Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool

Arvutid ja arvutivõrgud

OHUTUSNÕUDED ARVUTI
KOMPLEKTEERIMISEL JA
HOOLDUSEL
Referaat

Juhendaja: Raul Metsaäär

Kehtna 2007
SISUKORD
1 Arvuti komplekteerimine ja hooldus............................................................................... 4

1.1 Töökoha valik......................................................................................................... 4

1.2 Arvuti väliste seadmete ühendamine....................................................................... 4

1.3 Hooldus.................................................................................................................. 5

1.3.1 Süleaervuti kasutamine ja hooldus .................................................................. 5

1.3.2 Arvutikomponentide hooldus ja vahetus.......................................................... 5

2 Arvuti tarkvara hooldus.................................................................................................. 7

2.1 Tarkvara ja piraatlus ............................................................................................... 7

2.1.1 Arvutiprogrammide ebaseaduslik reprodutseerimine....................................... 7

2.1.2 Litsentsita programmide installeerimine.......................................................... 8

2.1.3 Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju ................................................................ 8

2.2 Ergonoomika .......................................................................................................... 9

2.2.1 Isteasend......................................................................................................... 9

2.2.2 Valgustustingimused ja kuvar ....................................................................... 10

2.2.3 Ohutusnõuded sisekliima osas....................................................................... 11

KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 12

KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................. 13

2
SISSEJUHATUS
Ohutust arvuti komplekteerimisel ja hooldusel võiks käsitleda väga mitmeti. Arvuti
komplekteerimise all võib vaadelda kodutarbija seisukohalt pakendist väljavõetava
arvutikomplekti kuuluvate seadmete ühendamist omavahel või arvuti komplekteerimist alates
emaplaadi paigaldamisest korpusesse kuni pildi kuvamiseni ekraanile. Mõlema töö puhul
jagunevad ohud kahte põhilisse liiki. Esimesed on töökeskkonnaga seotud ohud, mis võivad
ohustada inimest ja teised on ohud, mis võivad rikkuda arvutikomplekti kuuluvaid seadmeid.
Arvuti lahutamatu osa on ka igasugune tarkvara, mis on arvutisse installeeritud. Ka tarkvara
valest kasutamise korral ümbritsevad meid igapäevaselt erinevad ohud. Kõik need on aga
seotud inimese tegevusega selles protsessis. Käesolevas referaadis olen keskendunud rohkem
koduse arvutikasutaja tegevusele, arvestades, et ka aegajalt võib olla vajadust arvutikaane
avamiseks, eeldusel, et selleks on siiski vajalikud eelteadmised olemas. Tarkvara paigalduse
ja hooldusega tegelev inimese töö on samas väga sarnane igasuguse kontoritööga, mistõttu on
töös käsitletud ka arvuti kasutamise ergonoomika küsimusi.

3
1 ARVUTI KOMPLEKTEERIMINE JA HOOLDUS

1.1 Töökoha valik

Arvutilauaks sobib tugeva plaadiga laud, kuna arvutikomplekt kaalub sõltuvalt monitori
tüübist 10-30 kilo. Arvuti paigutamisel tuleks arvestada, et lülitile ja disketi-/CD-seadmetele
oleks võimalik kergesti ligi pääseda. Põrandale asetamiseks sobivad ainult fulltower ja
miditower tüüpi korpused, ülejäänud arvuti korpused tuleks paigutada lauale või arvuti jaoks
konstrueeritud, ilma tagaseinata riiulile. Arvutikorpuse ümber peaks jääma vähemalt 35 cm
ruumi õhu liikumiseks. Arvutit ei ole soovitav paigutada kinnisesse kappi. Põrandal asetsevat
arvutit on soovitav tolmust puhastada vähemalt kord aastas. Paigutades arvutit tööasendisse
tuleb jälgida, et arvuti oleks paigaldatud selleks ettenähtud viisil. Microtower- ja
miditowerarvutid on ettenähtud töötama vertikaalasendis. Desktoptüüpi arvutid on ettenähtud
töötama horisontaalasendis. Arvutit tuleb hoida liigse soojuse eest – ei tohi paigutada arvutit
küttekeha lähedusse või otsese päikesevalguse kätte! Arvuti ülekuumenemist võivad
põhjustada nii ventilatsiooniprobleemid kui ka arvuti sisemusse kogunenud tolm. Staatiline
tolm ja ülekuumenemine võivad põhjustada nii tarkvara kui riistvara rikkeid.

1.2 Arvuti väliste seadmete ühendamine

Enne arvuti vooluvõrku ühendamist tuleb monitor, klaviatuur, hiir ja olemasolevad

lisaseadmed, näiteks printer, arvuti külge ühendada. Arvuti tagapaneelile ühendatakse arvuti
juurde kuuluvad lisaseadmed, sh monitor, hiir, klaviatuur ning printer, skanner, modem,
kettaseadmed, joystick, kõlarid jt. Ühenduspesad ehk pordid on erikujulised ja/või tähistatud
tingmärkide ja värvidega.. Pikendusjuhtme kasutamisel seadme toitega varustamisel tuleb
veenduda, et seadme kogu voolutarbimus ei ületaks pikendusjuhtme maksimaalset
voolutaluvust. Samuti tuleb jälgida, et kõikide seinakontakti ühendatud elektriseadmete
voolutarbimus ei ületaks vooluringi kaitsme võimsust. Ei tohi kasutada seadet, mille juhe või
pistik on vigastatud. Kahjustatud pistik või juhe võib põhjustada lühise ning inimene võib
saada elektrilöögi, samuti võib kahjustatud pistik põhjustada tulekahju. Monitorist väljuvad
kaks kaablit, millest üks on signaalkaabel ja teine toitejuhe. Signaalkaabli otsas on 15-nõelane
D-pistik, mis ühendatakse ettevaatlikult sinist värvi pesaga arvuti tagapaneelil. Pärast pistiku

4
ühendamist tuleb keerata kinni ka pistiku külgedel olevad kruvid. Kui juhe ei ole kindlalt
fikseeritud, võib juhtme halb ühendus rikkuda monitori või graafikakaardi. Monitoriga
kaasasoleva toitejuhtme abil ühendatakse monitor otse vooluvõrku. Teatud tüüpi monitoride
toitejuhe on aga varustatud pistikuga, mis sobib arvuti toiteplokil paikneva pesaga arvuti
tagaküljel. Sellisel juhul saab monitori ja arvutit sisse välja lülitada ainult arvuti toitelülitit
kasutades.

Arvuti taga on kaks PS/2 tüüpi pesa, millest üks on klaviatuuri ja teine hiire jaoks. Pistikute
ühendamisel pesadega tuleb jälgida pesade juures olevaid tähiseid. Paljudel arvutitel teevad
valiku lihtsaks klaviatuuri või hiire pistikuga sama värvi pesad. Tavaliselt on klaviatuuri pistik
korpuse küljele lähim pistik. Ühendamisel tuleb jälgida, et pistiku juhtsoon sobiks pesa
juhtsoonega ja mitte kasutada jõudu pistikute ühendamisel. USB tüüpi pistikute jaoks on
arvuti tagapaneelil 2 või enam USB-porti. USB-liideste puhul ei ole oluline, millisesse USB-
porti seade ühendatakse.

1.3 Hooldus

1.3.1 Süleaervuti kasutamine ja hooldus

Sülearvuti on kasutamiseks on esmalt vaja ühendada aku, mille puhul tuleb jälgida, et
arvestataks polaarsust. Iga sülearvuti aku laadimiseks tuleb ohutuse tagamiseks kasutada vaid
sellele seadmele ettenähtud vooluadapterit. Vooluadapteril võib olla kas kahe otsaga või
kolme otsaga maandatud pistik. Pistiku kolmas ots on tähtis ohutuse tagamiseks, ei tohi
alahinnata tema vajalikkust. Pistikut seinakontaktist välja tõmmates tuleb hoida alati pistikust
ja mitte juhtmest, et vältida juhtme purunemist, mille tõttu võib tekkida elektrilöögi oht. Ei
tohi jätta toitejuhet vedelema – sellesse võib takerduda ja toitejuhtme lõhkuda või sülearvuti
maha tõmmata või iseennast kukkumise tagajärjel vigastada. Väliste seadmete ühendamisel
tuleks arvestada lauaarvutiga samade nõuetega. Et vältida arvuti ülekuumenemist, tuleb
veenduda, et töötamise ajal miski ei blokeeriks ventilaatorit.

1.3.2 Arvutikomponentide hooldus ja vahetus

Samuti nagu arvutiga töötamisel on vajalik nõuetekohane tööruum, on hoolduse korral

oluline, et tegijal oleks piisavalt ruumi selle töö tegemiseks. Arvuti vajab perioodilist hooldust
ka siis, kui väliselt veel kõik töötab. Kuna arvutikorpuse sisemuses asuvad jahutuseks
vajalikud ventilaatorid, toimib arvuti ruumis nagu väike tolmuimeja, mis imeb ruumis
lendleva tolmu endast läbi ja kogudes osa sellest enda sisse. Tolmukord moodustab
5
isolatsioonikihi ning võib põhjustada kiipide ja elektriseadmete ülekuumenemist. Selle
eemaldamiseks sobib peenema otsaga tolmuimeja, millega töötamisel on aga oht vigastada
mehhaaniliselt elektroonikadetaile. Teiseks tolmu eemaldamise võimaluseks on suruõhk,
mida on võimalik saada kas kompressori abil või kodustes tingimustes spetsiaalsest
suruõhuballoonist. Sellise viisi puuduseks on aga lendu tõusev tolm, mis võib sattuda silma
või organismi. Silmade kaitseks on soovitav kasutada sellise toimingu korral kaitseprille.

Enne arvuti korpuse avamist tuleb kindlasti eemaldada toitejuhe. Elektriliselt on

arvutikomponentidega töötamisel suureks ohuks ka staatiline elekter, millega võib jäädavalt
kahjustada arvuti detaile. Staatilise elektri ohu vähendamiseks on soovitav kanda näiteks
puuvillaseid riideid. Samuti tuleks enne laienduskaartide ja muude detailide katsumist end
maandada, puudutades näiteks metallist lauda, radiaatorit, arvuti metallkorpust.

Arvutidetailide eemaldamisel ja paigaldamisel tuleb nende vigastamise vältimiseks vältida jõu

kasutamist. Uute seadmete paigaldamisel tuleb eelnevalt veenduda nende sobivuses. Ei ole
soovitav käega katsuda trükiplaati ega laienduskaartide klemme, mille tagajärjel võib
halveneda ühendus. Ka kruvikeerajaga töötamisel on suur oht hooletuse tagajärjel rikkuda
arvutiosi.

Väliste seadmete kasutamise ja hoolduse korral võib olla suureks ohuks inimesele võimalike
bakterite levik käega katsutavatelt osadelt, eriti, kui arvuti kasutajaid on rohkem, kui üks.
Puhastamiseks võiks kasutada kergelt niisutatud lappe.

6
2 ARVUTI TARKVARA HOOLDUS

2.1 Tarkvara ja piraatlus

Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja

müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega.
Tarkvarapiraatlus on vargus. Paraku aga meie ühiskonnas assotsieerub inimestele sõna
"vargus" reeglina millegi ära võtmisega ning seetõttu ei peeta vaimse väärtuse omandamist
varguseks. Seejuures kiputakse unustama aga asjaolu, et isik, kes on arvutiprogrammi loonud,
on kulutanud selleks tohutult aega ja vahendeid ning seega omab põhjendatud huvi
programmi kasutamise eest saadava tulu osas. Õigluse aspektist vaadatuna ei ole ju mõeldav,
et üks isik rakendab tohutul hulgal ressursse programmi loomiseks ja teine, tehes ainult
minimaalseid kulutusi, võtab enesele suure osa tegelikult programmi autorile kuuluvast
kasumist. Selline tegevus on otseselt suunatud autori varaliste õiguste vastu

2.1.1 Arvutiprogrammide ebaseaduslik reprodutseerimine

.Arvutiprogrammi(de) ebaseaduslik reprodutseerimine jaguneb kaheks

• ebaseaduslik reprodutseerimine ilma otsese tulu saamise eesmärgita

• ebaseaduslik reprodutseerimine otsese tulu saamise eesmärgil.

Arvutiprogrammi(de) ebaseaduslikust reprodutseerimisest ilma otsese tulu saamise eesmärgita

saab kõnelda sellistel juhtudel, kui arvutitesse on reprodutseeritud arvutiprogramm ilma
vastava tarkvaratoote õiguste valdaja loata või kui tarkvara on reprodutseeritud rohkematesse
arvutitesse kui omandatud litsentside arv seda lubaks. Samuti saab rääkida arvutiprogrammide
ebaseaduslikust reprodutseerimisest ka juhul kui tehakse tööl kasutuses olevast
tarkvarapaketist koopiaid koduarvutitesse (va kui see on lubatud tarkvaratootega kaasaskäivas
litsentsilepingus) või laenatakse sõpradele. Tegemist on maailmas kõige enam levinud
piraatluse vormiga, mis rahalises väljenduses moodustab rohkem kui poole tarkvaratööstusel
igal aastal piraatluse tõttu saamata jäävatest summadest.

7
2.1.2 Litsentsita programmide installeerimine

Selle tarkvarapiraatluse vormi puhul on tegemist arvuti kõvakettale installeeritud

tarkvaraprogrammidega, milledel puudub vastavate tarkvaratoodete kasutusõigust tõendavad
dokumendid ja samuti originaalandmekandjad ning muud vastava tarkvaratootega
kaasaskäivad komponendid. Selline tegevus on levinud väiksemate arvutifirmade seas, kes
meelitavad kliente sellega, et pakuvad odavalt arvuteid koos sinna ebaseaduslikult
installeeritud tarkvaraga. Nende arvutifirmade madalad hinnad tulevadki teatud osas sellest, et
firma omades ühte litsentsi tarkavarale, paigaldab seda ilma vastava tarkvaratoote õiguste
valdaja loata klientide arvutitesse, neile litsentsi andmata. Ebaseaduslikult arvutitarkvara
installeerimine kliendi arvutisse on kliendi otsene petmine, kuna paljud kliendid ei ole
teadlikud originaaltarkvaraga kaasaskäivatest komponentidest ja on nõus vahel isegi
niisuguste koopiate eest maksma. Selline piraatluse vorm ongi maailmas enamlevinud just
nendes riikides, kus tarbijate teadlikkus piraattarkvarast on madal. Sellist ebaseaduslikult
installeeritud tarkvaraga arvutite levitamist ei saa seostada firmadega, kes omavad litsentsi
OEM-tarkvara installeerimiseks. OEM (Original Equipment Manufacturer) tarkvara on
tarkvara, mida võib müüa ainult koos uue arvutiga või uue arvutiriistvaraga ning mis on
hinnaskaalalt pakitootest soodsam. Selline tarkvaratoode sisaldab reeglina litsentsi,
autentsustunnistust ja andmekandjaid, mis on pakendatud erinevalt tavapärasest pakitootest
kilepakendisse.

2.1.3 Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju

Ekslik on arvamus, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale.

Tegelikult ulatuvad tarkvarapiraatlusest tulenevad kahjud märksa kaugemale, avaldades mõju
kogu ühiskonnale ja majandusele: piirab uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutab
negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärbib tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see
tarkvaratoodete müügiga tegelevate firmade saamatajäänud tulusid, mis omakorda piirab uute
töökohtade loomist. See kõik kokku avaldab küllalt negatiivset mõju riigi sissetulekutele
maksude näol. Seega kannatab riik lisaks tarkvarapiraatlusest tulenevale maine langusele
küllaltki otseselt piraatluse all. Ka kultuuri arenemise seisukohalt avaldab piraatlus negatiivset
mõju, sest legaalne tootmine külvab riikidesse ka ühtlasi uut kultuuri, piraat seevastu aga
ainult kopeerib juba loodut.

Piraattarkvarast tulenevad ohud võivad seisneda järgmises:

8
 • suurem oht nakatada oma arvuti mitmesuguste arvutiviirustega, mis võivad häirida
tööd või koguni hävitada selle täielikult

• puudub tootjapoolne kasutajatugi, millest tulenevalt puudub võimalus saada vajadusel

kiiresti asjakohast abi

• erinevalt legaalse arvutitarkvara kasutajast, puudub piraattarkvara kasutajal võimalus

soetada soodushinnaga tarkvaratoote versiooniuuendusi

• puuduvad legaalse tarkvaratootega kaasaskäivad kasutajajuhendid, millest tulenevalt

võivad jääda kasutamata vastava arvutiprogrammi kasulikud omadused, mis omakorda
võib mõjutada tehtava töö tulemust

• olles vastuolus kehtiva õiguskorraga, võib tekitada enesele võimalikust

vahelejäämisest tulenevaid mõttetuid pingeid, mis võib avaldada negatiivset mõju
tervisele

• tarkvarapiraatlusega kaasnevad karmid karistused võivad saada saatuslikuks nii enda

heaolule kui ka äritegevusele

2.2 Ergonoomika

Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist.

2.2.1 Isteasend

Hästikujundatud istekoha eesmärk on pakkuda kindlat tuge, mis võimaldab liikumist,

mugavust, normaalseid füsioloogilisi funktsioone ja ülesande teostamist. Klaviatuuri ja hiire
kasutamisel peaks tugipindade kõrgus võimaldama õlavartele, küünarvartele ja kätele mugava
asendi. Mööbel peaks seetõttu olema küllalt paindlikult reguleeritav, et võimaldada asendite
vahetust ja pakkuda piisavat mugavust tööülesannete tõhusaks täitmiseks. Tööpinna kõrgus
peaks olema reguleeritav. Peamised töötamiskoha sobivust määravad tegurid on tool ja
tööpind, vaate suund, tööpinna ja klaviatuuri kõrgus, põlveruum, käsivarre kallak ja
küünarnuki kõrgus. Töökoha lahendus peaks võimaldama taha- või ettepoole kallutatud
asendit. Hea istumiskoha eesmärk on pakkuda kehale kindlat tuge dünaamilistes asendites,
mis teatava aja jooksul on mugavad, füsioloogiliselt rahuldavad ning läbiviidava tööülesande
või tegevusega kokkusobivad.

Olulisemad nõuded oleksid:

9
 • reite vereringe ei ole takistatud

• asendi säilitamiseks või muutmiseks vajatakse minimaalselt lihasjõudu, seda tagab

istme kerge kallak ette

• koormus selgroole on viidud minimaalseks

• tool võimaldab teha liigutusi ja muuta keha asendit

• tooli iste peaks olema mugavuse tagamiseks keskmise hõõrdumistakistusega ja õhku

läbilaskev

• seljatugi peab võimaldama kasutajal toetada selga igas isteasendis

• madalal asetsev seljatugi peaks algama kohast, kus lõpeb istmikukühm, toetama
täielikult nimmepiirkonna keskosa ja lõppema allpool abaluid, et mitte takistada
ülakeha liikumist

• kõrgematel seljatugedel peaks olema nimmepiirkonnas kumerus ettepoole, mis sulab

tasapinnaks või nõgususeks. Eriti kõverdatud seljatugede kasutamist peaks vältima

• eriliste tööülesannete täitmisel või töö katkestamise hetkedel saab küünartugede abil
toetada kaela ja õlgade lihastikku, samuti saada abi tõusmisel ja istumisel

2.2.2 Valgustustingimused ja kuvar

Ekraani paigutamisel on oluline ära hoida häirivat peegeldust või pimestust. Valgustitest ja
aknast tulev valgus ei tohi peegelduda ekraanilt. Parem on kasutada kohtvalgusteid, mille
asendit saab kergesti reguleerida. Puudulikud valgustustingimused ja halvasti paigutatud
kuvar võivad kutsuda esile silmavaevusi, mis omakorda võivad olla väsimuse ja peavalu
põhjuseks. Arvutitöö tegijail on silmavaevusi umbes 2 korda rohkem kui tavalistel
kontoritöötajatel. Kuvariga töötades pingutab inimene tugevalt silmi, millest tekib
silmalihaste ülepinge. Mõju avaldab ka pildi virvendus ja vähene teravus. Isegi siis, kui kuva
vilkumist inimene ise ei tunneta (üle 78 Hz), ei tähenda see, et selle mõju organismile
puuduks. Mõju toimub neurofüsioloogilisel tasemel. Väga oluline on kujutise kvaliteet, kui
ekraani servadel on tähekujutised vähem teravad või kujutis on erineva heledusega, raskendab
see lugemist ja koormab silmi. Värvilise ekraani puhul võib esineda pea ringlemist ja
iiveldustunnet. Üksisilmi ekraanile vaatamine, eriti kõrgelasetseva ekraani puhul võib
põhjustada sarvkesta kuivamist: kui inimene vaatab otse ette, on silmaava suur ja pilgutuste
arv väheneb. Kuna pisaravedelik ei niisuta piisavalt silma, on tagajärjeks silmade kipitus,

10
valulikkus, punetus ja põletik (konjuktiviit). Üldiselt, mida vanem on inimene, seda raskem
on tal arvutiga töötada. See on tingitud ealistest iseärasustest silmas. Eriti raske on
prillikandjatel, kuna sageli on vaja vaadata nii ekraanile, kui ka paberile. Tavaliste prillidega
vaatamine on raskendatud, kasutada tuleks bifokaalseid prille. Arvutiga töötamiseks on vaja
eriti täpset nägemise korrigeerimist. Õiged prillid vähendavad väsimuse ja ka teiste
silmavaevuste teket.

Mida saaks teha, et arvutitöö kahjustaks silmi võimalikult vähem?

• Reguleerida kuvari asend silmade suhtes õigeks, paigutada ekraan ja seada selle
kaldenurk nii, et välditud oleks valguse peegeldumine aknast või valgustitest.

• Laevalgustid ja aknad ei tohi paikneda töötaja selja taga ega otseses vaateväljas.

• Kui ruumi üldvalgustatus on liiga tugev, tuleb seda vähendada.

• Kui töötatakse ainult ekraaniga, võib valgustatust vähendada kuni 100 või 150 luksini.

• Paberi ja ekraaniga koostöötamisel võib valgustustugevus olla 300 - 500 lx.

2.2.3 Ohutusnõuded sisekliima osas

Sobiv temperatuur istuval tööl on 18-24 C. Liigne kuumus mõjub tugevasti töövõimele. Ta
võib oluliselt vähendada tootlikkust ning põhjustada vigu ja õnnetusi. Vältida tuleb
tuuletõmbusi. Tuuletõmbused tekitavad ebamugavust, kui õhu liikumise kiirus ületab 0,3 m/s.
Vältida tuleb väga niisket ja väga kuiva õhku. Normaalne õhu niiskus on 30-70%. Kuiv õhk
ärritab silmade limaskesti ning suurendab staatilise elektri võimalust (südamehäired, seadmete
häired jne).

11
KOKKUVÕTE
Kokkuvõtteks võib öelda, et ohuteguriteks arvuti hooldusel ja komplekteerimisel on inimese
enda hooletusest tulenevad elektriga seotud ohud inimesele endale ja hooletust toimingust
seotud ohud arvutile. Kodustes tingimustes tuleb arvutikasutajal otsustada, kas asuda ise
arvuti hooldusega tegelema või kasutada sõprade-tuttavate abi või otsustada hooldusfirma
kasuks. Firmades ollakse sageli küsimuse ees: kas valida oma arvutipargi hooldajaks IT firma
või palgata ettevõttele oma IT spetsialist? Ennekõike sõltub see kindlasti firma suurusest ja
spetsiifikast. Olles sõlminud lepingu IT firmaga, tekib kliendil ka õigustatud ootus ning IT
firmal kohustus teenuse pakkumiseks lubatud parameetrite alusel. Spetsialiseerunud firmal on
olemas spetsialistide meeskond, kes on juba aastaid pakkunud seda teenust ning omab ka
tegelikkuses kompetentsi erinevate IT teenuste pakkumiseks ja vastav koolitus ka ohutuse
vallas. Ettevõtte oma IT spetsialisti palkamise puhul aga peab ettevõte arvestama juba kogu
seadusandlusega selle spetsialisti tööohutuse vallas.

Lõpetuseks veel. Käesolevas töös sai käsitletud arvutiga töötamise teemat ja nii nagu igal tööl,
on ka arvutiga töötamisel vajalikud perioodilised puhkepausid ja jäägu siis söömine ja
joomine just nendele aegadele, et arvuti juures ei oleks mingeid vedelikke, mis võiksid sattuda
klaviatuurile, sülearvutitel sealtkaudu arvuti sisemusse, või mis veel ohtlikum, arvuti
toitejuhtmetele. Samuti ei ole arvuti klaviatuurile „tervislikud“ erinevad tahked osakesed.

12
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Birk, P. Ka arvuti vajab hooldus.t [WWW] http://sekretar.ee/188740art/ (11.11.07)

2. Kristjuhan, Ü. Kaasaegse ergonoomika alused. [WWW]

http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html (11.11.07)

3. Raik, I. Arvutitöökohtade ergonoomilisuse hindamine (Näited, juhised, soovitused).

[WWW] http://www.rmp.ee/too/ohutus/6205?P=2 (11.11.07)

4. Vabamäe, I. Milline peab olema arvutiga töötaja ergonoomiline töökoht? [WWW]

http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?id=14 (11.11.07)

5. Arvutitöö ergonoomia. [WWW] http://www.union.ee/index.php?id=212 (11.11.07)

6. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. [WWW]

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=72421 (11.11.07)

13