskkond ja sstev areng; infotehnoloogia ja meediapetus; turvalisus.

1.5.1. Moodulite/ldharidusainete nimetused ja mahud Jrk nr Moodulite/ldharidusainete nimetused Kogu- Maht (n) 1. maht ppeaastal (n) Auditoorne ja praktiline t Praktika Maht (n) 2. ppeaastal Auditoorne ja praktiline t

Praktika 12

Kokku

I 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19.

ld- ja phipingud Majanduse ja ettevtluse alused Tseadusandluse alused Suhtlemine ja asjaajamise alused Arvutipetus Erialane vrkeel Joonestamine Tkeskkonna ohutus Ehitusfsika Ehitamise alused Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid Ehitusmdistamine Renoveerimise alused Mritd I Mritd II Hdroisolatsioonitd Betoonitd Pottsepatd Krohvimistd Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine

55 1 1 1 2 2 2 1 1 2 3 1 1 6 8 1 6 6 7 3

30

10

40

28 1 1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 2 3

1 1 1 1 1 2 3

1 1 4 2 1 2 4 1 2 2 2 1 6 4 1 4 5 1 2 1 4 1 1 2 1 2 1 1

Kokku 40 1 1 1 1 1 1 1 1 4 2 6 2 2

II 1. 2. 3. 4. 5.

Valikpingud Puusepatd Katusetd Viimistlustd Rullmaterjalide paigaldamine Heakorratd

25 5 6 8 3 3

2 2 2

1 2

2 3 4

2 2 3 2 2

1 1 1 1 1

3 3 4 3 3

1.5.2. Praktikakorraldus

1. Praktika lhikirjeldus kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse erialal 1.1. Esimese praktikaetapi kigus ppija: rakendab ppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi ehitus- ja/vi kinnisvarahooldusettevtetes; tutvub praktikaettevtte tkorralduse ja sisekorraeeskirjaga; lbib tohutusalase esmase juhendamise; korraldab nuetekohaselt oma tkohta ja tuleb toime taja planeerimisega, ttab meeskonna liikmena vajadusel juhendamine; tidab tlesandeid sarnastes olukordades, rhuasetus on tde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja iged tvtted ning iseseisva t kogemuse meeskonna liikmena; jrgib toperatsioonide teostamisel ohutusnudeid; vastutab tde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- ja koostvalmidust, kujunevad vlja isikuomadused (hoolikus, psivus, tpsus ja vastutustunne); arendab ruumilist mtlemist, koormustaluvust, liigutuste tpsust, kiirust ja vastutustunnet. Praktikal kogetu kaudu suureneb pimotivatsioon. 1.2. Teise praktikaetapi kigus ppija: svendab ja arendab jrjekindlalt omandatud kutsealaseid teadmisi ja toskusi ehitus- vi kinnisvarahooldusettevtetes; tutvub praktikaettevtte tkorraldusega ja lbib esmase tohutusalase juhendamise tkohal; meeskonna liikmena tidab mitmesuguseid tlesandeid iseseisvalt (eriolukordades vajab juhendamist), jrgib tohutus- ja kvaliteedinudeid; korraldab nuetekohaselt oma tkohta; valib materjale ja tvahendeid ning valmistab neid tks ette vastavalt lhtelesandele; vtab iseseisvalt ttades osa ettevtte tegevusest; kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tle pitud kutsealal. 2. Praktika pitulemused ppijal on: kujunenud iseseisva t oskused; kujunenud hoiakud ja vajalikud isikuomadused asumaks tellu; kujunenud valmisolek asuda tle pitud kutsealal; omandatud kollektiivis ttamise oskused erinevatel tlikudel; tekkinud vastutustunne tehtud tde kvaliteedi ja ttulemuste osas.

3. Praktika hindamine 3.1. Iga praktikaetapi tulemuste hindamisel vetakse aluseks: tkultuur (tvahendite hoidmise ja hooldamise oskus; tkoha organiseerimine, t korraldamine oskus) ja tsse suhtumine; materjalide tundmine ja valikuoskus; tvahendite ja seadmete tundmine ja kasutamisoskus; tde tehnoloogilise jrjekorra tundmine ja jrgimine; igete tvtete valdamine; tjooniste lugemise oskus; tohutusnuete jrgimine; teostatud tde kvaliteet; pilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvimet ja distsipliini; valmisolekut meeskonnatks, initsiatiivikust erialaste probleemide lahendamisel; praktikal osalemine. 3.2. Praktika hinne kujuneb: 40% ulatuses praktika ettevttepoolse juhendaja esitatud iseloomustuses toodud hinnangust (vt. LISA 5); 30% ulatuses pilase individuaalse praktikalesande phjal koostatud praktikaaruande (vt LISA 4) hindest; 30% ulatuses praktika aruande kaitsmisel saavutatud tulemustest.

1.5.3. Valikpingute valiku vimalused ja tingimused Lhtudes Ehituserialade riiklikust ppekavast on kooli ppekavale Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus, lisatud kooli poolt valikpingute moodulid. Valikpingute moodulid mratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi ning seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikpingute mooduliteks on: Puusepatd Katusetd Viimistlustd Rullmaterjalide paigaldamine Heakorratd

5n 6n 8n 3n 3n

Valikpingute maht kokku on 25 ppendalat.

11

1.6.

ldised hindamise phimtted

1.6.1. Hindamise ldphimtted ja kriteeriumid Teadmiste ja oskuste kontrollimiseks kasutatakse sltuvalt ppeaine sisust erinevaid vorme. 1. teoreetiliste teadmiste testid: suuline arvestus; kirjalikud td; iseseisvate tde arutelu. 2. praktiliste oskuste testid; 3. pikigud ja nende kohta koostatud aruanded. Hindamisel vrreldakse ppija teadmisi ja oskusi nutavate pitulemustega ja nende phjal mratletud hindamiskriteeriumitega. Hinnatakse 5-palli ssteemis: Hindega 5 (vga hea) hinnatakse suulist vastust, kirjalikku vi praktilist td, praktilist tegevust vi pitulemust (edaspidi pitulemus), kui see on tiel mral ppekava nuetele vastav. Hindega 5 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 90100% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 4 (hea) hinnatakse pitulemust, kui see on ldiselt ppekava nuetele vastav, kuid pole tielik vi esineb viksemaid eksimusi. Hindega 4 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 7089% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 3 (rahuldav) hinnatakse pitulemust, kui see on ldiselt ppekava nuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Hindega 3 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 4569% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 2 (puudulik) hinnatakse pitulemust, kui see on osaliselt ppekava nuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Hindega 2 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 2044% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 1 (nrk) hinnatakse pitulemust, kui see ei vasta ppekava nuetele. Hindega 1 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 019% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. pilane peab saama hindeks vhemalt "rahuldav" vi hinnangu "arvestatud". pilane, kes ei ole ppeaines saanud hinnangut "arvestatud" vi tema hinne oli "puudulik" vi "nrk", on igus sooritada korduvarvestus vi test kooli poolt mratud ajal. Esitatud skaalast 5% les- vi allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul petaja vib panna kas krgema vi madalama hinde, arvestades: t mahtu; lesande keerukust; vigade arvu ja liiki. Hindamine toimub protsessi-, arvestusliku ja koondhindamisena. Hindavad pilane ise, rhmakaaslased ja petaja. Hindamise ksikasjad kajastuvad ppekorralduseeskirjas ja

12

petaja ainekavas. Ainekursuse algul tutvustab petaja pilastele hindamise ldisi phimtteid, sagedust, sisu ja kriteeriume. Protsessihindamine on pidev tagasiside pingute kohta, mille kaudu toimub pilase hoiakute kujundamine ja ppima ppimine. Protsessihinnete alusel kohandab petaja ppeprotsessi ja lesandeid. Arvestuslikul hindamisel arvestatakse ldiste pdevuste kujunemist, individuaalset arengut ja protsessihindeid. Arvestuslik hinne pannakse vlja terviklike ainekursuste lbimise jrel poolaasta ja aastahindena. Arvestuslik hinne on protsessihinnete kaalutud keskmine hinne. Koondhinne e kooliastmehinne on kikide ppeaastate jooksul samas aines saadud arvestuslike hinnete kaalutud keskmine, mis kantakse lputunnistuse hinnetelehele. Hinded kantakse e-kooli pevikusse ja pinguraamatusse. Mooduli hindamine toimub tervikuna ja kompleksselt. Mooduli testimisviisid on toodud ppekavas konkreetse mooduli juures. Nendeks vivad olla kirjalike teadmiste testid, praktilised td ja iseseisvad td. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. Kooli lpetamisel kantakse hinnetelehele ppekava moodulite koondhinded.

1.6.2. Lpueksami hindamine 1. Lpueksami hindamisel hinnatakse teooria ja praktilise t osa. 1.1. Teoorias hinnatakse erialaste phipingute moodulites omandatut. 1.1.1. Tde tehnoloogiat: tkoha korraldamise phimtteid; tde teostamise tehnoloogilist jrjekorda; materjalide ja tvahendite valiku kriteeriumeid; tulemi kvaliteedinuete ja kontrolltoimingute kirjeldamist; materjalide ja tvahendite iseloomustamist lhtuvalt nende omadustest, kasutusalast ja tingimustest. 1.1.2. Rakendusliku sisuga lesandeid: kirjelduse vi eskiisjoonise jrgi tdeldavate pindade materjalide kulu ja maksumuse arvutamist; vastuste esitamisel tde tehnoloogilisest jrjekorrast lhtumist. 1.1.3. Tkeskkonnaohutust: ttervishoiu ja tohutusega seonduvaid ksimusi;

13

isikukaitsevahendite kasutamist; keskkonnasstlikku ehitamist.

1.2. Praktilises ts hinnatakse etteantud lesande jrgi sooritatud proovitd: puhasvuukmritise ladumist (sisaldab nurka ja ava koos kaarsillusega); kutsealal kasutatavate tvtete valdamist; tde teostamise jrjekorda; vajalike materjalide ja kvaliteedinuete tundmist; triistade ja seadmete hooldamist ja kasutamisoskust.

2. Erivajadustega pilaste hindamisel tuleb arvestada iga ppija individuaalset arengut. 3. Lpueksami koondhinne kujuneb: 40% ulatuses teooria osa hindest; 60% ulatuses praktilise osa hindest.

1.7.

Nuded pingute lpetamiseks

pingute lpetamine toimub koosklas haridusministeeriumi mrusega. pingud loetakse lpetatuks, kui on: saavutatud ppekavas esitatud pitulemused; sooritatud positiivsele tulemusele emakeeles, matemaatikas ja inglise keeles lpueksam; sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam. Kik lalnimetatud nuded titnud ppurile, vljastab kool lputunnistuse kutseppe lbimise kohta phihariduse baasil ja hinnetelehe, kuhu kantakse moodulite kokkuvtvad hinded.

1.8.

ppekava koostajad
Kuressaare Ametikool, osakonna juhataja Kuressaare Ametikool, kutsepetaja Kuressaare Ametikool, kutsepetaja

Andres Kolk Silvi Truu Ellen Mandel

14

2.
2.1.

PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUS

ldpingute moodulid

2.1.1. Majanduse ja ettevtluse alused 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab ettekujutuse majanduse ja ettevtluse alustest; saab levaate majanduses ja ettevtluses kasutatavate mistete olemusest ja sisust. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. MAJANDUSE ALUSED JA ETTEVTLUSE ALUSED. Vajadused ja ressursid. Majanduse phiksimused. Nudluse ja pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnassteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid: riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad htses Euroopa Liidu majandusruumis. Majanduslik stabiilsus: SKP, RKP, tturg, tpuudus. Pank ja pangateenused. Ettevte, ettevtja, ettevtlus. histegevuse phimtted. rihing, mittetulundushing ja fsilisest isikust ettevtja. Ettevtte loomise etapid. Ettevtte juhtimine. Tootmine ja teenidus: toode ja toodang, psivja muutuvkulud, kasum ja kive. Turunduse phialused ja turundusmeetmestik. Ettevtte finantseerimine. Aruandlus. Vikeettevtte riplaan. FIE-na tegutsemise phireeglid. hiskonnas toimivad peamised majandusprotsessid. ISO standarditele baseeruva ettevtte juhtimisssteemi lesehituse phimtted. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: Eesti majanduse arengusuundi htses Euroopa Liidu majandusruumis; hiskonnas toimuvaid majandusprotsesse ja majandustegevuses osalejate erinevaid rolle (tarbija ja majapidamine, ettevte, riik); erinevate ettevtlusvormide eeliseid ja puudusi ning turukonkurentsiga seonduvaid phimisteid; mistete nudlus ja pakkumine omavahelisi seoseid; ettevtte finantseerimise ja administreerimise ldphimtteid; histegevuse phimtteid ja histulise ettevtluse olemust; riplaani koostamise phimtteid; ISO-standarditele baseeruva ettevtte juhtimisssteemi lesehituse phimtteid. oskab: hinnata enda valikuid majandusotsustena; seostada nudlust ja pakkumist igapevaelus toimuvaga; hinnata enda valikuid ettevtjana vi palgattajana; 15

leida vajalikku infot ja tuge ettevtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks; leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvimalused.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud majanduses ja ettevtluses kasutatavad phimtted ning misted; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad majandust ja ettevtluse aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

16

2.1.2. Tseadusandluse alused 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab ettekujutuse tsuhteid reguleerivatest igusaktidest; mistab oma vastutust, igusi ja kohustusi tsuhetes. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. LEPINGULISED SUHTED. Fsilised ja juriidilised isikud. Tehingu miste ja vorm. Lepingu miste. Lepingute liigid, sisu ja slmimise kord. Volitus ja volikiri. Thtaeg ja thtpev. Ametijuhend. Tlepingu pooled, nende igused ja kohustused Tlepingu kohustuslikud tingimused. Mratud ja mramata ajaks tlepingu slmimine. Katseaeg. Tlepingu peatumine ja muutmine. leviimine teisele tle. Tlepingu lpetamine. Tlepingu thistamine ja kehtetuks tunnistamine. Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle slmimise kord. Tvaidluste lahendamine. Ttajate usaldusisik. Ttli liigid. Streik ja tsulg. Seaduslikust streigist osavtjate talased igused. 3.2. T-JA PUHKEAEG. T- ja puhkeaeg. Tnorm, tpev, tndal, tvahetus. letunnit. Ttamine puhkepevadel, rahvus- ja riigiphadel. Puhkuse liigid: phi- ja lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused, ppepuhkus ja nende andmise kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine. 3.3. T TASUSTAMISE ALUSED. Palk, phi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. T tasustamine eritingimustes. Tagatised ja hvitused. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused, pensionissteem. Materiaalne vastutus tigussuhetes. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: peamisi tsuhteid reguleerivaid igusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik tle asumiseks; tlepingu poolte seadusega stestatud igusi ja kohustusi; tlepingu slmimise, muutmise ja lpetamise aluseid; palga ja puhkuse arvestamise aluseid; palgatingimuste kehtestamise aluseid ja palga maksmise korda; t- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid; ttingimuste kollektiivse kujundamise aluseid; tsuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise vimalusi; oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkust. oskab: kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust.

17

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust tsuhteid reguleerivate igusaktide kohta ulatuses, mis on vajalik tle asumiseks; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad tseadusandluse aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

18

2.1.3. Suhtlemine ja asjaajamise alused 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab ettekujutuse suhtlemise olemusest ja viisidest; pib valima sobivat suhtlemisviisi ja suudab kontrollida oma kitumist; pib vltima stressi ja saab levaate stressiga toimetuleku vimalustest; omandab enamkasutatavate ametkirjade vormistamisoskuse. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja lesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Vahetuja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud ja lbirkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjr ja hirm. Isikutaju eripra ja seda mjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Teprane enesehinnang. 3.2. KITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Kitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav kitumine. Kehtestav kitumine. Erinevad suhtlemissituatsioonid. Veaolukorrad ja nende tekkephjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnat. 3.3. TOIMETULEK STRESSIGA. Pingete tekkephjused. Stress ja seda phjustavad tegurid. Tstress. Lbiplemine. Toimetulek pingete ja stressiga. 3.4. AMETKIRJADE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE. Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi koostamis- ja vorminuded: dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni sstematiseerimine, ttlemine ja silitamine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: esmamulje thtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet; meeskonnat iserasusi ja thtsust ning oskab ttada meeskonnas; vimalusi tpinge ja stressi maandamiseks ning oskab tepraselt ennast hinnata; dokumendi koostamis- ja vorminudeid (dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur). oskab: kituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil; suhtlemisprotsessi alustada ja lpetada; kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh jrgib telefonisuhtluse phinudeid; thelepanelikult kuulata; ennast vljendada suulises ja kirjalikus suhtluses ning kehakeelt; teha parendusettepanekuid; 19

sstematiseerida, tdelda ja silitada internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; kasutada ppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (60%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust suhtlemise olemus ja viisid; kitumine suhtlemissituatsioonides ning toimetulek stressiga; praktilised tegevused (30%): ametkirjade koostamine ja vormistamine; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad suhtlemise ja asjaajamise aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

20

2.1.4. Arvutipetus 2n (1T/1PT)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab oskused teksti- ja tabelittlustarkvara kasutamiseks; pib tundma teksti- ja tabelittluse phioperatsioone, mis on seotud teksti vi tabeli loomise, kujundamise ja vormistamisega; omandab oskused otsida informatsiooni Internetist. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. TEKSTITTLUS. Dokumendi avamine, muutmine ja salvestamine. Uue dokumendi loomine ja salvestamine. Abiteabe kasutamine. Dokumendi sulgemine. Erinevate dokumendi vaadete kasutamine. Triistariba muutmine. Dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks. Andmete sisestamine ja lisamine. Andmete mrgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. Otsing ja teksti asendamine. Teksti kujundamise phivtted. Teksti vormindamine. Tabulatsiooni positsioonide paigaldamine. Dokumendi malli kasutamine. Stiilid ja lehekljed. Pise ja jaluse lisamine. igekiri ja selle kontroll. Leheklje vorming. Pildi ja objekti lisamine dokumendile. Printimine. Hulgipostitus. Dokumendi trkkimine. e-kirja koostamine ja saatmine. 3.2. TABELITTLUS JA INFOOTSINGUD. Tabeli avamine, muutmine ja salvestamine. Tabeli loomine. Abiteabe kasutamine. Phihlestuse ja triistariba muutmine. Andmete sh valemite sisestamine lahtrisse. Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru mrgistamine. Tabeli kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude lisamine, nende laiuse ja krguse muutmine. Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine. Aritmeetika valemid. Absoluutne ja suhteline aadress. Ttamine lihtsamate funktsioonidega. Tabelite vormindamine. igekirja kontrolli kasutamine. Dokumendi hlestus. Pise ja jaluse lisamine. Objektide ja diagrammide lisamine tabelisse. Dokumendi printimine. Interneti kasutusvimalused, infootsing Internetist. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: arvuti riistvara ja ohutusnudeid kuvariga ttamisel; interneti olemust ja selles peituvaid ohte; e-kirja olemust ja nudeid selle koostamiseks ning oskab seda koostada ja saata; teksti- ja tabelittluse phinudeid; infootsingu vimalusi erialase teabe hankimiseks; dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nudeid; algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nudeid.

21

oskab: kivitada arvutit, Windowsi programme ja tegutseda dialoogiaknas; luua, avada, muuta, salvestada ja trkkida dokumenti ja tabelit; koostada ja vormistada arvutil avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; kasutada enamkasutatavaid tabelarvutusfunktsioone ja philisi aritmeetilisi tehteid; lisada teksti vi tabelisse objekte ja diagramme; otsida internetist erialast informatsiooni, seda tdelda ja salvestada; kasutada ppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): praktilised tegevused (90%): tekstittlus, tabelittlus ja infootsingud; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad arvutipetust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

22

2.1.5. Erialane vrkeel 2n (1T/1PT)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab erialaga seotud vrkeelse snavara, misted ja terminid, enamkasutatavad tvahendid ning kasutusjuhendid; omandab teadmised tde tehnoloogilise jrjekorra kirjeldamiseks vrkeeles; tiendab vrkeele oskust suhtlustasandil. 2. Nuded mooduli alustamiseks On omandanud pitava vrkeele algtaseme. 3. ppesisu 3.1. ERIALASED MISTED JA TERMINID. Erialaga seotud misted ja terminid. Mistete tasemel ehitus- ja kinnisvarahooldusettevtetes kasutatavate materjalide nimetused. Ehitamise phietapid ja toperatsioonide jrjekord. 3.2. ENAMKASUTATAVAD TVAHENDID. Ksitriistade ja seadmete nimetused. 3.3. KASUTUSJUHENDID. Snaraamatu abiga erialaste vrkeelsete tekstide lugemine (kasutusjuhendid - seadmetele, materjalidele jms) ning nende thenduse mistmine. Vrkeelse erialakirjanduse kasutamine ja tekstide tlkimine snaraamatu abil. Snaraamatute ja erialaste teabeallikate kasutamine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: vrkeelseid erialaga seonduvaid misteid; tvahendite nimetusi; ehitamise etappe; tvahendite ja enamkasutatavate ehitus- ja viimistlusmaterjalide nimetusi; esmaabi andmisel kasutatavat snavara ja vljendeid. oskab: ennast vljendada vras keelekeskkonnas; lugeda snaraamatu abiga erialaseid vrkeelseid tekste (seadmete, materjalide kasutusjuhendid jms) ning saab aru nende thendusest; kasutada vrkeelset erialakirjandust ja on vimeline tlkima tekste snaraamatu abil; koostada ja vormistada vrkeeles avaldust, elulookirjeldust (CV), seletuskirja ja kinnituskirja; kirjeldada ehitamise phietappe ja toperatsioonide jrjekorda oma erialal; kasutada snaraamatuid ja erialaseid teabeallikaid. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): erialaga seotud misted ja terminid, enamkasutatavate tvahendite nimed;

23

praktilised tegevused (60%): kasutusjuhendid, toperatsioonide kirjeldamine, snaraamatute ja erialaste teabeallikate kasutamine; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad erialast vrkeelt. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

24

2.2.

Phipingute moodulid

2.2.1. Joonestamine 2n (1T/1PT)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab algteadmised joonestamisest ja joonise vormistamise nuetest; omandab tjooniste ja skeemide lugemise oskuse ning eskiisjooniste koostamise oskuse. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. JOONESTAMISE ALUSED JA EHITUSJOONESTAMINE. Joonestusvahendid ja nende valikukriteeriumid. Formaadid, mtkavad. Joonise vormistamise nuded. Normkiri ja kirjanurk. Joonte liigid ja sujuvhendid. Projektsiooni miste ja liigid. Ristprojektsiooni ja kaldprojektsiooni erinevused. Detaili kaks- ja kolmvaade. Liked: ristliked, kohtliked, lihtja liitliked. Kujutised ja nende liigid. Joonise mtmestamine. Aksonomeetria. Tasapinnaliste kujundite ja geomeetriliste kehade joonestamine ristisomeetrias. Nuded eskiisjoonisele. Eskiisi koostamine ja vormistamine. Eskiisi jrgi tjooniste koostamine. Jooniste klassifikatsioon. Eskiisi, koostejoonise, tkitabeli miste. Kujutiste vabakeline skitseerimine aksonomeetrias. Tehnilises dokumentatsioonis kasutatavad tingmrgid, leppemrgid, lihtsustused. Jooniste vormistamine. Plaanid: asendiplaan, phiplaan, korruste plaanid, mtketid, mrkteljed. Liked, slmed, detailjoonised. Phiplaani eskiis-joonis. Kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamine joonisel. Tootejoonised. Montaaijoonised. Lihtsamate ehituslike eskiiside koostamine. Ehitusmahu arvestamine jooniste jrgi. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid; jooniste vormistamise nudeid (formaadid, mtkavad, joonte liigid jms); jooniste mtmestamise nudeid; ldnudeid tehnilise joonise koostamisel; ligete ja vaadete kujutamisphimtteid; ehitusalastel joonistel kasutatavaid kujutisi ja tingmrke; tehnilises dokumentatsioonis kasutatavaid tingmrke, leppemrke, lihtsustusi; kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamise phimtteid joonisel; keskkonnatehnika jooniste eripra; hoone phiplaane, likeid. oskab: lugeda arhitektuur-ehituslikke tjooniseid ja skeeme (lugeda plaanidelt mtmeid ja ligetelt krgusi); 25

leida joonistelt vajalikke andmeid; keskkonnatehnika joonistelt lugeda isomeetrilisi torustike skeeme ning mte- ja reguleerseadmete jooniseid; visandada ehituslikke eskiise; kanda korrektselt joonisele mtmeid ja tingmrke; arvutada joonise jrgi ehitusmahtu ning materjalide vajadust; kasutada ppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud joonestamise alused; praktilised tegevused (60%): eskiisjooniste visandamine; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad joonestamist. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

26

2.2.2. T- ja keskkonnaohutus 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised tkeskkonna mjust ttaja tervisele; omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tagada enda ja kaasttajate turvalisuse ehitusplatsil; pib tundma konoomse materjalikasutamise phimtteid, mis tagavad keskkonda sstva ehitustegevuse, samuti esmaabi vtteid ja vahendeid; saab ettekujutuse, kuidas toimida tnnetuse korral. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. TTERVISHOID JA TOHUTUS. Tkeskkond: ldnuded, tkoht, manuaalsed ja elektrilised tvahendid. Tohutuse ja ttervishoiu tagamise meetmed. Tkeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tandja ja ttaja kohustused igused ja vastutus. Turvalisus. Isikukaitsevahendid ja nende ige kasutamine. Ttaja vrtegevusest tulenevad ohud ja nende mju tkeskkonnale, kaasttajatele. nnetusoht ja kitumine ohuolukorras. Tnnetus ja kutsehaigus. Ergonoomia. 3.2. ESMAABI. Tegutsemine nnetuspaigal- vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine. Esmaabivtted: lmbumise, uppumise haavandite, vereringehirete, prutuse, venituste, verejooksude, mrgituse, vrkehade, luumurdude, pletuse, teadvusekaotuse puhul. Esmaabi vahendid tkohal. 3.3. TULE- JA ELEKTRIOHUTUS. levaade ehitusel kasutatavatest elektrilistest ksitriistadest ja seadmetest (elektritrell, elektrilised saed (ketassaag, tikksaag, universaalpink) elektrilised lihvijad (nurga-, lint- ja taldlihvija), elektrilised ketaslikurid, segumasinad jms.) nende ldine ehitus (mootor, reduktor, likeorgan), ohutu kasutamine. Seadmete kasutusjuhendid. Energiajaotusinstallatsioonid, nende liik, vimsus ja kasutamistingimused. Ajutised juhtmestikud ehitusobjektil. Esmaabi elektrilgi korral. Tehnilise protsessi vi tootmistegevuse tuleohu liigitus ehitustdel. Nuded tuleohutuse korraldamisele. Tuleohutusnuded territooriumile ja ehitisele. Tuleohutusnuded elektrijuhtmestikele. Tuleohutusalane sissejuhatav, esmane ja tiendav juhendamine. 3.4. KESKKOND JA SSTEV ARENG. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnastrateegia ja sstva arengu phimtted. Rahvusvaheline keskkonnakaitsealane koost. Eesti Vabariigi osalus rahvusvahelistes keskkonnalepetes. Keskkonnareostuse ennetamise ja vltimise vimalusi tkeskkonnas ja olmes. Keskkonnaprobleemid Eestis. Sstev areng. Sstva arengu kontseptsioon. Agenda 21 ja sstva arengu programm. 3.5. JTMEMAJANDUS. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnareostuse ennetamise ja vltimise vimalusi tkeskkonnas ja olmes. Jtmete teke ja liigitus. Ohtlikud jtmed. Jtmetekke vhendamine, materjalisstvad tvtted, tkultuur. Jtmehooldus ja esmane kitlus. Jtmete ladustamise ja kahjutustamise kohad ehitusplatsil.

27

4. pitulemused ppija teab ja tunneb: tandja ning ttaja igusi ja kohustusi tkeskkonna ohutuse tagamisel; peamisi ohuallikaid ehitusobjektil; esmaabi ldisi phimtteid; ldisi keskkonnaprobleeme ja sstva arengu phimtteid; keskkonnareostuse ennetamise ja vltimise vimalusi tkeskkonnas ning olmes; ehitustdel kasutatavaid elektrilisi ksitriistu, mehhanisme ja seadmeid ning nende ohutu kasutamise nudeid; elektri- ja tuleohutusnudeid ehitustdel ja ttamisel elektriliste masinate ja mehhanismidega; nudeid ajutistele juhtmestikele ehitusplatsil (ohutus, pinge, maandus); elektrivoolu mju inimorganismile; esmaabi vtteid elektrilgi korral; tulekahju levikut takistavate abinude kavandamise tingimusi; nudeid tuleohutuse korraldamisele; tuleohutusnudeid elektriseadmetele; esmaseid tulekustutusvahendeid ja nende kasutamise tingimusi; levaatlikult signaal- ja tulekustutusssteeme ning nende toimimise phimtteid; jtmekitluse vajadust; ergonoomiliste tvtete vajalikkust; oma vrtegevusest tulenevaid vimalikke riske looduskeskkonnale; keskkonnajuhtimisssteemi phimtteid ja vajalikkust; materjalide korduvkasutamise vimalusi ning sstva ja jtkusuutliku arengu phimtteid. oskab: hinnata tkeskkonna ohutegureid, suudab neid vltida ja/vi nende mju vhendada; tegutseda tnnetuse olukorras ja anda esmaabi; vltida oma tegevusest tulenevaid vimalikke ohte endale, kaasttajatele ja looduskeskkonnale; jrgib kutsealaga seonduvaid ttervishoiu- ja thgieeninudeid, tohutusnudeid, ergonoomilisi soovitusi tkoha kavandamisel ja t organiseerimisel; kituda ohuolukorras ning keskkonnareostuse korral; leida ja kasutada teavet tkeskkonda reguleerivatest igusaktidest ning lbib tule- ja tohutusalase sissejuhatava juhendamise; ttada ennast ja keskkonda sstvalt; kasutada ppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust tkeskkonna ohutuses; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad tkeskkonna ohutust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

28

2.2.3. Ehitusfsika 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma erialaga seonduvaid fsikalisi seoseid; omandab teadmised fsikaseaduste mjust ehituskonstruktsioonidele ja tegevusele. 2. Nuded mooduli alustamiseks On omandatud phikooli fsikakursus. 3. ppesisu 3.1. STAATIKA ALUSED. Jud tehnikas, nende kujutamine vektorina. Judude liitmine ja lahutamine. Toereaktsioonide ja sisejudude mramine mitmesuguste lihtsate ehituskonstruktsioonide puhul. Lihttala, konsooltala, seina ja posti koormamisel tekkivad jud ja nende jaotus ( tmbe-, surve- ja neutraaltsoon). Piirsituatsioon enne purunemist. Konstruktsioonide tugevdamise vimalused. Lihtsamate tstemehhanismide (kangid, plokid, talid, tungrauad, vintsid) tprintsiip. Kangi phimtte kasutamine tehnikas. levaade koormuste liigitusest ja mjust erinevatele konstruktsioonidele ja erinevatele ehitusmaterjalidele. 3.2. SOOJAFSIKA ALUSED. Ehituse soojafsika phimisted. Soojusjuhtivuse olemus, soojuse levimine erinevates keskkondades. Soojuskiirgus ja konvektsioon, nende thtsus ehituses. Ruumi sisekliima, nuded. Joon- ja punktklmsillad. Hoone piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivuse ja soojapidavus. Erinevate seinatpide soojapidavuse vrdlemine. Soojustuse paiknemine vlispiirdes (soojustus vljaspool, keskel vi seespool) Mitmekihilise piirded. Temperatuuri muutumise graafiku mitmekihilistes vlispiiretes. Soojapidavuse arvutamine erinevate vlispiirde konstruktsioonide korral. Piirete niiskusreiim. Veeauru sadestumine. Niiskuskahjustused. Vee- ja auruisolatsioon. Piirde hujuhtivus. Ehitustarindi, ktte ja ventilatsiooni omavaheline seos. Loomulik ja mehhaaniline ventilatsioon. Ehitiste, ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide tulekaitse. Piksekaitse. Harjutuslesanded. 3.3. PIIRETE HELIPIDAVUS. Heli ja mra. Helisagedus ja lainepikkus. Heli levik ruumis. Kaja miste. Kaja vltimise vimalused ruumides. hu- ja lgimra, nende levik ja tkestamise vimalused. Mra mju inimorganismile. Mra mtmise hikud. Resonants ja selle mju. Nuded mrapidavusele. 3.4. ELEKTERIVOOL JA VALGUSTUS. Elektrivool. Elektritakistus. Vooluring. Ohmi seadus. Allikapinge (elektromotoorjud). Takistite ja energiaallikate hendusviisid. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks- ja soojusenergiaks. T ja vimsus. Elektrivoolu magnetvli. Sirgjuhtme magnetvli. Vooluga juhtmele mjuv jud. Rpvoolude vastastikune mju Elektromagnetiline jud. Valguse phimisted ja hikud. Kunstlik ja loomulik valgustus. Ruumide loomuliku valgustuse nuded. Loomuliku valgustuse hindamine arvutuslikult ja katseliselt. Harjutuslesannete lahendamine. 3.5. KESKKONNAPARAMEETRITE MTMINE. Mteriistad. Mteriistade kasutamine. Ohutusnuded mteriistadega ttamisel. Erinevate t- ja elukeskkonda mjutavate parameetrite mtmine ning nende vrdlemine normidega.

29

4. pitulemused ppija teab ja tunneb: ehitusfsika olemust ja misteid; ehitusfsikas kasutatavaid suurusi, nende thiseid ja mthikuid; erialaga seonduvaid thtsamaid seoseid staatikast, soojafsikast, akustikast, elektrivoolust ja valgustusest; soojusjuhtivuse olemust, soojuse levimise vimalusi tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas; judude jaotust ehituskonstruktsioonides; soojuskiirguse ja konvektsiooni thtsust ehituses; hu- ja lgimra leviku mooduseid ja tkestamise vimalusi ehituskonstruktsioonides ja ruumides; niiskus- ja kastepunkti mistet, nende vltimise vimalusi; niiskuse leviku ja selle takistamise vimalusi; elektriliste parameetrite vahelisi seoseid; elektrivoolu toimete rakendusi ja kasutamise vimalusi; ruumide valgustusele esitatavaid nudeid. oskab: arvutada erinevate konstruktsioonide soojapidavust; leida ehituskonstruktsioonide tugevdamist vajavaid piirkondi (kohti); leida vimalusi ehituskonstruktsioonide mrapidavuse tstmiseks; mta erinevaid t- ja elukeskkonda mjutavaid parameetreid ning vrrelda neid normidega; kasutada enamlevinud mteriistu ja jrgida ohutusnudeid ttamisel mteriistadega; mta piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust ja mrataset ruumides; lahendada erialaga seonduvaid fsikalisi ksimus- ja arvutuslesandeid; kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (70%): pitulemustes mratud teadmised ehitusfsika kohta; praktilised tegevused (20%): keskkonnaparameetrite mtmine; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad ehitusfsikat. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

30

2.2.4. Ehitamise alused 2n (2T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised ehitusalasest mistetest ja terminoloogiast, hoonete konstruktsioonidest ja ehitamise etappidest; saab levaade ehitustde korraldusest Eesti Vabariigis, kutseoskusnuetest, ja ehitustid reguleerivatest seadusandlikest aktidest; pib tundma enamkasutatavaid ehitustriistu ja masinaid ning saab levaate t ohutuks korraldamiseks ehitusplatsil. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. EHITUSALASED MISTED. Ehitusalased misted ja terminid. Ehitusprojektid. Hoonete konstruktsioonid (ehitusalused, vundamendid, seinad, vahelaed, prandad, katused) ja kommunikatsioonid (torustikud, side, elekter). Ehitiste liigitus (otstarve, korruselisus, karkassi tp jms). Ehitamise etapid. levaade konstruktsioonide ehitamisel kasutatavatest ehitusmaterjalidest. levaade ehitusmaterjalide tstuslikust tootmisest Eestis. 3.2. EHITUSTEGEVUSE IGUSLIK REGULATSIOON JA KVALITEEDINUDED. Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinuded ehitustdel (RYL lhtuvalt). Ehitustde korraldus Eesti Vabariigis (planeerimine, projekteerimine, ehitusluba, ehitusjrelevalve). Ohtlike tde loetelu ehituses. Ehitusprotsessis osalevad pooled. 3.3. EHITUSTDE ORGANISEERIMISE PHIMTTED. Ehitustde organiseerimine (sh. ehituslikud piirangud hoonestusalal). Ttaja juhendamine ja vljape tkohal. Tohutusnuded ehitustdel (ohutu tkorraldus ehitusplatsil). 3.4. EHITUSEL KASUTATAVAD MASINAD JA VIKEMEHHANISMID. levaade ehitusel kasutatavatest triistadest ja masinatest: ksitriistad, portatiivsed masinad ja tstemehhanismid. 3.5. NUDED MONTAAITDELE JA TROPPIMISELE. Misted ja terminid. Montaatde etapid. Talane juhendamine montaaitdel. Oma tkoha organiseerimine. Troppimise phimtted, nuded troppimisele. Troppimise signaliseerimisviisid. Tohutus montaatdel. Betoonelementide montaa ja paigaldamise nuded. Monolitiseerimine Puitkonstruktsioonide montaa ja paigaldamise nuded. Metallkonstruktsioonide montaa. Elementide kinnitamine. Monteeritavad metallkonstruktsiooniga tellingud. Tellingute paigaldus ja montaa. Teenistuslikud tstukid. Ohutusnuded tellingute ja tlavade pstitamisel. 3.6. PPEKIGUD EHITUS- JA KINNISVARAHOOLDUSETTEVTETESSE. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: ehitise ja ehitamise misteid ja olemust; ehitise elutsklit, ehitusprojekti olemust; ehitustde korraldust reguleerivaid seadusandlikke akte ja normdokumente; omab levaadet ehitustde kvaliteedinuetest, ehitusprotsessis osalejate vastutusest ja tde planeerimise phimtetest; 31

oskab: leida ja kasutada teavet ehitusala reguleerivatest seadusandlikest aktidest ja normdokumentidest; nimetada hoonete phikonstruktsioone ja materjalide omadusi iseloomustavaid nitajaid; kirjeldada ehitustde korraldust ja ehitamise etappe; kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust.

ehitustde organiseerimise phimtteid ja teab ohtlikke tid ehituses; hoonete phikonstruktsioone ja elemente lbi aegade, levaatlikult ehitusmaterjalide liigitust ja omadusi; ehitusmaterjalide korduvkasutamise vimalusi ja omab levaadet ehitusmaterjalide tootmisest Eesti Vabariigis; tkorralduse phimtteid ehitusplatsil; ehituskestust ja -kvaliteeti mjutavaid tegureid, juhtimise olemust ning nudeid ttaja juhendamisele ja vljappele tkohal; nudeid t ohutuks korraldamiseks ehitusplatsil; ohumrguannete tpe ja nende kasutamise tingimusi ehitusplatsil; levaatlikult ehitustdel kasutatavate masinate ja vikemehhanismide liigitust, nende valiku, kasutamise ja hoolduse ldiseid phimtteid ttingimustest lhtuvalt; erinevaid tstemehhanisme, kinnitus- ja abivahendeid; kraanade valiku aluseid, nende paigutuse ja rajatavate ehitistega sidumise phimtteid ehitusplatsil; torn- ja noolkraanade mjupiirkondi, ohutsoone, kraanade t piiranguid ning erinudeid ttamisel hoonete, elektriliinide ja svendite lheduses; ehituststukeid, nende valiku ja paigutuse phimtteid; nudeid ehitusplatsile ajutiste teede rajamiseks; ehitusplatsi transpordi liigitust ja korraldust; montaaitdel kasutatavaid misteid, tetappe ja talase juhendamise korda; puit-, metall- ja betoonelementide montaai phimtteid; materjalide, konstruktsioonide ja nende elementide objektil vastuvtu ja ladustamise nudeid; troppimise phimtteid ja tohutust; signaale troppimisel; monteeritavate tellingute ja tlavade paigaldamise nudeid; ttervishoiule ja tohutusele esitatavaid nudeid.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust ehitamise alustest; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad ehitamise aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

32

2.2.5. Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid 3n (3T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: saab levaate ehitusel kasutatavatest ehitusmaterjalide liigitusest; omandab teadmised ehitusmaterjalide omadustest ja kasutusalast; omandab teadmised philistest ehituskonstruktsioonidest, nende ehitamisel kasutatavatest materjalidest ning konstruktsioonide paigaldamise phimtetest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. EHITUSMATERJALID. 3.1.1. MATERJALIDE OMADUSED. Materjalide fsikalised omadused (mahumass, poorsus, hgroskoopsus, veeimavus, aurutihedus, akustilised omadused). Termilised omadused (klmakindlus, soojajuhtivus, soojamahtuvus, tulepsivus ja tulekindlus). Mehhaanilised omadused (tugevus ja selle alaliigid, kvadus, hrduvus, kuluvus, plastsus, elastsus, haprus, lgitugevus). 3.1.2. PUIT- JA PUIDUPHISED MATERJALID. Puidu liigid, omadused, kvaliteedinuded; puitmaterjali klassifikatsioon (marmaterjal, saematerjal, pooltooted, puitdetailid ja plaatmaterjal) ja kasutusala. Puidukaitsevahendid ja nende kasutusala. 3.1.3. TEHIS- JA LOODUSKIVIMATERJALID. Looduslikud kivimaterjalid: kivimite klassifikatsioon, koostis, liigitus omadused ja kasutusalad. Tehiskivimaterjalid: keraamilised materjalid (savitellised, katusekivid, plaadid, keramsiit, ahjupotid jms), valmistamine, omadused ja kasutusala; pletamata tehiskivimaterjalid (silikaattooted, betoontooted sh raudbetoon) tootmine, omadused, liigitus ja kasutusala. 3.1.4. METALLMATERJALID. Mustad metallid: teras ja malm, profiilid. Mustade metallide kasutusala. Vrvilised metallid ja nende sulamid, nende omadused ja kasutusala. Metallide korrosioon ja kaitse. 3.1.5. MINERAALSED SIDEAINED. Lubi, kips, tsement ja savi- nende omadused, kasutusala. 3.1.6. PLASTMATERJALID. Ehitustdel enamkasutatavad PVC, PE, PP materjalid, nende omadused ja kasutusala. Plastmaterjalide ladustamise tingimused ehitusplatsil. 3.1.7. EHITUSSEGUD. Mrdisegu, selle omadused ja kasutusalad. Betoonisegude liigitus, omadused, valmistamine ja kasutusala. Kuivsegud. 3.1.8. SOOJUSTUS- JA HDROISOLATSIOONIMATERJALID. Soojusisolatsioonimaterjalid: Plaatmaterjalid; rullmaterjalid. Villad; vahud nende omadused ja kasutusalad. Hdroisolatsioonimaterjalid: Trvad, kleepmastiksid, emulsioonidomadused, kasutusalad; katusekatte materjalid ; asfaltbetoonid nende omadused ja liigitus. 3.1.9. VIIMISTLUSMATERJALID. Tasandussegud, pahtlid, kitid, vesi- ja veevabad vrvid, puidukaitsevahendid (lid, lakid, peitsid, vahad jms), liimid, rullmaterjalid, plaatmaterjalid nende liigitus omadused, ja kasutusalad.

33

3.1.10. KESKKONNATEHNIKA MATERJALID. Torude liigitus: teras-, vask-, malm- ja plasttorud. Torude standardid. Torude markeeringud. Torude kasutusala sltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest (temperatuur, happelisus). Toruliitmike koostamise phimtted. Torustike korrosioonikaitse ja -trje vahendeid ning nende kasutusala. Kommunikatsioonitrasside rajamise ja paigaldamise jrjekord sltuvalt ehitustde etappidest. 3.2. EHITUSKONSTRUKTSIOONID. 3.2.1. EHITUSE ALUSED JA VUNDAMENDID. Looduslikud- ja tehisalused. Vundamendid ja nende liigitus teostuse (laotavad, valatavad, monteeritavad vundamendid jne), materjali ja konstruktsiooni jrgi. Lint-, post-, plaat-, vaivundamendid, nende eripra ja kasutusala. Nuded vundamentide konstruktsioonile ja paigaldamisele. 3.2.2. SEINAKONSTRUKTSIOONID. Seinte liigitus materjali, struktuuri, ttamise iseloomu (kandev-, mittekandev sein) ja asukoha jrgi. Tellisseinad, looduskivist seinad, vikeplokkidest seinad, puitkilp- ja puitsrestikseinad, paneelidest seinad, nuded nende konstruktsioonile ja pstitamisele. Srestikvaheseinad ja tidisvaheseinad. Nuded vaheseinte konstruktsioonile ja kvaliteedile. Meetmed seinte helikindluse ja soojapidavuse kindlustamiseks. Konstruktsioonide tulekindlus. 3.2.3. PRANDAD JA VAHELAED. Monoliitprandad ja puitprandad, nende konstruktsioonid. Kvaliteedinuded prandakonstruktsioonide paigaldamisele. Prandate soojustamine. Konstruktsioonide tulekindlus. levaade prandakattematerjalidest, nende paigaldamise nuded. Raudbetoon ja puittaladega vahelaed. Nuded konstruktsioonile ja paigaldamisele. Puitlagede vooderdamine. Ripplagede paigaldamise nuded. Vahelagede soojus- ja heliisolatsioon. Konstruktsioonide tulekindlus. 3.2.4. AVATITED. Akende kuju, proportsioonid, standardmdud. Liht-, paaris-, ja mantelraamidega aknaplokid. Aknaraamide sobituvus. Aknaplokkide puitseina ja kiviseina paigaldamise nuded. Aknapiitade- ja raamide tihendamine. Katuseaknad, nende paigaldamise nuded. Ukse kuju, mtmed ja avamise viis. Thtsamad sise- ja vlisukse tbid. Ukseplokid: uksepiidad, piirlauad, lvipakk ja ukseleht. Sileuks, tahveluks, manteltahvlitega uks, pendeluks ja lkanduks, nende erinevused ja paigaldamise nuded. Vravate tbid ja nende paigaldamise nuded. Puitmaterjalist piirdeaedade pstitamise nuded. 3.2.5. TREPID. Trepi vliskuju ja ehitusviis. Trepi mtmed ja astmete moodustamine. Puittrepid, metallkonstruktsioonidel trepid ja raudbetoonist trepid. Avariitrepid ja tuletrjeredelid. Treppide ehitamise ja paigaldamise nuded. 3.2.6. KATUSED. Katuse liigitus kuju ja kattematerjali jrgi. Katuse kande- ja kattekonstruktsioonid. Minimaalsed lubatavad kalded. levaade katusekattematerjalidest (puit-, kivi-, plekk- rullmaterjalid jms) ja nende paigaldamise tehnoloogiast. Katuslaed ja mansardkatused, nende eripra ja kasutusala. 3.3. MATERJALIDE MAHU JA KULUARVUTUSED. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: ehitusmaterjalide liigitust; ehitusmaterjalide fsikalisi, keemilisi ja mehaanilisi omadusi ning neid iseloomustavaid nitajaid; erinevate materjalide kasutusala ja valiku phimtteid ttingimustest lhtuvalt; 34

 oskab:

nudeid ehitusmaterjalide hoiustamisele ja ladustamisele; keskkonnatehnika valdkonnas kasutatavaid teras-, vask-, malmtorude ja plasttorude liigitust, standardeid, markeeringuid, kasutusala sltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest (temperatuur, happelisus); toruliitmike koostamise phimtteid; torustike korrosioonikaitse ja -trje vahendeid ning nende kasutusala; ehitiste konstruktsioone; aluste ja vundamentide liigitust, vundamentide tpe, nende rajamise phimtteid ja kasutatavaid materjale; ehituse aluse ja vundamendi, samuti hoone konstruktsiooni ja vundamendi tbi vahelisi sltuvusi; nudeid raudbetoonist, puidust ning terastaladega vahelagede pstitamisele; nudeid vahelagede soojustamisele ja heliisolatsioonile; konstruktsioonide tulekindluse tagamise vimalusi; vahelagede traditsioonilisi ja tnapevaseid konstruktsioone; ripplagede konstruktsioone ja ehitamise phimtteid; prandate konstruktsioone, nende ehitamise nudeid; nudeid prandate aluskihtidele, soojustamisele ja heliisolatsioonile; tnapevaseid ja traditsioonilisi prandakattematerjale ja nende paigaldamise nudeid; seinte, sh vaheseinte liigitust materjalide, konstruktsiooni, asukoha ja ttamise iseloomu jrgi, erinevast materjalist seinte konstruktsioone ja nende pstitamise tehnoloogiat, nudeid seinte soojustusele, tulekindlusele ja heliisolatsioonile; aknaplokkide tpe, nende paigaldamise ning kinnitamise phimtteid puit- ja kivimaterjalist avadesse; aknapiitade ja raamide tihendamisel kasutatavaid materjale; katuseakende paigaldamise nudeid; thtsamaid sise- ja vlisuste tpe, uksehingi ja -suluseid, nende paigaldamise nudeid ja vahetamise tingimusi; levaatlikult katuse kande- ja kattekonstruktsioone, katuste minimaalselt lubatavaid kaldeid; tnapevaseid ja traditsioonilisi katusekattematerjale ja nende paigaldamise nudeid; nudeid katuste soojustus-, tuulutus- ning hdroisolatsioonikihtide paigutusele, katuslagede ehituse eripra; erinudeid ttamisel ehitusmlestistel; keskkonnatehnika paigaldamise ja kommunikatsioonitrasside rajamise jrjekorda; t- ja keskkonnaohutuse nudeid mullatde teostamisel. seostada materjali omadusi kasutusalaga; valida materjale vastavalt nende kasutamise tingimustele; arvestada materjalikulu vastavalt; leida informatsiooni materjalide kasutusjuhenditest; kirjeldada enamkasutatavaid vundamendi, seinte, vahelagede, prandate ja katuste konstruktsioone; ehitiste konstruktsioonide paigaldamise tehnoloogilist jrjekorda; selgitada kommunikatsioonitrasside rajamise jrjekorda sltuvalt ehitustde etappidest; selgitada ttervishoiu- ja tohutusnudeid erinevatel ehitustde etappidel; kasutada ppe- ja teatmekirjandust. 35

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (80%): pitulemustes mratud teadmised ehitusmaterjalide ja konstruktsioonid kohta; praktilised tegevused (10%): materjalide mahu ja kuluarvutused; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad ehitusmaterjale ja -konstruktsioone. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

36

2.2.6. Ehitusmdistamine 1n (0,5T/0,5PT)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: saab levaate ehitusmdistamise olemusest, selle ldnuetest ja reeglitest; pib tundma topograafiliste plaanide leppemrke, mdistamisel kasutatavaid mteriistu, mrkimisseadmeid; omandab teadmised ehitise elementide mdistamisest ja mahamrkimisest looduses. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul Joonestamine. 3. ppesisu 3.1. LEVAADE GEODEESIA ALUSTEST JA MDISTAMISE TEHNOLOOGIAST. Geodeesia miste ja thtsus. Kartograafilised projektsioonid. Topograafiline plaan ja kaart. Plaanide leppemrgid. Mtkava ja mtmed. Mdusuhe ja joonmt. Reeperid, krgusmrgid. Kaardikirjad. Pikiprofiili koostamine. Mtmise ja mrkimise reeglid ja phimtted. Mdistamisel enamkasutatavad mteriistad, mrkimisseadmed ja vahendid (sh lasermteriistad). Ohutusnuded mtevahenditega ttamisel. Horisontaal ja vertikaalmdistamine (sh krguste lekandmine). 3.2. PRAKTILINE T. Nivelleerimine optiliste seadmete kasutamisega; ehituselementide mahamrkimine ja lemtmine. Ehituselementide kontrollmdistamine (tisnurgad, aknaja ukseava suurus jms). Ttamine lihtsamate ehitusel kasutatavate mteriistadega. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: levaatlikult geodeesia olemust; mdistamise ja mrkimise phimisteid ja ldiseid reegleid; erinevaid mteriistu ja mrkimisseadmeid; tohutusnudeid mteriistadega ttamisel; omab levaadet ehitusmdistamise tehnoloogiast ja ehitise elementide mahamrkimise vtetest. oskab: leida plaanidelt hoone asukoha ja vlisvrkude plaanidelt vrkude ehituse ja asukoha; meeskonna liikmena korraldada nuetekohaselt oma tkohta; valida, kasutada ja hooldada tvahendeid; orienteerida joont maastikul; kanda le krgusmrke; kasutada lihtsamaid mteriistu ja mrkimisseadmed; teostada mtmisi mtlindi ja nivelliiriga; teostada piketaai; mrkida etteantud kaldega nlva looduses; loodida mullet ja mta selle laiust; teostada ehitise elementide kontrollmdistamist;

37

mdistada ehitusmlestiste detaile ja koostada skemaatilisi mtmisjooniseid; ttada ennast ja keskkonda sstvalt; kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (45%): pitulemustes mratud teadmised ehitusmdistamise kohta; praktilised tegevused (45%): ehitise elementide mdistamine ja mahamrkimine looduses; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad ehitusmaterjale ja -konstruktsioone. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

38

2.2.7. Renoveerimise alused 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised keskkonnasstliku renoveerimise phimtetest, hoonete ja ehitiste sagedamini esinevatest kahjustustest, nende krvaldamise vimalustest; omandab ettekujutuse ehitusstiilide ja mlestiste olulisematest tunnusjoontest ja saab levaate muinsuskaitsealast tegevust reguleerivast seadusandlusest Eesti Vabariigis ning hoone tehnilise seisundi hindamise meetoditest; saab levaate probleemidest ja ohtudest ning nende elimineerimise vimalustest lammutustdel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitamise alused, Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. HOONETE EHITUSLOOLINE LEVAADE. Ehitusstiilide iseloomulikud jooned. Puitelamu ajalooline kujunemine. Kivihoonete areng. Ehitusmlestiste tunnused. levaade ehitustegevust reguleerivatest muinsuskaitsealastest igusaktidest. 3.2. HOONETE SEISUKORRA UURIMINE JA HINDAMINE. Hoonete fsiline ja moraalne vananemine. Ehitiste levinumad kahjustused. Hoone tehnilise seisukorra hindamise meetodid ja vtted: visuaalne hindamine, laboratoorne uurimine. Tarindite (alused ja vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevime hindamismeetodid. 3.3. KESKKONNASSTLIKU REKONSTRUEERIMISE PHIMTTED. Renoveerimise eesmrgid ja koloogilised aspektid. Renoveerimisel kasutatavad terminid ja misted. Remonditde phimtted. Uute ja vanade materjalide htesobivus. Vimalused materjalide korduvkasutamiseks, kulud ja kokkuhoid, korduvkasutamise tehnoloogia. Keskkonnakaitse ja sstva arengu phimtted. 3.4. HOONETE LAMMUTAMINE. Ehituslikud piirangud hoonestusalal Probleemid ja ohud lammutustdel. Tkorraldus lammutustdel. T- ja tuleohutusnuded. Tvahendid. Lammutusmeetodid. Tarindite demontaa. Demontaai jrjekord ja vtted. Puidu kaitse. Asbesti lammutamine, hallituskahjustusega ehitiseosa lammutamine. Materjalide sorteerimine. Lammutusmaterjalide korduvkasutus. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: levaatlikult ehitusmlestiste ja -stiilide iseloomulikke tunnusjooni; ehitiste restaureerimise ja remonditde phimtteid; ehitusmlestiste tunnuseid ja muinsuskaitse korraldusega seonduvat Eesti Vabariigis; ehitiste ja materjalide levinumaid kahjustusi, nende tekkephjuseid ja vltimise vimalusi; konstruktsioonide (alused, vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevime hindamismeetodeid; probleeme ja ohtusid renoveerimis- ja lammutustdel; tkorraldust, t- ja tuleohutusnudeid lammutustdel; konstruktsioonide demontaai jrjekorda ja vtteid; materjalide korduvkasutamise vimalusi ja tehnoloogiat. 39

oskab: leida infot ja kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust, selgitada vlja konstruktsioonide kahjustuste phjusi, visuaalselt hinnata ehitise vi konkreetse konstruktsiooni tehnilist seisukorda; kirjeldada probleeme ja ohte lammutustdel. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust renoveerimise alustest; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad renoveerimise aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

40

2.2.8. Mritd I 6n (1T/3PT/2P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma mrsepatdel kasutatavaid materjale ja nende omadusi, hdroisolatsiooni paigaldamise nudeid, erinevaid mriseotisi; pib ksitsema mrsepat triistu ja vahendeid; omandab teadmised erinevate mrikonstruktsioonide ladumise tehnoloogiast, mrtide koostisest ja valmistamise viisidest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud moodulid Ehitamise alused ja Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Mritde materjalid (looduskivid, tehiskivid: keraamiline tellis, silikaattellis, betoonblokid, keramsiitplokid jms.) nende omadused. Mrimrtide sideained ja nende omadused. Mrtide valmistamine. Nuded mrsepa tkohale. Mrsepa triistad ja tvahendid, nende kasutamine ja hooldamine. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. MRISEOTISED. Mritis ja selle elemendid. Nuded mritisele (sngituspind, pstivuukide kokkulangevus ja kalded, horisontaal ja vertikaalkihtide paigaldamise reeglid). Mitmekihilised seotised: plokk-, rist- ja lridega seina seotis, soojustusega seina seotis. Tismritis ja kaevikmritis. 3.4. LADUMISE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Triistade ja -vahendite valik. Mrimaterjalide kulu arvutused. Materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Ladumise moodused: kelluladumine, nihkeladumine, poolnihkladumine. Abivahendite (kihilatt ja suundnr) kasutamine. Nurga ja vahemajakate ladumine. Tismritise ladumine. Kergmritise ladumine ja seinte vooderdamine. Vikeplokkmritis. Mritise ladumine talvistes tingimustes. Massiivmritise ladumine. Vajumis- ja temperatuurivuuk. Postide ja vaheseinte ladumine, aknavahepostide ladumine. Vaheseinte ladumine ja hdroisolatsiooni paigaldamine. Nuded trappidele. Astmelise- ja risttrappi ladumine. Mritise hooldamine. Tohutus- ja ttervishoiu nuded mritdel. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. 4. pitulemused pilane teab ja tunneb: mritdel kasutatavaid materjale ja nende omadusi; mritdele esitatavaid kvaliteedinudeid; erinevate mritiste ladumise tehnoloogiaid, tvahendeid ja tvtteid; vimalusi mritise ladumiseks erinevates tingimustes; 41

erinevaid mriseotisi ja nende ladumise tehnilisi tingimusi; hdroisolatsiooni paigaldamise nudeid; puidust ja metallist tellingute ning tlavade ehitamise ning paigaldamise nudeid; ttervishoiu ja tohutuse nudeid mritdel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel.

oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; valida materjale ja arvutada materjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; valmistada raketisi, tlavasid ja paigaldada tellinguid; valida ksitleda mrsepa triistu ja seadmeid lhtuvalt tlesandest; laduda kvaliteedinuetele vastavaid tasapinnalisi viimistlemata vuukidega seinu; valmistada erineva koostisega mrmrte; ksitleda ladumisel vajaminevaid seadmeid ja abivahendeid; paigaldada nuetekohaselt hdroisolatsiooni; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tde kvaliteedinuetele vastavust, ksitleda kontrollmteriistu; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (15%): pitulemustes mratud teadmised mritd I kohta; praktilised tegevused (75%): pitulemustes mratud oskused mritd I kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad mritid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

42

2.2.9. Mritd II 8n (1T/3PT/4P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab oskused mritist sarrustada, laduda mriseotisi puhasvuugiga ja teha jrelvuukimist; pib sildama avasid kiht-, kaar- ja betoonsillustega; omandab oskused laduda klaasplokkidest vaheseinu ja avatiteid, he- ja mitme lriga korstnaid looduskivimritist. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid, Mritd I. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Mritde materjalid (looduskivid, tehiskivid: keraamiline tellis, silikaattellis, betoonblokid, keramsiitplokid jms) nende omadused. Mrimrtide sideained ja nende omadused. Mrimrtide valmistamine. Nuded mrsepa tkohale. Mrsepa triistad ja tvahendid, nende kasutamine ja hooldamine. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. TDE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Triistade ja -vahendite valik. Mrimaterjalide kulu arvutused. Materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Avade sildamine rida-, kiil-, kaar- ja betoonsillustega. Klaasplokkidest seina ladumine. Tellistest seinavoodri ladumine ja ankurdamine. Looduskivist mritise ladumine. Sarrustatud mritise ladumine. Nuded puhasvuukmritisele. Mritise vuukimine ja ankurdamine. Tellistest ja vikeplokkidest kergseinte ladumine. Kergseintele soojustuse ja tuuletkke paigaldamine. Pika seina ladumine llis. Konstruktsioonide ladumine: karniisid, vd, piastrid, eendid ja niid. levaade vlvide ladumise tehnoloogiast. Kiviseinte remont ja renoveerimine. he- ja mitme lriga kostende ehitamine. Ttervishoiu ja tohutusnuded mritdel. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: nudeid seinte ja erinevate hooneosade ladumiseks looduskivist; avade sildamise tehnoloogiat; mritise sarrustamise ja vuukimise vtteid; klaasplokkide ladumise tehnoloogiat; tellistest kergseinte ladumise tehnoloogiat; puidust ja metallist tellingute ning tlavade ehitamise ning paigaldamise nudeid; ttervishoiu ja tohutuse nudeid mritdel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel. 43

oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; valida materjale ja arvutada materjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; valmistada raketisi, tlavasid ja paigaldada tellinguid laduda loodus- ja tehiskivist seinu ja erineva keerukusega elemente (karniisid, vd, piilarid, eendid, niid); laduda tellistest kiil- ja kaarsilluseid; laduda seinte voodrit ja seda ankurdada; parandada kivikonstruktsioone; mritist remontida ja parandada; paigaldada soojustust ja tuuletket; laduda he ja mitme lriga korstnaid; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tde kvaliteedinuetele vastavust; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (15%): pitulemustes mratud teadmised mritd II kohta; praktilised tegevused (75%): pitulemustes mratud oskused mritd II kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad mritid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

44

2.2.10. Hdroisolatsioonitd 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma hdroisolatsioonimaterjale ning hdroisolatsiooni otstarvet ja selle paigaldamist nudvaid kohti; omandab teadmised erinevatest hdroisolatsioonitde teostamise tehnoloogiatest ja hdroisolatsioonitdele esitatavatest kvaliteeditingimustest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitamise alused ja Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. NIISKUS EHITUSKONSTRUKTSIOONIDES. Absoluutne ja suhteline niiskus. Niiskuse kondenseerumine piiretes. Niiskuse mju ehitus- ja soojustusmaterjalidele. Kastepunkt. Hdroisolatsiooni otstarve. Hdroisolatsiooni materjalid ja nende paigaldamise vtted. Ttervishoiu ja tohutusnuded hdroisolatsioonitdel. 3.2. MAA-ALUSTE EHITISTE HDROISOLATSIOON. Ehitisele mjuv veekoormus (pinnaseniiskus, nrgvesi, surveline pinnasevesi). Erinevad hdroisolatsioonissteemid (vlimine hdroisolatsioon, sisemine hdroisolatsioon). Keldriga hoone hdroisolatsioon. Vundamendi ja pinnasele toetuva pranda hdroisolatsioon. Hdroisolatsiooni teostamine terrassidel ja keldrikorruse lagedel. Kvaliteedinuded ja kontroll. Hdroisolatsioonimaterjalide kaitse vigastuste eest. Nuded drenaaitde teostamisele. levaade hdroisolatsiooni remondi vimalustest. 3.3. HDROISOLATSIOON NIISKETES RUUMIDES. ldised nuded. Aluspindade ettevalmistus. Hdroisolatsioonimaterjalid plaatkatte alla (vbatavad materjalid, rullmaterjalid). Plastisolatsioon. Lbiviikude tihendamine. Kvaliteedinuded ja kontroll. Nuded basseinide, veemahutite hdroisolatsioonile. 4. pitulemused pilane teab ja tunneb: niiskuse mju ehitus- ja soojustusmaterjalidele; hdroisolatsiooni otstarvet; hdroisolatsioonimaterjalide paigaldamise vtteid; hdroisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiaid (rull-, vp- ja kleepisolatsioon, torkreetkrohv); lbiviikude tihendamist; keldriga hoone, vundamendi ja pinnasele toetuva pranda hdroisolatsiooni paigaldamise nudeid; hdroisolatsiooni teostamise vtteid terrassidel ja keldrikorruse lagedel, samuti hdroisolatsioonimaterjalide kaitse vimalusi vigastuste eest; nudeid drenaaitde teostamisele ja hdroisolatsiooni remondi vimalusi, ttervishoiu ja tohutuse nudeid hdroisolatsioonitde teostamisel. oskab: mrata hdroisolatsiooni paigaldamist nudvad kohad ehitiste konstruktsioonidel; kirjeldada hdroisolatsiooni paigaldamistde tehnoloogilist jrjekorda hoone erinevates osades. 45

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised hdroisolatsioonitde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad hdroisolatsioonitid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

46

2.2.11. Betoonitd 6n (1T/2PT/3P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised betoonitdel kasutatavatest materjalidest ja tvahenditest ning kogemuse lihtsamate betoonitde teostamiseks; pib tundma ohutuid ja ergonoomilisi tvtteid ja betoonitde tehnoloogiat. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.2. RAKETISTE VALMISTAMINE. Raketiste liigitus ja kasutusalad. ldnuded raketiste ehitamisel. Raketiste valmistamisel kasutatavad materjalid. Taldmikuraketise, seina ja postiraketiste, plaadiraketiste valmistamise tehnoloogiline jrjekord. Raketiste ettevalmistamine ja kokkupanek. Inventaarsete raketiste ettevalmistamine ja litamine. Raketise paigaldamine, kinnitamine, rihtimine ja toestamine; lahtirakestamine, teisaldamine ja puhastamine. Tvuukide tegemine. Lbiviikude, avamoodustajate ja tarilappide paigaldamine. Tkoha nuetekohane korraldamine. Betoonist vlistrepi raketis. Sisemise betoontrepi raketise ehitamisviisid. Akna ja uksesilluste raketised. Tohutusnuded. 3.3. ARMEERIMINE. Armatuuri otstarve ja thtsus betoonkonstruktsioonis. Armatuurid ja nende liigid Ehitiste armatuurjoonised.. Armatuuride transport ja ladustamine ehitusobjektil. Armatuuri teisaldamine paigaldusplatsile. Armatuuri nuetekohane likamine, painutamine, sidumine ja raketise klge kinnitamine. Tkoha nuetekohane korraldamine. Ohutusnuded armeerimisel. 3.4. BETONEERIMINE. Betoonitdel kasutatavad materjalid, nende omadused. Betoonitde tehnoloogiad. Ergonoomilised tvtted. Betoonisegu transport ja pumpamine. Alusbetoonid ja tasandusvalud. Aluspindade ettevalmistus, soojusisolatsiooni paigaldamine. Konstruktsioonielementide betoneerimine (juhtmajakate tegemine, betoonisegu vastuvtmine, paigaldamine, tasandamine). T- ja deformatsioonivuukide valmistamine. Betoonitde tehnoloogia talvistes tingimustes. 3.5. BETOONIPINDADE JRELHOOLDUS. Nuded betoonpindade kvaliteedile. Betooni jrelhooldus: katmine, soojendamine, kastmine, lihvimine, parandamine ja kaitsmine. 3.6. BETOONELEMENTIDE MONTAAITD. Betoon-, metall- ja puitelemendid. Elementide vastuvtmine ja ladustamine. Mrdid, montaaivahud, tihendid. Tstemehhanismid: kraanad, tstukid, talid, vintsid. Abivahendid: trossid, tropid, haaratsid, haardeseadmed, traaversid. Nuded tstemehhanismidele ja abivahendite kasutamisele. Kinnitusvahendid: toed, klambrid, tugikpp, konduktor triistad tvahendid ja mehhanismid, nende kasutamise nuded.

47

Misted ja terminid. Montaatde etapid. Talane juhendamine montaaitdel. Oma tkoha organiseerimine. Troppimise phimtted, nuded troppimisele. Troppimise signaliseerimisviisid. Tohutus montaatdel. Betoonelementide montaa ja paigaldamise nuded. Monolitiseerimine Puitkonstruktsioonide montaa ja paigaldamise nuded. Metallkonstruktsioonide montaa. Elementide kinnitamine. Monteeritavad metallkonstruktsiooniga tellingud. Tellingute paigaldus ja montaa. Teenistuslikud tstukid. Ohutusnuded tellingute ja tlavade pstitamisel. 4. pitulemused pilane teab ja tunneb: raketiste liigitust ja kasutusalasid; raketise valmistamisel kasutatavaid materjale; ldnudeid raketiste ehitamisel; raketiste valmistamise ja paigaldamise tehnoloogilist jrjekorda; seina- ja postitaldmiku raketise, retugevdusega plaadi raketise, kandepostidega laeraketise ning talaraketise ehitamise ja paigaldamise nudeid; vlistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamise nudeid; armatuuri liike ja thtsust betoonkonstruktsioonides; armatuuri ttlemise vimalusi (likamine, painutamine, sidumine ja kinnitamine raketise klge; armatuuri paigaldamise nudeid; betoonide phiomadusi ja neid mjutavaid faktoreid; betoonide liigitust ja nende valmistamisel kasutatavaid materjale; betoonisegu tdeldavust mjutavaid tegureid ja segude paigaldamise tehnoloogilist jrjekorda; nudeid betooni jrelhooldusele; levaatlikult monteeritavate toodete valmistamise tehnoloogiat, betoonelementide montaai phimtteid, montaaitde etappe ning elementide vastuvtu ja ladustamise nudeid; ttervishoiu ja tohutuse nudeid. oskab: meeskonna liikmena ttades korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; valida materjale ja arvestada tks vajaminevat materjalikulu; ehitada lintvundamendi, silluse ja posti raketist ksiklaudadest; valmistada armatuurkarkassi; paigaldada armatuurvrke etteantud jooniste jrgi; betoneerida vikevorme lhtuvalt kooli ppebaasi vimalustest; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tde kvaliteedinuetele vastavust; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud teadmised betoonitde kohta; praktilised tegevused (60%): pitulemustes mratud oskused betoonitde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad betoonitid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

48

2.2.12. Pottsepatd 6n (1T/3PT/2P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma pottsepatdel kasutatavaid materjale, triistu ja tvtteid; tutvub ahjude, pliitide, kaminate ladumise nuetega; omandab pottsepatde ja ahju materjalivajaduse arvutamise oskuse oskused. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid, Mritd I ja Mritd II. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Kivimaterjalid pottsepatdel. Ahjusegud ja mrdid. Ahju-, pliidi- ja kaminatarbed. Triistad ja vahendid, nende kasutamise tingimused ja hooldamine. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. POTTSEPATDE TEHNOLOOGIA. Soojuse levimineja soojuspaisumine. Plemine ja ktused, tuleohutusnuded. Pottsepatde phireeglid ja kttekolletele esitatavad kvaliteedinuded. Kttekollete ehitusnuded: ahju- ja korstna alused, pst- ja rhtkatikud, ahjuvahed. 3.4. KORSTNAD. Hoone sise- ja vlisseintes asuvad korstnalrid. Korstnalri ristlige. Korstna pst- ja kaldlrid. Kaldlri kaldenurk. Korstnalride hendamine. Ahjule toetuvad korstnad. Eraldiseisvad korstnad. Korstnapits ja selle ehitamise nuded. henduslrid ja viimalrid. Korstende vead ja nende vltimise vimalused. Tuleohutusnuded. Korstnaphkimistd. 3.5. AHJUD. Ahjude liigitus soojamahtuvuse, ahjuseinte soojenemise ja materjali jrgi. Umbse phjaga ja restkolle, nende konstruktsioon ja ehitamise nuded. Tuharikaste ktuste kolded, plemishu suunamine koldesse. Ahju lride ssteemid. ldnuded lristike ehitamiseks. Pst- ja rhtlrid. Tmbetakistused lris. Toaahjude konstruktsioon, mtmete arvutamine. Pstlridega ja laskuvate lridega tellisahju ladumine. levaade pottahjude ladumise tehnoloogiast. Puhasvuukviimistlus. Ahju kuivatamine. Tulekivist ahju kokkupanek. Ahju vead ja nende krvaldamise vimalused. Monteeritavad ahjud. 3.6. PLIIDID JA SOEMRID. Pliidi konstruktsioon. Praeahjuga pliit. Praeahjuta pliit. Harilik soemr. Topside, tahmauste ja siibrite asukohad. levaade eritpi pliitidest ja soemridest. Pliitahi ja selle ehitamise nuded. 3.7. KAMINAD. Kamina tbid kiirguspindade arvu jrgi. Kamina vliskuju ja mtmed. Toakamina korstnalri normaallige. Kaminamaterjalid. Kaminatarbed ja detailid. Kamina konstruktsioon: kolle ja korstnalr. Kamina tmbesuu. Suitsutkkega kaminad. Hariliku telliskamina ja soojalriga kamina ladumine. Looduskivist kaminad ja vlikaminad, nende ehitamise nuded. Monteeritavad kaminad. Tuleohutusnuded. 49

3.8. ERIOTSTARBELISED KTTESEADMED. Suitsuahjud. Saunaahjud. Suitsukerised. Puhaskerised. Suitsuahjude ja keriste ehitamise ja paigaldamise nuded. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: kttekoldeid (ahjud, pliidid ja soemrid, kaminad, eriotstarbelised ktteseadmed), nende ehitamise tingimusi ja kvaliteedinudeid; pottsepatdel kasutatavaid materjale ja tvahendeid; pottsepatde phireegleid ja jrgib neid tde teostamisel; ahjude liigitust, ahjulride ssteeme ja ldnudeid nende ehitamisel; pliidi ja soemri konstruktsiooni ja ldnudeid nende ehitamisel; nudeid puhastusluukide paigaldamisele ja kaitsele; pottahjude ja -pliidi ladumise tehnoloogiat; nudeid hkkttega kaminate ehitamisele; ttervishoiu- ja tohutusnudeid kttekollete ladumisel; kttekolletele esitatavaid tuleohutusnudeid. oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta, valida tvahendeid ja sobivat materjali; arvestada tks vajaminevat materjalikulu; arvutada kaminaava suurust sltuvalt korstnalri ristlikest ja ruumi kubatuurist; laduda tellistest pliiti koos soemriga, pst- vi rhtlridega ahju ja dekoratiivkaminat; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tde kvaliteedinuetele vastavust; ttada ennast ja keskkonda sstvalt, arvestab kttekolletele esitatavaid tuleohutusnudeid. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (15%): pitulemustes mratud teadmised pottsepatde kohta; praktilised tegevused (75%): teostada kolm praktilist harjutustd: laduda tellistest pliit koos soemriga, laduda pst- vi rhtlridega ahi ning laduda dekoratiiv- vi kttekamin; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad pottsepatid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

50

2.2.13. Krohvimistd 7n (2T/3PT/2P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma krohvimisel kasutatavaid materjale, tvahendeid ja seadmeid; omandab iged tvtted ja krohvimistde tehnoloogia ning teadmised kvaliteedi- ja tohutusnuetest krohvimistdel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Krohvi otstarve ja liigid. Krohvimrdid, nende valmistamine ja omadused. Snteetilised pinnakattematerjalid. Lihvmaterjalid. Triistad, vahendid ja seadmed, nende kasutamistingimused ning hooldamine. Tellingud ja tlavad, nuded nende paigaldamisel. Tohutusnuded krohvimistdel. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Pindade puhastamine, loodimine ja majakate paigaldamine. Niiskustkketd. Mittekrohvitavate pindade kaitsmine. 3.4. KROHVIMISTDE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Materjalide ja tvahendite valik. Tde tehnoloogiline jrjekord. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Tvtted krohvimistdel. Mrdi pinnalekandmise viisid (ksitsi krohvimine; masinkrohvimine; krohvikihi tasandamine). Nurkade ja avaklgede krohvimine. Kverpindade krohvimine. Sirgjooneliste tmmiste tegemine. marpindade krohvimine. Krohvissteemid: soojustuskrohvid, armeeritud krohvid (sh dekoratiivkrohvid: pritskrohv, terrasiitkrohv, graniitpesukrohv, kivipurukrohv, vrvilised krohvid). Krohvissteemide kasutusalad ja paigaldamise nuded. Kvaliteedinuded krohvimistdel ja kontrolltoimingud. 3.5. KROHVITUD PINDADE REMONT. Defektide ja vigade parandamine, krohvitmmiste tegemine; fassaadide renoveerimine. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: krohvitde materjale; krohvitriistu, seadmeid ja vahendeid ning nende hooldamist; krohvitde tehnoloogilist jrjekorda; kvaliteedinudeid ja kontrolltoiminguid; nudeid inventaarsete tellingute paigaldamisele; nudeid krohvimrtide valmistamisele; ttervishoiu ja tohutuse nudeid. 51

oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; valida materjale ja arvestada tks vajaminevat materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; valmistada ja kasutada erinevaid krohvimrte vastavalt aluspinnale ja ttingimustele; valmistada tks ette aluspinda; paigaldada krohvimajakaid; teostada tasapinnalist krohvimist tde iges tehnoloogilises jrjekorras, kasutada igeid ja ratsionaalseid tvtteid; viimistleda aknaavasid ja nurki; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tde kvaliteedinuetele vastavust; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (20%): pitulemustes mratud teadmised krohvimistde kohta; praktilised tegevused (70%): tuleb sooritada jrgmised proovitd: krohvida aknaava sisaldav soojustatud sein, kusjuures tlesanne sisaldab he sisemise ning he vlimise nurga vormistamist; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad krohvimistid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

52

2.2.14. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 3n (1T/1PT/1P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid kinnitus- ja tvahendeid; omandab teadmised ja oskused kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamise viimistlemise nuetest sh remonditde teostamisest; saab levaate kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavatest kvaliteedinuetest; omandab teadmised ttervishoiu ja tohutuse nuetest kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitamise alused ja Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Kuivkrohvplaadid, nende liigitus, otstarve ja omadused. Nuded kuivkrohvplaatide ladustamisele. Karkassid, profiilid, kinnitused; konstruktsioonide isolatsioonmaterjalid. Kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise t- ja abivahendid, nende kasutamistingimused. Tvahendite hooldamine. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE PAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Triistade ja -vahendite valik. Materjalide kulu arvutused. Kuivkrohvplaatide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Tvtted kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel. Karkassi ehitamine puit- ja metallkonstruktsioonile. Kuivkrohvplaatide ttlemine (likamine, kumerad pinnad ja voltimine). Kuivkrohvplaadist seinte ja vaheseinte paigaldamine. Kuivkrohvplaadist laed ja nende paigaldamine. Kuivkrohvplaadist prandad, nuded prandate paigaldamisele. henduskohtade ttlemine; kvaliteedikontroll. Lagede-, seinte ja prandate soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamine. Niisketes ruumides hdroisolatsiooni teostamine. Lbiviikude vormistamine. Ttervishoiu ja tohutusnuded kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamisel. Paigaldatud konstruktsioonidele esitatavad kvaliteedinuded. 3.4. KUIVKROHVPLAATIDE REMONTIMINE. Kuivkrohvkonstruktsioonide vigastuste parandamine (lgijljed, kruvipead, augud jms). Remontplaatide paigaldamine vanadele kipsplaadiga kaetud pindadele. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale ja tvahendeid; kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogiat; elektri- ja tuleohutusnudeid kuivkrohvplaatide paigaldamisel; 53

 oskab:

soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiat; kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavaid kvaliteedinudeid; ttervishoiu ja tohutuse nudeid kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel. korraldada nuetekohaselt oma tkohta; kasutada ja hooldada triistu ja -vahendeid; arvestada materjalikulu, rakendades pindala- ja protsentarvutuse eeskirju; ehitada ja paigaldada lagede, vaheseinte ja prandate kuivkrohvkonstruktsioone; tdelda, paigaldada ja remontida kuivkrohvplaate; kontrollida tehtud tde kvaliteeti; ttada ennast ja keskkonda sstvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud teadmised kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamise kohta; praktilised tegevused (60%): tuleb sooritada jrgmised proovitd: ehitada kuivkrohvkonstruktsioon, mis sisaldab erikujulisi nurki ning vormistada akna- ja uksepsed; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamist. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

54

2.3.

Valikpingute moodulid

2.3.1. Puusepatd 5n (1T/3PT/1P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab algteadmised puidust kui ehitusmaterjalist, selle ttlemise vimalustest ja kasutatavatest triistadest; omandab puidu ksitsittlemisel (saagimine, hveldamine, peiteldamine, puurimine) iged ja ohutud tvtted. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid ja Tkeskkonna ohutus. 3. ppesisu 3.1. PUIT KUI TARBE JA EHITUSMATERJAL. Puutve ehitus. Puidu struktuur, vlimus. levaade puidu makroskoopilisest ehitusest. Puidu liigid ja kasutusala. Puidu tugevus, levaade koormuste eri tpidest. Puidu omadused (tihedus ja elastsus; soojusjuhtivus, niiskuspaisumine ja kahanemine, akustilised omadused). Puidu niiskussisaldus ja kuivatamise meetodid. Kasvuvead. Puidu kahjustused (seenkahjustused, putukakahjustused, mehaanilised kahjustused). Puidukaitsevahendid. Ehituses kasutatava saematerjali liigitus ja saematerjali kvaliteedinuded. Plaatmaterjalid: vineer, puitlaast-ja puitkiudplaat (sh OBS- ja MDF plaadid). Liimpuit. Kombineeritud puitmaterjalid. Puitmaterjalide omadused ja kasutusala. Puitmaterjali transport, virnastamine ja ladustamine. 3.2. TRIISTAD JA VAHENDID. Ksisaagide liigitus, hooldus, teritamine ja rsamine. Ksihvlid (tasapinna- ja kujuhvlid), hvlite osad ja teritamine. Peitlite liigitus, peitlite teritamine. Kirveste liigitus ja hooldus. Puuride liigitus, puurimisvahendid, puuride teritamine. Like- ja teritusnurk. Elektrilised ja pneumaatilised ksitriistad. Ksitriistade kasutamisnuded ja hooldus. Ohutud tvtted nendega ttamisel. Portatiivsed masinad, nende tphimtted ja kasutusala. Portatiivsed lihvimismasinad ja elektrilised lihvimisseadmed ( tald-, lint- ja nurgalihvijad); nende juures kasutatavad tarvikud. Puusepatdel kasutatavad lihvimismaterjalid, nende omadused ja kulu. Ohutusnuded ttamisel mehaaniliste- ja elektriliste ksitriistadega. 3.3. PUUSEPATDE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Materjalide ja tvahendite valik. Tde tehnoloogiline jrjekord puidu ksitsittlemisel. Toorik, ttlemisvaru ja detail. Puidu mrkimine ja mtmine. Baaspinnad, nende mramise nuded ja valik. Likeviisid. Like kvaliteeti mjutavad tegurid. Ohutud tvtted puidu likamisel ja ksitsi ttlemisel. T- ja isikukaitsevahendid puidu ksitsittlemisel. Serv-, jtk- ja raamseotised (nurk-ja T seotised), nende erinevused, kasutusalad ja valmistamine. Tapid, nende kasutusala ja valmistamine. Prusside ja postide jtkamine. Prusside tisnurkne ja nurga all hendamine. Tbel- ja naagel hendused. Metallseotised (nurgikud, haagid, hinged, ogaplaadid, vekseltala kandurid, poldid jne), naelhendused ja kruvihendused, nende kasutusalad. Profiildetailide seotiste valmistamine ja nende kasutusala. Toperatsioonide sooritamine erinevate elektriksitriistadega ja portatiivsete masinatega (hvelmasinad, paksusmasinad, saagpingid). Erinevate puithenduste valmistamine. Ergonoomilised tvtted. Ttervishoiu ja tohutusnuded puidu ttlemisel. 55

3.4. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb levaatlikult puidu ehitust, liike, fsikalisi, keemilisi ja mehhaanilisi omadusi; puidu ehituse ja tvekuju vigu ning nende mju toote kvaliteedile; ehituspuidu liigitust ja kvaliteedinudeid; ehitusel kasutatavaid puiduphiseid plaatmaterjale, nende omadusi ja kasutusala; puidukaitsevahendeid ja nende kasutamise tingimusi; puidu ksitsittlemisel kasutatavaid ksitriistu ja portatiivseid masinaid; puidu ttlemise tehnoloogiat nii ksitriistade kui portatiivsete masinatega; puithendusi ja nende kasutusala; puidu virnastamise ja ladustamise nudeid ehitusplatsil; ttervishoiu- ja tohutusnudeid puidu ttlemisel ksitriistade, pneumaatiliste ja elektriliste ksitriistadega ja portatiivsete masinatega; puitdetailide valmistamise phimtteid; puitkonstruktsioonide valmistamise ja ttamise phimtteid. oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; mrata puiduliike ja hinnata ehituspuidu kvaliteeti; valida tvahendeid ja arvestada materjalikulu vastavalt tlesandele; lugeda koostejoonist, valida ja hooldada (sh teritada) tvahendeid; omandab iged ergonoomilised ja ohutud tvtted; valmistada seotisi (raamseotised, karpseotised jne) vastavalt etteantud tlesandele; kasutada erinevaid mte- ja mrkimisvahendeid; seadistada ja kasutada elektrilisi ksitriistu; puitu risti- ja pikikiudu mtu saagida vastavalt etteantud nurgale; hveldada baaspinda ja erikujulisi pindu; detaile mtu hveldada; puurida lbivaid ja mittelbivaid avasid ja tdelda pesasid; kasutada peitleid erinevate toperatsioonide (tapid, avad, keeled jms likamine) sooritamisel; kasutada liimi puitdetailide valmistamisel; hendada puitdetaile metallseotistega ja teostada nael- ja kruvihendusi; valmistada profiildetailide seotisi; valida lihvmaterjali ja vastavaid seadmeid ning pindu lihvida nutava pinnakvaliteedi saavutamiseni, kasutades igeid ja ergonoomilisi tvtteid; tdeldud pindu ette valmistada viimistluseks; parandada pisidefekte materjali asendamisega (korkimine); viimistleda valmistatud detaile pigmentvrvi vi lakiga; ttada ennast ja keskkonda sstvalt.

56

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (15%): pitulemustes mratud teadmised puusepatde kohta; praktilised tegevused (75%): pitulemustes mratud oskused puusepatde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad puusepatid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

57

2.3.2. Katusetd 6n (1T/3PT/2P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: teadmised erinevatest katusekonstruktsioonidest, kaasaegsetest ja traditsioonilistest katusekattematerjalidest; omandab oskused katuse kande ja kattekonstruktsioonide ehitamiseks, restaureerimiseks ja remondiks ning katusekatete paigaldamiseks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid, Tkeskkonna ohutus ja Puusepatd. 3. ppesisu 3.1. LDNUDED KATUSTELE. Katuse vliskujud. Katuse liigitus konstruktsiooni, kasutustingimuste ja veeravoolussteemi jrgi. Katuste minimaalkalded. Katustele mjuvad koormused. Tuule- ja aurutkke paigaldamise nuded. Hdroisolatsiooni valmistamine kilematerjalist. Ohutusnuded katusetdel .Valgusavad, paigaldised, lbiviigud ja liited, nende erinuded konstruktsioonile. Uugid ja kaldaknad. Kasutusohutus. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. KATUSE KANDE- JA KATTEKONSTRUKTSIOONID. Misted ja terminid. Katusesrestiku tbid (standardfermid, krfermid, hekaldelise katuse fermid, pninguga katuse fermid, naelkilp- , raamfermid), nende iseloomustus ja kasutustingimused. Tvahendid, nuded materjalile.. Talade ja katusefermide ehitamine. Katusefermide ladustamise tingimused Fermide paigaldamise viisid. Sarikate ( liigitus) tbid penn- ja lamavsarikad. Tugistike tbid lamavsarikatele. Prlinid, rstaprlini ehk mrlati kinnitamine seinale. Sarikate toetumine puitseinale. Sarikate toetumine kivimaterjalist vlisseinale. Fermide pikisuunaline jigastus. Viilutarindi ehitamine. Katusekatte alustarindid. Aluskatte lesanne, aluskatte materjalid ja kinnitusviisid. Aluskatte paigaldamine. Roovlaudade suuruse ja paigaldustiheduse mramine, kasutatavad materjalid. Roovitise paigaldamine. Katuse kalde, roovituse, aluskatte eriprad sltuvalt kasutatavast katusekattematerjalist. Katuse neelu tegemine. Nuded lbiviikude ehitamisele. Liited vertikaalpindadega. Deformatsioonivuukide lahendused. Katuseluukide paigaldus. Rsta- ja ripprennid ja nende ehitamine, rstanurkade tarindid, nende ehitamine. Aluslaudise ja plaatalus, nuded paigaldamisele. Soojustuse paigaldamine. Tuulutuse tegemine katuslagede ehitamisel. 3.4. KATUSEKATETE PAIGALDAMINE. Katusekate, nuded kasutatavatele materjalidele. Lamekatuste kattematerjalid (kivi, plekk, tsementphjalised plaadid, rullmaterjalid). Puit-, betoon ja soojustusmaterjalidest katusekatte alused lamekatustele. Tingimused ja nuded bituumen- vi plastrullmaterjalidest katusekatte paigaldamiseks.

58

Deformatsioonivuukide moodustamine. Tuulutatavad ja suletud soojustatud katuslaed; tarindsoojustusega katuslaed; pratud katuslaed. Katuslagede konstruktsiooni iseloomustus, nuded soojustuskihile, hdroisolatsioonile, veeravoolule ja katusekattevahelisele tuulutusruumile. Kaldkatuste kattematerjalid: keraamilised vi tsementkatusekivid, profiilplekist, sileplekist, mineraal- ja bituumenplaatidest katusekatted, rullmaterjalist katusekatted. Kattematerjalide iseloomustus. Nuded paigaldamisele. levaade traditsioonilistest loodusmaterjalidest katusekatetest: mtaskatus, lgkatus, laastkatus, laudkatus. 3.5. KATUSTE RESTAUREERIMINE JA REMONT. Katuse kande- ja kattekonstruktsioonide seisukorra visuaalne hindamine. Kaldkatuste kattematerjalide enamlevinud kahjustused. Kahjustatud katusekate eemaldamine. Seinte seisukorra hindamine ja remontimine, mrlati osaline vahetamine ja seinale kinnitamine. Sarikate olukorra kontrollimine ja mrlatile kinnitamine. Defektsete sarikate proteesimine vi vlja vahetamine. Lahtiste vljavajunud mrlattide metalltmmitsatega tagasi tmbamine ja kinnitamine seintele. Puidukaitsevahendite kasutamine uue ja vana konstruktsiooni kokkupuutepunktides. Remondi ajal hoone kaitsmine. Katuste kindlustamine seinte remontimiseks. Katuseroovi remont ja asendamine. levaade puit-, mtas- ja rookatuste parandamise vimalustest, kasutatavatest materjalidest ja kinnitusvahenditest. Katuse neelu ja roodsarikate remont ja vahetamine. Kahjustatud metall- ja plekkdetailide (katuseluugid, rsta- ja ripprennid, veeslitid, vihmaveetorud, kinnitusdetailid jms) eemaldamine. Klblike detailide (osade) puhastamine (vanast vrvist ja roostest). Vrviproovide vtmine. Vrvi koostise mramise meetodid ja vtted. Restaureeritud detailide paigaldamine. Ttervishoid ja t- ja tuleohutusnuded. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: erinevaid katuse kande- ja kattekonstruktsioone, nende ehitamise ja paigaldamise tingimusi; katuste liigitust konstruktsiooni, kasutustingimuste ja veeravoolussteemi jrgi; katusekattematerjale ja nende paigaldamise phimtteid sltuvalt katuse liigist (sh ajaloolised lahendused); nudeid kald- ja lamekatuste soojustuskihile, veeravoolule ja katusekatte alusele tuulutusruumile; katuse kalde, roovituse, aluskatte eriprasid sltuvalt kasutatavast katusekattematerjalist; valgusavadest, paigaldistest, lbiviikudest ja liidetest tulenevaid erinudeid konstruktsioonile; katuste kande- ja kattekonstruktsioonide remondivimalusi ning -vtteid ja kasutatavaid materjale; katusekonstruktsioonide enamlevinud kahjustusi; katuste seisukorra hindamise kriteeriume ja enamlevinud kahjustuste phjusi; puidust ja metallist tellingute ning tlavade ehitamise ning paigaldamise nudeid; ttervishoiu, t- ja tuleohutusnudeid katusetdel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel. oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta, paigaldada tlavasid ja tellinguid; valida sobivaid materjale ja tvahendeid sltuvalt t iseloomust; arvestada materjalikulu, rakendades pindala- ja protsentarvutuse eeskirju; visuaalselt hinnata katusekatte seisukorda; 59

asendada mrlati osi ja kinnitada mrlatti seintele; lahtist mrlatti tagasi tmmata ja kinnitada; ehitada, restaureerida ja remontida erinevate kald- ja lamekatuse kande- ning kattekonstruktsioone; eemaldada kahjustatud metalldetaile, neid puhastada ja viimistleda; puuduvaid vi asendamist vajavaid detaile valmistada analoogsest materjalist; paigaldada erinevaid katusekattematerjale; ttada ennast ja keskkonda sstvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (15%): pitulemustes mratud teadmised katusetde kohta; praktilised tegevused (75%): pitulemustes mratud oskused katusetde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad katusetid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

60

2.3.3. Viimistlustd 8n (2T/3PT/3P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised tasandustde thtsusest pindade ettevalmistamisel viimistlustdeks; pib tundma pindade dekoreerimisel kasutatavatest klassikalistest ja kaasaegsetest viimistlusmaterjalidest ja tde tehnoloogiast ning omandab oskuse valmistada ajaloolisi vrvisegusid; ppija tutvub viimistletud pindade taastamisel kasutatavate restaureerimisvtetega. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid ja Tkeskkonna ohutus. 3. ppesisu 3.1. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Tasandussegude ja pahtlite liigid, nende kasutusala. Armeerimis- ja vuugititematerjalid, nende kasutamistingimused. Tasandustdel ja pahteldamisel kasutatavad triistad, seadmed ja mehhanismid, nende kasutamistingimused ja hooldamine. Aluspinna levaatus. Aluspindade ettevalmistamine (aluspinna puhastamise meetodid), kasutatavad vahendid, seadmed ja mehhanismid. Tde tehnoloogiline jrjekord. Tvtted tasandustdel. Pindade mehaaniline ttlemine, vajalikud tvahendid. Pindade tasandamine kuivades ja niisketes ruumides, materjalide valik. Pahteldamise meetodid (koht, lauspahteldus). Lubikrohviga saavutatavad tasandatud pinnad. Ttervishoid ja tohutus tasandustdel. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. 3.2. MAALRITD. Vesialuselised- ja veevabad vrvid. Vrvi osised (side- ja titeained, pigmendid, lahustid , vedeldid, lisa-ja abiained), nende omadused ja kasutamine. Peitsid, puidukaitsevahendid. Erinevate ksitriistade ja mehhanismide liigitus, kasutamistingimused ja hooldamine. Tde tehnoloogiline jrjekord. Materjalide ja tvahendite valik. Vlis- ja sisevrvimine (aluspinna levaatus; pindade ettevalmistamine (puhastamine, immutamine, kruntimine); erinevate pindade (puit-, metall-, mineraalpinnad) katmine vrvi, laki, lasuurvrviga). Vanade vrvikihtide eemaldamine keemilise-, termilise ja mehaanilise meetodiga, pindade pesemine, hooldusvrvimine. Vrvitud pindadele esitatavad kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. Vrvikihtide defektide tekkephjused ja nende krvaldamise vimalused. Ttervishoid ja tohutusnuded maalritde teostamisel. Dekoratiivviimistlemine. Vrvuspetuse ja kujundamise alused. Vrvuse mju inimesele ja ruumile. Vrvide valik sltuvalt ruumi otstarbest ja asukohast Keskkonnatingimuste mju vrvitud pindadele. Vrvikasutuse ajalooline levaade. levaade vrvusteooriast, dekoratiivvrvimise ajaloost. traditsioonilised vrvid (lubivrv, linalivrv, trv, kaseiinvrv, jms) nende koostis ja omadused. levaade erinevate vrvide valmistamisest ja kasutamise tingimustest. Kaasaegsed efektvrvid. Pinnakaitsemeetodid, kasutatavad materjalid (vahad, lakid ja vrnitsad; lasuurid, peitsid). Dekoratiivviimistluseks vajalikud tvahendid ja abimaterjalid, nende kasutamise tingimused. Ettevalmistatud aluspinna seisundi hindamine. Tvahendite hooldamine. Tde tehnoloogiline jrjekord.

61

Viimistluslahenduse koostamine. Vrvide toonimine. Erinevate pindade ettevalmistamine (kruntimine, vrvimine, lakkimine, vahatamine). Vrviefektid (ksna, pintsli, rulli , tekstiili, paberi jms kasutamine). Tekstuuriefektid (kivi, nahk, kraklee, krohv). Klassikalised efektid (aaderdamine, marmoreerimine, kuldamine). Metalliefektide tegemine. Mustrid ja motiivid (ornamendid, templid, abloonid, dekoratiivsed jooned ja varjud). Pindade katmine tekstiiliga ja tapeediga. Ttervishoid ja tohutusnuded. 3.3. VRVITUD PINDADE KONSERVEERIMINE JA RESTAUREERIMINE. Restaureeritava/ konserveeritava pinna vrtuskriteeriumid, sellest lhtuv meetodite valik. Kahjustuste tbid ja vrvipinna seisukorra hindamine. Ennetav konserveerimine (vltimaks vimalikke lisakahjustusi). Tehnilise seisukorra visuaalne hindamine. Restaureeritava pinna sondeerimine, avamine, proovide vtmine. Laboratoorsete- ja arhiiviuuringute vimalused. Pindade ettevalmistamine (erinevate vrvikihtide avamine, uurimine, kahjustatud kihtide eemaldamine). Puhastamiseks vajalikud tvtted, materjalid, tvahendid lhtuvalt materjalist. Eriti vrtuslike pindade, sondaaide silitamise ja eksponeerimise phimtted ja tingimused. Pragude-irdumiste tited (suurema vi viksema fraktsioonilised materjalid). Pudedate struktuuride impregneerimine, injitseerimine (mrdid, liimid, vesiklaas jms.). Tvtted, materjalid (liimid, pigmendid, sideained jm abimaterjalid) ja tvahendid tekkinud vrvikahjustuste krvaldamisel. Tonaalsuse mramine ja vajalike vrvitoonide segamine. T teostuse aruandlus (anals). Protseduuri kirjeldus. Ttervishoid ja tohutus. 3.4. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: aluspindade ettevalmistamisel kasutatavate tasandussegude ja pahtlite liike ning tvahendeid, nende valiku phimtteid sltuvalt aluspinna tbist ja ruumi otstarbest; tde tehnoloogilist jrjekorda pindade tasandamisel ja pahteldamisel; vrvuspetuse aluseid ning vrvuste mju inimesele ja ruumile; maalritdel kasutatavaid materjale, triistu ja seadmeid; tde tehnoloogilist jrjekorda maalritdel; traditsiooniliste vrvisegude koostist, nende valmistamise viise ja kasutusvimalusi; varemvrvitud pindade restaureerimisele esitatavaid nudeid; vrvitud pindade enamlevinud kahjustuste tekkephjusi ja neid ennetavaid abinusid; ajastutele vastavaid dekoreerimisvtteid ja sellest tulenevaid seinajaotuse klassikalisi phimtteid; vrvipindade aluste kinnitamise vtteid; vrvikahjustuste likvideerimiseks vajalikke tvtteid; nudeid kultuurimlestisega ttamisel; ttervishoiu ja tohutuse nudeid. oskab: hinnata restaureeritavate pindade kahjustusi ja nende tpe;

62

sltuvalt vrtuskriteeriumist ja vrvipinna seisukorrast valida iget restaureerimismeetodit; konserveerida ja restaureerida varemvrvitud pindasid; tde teostamisel lhtuda muinsuskaitselistest eritingimustest; korraldada nuetekohaselt oma tkohta, valida ja hooldada tvahendeid; valida ja kasutada pahtleid, tasandussegusid ja vrvitpe sltuvalt ruumi otstarbest ja aluspinna tbist; arvestada viimistlusmaterjalide kulu ja vajadust; teostada tasandustid ja maalritid, jrgides tde tehnoloogilist jrjekorda ning kasutades igeid ja ratsionaalseid tvtteid; koostada viimistluslahendust ja toonida vrve; teostada erinevate pindade eelttlust dekoratiivviimistluseks; kasutada ja valmistada ajaloolisi vrvisegusid (lubivrv, linalivrv, kaseiinvrv jms); kasutada pinnaviimistlusaineid (vahad, lakid ja vrnitsad; lasuurid, peitsid); hinnata pinna vi eseme seisundit; uurida vrvikihte, teostada vrvisondaae, neid eksponeerida ja eemaldada kahjustatud kihte; teostada tekstuuri-, metalli- ja klassikalisi efekte (aaderdamine, marmoreerimine); katta viimistletud pindu mustrite ja motiividega (ornamendid, templid, abloonid, dekoratiivsed jooned ja varjud); ttada ennast ja keskkonda sstvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (20%): pitulemustes mratud teadmised viimistlustd kohta; praktilised tegevused (70%): pitulemustes mratud oskused viimistlustde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad viimistlustid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

63

2.3.4. Rullmaterjalide paigaldamine 3n (1T/1PT/1P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised viimistlustdel kasutatavatest rullmaterjalidest ja liimidest, samuti rullmaterjalide seintele ja prandatele paigaldamise tehnoloogiast; pib tundma kasutatavaid tvahendeid, tohutuse- ja kvaliteedinudeid rullmaterjalide paigaldamisel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul Viimistlustd. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Rullmaterjalide (seina- ja prandakattematerjalide) liigitus, markeering, omadused ja kasutusalad. Rullmaterjalide tingmrgid. Rullmaterjalide paigaldamiseks kasutatavad liimid (valmisliimid, valmistatavad liimid) ja mastiksid, nende silitamine ja kasutamise tingimused. Rullmaterjalide paigaldamiseks kasutatavad triistad ja seadmed. Tvahendite hooldamine. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Aluspindadele esitatavad nuded sltuvalt rullmaterjali liigist. Pindade niiskussisalduse mtmine. Aluspinna Tasandus segud ja pahtlid, nende kasutamistingimused. Aluspindade tasandamine. 3.4. RULLMATERJALIDE PAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Materjalide ja tvahendite valik. Tde tehnoloogiline jrjekord. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Ttervishoiu ja ohutusnuded seinakatte- ja prandakattematerjalide paigaldamisel. Seinakattematerjalide (tapeedid jm seinakattematerjalid) paigaldamise tehnoloogia: paani pikkuse mramine; liimide ja kliistrite valmistamine; rullmaterjalide likamine ja kliisterdamine; esimese paani paigaldamine, sise- ja vlisnurga kleepimine; levaatus ja vigade krvaldamine; kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. Prandakattematerjalide (rull-, vaip-, jms.) paigaldamise tehnoloogia tasapinnaline mtmine ja mrkimine; prandakattematerjali paanideks likamine; prandale kinnitamise meetodid; henduskohtade vuukimine; kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: seina- ja prandakattematerjalide liigitust; aluspinnale esitatavaid nudeid, sltuvalt rullmaterjali liigist; tde tehnoloogilist jrjekorda seinakattematerjalide paigaldamisel; tehnoloogilist jrjekorda prandakattematerjalide paigaldamisel; rullmaterjalidega kaetud pindadele esitatavaid kvaliteedinudeid; 64

puidust ja metallist tellingute ning tlavade ehitamise ning paigaldamise nudeid; ttervishoiu ja tohutuse nudeid rullmaterjalide ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide paigaldamisel.

oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; paigaldada tlavasid ja tellinguid; valida materjale ja arvestada tks vajaminevat materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala- ja protsentarvutuse eeskirju; valida rullmaterjali paigaldamise tehnoloogiat sltuvalt materjali liigist; paigaldada seinakattematerjale (tapeete jm seinakattematerjale) vastavalt tde tehnoloogilisele jrjekorrale, kasutada igeid ja ratsionaalseid tvtteid; viimistleda sise- ja vlisnurka vastavalt ehituskvaliteedi nuetele; jrgida ttervishoiu- ja tohutusnudeid rullmaterjalide paigaldamisel; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud teadmised rullmaterjalide paigaldamine kohta; praktilised tegevused (60%): tuleb sooritada jrgmised proovitd: tapeetida pind, mis sisaldab avasid, leminekuid teistele viimistlusmaterjalidele, sisemisi- ja vlimisi nurkasid; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad rullmaterjalide paigaldamist. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

65

2.3.5. Heakorratd 3n (1T/1PT/1P)

1. Eesmrk petamisega taotletakse, et pilane: saab levaate tee ja ueala kattematerjalidest; pib paigaldama sillutis- ja rekive; omandab ettekujutuse vikevormidest ja nende paigaldamise nuetest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Teedel ja platsidel kasutatavate materjalide iserasused. Kivimaterjalid, betoonmaterjalid, metall ja metallitooted. Puitmaterjal ja selle kasutamise vimalused. Sillutuskivid, rennid, rekivid, katendid ja nende materjalid, omadused ja kasutusalad. Triistad ja -vahendid teesillutiste paigaldamiseks. Triistade kasutamine ja hooldus. 3.2. MULLATD JA PINDADE ETTEVALMISTAMINE. Pinnase teisaldamine. Mulla silitamine ja otstarbekas kasutamine. Mullatde mahu ja maksumuse arvutamine. Maa-ala horisontaalne ja vertikaalne mdistamine ja projekti mahamrkimine. Drenaaitd, kuivendusssteemide rajamine, aluskonstruktsioonide ehitamine. Ttervishoiu ja tohutusnuded pindade ettevalmistamisel. 3.3. TDE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Tde tehnoloogiline jrjekord. Tvahendite ja materjalide valik ja ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Teede ja platside kujundamine ja rajamine. Nuded teede ja vljakute katenditele. Sillutiskivide paigaldamine. Teede ja platside ristamine. Teepiirded ja tkkepostid. Pinnasetreppide ehitamine. Kaldteede tugi- ja varjemride ehitamine. Vreseinad ja varikigud, nuded nende rajamisele. Variseinte pstitamine. Nuded kommunikatsioonide (kte, valgustus) ehitamisele. Mnguvljakute rajamine. Mnguvljakute inventari (liivakastid, mnguvahendid jms) ehitamine ja paigaldamine. Vikevormide maksumuse arvutamine. Puidust terrasside rajamine. Piirdaedade ehitamine. Ttervishoiu ja tohutusnuded. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: haljastustde phimtteid; kergliiklusteede ja platside ristamise erinevaid vimalusi ning kasutatavate materjalide iserasusi; kergliiklusteede ja vljakute katendeid ja nende paigaldamise tingimusi; pinnase ettevalmistamise nudeid; nudeid kergliiklusteede, platside, ohutussaarte, teepraldiste jms ehitamisel ja heakorrastamisel; ttervishoiu- ja tohutusnudeid ja jrgib neid tde teostamisel. oskab: lugeda vljakute vertikaalplaneerimise projekti; arvutada mullatde mahtu ja maksumust; korraldada nuetekohaselt oma tkohta; 66

valida sobivaid materjale ja tvahendeid sltuvalt lhtelesandest; planeerida aluspinda (teostada drenaaitid, ehitada vajadusel aluskonstruktsioone jms); paigaldada sillutus- ja rekive, pandust, teepiirded ja tkkeposte; ehitada pinnasetreppe, mrakaitsetkkeid, kaldteede tugi- ja varjemre; mtastada pindasid ja teha istutustid vastavalt haljastusprojektile; paigaldada mnguvljakute inventari (liivakastid, mnguvahendid jms); ehitada puidust piirdeaedu; ttada ennast ja keskkonda sstvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud teadmised heakorratde kohta; praktilised tegevused (60%): pitulemustes mratud oskused heakorratde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad heakorratid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

67

LISAD
1. ppekavaga seonduva ppebaasi kirjeldus

Kuressaare Ametikoolil on olemas ppebaasid, mis vimaldavad tulevastel kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitajatel lbida ppekavas olevad moodulid ja ppeained. Koolil on olemas: ppeklass mritdeks; ppeklass ehituspuussepatdeks; ppeklass ehitusviimistlustdeks; ppeklassid teoreetiliseks ppeks. ppeklassid on varustatud vajalike tvahenditega. Jrk 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. Nimetus Lasernivelliir Optiline nivelliir Mrivasar Mrikellu Mrdikast Lood 60cm Lood 80cm Lood 100cm Segumasin Kombivasar Mootorsaag Kettsaag Akutrell Elektritrell Ketassaag Nurklihvija Miiusaepink Nurgasaag Hvel Elektrihvel Tikksaag Kru Betoonploki saag Otssaag Betoonisegaja Tellingud Tlavad Rihtlatt Vukssaag Nurgik Vasar 68 Kogus 2 1 16 16 16 2 2 2 2 1 4 1 7 9 3 4 1 2 1 2 1 4 1 1 2 1 kompl 2 kompl 4 16 16 16

2.
petaja

ppekavaga seotud petajad

petatav aine Haridustase Kvalifikatsioon Tiendkoolitus (viimase viie aasta jooksul) ABC Raamatupidamises 24 tundi, Projektit meetodid 8 tundi, Ettevtluse ja turunduse ainegruppide koolitus 8 tundi, E-ppe metoodikat ja pikeskkonnad 40 tundi, Sissejuhatus e-ppesse: e-pe meil ja mujal 20 tundi, Majandusarvestus 7 tundi, Seminar Eesti konkurentsivime 7 tundi, Kutsepedagoogika tiendkoolitus 320 tundi, Raamatupidamine aastal 2003 5 tundi, Arvuti ja Internet 8 tundi, Arvuti koolis 40 tundi, FIE raamatupidamise ja maksude alane koolitus 8 tundi, Esmaabi 16 tundi, Presentatsioonitehnikate kursus 20 tundi.

Anne Lember

Majanduse ja ettevtluse alused.

Keskeri

Raamatupidaja.

Evi UstelHallime

Tseadusandlu se alused.

Krg

Jurist (1983). Kutsepetaja (2001). Keemik, keemiapetaja (1982). Pedagoogikamagister (2000). Arvutiteenindus. Pshhodraama 700 tundi, Enesekehtestamine 16 tundi, Individuaalse ppekava rakendamine 8 tundi, ppenukogu koosoleku ettevalmistamine ja lbiviimine 4 tundi, Kaasaegse eetika alused 16 tundi, Sekretri ABCD 24 tundi, Klassikaline kitumiskultuur 8 tundi, Koolijuhile vajalik seadusandlus 24 tundi, Eestikeelse pitarkvara Keemia ppetunnid kasutamisest keemiatunnis 80 tundi, petaja tkava koostamine 24 tundi. AutoCad programmi algkursus 20 tundi, IT spetsialist I kutseeksam 8 tundi, Arvutikasutaja Oskustunnistus 8 tundi, Broot kursus 320 tundi, Esmaabi kursus 16 tundi, Arvutipe edasijudnutele 20 tundi.

Heli Maajrv

Suhtlemine ja asjaajamise alused.

Krg

Anu Martinson

Arvutipetus.

Kutsekesk

Urve Pulk

Joonestamine.

Krg

Arhitekt.

Ulvi Vahter

Tehnoloogiales anded.

Krg

Matemaatikpedagoog.

Koolipedagoogika 160 tundi, AutoCad programmi algkursus 20 tundi, Enesekehtestamine 12 tundi, Toimetulek konfliktsituatsioonide ja kriisiolukordadega 16 tundi, petamise individualiseerimine koolis 12 tundi, Kutsepedagoogika 40 tundi, Kursus ehituslubja ja kvaliteedi kindlustamine lubimrdi ning lubjavrviga ttades 16 tundi. HotPotatoes kasutamine ppematerjalide koostamiseks 8 tundi; Inglise keele algkursus 56 tundi, Enesekehtestamini 12 tundi; Teabepev kutseppeasutuste matemaatika petajatele7 tundi; E-ppe metoodikat ja pikeskkonnad 40 tundi; Sissejuhatus e-ppesse: e-pe meil ja mujal 20 tundi; pilase kitumisprobleemide lahendamise vimalused 16 tundi; petamise individualiseerimine koolis 12 tundi; Gmnaasiumi matemaatikapetajate ppepev 7 tundi;Uued suunad matemaatika petamisel gmnaasiumis 160 tundi; kutsepedagoogika 40 tundi; Arvutid Matemaatika didaktikas 40 tundi; Arvutipetus edasijudnutele (Word, Excel, PowerPoint) 26 tundi; Kutsekoolide reaalainete infopev 6 tundi; Suurele pilasgrupile suunatud ja multifunktsionaalsed meetodid 8 tundi; statistika 7 tundi; majandusmatemaatika 7 tundi.

70

Elle Me

Erialane vrkeel.

Krg

Ain Toom

Ehitusfsika.

Krg

Saarte giidi tiendkoolitus 4 tundi, PROJEKTIPAUN IKT oskuste rakendamine ppeprotsessis 20 tundi, Comenius 1 contact seminar 40 tundi, Vlismaalastest vene k. petajate tienduskursus 24 tundi, Kooli enesehindamise ssteem 8 tundi, Express Publishing koolituspev 4 tundi, Projektijuhi baaskursus 16 tundi, VS-i suvekool 10 tundi, Smooth transition from comprehensive 40 tundi, pilane teelahkmel:kutsesuunitlust klassis 16 tundi, Emotsionaalne andekus, tstress ja sellega toimetulek 8 tundi, Advanced Language Development, Methodology for Englich Teaching and British Culture 60 tundi, Kutsesuunitlust koolis-phimtted, meetodid ja vrgustikut 16 tundi, Vene keele ja Positiivsus ja rmsameelsus kui petaja mjutusvahend 8 tundi, Euroopa kirjanduse petaja. keelemapi phimtted, rakendamise kogemused ja tulevik 6 tundi, inglise keele metoodika 4 tundi, Express Publishing seminar inglise keele petajatele 5 tundi, Kirjavahemrkide thtsusest inglise keele petamisel 8 tundi, Eduka petaja kompetentsid ja kriteeriumid 8 tundi, Essee kirjutamine (inglise keel) 6 tundi, Arvuti koolis 40 tundi, pilaste aktiviseerimine vene keele tunnis 8 tundi, Toimetulek "tunnisegajatega" (probleemsete lastega) 8 tundi, Rgi mulle Eestimaast inglise keeles 2 AP, Inglise keele petajate ppepev 3 tundi, Kommunikatiivne kompetentsus 6 tundi, British Studies and pronunciation teching. national Examinations 2000 4 tundi, Lugemine ja kirjutamine iseseisva mtlemise kujundamiseks 180 tundi, inglise keel lisaerialana 460 tundi Inglise keele algkursus 56 tundi, Kutsepedagoogika tiendkoolitus 320 tundi, Kutsepedagoogika 40 tundi, Suurele pilasgrupile suunatud ja Insener-mehhaanik. multifunktsionaalsed meetodid 8 tundi, ppe-kasvatuseesmrkide elluviimine 8 tundi.

71

Ellen Mandel

Indrek Ratas

Ehitamise alused, ehitiste konstruktsioonid, mritd I ja II. Puidutd, katusetd.

Krg

Majandusteadlane.

Krg

Tpetuse petaja

72

3.

Talase tegevuse eelkokkulepe

pilane Ees- ja perenimi Kontaktandmed Koolipoolse praktikajuhendaja Ees- ja perenimi Kontaktandmed

Praktikaperioodi kestus:

Tandja rinimi ja kontaktandmed

Planeeritud tde loetelu, kuhu pilast on vimalik kaasata

Kesolevaga kinnitan esitatud andmete igsust Tandja esindaja

Kuupev

Nimi ja allkiri

4.

Praktika aruanne

Praktika aruanne: praktika aruanne on kokkuvte praktikandi tegevusest ettevttes. Aruande koostamisel tuleb lhtuda allpool esitatud struktuurist praktika aruande soovitav maht on 5-10 masinkirja leheklge. Praktika aruanne vormistataksevastavalt kooli kirjalike tde vormistamise juhendile praktika aruanne esitatakse koos ettevttepoolse praktikajuhendaja iseloomustuse ja tpassiga koolipoolsele praktikajuhendajale Praktika aruanne sisaldab jrgnevat andmestikku: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus praktika toimumise aeg ja koht. ettevtte valiku phjendus. ettevtte ja ettevttepoolse praktika juhendaja andmed. 4. Aruande sisu 4.1. Ettevtte tutvustus ettevtte nimetus ja phitegevus(ed), ttajate arv t organiseerimine objektil tohutuse alane juhendamine 4.2.Praktikandi tegevus ettevttes esitatakse praktikaperioodil teostatud tlesannete kirjeldus. eneseanals: minu tugevad ja nrgad kljed. kuidas lesannete titmisega hakkama sain? mis nnestus? mis tekitas probleeme? Mida uut praktikal olles ppisin? 4.3.Hinnang praktika kohta Hinnangus kirjeldatakse nii positiivsed kui ka negatiivsed momendid ja oma ettepanekud jrgmiste alalikude kohta: koolipoolne korraldus (dokumentatsioon, juhendamine jm.) ettevttepoolne korraldus (juhendamine, sissejuhatav etapp, erialane t, LISA lesanded, kindlustamine isikukaitsevahenditega jms.) hinnang ppekeskkonnas omandatud teadmistele ja praktilistele oskustele 5. Kokkuvte Hinnang praktikale tkeskkonnas. 6. Lisad: Praktikapevik, illustreerivad materjalid (skeemid, joonised, juhendid jm.), vimalusel ettevtet tutvustavad materjalid.

5.

Praktikandi iseloomustus

.. eriala.. kursuse
/Kooli nimetus/ /eriala nimetus/ /pilase ees- ja perenimi/ /kursuse nr/

pilane ............................, viibis praktikal ..............................................................................

/asutuse- vi ettevtte nimetus/

ajavahemikul 200 a. kuni .. 200 a.

/kuupev/ /kuupev/

Kriteerium/ hinnang Tkoha ettevalmistamine Materjalide tundmine ja valikuoskus Tvahendite ja seadmete tundmine ja kasutamisoskus Tde tehnoloogilise jrjekorra tundmine ja jrgimine igete tvtete valdamine Tjooniste lugemise oskus Tohutusnuete jrgimine Teostatud tde kvaliteet Erialaste teadmiste tase Praktiliste oskuste tase Isikuomadused/hinnang Tlesannetesse suhtumine Meeskonnat oskus Suhtlemisvalmidus Koostvalmidus Kohusetunne ja hoolsus Uute olukordadega kohanemine Pinge ja stressitaluvus Lbisaamine tkaaslastega Iseseisvus tlesannete titmisel Mrkused ja ettepanekud:

vga hea

hea

rahuldav

kasin

Kontaktisik .................................................................................................................................
Nimi, allkiri

.....................................................................................................................................................
amet

.....................................................................................................................................................
kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

75