1

Abiks algklasside petajatele

Ene-Silvia Sarv 1998-2008 Sisukord
1. Uurimistegevusest koolis / petajats - sissejuhatavalt 2. I kooliastme eriprast. Lapsest I kooliastmes 3. pikeskkonnast 4. Mida minu meelest on rmiselt oluline thele panna ja teha 5. Hindamise phimtteline kulg I kooliastmes 6. Hindamise phiprintsiibid. pi- ning petuseesmrgid ja hindamine 7. Snalise hindamise valdkondi, hinnangu vorme ja hindamisviise 8. I klassi hindamisest 9. Alus hindamiseks - lapse alus- ja arengukirje 10. pilane hindajana 11. petaja hindamisalane eneseanals 12. Hindamise eriksimusi. Individuaalsest ja kohandatud ppekavast. Hindamine ja koolivahetus Lisad Lisa 1. Vaatluslehti 1.1. Emotsionaalse pdevuse vaatlusleht 1.2. Rhmat vaatluslehe nidis 1.3. pioskuste kaart 1.4. Pdevuslehe nidis 1.5. Lapse intelligentsusmustri uurimisleht Lisa 2. Hindamisrubriigi nidis Lisa 3. pikirje nidis Lisa 4. Arengukirje nidis Lisa 5. Arengu koondtabeli nidis Lisa 6. petaja hindamisanalsi nidis Lisa 7. Klassi koondmapi sisust Lisa 8. Lapse poolt tidetavaid arengulehti 8.1. Lugemust kajastav kaart 8.2. Kirjutamisnidised Lisa 9. Hindamise phimtteline kulg I kooliastmes Lisa 10. pilase motoorsete vimete/oskuste vaatlusleht

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

1. Uurimistegevusest koolis ja petajats - sissejuhatavalt Uurimist teeb vimalikuks anda phjendatud, objektiivsusele prgiv vastus lapse ksimusele kuidas mul lheb?, lapsevanema ksimusele Kuidas lapsel lheb?, kolleegi, koolijuhi, kontrollija ksimusele, kuidas lapse areng kulgeb. Olulisim aga annab aluse petaja-kasvataja tervikpildile lapsest ja tema arengu, edenemise erinevatest klgedest. Uurimist teine oluline aspekt on oma tegevuse tulemuste korrigeerimine ja kolmas enese professionaalse arengu jlgimine ja edendamine. Ndisajal on ha enam kasutatavad komplekssed kvantitatiivseid ja kvalitataiivseid meetodeid hendavad uurimused. Nende osa on oluline ka nt snalise hindamise ning mitmesuguste tagasisidestavate tabelite, maatriksite jm phjendatud kujundamisel. Komplekssete uuringute vajadus on eriti ilmne alushariduses ja I kooliastmes, mis panevad aluse inimese vaimsele ja emotsionaalsele toimetulekule lbi kogu elu, kuid mil lapsed ise pole vimelised oma elamusi, teadmisi jm adekvaatselt ja tiskasvanute maailmas tavaprasel viisil petajale edastama. Miste uurimine omab laia thendustevlja, mis kaasajal kiiresti tieneb. Eesmrkide poolest on otstarbeks eristada uurimist, mis on suunatud pilasele, et saada infot tema seisundist ja arengust isiksusena, ppijana, kodanikuna, samuti et anda talle tagasisidet; pilasele suunatud uurimine vib olla nii petajapoolne, kaaslaste poolt sooritataud vastastikune kui eneseuuring; mis on teabeallikaks petajale (kaudselt vi otseselt ka administratsioonile, lastevanematele, jrelevalve organitele jt.) nt saavutataud pitulemuste profiilist, tasemest, programmide titmisest, vrtushoiakutest, hirmudest jne; pilase ja/vi klassi ppimise tulemuslikkuse monitooringuks ja kokkuvtete tegemiseks; oma petamistegevuse adekvaatsuse, tulemuslikkuse hindamiseks; enesearenduse hindamiseks-kavandamiseks. Uurimistegevus on ppeprotsessi koostisosa, on petaja poolt vhem vi enam teadvustatud. petaja kutsealase meisterlikkuse kasvades areneb ka n spontaanse uuringu vime. Teadlik uurimistegevus on petaja ts arenev ja formaliseeruv protsess, mis oluliselt vimaldab mjutada, tsta kogu ppe-kasvatusprotsessi kvaliteeti ja phjendatust. Kutseliste petajate-kasvatajate lesanne on esimestena tlgendada teadussaavutusi ja areneva hiskonna vajadusi, mista muutuste sisu ja suunda, ppida samm-sammult igapevases ts toimima ha tienevatele teadmistele vastavalt. Kutseliste pedagoogide lesanne on aidata ka teistel lapsega kokku puutuvatel inimestel seda mista ning oma ootusi, kitumist muuta. Uurimstegevus on selleks ks rikkalikke vimalusi pakkuv vahend.

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

2. I kooliastme eriprast. Lapsest I kooliastmes

Koolieelses eas on laps spontaanne ppija-uurija. Naeratus, hlitsus, maitsmine, kuulatamine, roomamine, esimesed sammud, snad, ksimine, mina-tamine, kahtlemine, matkimine, hppenriga hppamine, jutustamine, elu ja muinasjuttude lbimngimine leludega - kik see ja palju muud on spontaanse ppimise nited. Koolieelses eas ja esimestel kooliaastatel kujunevad keerukad nrviseosed, mis on aluseks tiskasvanu kitumisele ja mtlemisele, vrtushoiakutele ja vaimsele terveolekule. Kujunevad ka mudelid asjadest aru saamiseks, jrelemtlemiseks ja otsustamiseks kui emotsiooni-mtte-tahte mustrid ajus ja kehas. Oma elus puutub laps kokku erinevate hinnangutega, mis edastavad teistele tema toimingute thenduse ja tagasisidestavad talle selle, kuidas teised neid mistavad. Koolituleval lapsel on kogemusi nii miimikast, pilgust, kehakeelest kui snadest, smbolitest, hinnangutest. Halvemal juhul - ka fsilise vgivallana vljendatud otsustustest. Koolivalmidus thendab teatud kpsuse saavutamist nii pshho-fsilises kui vaimses ja sotsiaalses arengus. Enamik lastest saab koolikpseks seitsmeaastaselt, kuid individuaalne koolikpsuse, koolivalmiduse muster vib olla erinev. See oleneb nii lapse prilikust eriprast, embronaalse arengu tingimustest (ema tervis, emotsionaalne seisund, eluviisid), tervisest, kui ka arengukeskkonnast snnimomendist alates. Koolivalmiduse oluliseks kljeks on lapse kui ppija kpsus. Siia kuulub teatav tase kelistes ja kehalistes tegevustes, emotsionaalne tasakaal ja vime koostegevuseks, juhtnride jrgimiseks, eale vastav ja samas isikuprane vaimsete vimete kompleks. Loomupraselt on lapsel olemas seesmine huvi ja motivatsioon ppimiseks. Jlgides ja toetades loomulikku ppimist saavutatakse ppets parim tulemus. ppimise all mistame rahva ja inimkonna kultuurikonteksti omaksvtmise protsessi. Kitsamalt on ppimine protsess, mille tulemusena muutub mtlemine, kitumine, oskused, protseduuride ja teadmiste valdamine. Sageli ei ilmne ppimine vliselt, mis ei thenda, et ppimist pole toimunud. Olenevalt lapse loomuprasest pistiilist ja pitavast vivad tulemused ilmneda hiljem plahvatusena peale pikemat laagerdumist. petajal on vaja ts I kooliastmes vtta arvesse mitmeid viimaste aastakmnetega laste arengus ha svenevaid ilminguid, vajadust mda teadlikult kompenseerida puudujke oma ppekasvatustegevusega ning arvestada lapse/klassi eripra hindamisel. Sellest koorub ka vajadus mitmeklgseks uurimistegevuseks. 1) Paljudel lastel on vga nrk ja heklgne mngimiskogemus - st, et spontaanse ppimise kogemus pole piisavalt mitmeklgne, et selle alusel kujuneks vlja hea vundament teadlikuks ppimiseks. Mngude primitiivsus vi vaba ja arendava mngu puudumine ei lase areneda tahtel, psivusel. 2) Laste peenmotoorika on sageli vhearenenud - see raskendab otseselt nt kirjutamise ppimist, kaudselt aga on peenmotoorika (srmed) seotud ka ngemisega, silmade liikumisega ja nii on prsitud ka lugemine ning mitmed pshilised protsessid.

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

3) Laste meeled on sageli vhearenenud - kigi meelte arengu tarvis on ikka vhem materjali last mbritsevas keskkonnas, ngemise (vrvitaju) tundlikkust prsib ka teleri- ja arvutiekraani vrvigamma ning pidevalt vilkuv pilt. 4) Paljude laste emotsionaalne areng ning kujutlusvime on hiritud, kuna nad tnu loomulikule matkimisvimele omandavad telesaadete vaatamisel ja arvutimngudest primitiivsed ning jmedakoelised, sageli vgivaldsed kitumis-, tunde- ja mttemudelid, mis on enamasti lapse eale, mistmisvimele mittevastavad. Tasakaalustav sisukas kontakt eriealiste pereliikmetega ja oma vanematega on sageli vhene. 5) Nii kooli kui vanemate poolt esitatakse lastele mitte-eakohaseid nudmisi kooliastumisel eriti lugemis-arvutamis-mtlemisoskuse vallas. Vajalik edu saavutatakse paljude laste jaoks kas drilli vi lapse potentsiaalsete vimete lepingutamisega. Ettearendatud lastel ilmneb sageli tagasilk kas ppimise tulemuslikkuses ja motivatsioonis vi emotsionaalsete, sotsiaalsete vimete lamenemises (sagedamini puberteedi saabudes). Eeltoodu ei pruugi alati segada lihtsamate teadmiste ja oskuste omandamist, prsib aga paljude eluks vajalike pdevuste kujunemist, keerulisemate intellektuaalsete ja emotsionaalsete oskuste omandamist (koost vime, refleksiooni- e eneseanalsi vime, loovus ja analtilise mtlemise arenemine jpm). Edukat mitmeklgset arengut hirib ka see, kui on toimunud seesmise motivatsiooni vrastamine vliseks motivatsiooniks nt snaliste vi isegi numbriliste hinnete ja teistega vrdlemise abil. Eelnev thendab, et esimestel kooliaastatel on kige olulisem luua igale konkreetsele lapsele vimalus oma arengus saavutada hea vundament edaspidiseks elukestvaks edukaks ppimiseks ja enesega ning kaasinimestega toimetulekuks. Oluline roll on siin sellel, kui tpselt ja mitmeklgselt suudame lapse, laste, nendevaheliste suhete jm arengut jlgida, sellest jreldusi teha ja neid edasises tegevuses arvesse vtta. Eelkige I kooliastmes on oluline lapse arengu kui terviku jlgimine ning selle vimalikult paljudele aspektidele sagedase ja positiivse hinnangu andmine. Nii on esimese kooliastme hindamine eelkige lapse kui unikaalse isiksuse arengu teenistuses. Selleks on vaja tunduvalt paindlikumat ja lapse jaoks thendusrikkamat hindamismehhanismi kui numbriline 5-pallissteem. Snaline hinnang - nii suuline kui kirjalik, vimaldab suuremat paindlikkust ja laiemat kasvatuslikku ning arendavat mju. Hinnangute andmise alused ja viis - s.o. hindamisssteem - peaks olema vastavuses petaja poolt tunnustatud/kasutatava lapse arengupildiga ja kuuluma petaja ppe- v ainekavasse. Kik I kooliastmel antud klassi petavad petajad peaksid olema teadlikud ksteise tegevuse aluseks olevatest vaadetest lapse arengule ja koosklastama oma hindamispraktika. Kui vastuolud pole meeskonnats krvaldatavad, peaksid laste arengu huvides mravaks jma klassipetaja vaated ja hindamismudel. Nihe petajakeskselt lapse-kesksele ja ppimiskesksele tunnile ning ppekavale thendab seda, et juba I kooliastmes on lapsed haaratud ka enese-hindamisse ja refleksiooni (kuidas lks? mida ma ppisin? mida ma teeksin jrgmine kord teisiti?). Nii saavad nad ikka tielikumalt ja mitmeklgsemalt oma ppimist mista ja kontrollida, muutuda oma ppimise juhiks. Nagu juba mainitud, on I kooliaste vundamendi loomine tulevaseks pimotivatsiooniks, eneseusuks ja pivimeks. Siin tuleb teha tasa vimalikud puudujgid nt meelte arendamisel, avastada ja vimalust mda korrigeerida dsgraafia, dsleksia, dsmatemaatika jt

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

kalduvused/eelsoodumused, anda vajalikku logopeedilist abi jm. See thendab paljude laste jaoks individuaalse ppekava vi selle elementide kasutamist, hindamise, sh eriti snaliste hinnangute individualiseerimist ebaedu elamuse, ebannestumise hirmu vhendamiseks ning parima kasvatustulemuse saavutamiseks. 4. - 6. klassist 4. - 6. klass on suurte vimalustega ja trohked aastad ning ka hea aeg kokkuvtteks/saavutatukogutu levaatamiseks. Viksemates koolides oleks see ka aeg klassi peatamiseks, milleks tuleb lapsi hsti ette valmistada. On mistlik seada sihiks valmistada lapsi ette astumiseks tava-/keskkooli luues sidemed nende koolidega, kuhu lapsed suunduvad, nende petajatega, kes td jtkavad. Pdevuste liinis oleks otstarbekas valmistada ette lapse pdevusarengu kirje, et uues koolis suudetaks kohe algul lapse individuaalsust ka selles valdkonnas arvestada. 9 ja 11 aasta vahel armastavad lapsed omandada fakte (see on sageli kollektsioneerimisiga). Kasulik oleks teadvustada see faktide-numbritehulk, mida nad kultiveerivad edaspidi jrgnevatel kooliaastatel, mis toovad enesega palju ldisi alusteadmisi (palju sellest saab mistetavaks alles keskkoolis, kuid mletamine on hea alus hilisema mistmise kergendamiseks) millele on les ehitatud / phineb arusaamine maailmast.

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

3. pikeskkonnast
Alltoodud pikeskkonna aspekte peaksime uurima - valitud/phjendatud tunnuste jrgi kirjeldama v mtma, tulemusi analsima, tegema erineva taseme ldistusi ja kavandama korrigeerivaid tegevusi Fsiline pikeskkond: kaasaegne pikeskus (trkised+audio-visuaalne+Interneti- ja Intranetihendusega arvutid individuaalseks kasutuseks); office-tpi iseseisva v navigeeritava ppimise vimalus (st ka petajate-teadmisnavigaatorite olemasolu) projekti- ja pisirhma t ruumid paindliku interjriga klassi/pperuumid (kergesti kohandatav erinevate ppevormide, sh ka kunstitegevuse tarvis) esteetiliselt eakohane (algklassidel ja keskkooliklassidel on erinevad vajadused nii vrvilahenduse kui sisustuse suhtes Emotsionaalne pikeskkond: kaitstus, vabadus hirmudest, hubasus pi- ja loomingukesksus meisterlikkuse ja tulemuslikkuse taotlemise positiivne tunnustamine vs tunnustus standardi alusel tunnetus- ja esteetilise naudingu taotlemine ja toetamine Vaimne/intellektuaalne pikeskkond: kool = pilaskond+ptajaskond+teenindav personal = koost- ja ppiv organisatsioon, kus pilased on selle organisatsiooni obligatoorne osa ja arengu indikaator, innovatsioonide peamine agent teadmusloome soodustamine ksikjuhtude, lokaalsete ja globaalsete aspektide ning erinevate mudelite, paradigmade pidev ksitlemine uurimist - ppeprotsessi loomuliku osana

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

4. Mida minu meelest on rmiselt oluline thele panna ja teha

Pda sisimas, vaimusilmas hoida lapse ealise arengu pilte, tajuda, millist "toitu" vajab arenguks keha, tundemaailm, meeled, mistus. Mitte unustada alateadvust ja eitada supere liteadvust - mnikord aitab selline mudel leida seletust lapses toimuvale, mnikord tajuda lapses/lastes omadusi/arenguid/probleeme, mis tavaliselt kest libisevad. Kasutagem uurijana-analsijana nii oma vasaku kui parema ajupoolkera vimalusiomadusi. Pda tajuda lapse sisemiste ja vliste "lvede" olemust, teda (ja vanemaid) saabuvateks kriisideks ette valmistada. Mitte unustada - tahtejule ja seesmisele moraalsele ldhoiakule pannakse algus esimesel seitseaastakul, hingerikkusele ja sdametunnistusele, austusele elava ja elutu vastu, moraalsele selgroole ja tulevasele mina-pildile - teisel seitseaastakul. Temperamendikujundus on thus enne kmne aasta kriisi, iseloomukujundus - puberteedi ajal. Tasub esitada enesele alljrgnevaid ksimusi Millised on he vi teise lapse andekuse varjukljed - vastaskljed? On vaja suunata last nende ttlemisele, isiksuse "mardamisele" (nt abstraktse mtiskleja puhul - mtete, kujutluste vljendamine vrvides) Kas laps teadvustab oma ppimist protsessina? pisammude teadvustamine, protsessingemuse ja selle "hargnemisvimaluste" ngemine Milline on lapse kujutlusvime? - rikka kujutlusvime arendamine on vaja vtta hooleks, samuti tasakaalustatud suhtumine vhem-andekatesse petaja viks uurida eriti Montessori, Waldorf- ja Freinet`pedagoogika meetodeid. Need on igaks tervikuna ja ka ksikute metoodiliste elementidena vga arendavad, tasakaalustavad ja Waldorf-pedagoogika ka terapeutiline. Ealised vimed leiavad erilist thelepnu Montessori pedagoogikas. Ealised vajadused on tpselt arvesse vetud Waldorf-pedagoogikas. Mlemas on omaette kvaliteediks tegelik orienteeritus pdevusppele (kuigi seda terminit neis kusagil ei kohta). Mistahes lapse puhul on hea toetada temas kaasloojat maailmas, elu temas sellisena, nagu see on.

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

5. Hindamise phimtteline kulg I kooliastmes (vt ka Lisa 9) - vljavte metoodilisest ksitlusest (osaliselt ilmunud HM vljaandena)
I kooliastme vltel muutub nii hindamise loomus kui roll. Kui hinnete sisu mistmine kujuneb jrjepidevalt ja ei teki vastuolusid ksikute petajate hinnete thenduste vahel, on snalistelt hinnangutelt I klassis vimalik juda numbriliste hinnete kasutamisele III klassis silitades lapse seesmist pimotivatsiooni, ppides arvestama vlise hindamisega ning vltides ebaedu- ja hindehirmu. .Hindamise vorm ja sisu areneb esimestes klassides pidevalt, olles tihedas seoses nii lapse arengu kui ppekava nuetega. Selle protsessi ldist kulgu on ptud modelleerida/ldistada tabelis, Lisa 9. Selline samm-sammuline hindamise evolutsioon on lapse loomulikku seesmist pimotivatsiooni sstev ning toetab heade piharjumuste kujunemist. Hindamine I kooliastmes dokumenteeritakse vaatluslehtede vi -pevikutega, mis on aluseks veerandi- ja klassitunnistuse vljaandmisel. I - II klassis sisaldab see snalisi, kirjeldavaid hinnanguid. Lisaks on otstarbekas koostada laste arengukirjed vhemalt I ja II klassi lpus. Vaatluslehed vivad enesest kujutada mitmesuguseid tunni kigus vi/ja koolipeva lpus, kord ndalas, kuus, ppeveerandis tidetavaid tabeleid jms mille titmine on piisavalt kiire. Otstarbekas oleks need ldistamise ja analsi hlbustamiseks viia ka arvutisse. Nimetus vaatlusleht, hinnanguleht on suhtelised - vaatlemise tulemusena kujundatakse ja snastatakse sageli hinnang, hinnanguleht kujuneb vaatluste tulemusena vi arvestab seda.. petajate jaoks on vajalik lapse arengut , sh pitulemusi levaatlikult kirjeldava koondtabeli olemasolu kui alus jrjepidevaks ja adekvaatseks ppe- ja kasvatust kavandamiseks ning kaaspetajate ja lapsevanemate informeerimiseks. Mitmesuguste vaatlus- ja hinnangulehtede nidiseid on toodud lisades. Vaatlus- ja hinnangulehtede ning koondtabelite sisu ja vorm vib erineda lisades toodutest. Otstarbekas on teha lapse arengu jlgimise ja pitulemuste hindamise ning oma oskuste ja vimete seisukohalt optimaalne valik ning oma oskusi pidevalt tiendada.. Kll on iga lapse arengut (sh pitulemusi) kajastava dokumentatsiooni olemasolu nutav. pilaste hindamise kord neb ette, et snaliste hinnangute aluseks on petaja mrkmed vaatluslehtedel, vaatlusvihikus. See thendab petajale vaatlusoskuste kujundamise vajadust ning korraprast vaatlusdokumentatsiooni titmist. Oleks otstarbekas, kui vaatlusdokumendid (vaatlus- ja hinnangulehed, mrkmed, koondtabelid jms) oleks koondatud hte kohta. See thendab, et (klassi)petajal on klassi kohta tervikuna mapp - klassimapp (nt kiirkitja, vt lisa 7), kus on koht 1) klassi ldise arengu ja ppimise kohta kivate jooksvate thelepanekute ja hinnangute jaoks (pshiliste protsesside, ldpdevuste, pioskuste, ainepdevuste vaatluslehed v -tabelid jm; selles vivad olla ka teised petajale vajalikud materjalid - nt ldpetust ja keskustusteemasid v lbivaid teemasid puudutavad materjalid, ainekavad jm); 2) koondtabelite ja kokkuvtete jaoks (tunnistuste alusmaterjal);

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

3) iga lapse arengu ja edenemise kohta kivate thelepanekute, hinnangute jaoks (vaatluslehed, tabelid, tde nidised jm) ja muud materjalid, mida petaja .lapse arengu monitooringuks otstarbekaks peab. . Veerandi ja kooliaasta lpus vormistatav tunnistus tugineb sellisesse mappi koondatud materjalidele.

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

10

6. Hindamise phiprintsiibid. pi- ning petuseesmrgid ja hindamine

Alljrgnev on levaade mnedest ldtunnustatud hindamise printsiipidest ndisajal. Ndisaegne hindamine on orienteeritud pika-ajaliste, kaugemate eesmrkide saavutamisele nii isiksuse arengus kui pioskuste, kitumismudelite jms kujunemisel Hindamine on ppimis-petusprotsessi loomulik koostisosa. See jaguneb kolmeks phivaldkonnaks: ppija enesehindamine, kaaslashinnang, petajahinnang. Koduste/vanemate hinnang lisandub siia neljanda komponendina. petaja kavandab hindamise koos kogu ppetga arvestades kigi nelja komponendi kasvatuslik-arendavat mju nii igale ksikule/individuaalsele ppijale kui rhmale/klassile. Hindamise kik ja tulemused rgitakse regulaarselt ja arusaadaval viisil lapsevanematega ja pilastega lbi. petaja annab ppimise tulemustele hinnangu iga pev. Hindamine peegeldab kahte vrdselt thtsat valdkonda: lapse arengut ja ppekava oodatud tulemusi (riikliku ja kooli ppekava nuded, eriti kooli ppekava ldosas stestatud pdevused, ainekava ja pilase individuaalse ppe-arengukavaga mratletud tulemused). Hindamine on lapse enesevrikuse ja eneseusu toetaja. Hindamine austab pilase kohta kiva teabe konfidentsiaalsust ja tagab seda. Ainealase pitulemuse hindamisel ei tohi hinnet mjutada sellest vljaspool seisvad asjaolud. Aines ei tohi panna hinnet titmata/tegemata t eest, ppevahendite puudumise eest, soovimatu kitumise vi hoiaku eest. Need aspektid peegelduvad hinnangulehtedes jm. I kooliastmes on hindamisel kige olulisem iglus lapse suhtes - tema individuaalsetest iserasustest ja arengust lhtudes. Hindamiseks tuleb eriti I kooliastmel luua emotsionaalselt turvaline, meeldiv hkkond, kus kellelgi pole hirmu eksida. Hindamine on seotud eesmrkide saavutamisega. ppija seab enesele pieesmrgid, petaja seab enesele petuslikud eesmrgid. petaja seatud eesmrgid tulenevad nii laste arenguvajadustest kui ppekavas seatud nuetest. pilane on tnapeval vrdne partner ppetegevuses - tal on vaja teada ning mista nii ppekava/programmi eesmrke, nende olulisus ppija enese jaoks kui eesmrkide saavutatuse le otsustamise (hindamise) protseduure. I kooliastmel thendab see, et oodatavad pitulemused (eesmrgid) tuletatakse pilaste huvidest - st pieesmrkide ja -tulemust aktuaalsust, thendusrikkust ppija, lapse jaoks oodatavad tulemused arutatakse kigile arusaadavalt lbi ja eeskujustatakse, mis annab lapsele vimaluse selgelt mista, kuhu ta oma eesmrki taotledes viks juda ning samas kasutab ppimise huvides ra lapse matkimisvime rgitakse lbi eesmrgile liikumise sammud ja lepitakse kokku, kuidas tulemuse le otsustatakse

10

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

11

Olulisim hindamise vorm on ppija enesehindamine ja refleksioon (eneseanals) . See hlmab nii formaalset ppimist (kas ma sain 5-ga korrutamise selgeks? ) kui ka sotsiaalset jt valdkondi (Kas ma tegin kellelegi head? Mis tna koolis kige enam rmu valmistas? Millega ma andsin oma panuse klassi/rhma edusse?). Hid ppimis- ja refleksiooni /eneseanalsi harjumusi on hindamise kontekstis vimalik juurutada juba algklassides On oluline, et hindamise ja hinnangu objektiks oleksid saavutused eesmrgi poole pdlemisel - nii ainepetuses kui ldpdevuste arendamisel. Seeprast on hindajale kasuks, kui eesmrgid on kooli ppekavas selgesti snastatud; petaja neb eesmrke lapse silmadega petaja on oma ppekava, teema v tunnikava jaoks need mber snastanud pilase seisukohalt lhtuvaks petaja innustab ja petab pilasi pstitama ning snastama oma eesmrke. Hinnang aitab sel juhul otsustada, kuivrd eesmrk on saavutatud ja kui reaalne see oli. Krvuti pitulemuste hindamisega on oluline diagnostiline hindamine, mis on suures osas suunatud petaja enese teabevajaduste rahuldamisele. Erinevalt vanematest klassidest on see philiselt kaudne, niteks kunstimeetoditele phinev. Erivajadustega laste puhul, kelle individuaalne ppekava nuab enam kohandusi, on enam vaja ka diagnostilist hindamist, sobivate kohanduste tegemiseks ning formatiivset nende ppimise ja petaja petuse adekvaatsuse, tulemuslikkuse tagamiseks.

7. Snalise hindamise valdkondi, hinnangu vorme ja hindamisviise

7.1. Snalise hinnanguga kirjeldatavad valdkonnad. Snaliselt hinnatav valdkond pshiliste protsesside areng Hinnatava valdkonna aspekte keskendumisvime emotsionaalne tasakaalukus impulsside kontroll oma vajaduste ja situatsiooni vastavuse arvestamine thelepanu jaotamine jt omadused tahe ja enesedistsipliin hirmud ja ebakindlus temperamendi ilmnemine ja tasakaalustamine jne keeleline ja suhtluspdevus aritmeetiline e numbriline pdevus loova ja analtilis-kriitilise mtlemise pdevus tehnilis-tehnoloogiline pdevus Otsustuse allikas petaja vaatlus, vaatlustabelid v -maatriksid hinnangu dokumenteeri mise viis vaatluslehed, mrkmed

ldpdevuste ja ealiste (kooliastme) pdevuste areng

petaja vaatlus vaatluslehed , tabelite, rubriikide, mrkmed skaalade jm titmine; ilmnemine 11

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

12

/kujunemine

pioskuste kujunemine

isiksuslike vrtuste ja sotsiaalsete vimete pdevus liikumis- ja terveoleku-pdevus emotsionaalne pdevus kunstilis-kultuuriline pdevus iseseisva ja sltumatu ppimise pdevus jljendamis-matkimisvime; kogemisvime; kogemuse teadvustamine ja analsimine; uue kogemuse kavandamine s.o. tegevuselt-mistmisele vime areng; suuliste juhendite jlgimise, mistmise ja tpsustamise vime lesandesse svenemine oma pikeskkonna kujundamine oma (t) vajadustele vastavaks (nt vasakukelisuse vi ngemise arvestamine) jne vastavalt ainekava nuetele, kirjeldab antud perioodil (tunnis, veerandis) pitulemuste saavutamist

tegevustes, kirjalikes tdes, joonistustes jne

petaja vaatlus, hindamisrubriigid, enesehindamine

vaatluslehed, mrkmed, tde nidised jm

ppekavalised teadmised ja oskused, ainepdevused ppeprotsessis osalemist

seesmine aktiivsus /motivatsioon entusiasm vline asjakohane aktiivsus pingutuse iseloom tulemuse saavutamiseks (meelsasti?) jne Hindamisviisidest

petaja vaatlus; eneseanals ja kaaslashinnang; erinevate tde tulemused, mtmised petaja vaatlus; pilase eneseanals ja kaaslashinnang

tulemuslehed, tunnistus

vaatluslehed, tunnistus

7.2.

Kasutatavate hindamisviiside valik on alates esimesest klassist vga lai. Iga hindamisviisi tuleb kohandada laste eale. Kige sagedamini tuleb arvestada laste lugemis- ja kirjutamisvimet. Praktiliselt kik hindamisviisid vimaldavad snalist hindamist. Allpool loend soovitatavatest hindamisviisidest ja neist mne lhike seletus. : Korralduslik Hindamispunktid e hindamiskeskused - vt kirjeldus allpool Individuaalne hindamine Rhma hindamine - rhma poolt koos tidetud lesande hindamine Lepped - pilas(t)e ja petaja vahel slmitud kirjaliku (algklassides ka 12

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

13

suulise) kokkuleppe kohane hindamine Enese- ja vastastikune hindamine pilaste poolt Mapi-hindamine Andmete-tulemuste fikseerimise tehnika pilaste tegevus: Kirjalikud, jutustavad kirjeldused Vaatluslehed, vaatlusmaatriksid Skaalad, rubriigid Kirjalikud td Tegevused, praktilised ja harjutustd, kunstitd Esitused (suulised v tegevuse, tulemuse demonstratsioonid) Kodutd Suulised kontrollid Praktiliste oskuste kontroll Lhivastustega kirjalikud kontrollid Avatud vastustega td Valikvastustega td ige/vale vastustega td (viimased kahe kasutamine hbub tnapeval) jne.

Kontrolltd ja testid

Sagedamini soovitatavateks hindamise korraldamise viisideks (millistest mned meil alles hakkavad levima) on niteks alljrgnevad: Hindamiskeskused e hindamispunktid Hindamiskeskused e -punktid on piirkonnad klassis vi vljaspool klassi, kooli, mis on petaja poolt mratud ja korrastatud hindamiseks kasutamiseks. Need vivad olla selleks, et pilased saaksid nidata oma oskust midagi teha (ksits, arvutamises, muusikas jne), vaadelda, allikmaterjalidega tegutseda. petaja vib pilaste tegutsemist jlgida tehes mrkmeid, tites oma vaatlus- v hindamistabelit v hindamisrubriiki. Need vivad olla ka enesehindamiskeskused , kus pilased kontrollivad ja hindavad omaenese td, tites nt kirjaliku enesehinnangulehe vi kontrolllesande. he teema, pilesande jaoks vib olla otstarbekas mitme hindamispunkti olemasolu, mida lbides pilane saab hinnata oma t erinevaid aspekte, alateemasid /-lesandeid. Kui petajal on klassis pi- vi tegevuskeskuste loomise kogemus, on hindamiskeskus(t)e lisamine lihtne. Individuaalne hindamine Individuaalne hindamine ja hinnangud on keskendatud ksikpilase individuaalsele edenemisele. Hindamisele kuuluvad tegevused tidab pilane individuaalselt. Need vivad olla nii kirjalikud kui suuliseks esitamiseks, esituseks meldud pilesanded, td. Rhma hindamine Rhma hindamisel keskendutakse pilasrhma edenemisele - kuidas on toime tuldud, arenetud petaja poolt kavandatud tegevuse sooritamiseks omavahel koopereerudes ja koostd tehes. Et

13

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

14

hinnata sotsiaalseid vimeid ja oskusi ja koostppe protsessi vib petaja lasta teha kirjalikke, kunsti-, jt tid kollektiivselt. (pi)Lepingud Lepingud on kokkulepped pilase vi pilasrhma ja petaja vahel selle kohta, milline tegevus ette vetakse, kes seda teeb, kuidas, millal see lpetatakse, kuidas ja mis alustel seda hinnatakse. Lepingud vivad olla nii individuaalsed kui rhma-lepingud, haarata kaasa kirjalikke lesandeid ja hindamist, esitusi, vimete-oskuste nitamist, kunsti- ja muusika kasutamist jm. Osa lepingu titmise hindamisest vib moodustada ka pilaste enesehindamine. I kooliastmes on lepingute slmimine vimalik eelkige suuliselt. Enese- ja kaaslashindamine Enesehindamise puhul hindab pilane ise oma edenemist nt teadmiste, oskuste, protseduuride ja tegevusviiside, suhtumiste/hoiakute jm valdkonnas. Kaaslashindamine thendab teiste pilaste hindamist pilase poolt. Kaaslashindamist saab juhtida-korraldada kas individuaalselt vi koostegevusena rhmas. Enese- ja kaaslashindamise tegevusi vib olla vga mitmesuguseid - igahe enese pingutus, pingutused rhmas osalemisel, igahe enese kirjalik levaade vi koos koostatud rhmalevaated ja esinemised, oskuste ja tkigu ettenitamine jm. Samuti vivad pilased ise hinnata oma toimetulekut kontrolllesannete, testide ja ksimustega. Lepingutes on tavaliselt ka enese- ja kaaslashinnangu punkt. Mapi-hindamine Mapp on kogu pilase tdest, mis aitab pilasel ja petajal teha jreldusi kuidas pilase ppimine on edenenud. Mappi kogutud td vib valida pilane vi petaja, parem veel mlemad koos asja le aru pidades. Kasulik kogemus vib olla ka mapi koostamine koos vanematega ja individuaalmappide ning rhma koondmapi koostamine rhmas. Mappi vib kuuluda vga mitmesuguseid asju - lesandeid ja kodutid, lepinguid, hinnangud esitustele, ettekannetele, oskustele ja tdele, protseduuridele, ksitlused, tunnikontrollid jms. Aga ka igapevase t nited, loovtd, joonised, pevikud jne. Ka rhmas tehtud td vivad olla individuaalmappi llitatud, samuti enese- ja kaaslashinnangud jms. Vanemates klassides on oluline, et mapil oleks oma kontseptsioon - mida ma sellega nidata tahan, et see sisaldaks refleksiivset osa - mida ma mapis peegeldatud (pi)tegevusega ja mapi koostamisega ppisin. Nooremate laste puhul vib nii kontseptuaalne kui refleksiivne osa toimuda vestlusena petajaga vi rhmas.

14

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

15

8. I klassi hindamisest
I klassis tehakse pidevat td lapse tundmappimiseks. Alljrgnevalt toodud lapse vaatlemise ja tema vimete, tegevuse tulemuste analsimine on petaja igapevategevus, mis on lahutamatult seotud aineppega. Lapse pitulemuste anals ja vrdlemine teiste pilaste tulemustega on I kooliastmes tegevus, mis toimub vaid petus- ja kasvatusprotsessi adekvaatsema kavandamise ja teostamise jaoks. Lapse jaoks selle tulemusi ei vimendata. Mida eriti uurida, kuidas seda teha, kus uurimine fikseerida ja silitada, milline on uurimise thtsus/vljund petajale, kuidas juab see lapseni ja lapsevanemani - on ptud nidata allpool. I klass september-oktoober: Mida: lapse ldise kooli- ja ppimiskpsuse ilmnemine (pshho-fsiline, vaimne, sotsiaalne kpsus, teadliku ja spontaanse ppimise vimed), lapse eriti esiletungivad iserasused (nt kelisus, peenmotoorika areng, ngemise-kuulmise iserasused, liikuvus-tasakaalustatus jm) lapse arenguvime (aeglaselt- vi kiireltppija, sotsiaalselt ebasoodsatest oludest tulija edenemisvime jm) Kuidas lapse tegevuse (sh kunstialase ja mngulise tegevuse) ja kitumise vaatlemine ning operatiivne vi perioodiline fikseerimine mrkmete vi tabelina lapse erinevate, mitmekesiste pilesannete tulemuste (sh kaudsete ja lekantud tulemuste).analsimine nii lapse enese arengu nitajana kui vrreldes klassi ldise tasemega eelneva dokumenteerimine/fikseerimine (tabelid, maatriksid, lapse tde nidised vm) Kus : vaatluslehed, -pevik, mrkmed vaatluslehtede ja nidiste koondamine klassi vi pilase mappi Vljund petajale : klassi ja ksikute pilaste arengu vajadustest konkreetse pildi kujunemine korrektuurid ja tpsustused ppekavas, kasutatavates petus- ja hindamismeetodites pilaste individuaalsete arengukavade skitseerimine vi arenguvajaduste ja neile vastamise viiside vljatoomine vaatlus- jt tabelites, -lehtedel jne hinnangute formuleerimise kohandamine klassi eripraga ja individuaalsetele pilastele antavate hinnangute (kasvatuslikult, arendavalt) otstarbeks snastamine tunnistuse/hinnangulehe hinnangute snastamine Vljund lapsele: petaja toetavad suulised hinnangud (lapsele) mistetavas ja thendusrikkas snastuses tunnistus (soovitavalt kena kujundusega hinnanguleht vi eduleht igale lapsele) Vljund lapsevanemale: tunnistus lapse arengu arutelu klassi- vi lapse arengumappi kogutud nidiste, vaatluslehtede jm phjal

15

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

16

november - mrts Mida: lapse areng eelmistel kuudel thelepanu all olnud valdkondades (pshho-fsiline, vaimne, sotsiaalne, teadlik ja spontaanne ppimine), vaatluste suunamine lapse temperamendi ja/vi mitmik- /multi-intelligentsuse moodulite tundmappimisele lapse pioskuste arengu ja spetsiifilise pistiili, piraskuste vaatlemine pitulemuste pidev jlgimine lapse areng ld- ja ealiste pdevuste valdkonnas Kuidas lapse tegevuse (sh kunstialase ja mngulise tegevuse) ja kitumise vaatlemine ning operatiivne vi perioodiline fikseerimine mrkmete vi tabelina lapse erinevate, mitmekesiste pilesannete titmise tulemuste (sh kaudsete ja lekantud tulemuste).analsimine nii lapse enese arengu nitajana kui vrreldes klassi ldise tasemega ja oodatavate pitulemustega eelneva dokumenteerimine/fikseerimine (tabelid, maatriksid, lapse tde nidised vm) Kus : vaatluslehed, -pevik, mrkmed vaatluslehtede ja nidiste koondamine klassi vi pilase mappi soovitav: lapse arengumapi vi pimappi sisseseadmine Vljund petajale : klassi ja ksikute pilaste arengust konkreetse ja mitmeklgse pildi omamine korrektuurid ja tpsustused ppekavas, kasutatavates petus- ja hindamismeetodites pilaste individuaalsete arengukavade koostamine vi arenguvajaduste ja neile vastamise viiside ning saavutatud ja oodatud tulemuste vljatoomine vaatlus- jt tabelites, -lehtedel jne hinnangute formuleerimise kohandamine klassi eripraga ja individuaalsetele pilastele antavate hinnangute (kasvatuslikult, arendavalt) otstarbeks snastamine; suuliste hinnangute krval kirjalike hinnangute kasutamine ja vastavate snastuste pidev tpsustamine tunnistuse/hinnangulehe hinnangute snastamine Vljund lapsele: petaja toetavad suulised hinnangud (lapsele) mistetavas ja thendusrikkas snastuses loetavad ja mistetavad, edu toetavad kirjalikud hinnangud tunnistus (soovitavalt kena kujundusega hinnanguleht vi eduleht igale lapsele) Vljund lapsevanemale: tunnistus lapse arengu arutelu klassi- vi lapse arengumappi kogutud nidiste, vaatluslehtede jm phjal, kodu arendava rolli tpsustumine (sh konkreetse piabi osutamise vajadus ja viisid) Aprill-mai Mida: lapse areng eelmistel kuudel thelepanu all olnud valdkondades (pshho-fsiline, vaimne, sotsiaalne, teadlik ja spontaanne ppimine), lapse temperamendi ja/vi mitmik- /multi-intelligentsuse mustri ja selle arvestamine tulemuslikkus arengus

16

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

17

lapse pioskuste arengu ja spetsiifilise pistiili, piraskuste arvestamise tulemuslikkus pieesmrkide snastamise ja saavutamise vime pitulemuste pidev jlgimine, ainepdevuste (pitulemuste) taseme kaardistamine lapse ld- ja ealiste pdevuste vaatluste tpsustus Taotleda ldise vaate/pildi olemasolu/saavutamist lapse kui terviku arengust ppeaasta jooksul . Kuidas lapse mitmesuguse tegevuse vaatlemine ning operatiivne vi perioodiline fikseerimine mrkmete vi tabelina pieesmrkide saavutamise jt keerulisemate hinnangute jaoks nt tabelite v rubriikide kasutamine lapse enesehinnangute ja kaaslashinnangute thele panemine ja vimalusel fikseerimine lapse erinevate, mitmekesiste pitulemuste (sh kaudsete ja lekantud tulemuste).analsimine nii lapse enese arengu nitajana kui vrreldes klassi ldise tasemega ja ppekavaliste pitulemustega eelneva dokumenteerimine/fikseerimine (tabelid, maatriksid, lapse tde nidised vm) ldpildi loomiseks kasutada klassimappi ja/vi lapse arengu- ja pimappi Kus : vaatluslehed, -pevik, mrkmed vaatluslehtede ja nidiste koondamine klassi vi pilase mappi lapse arengumapis vi/ja pimapis Vljund petajale : klassi ja ksikute pilaste arengust konkreetse ja mitmeklgse pildi omamine ppekavas tehtud tpsustuste, kasutatud petus- ja hindamismeetodite sobivuse ja tulemuslikkuse le phjendatud otsustamine (s.o. petaja eneseanals) pilaste individuaalsete arengukavade vi arenguvajadustele vastamise viiside ning saavutatud ja oodatud tulemuste vljatoomine vaatlus- jt tabelitest, -lehtedest, lapse arenguvi/ja pimapi phjal, nende adekvaatsusse ja tulemuslikkuse hindamine (petaja eneseanals) soovitav: hinnangute formuleerimine lapse arengukirjeks tunnistuse/hinnangulehe hinnangute snastamine Vljund lapsele: petaja toetavad suulised ja kirjalikud hinnangud (lapsele) mistetavas ja thendusrikkas snastuses pimapi ja(vi arengumapi hindav arutelu kaaslaste ja petajaga soovitav: klassi lpu edu- vi arengukirje igale lapsele, soovitused suviseks (arendavaks ja ppimis-) tegevuseks tunnistus (soovitavalt kena kujundusega hinnanguleht vi eduleht igale lapsele) Vljund lapsevanemale: tunnistus soovitavalt lapse arengukirje ja soovitused suviseks arendus- ja pitegevuseks lapse arengu arutelu klassi- vi lapse arengumappi kogutud nidiste, vaatluslehtede jm phjal, kodu arendava rolli tpsustumine (sh konkreetse piabi osutamise vajadus ja viisid)

17

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

18

II klassis jtkub analoogne tegevus. Vaadeldavad ja hinnatavad valdkonnad muutuvad sammsammult oodatavatele ppekavalistele pitulemustele orienteeritumaks. Lapse tervikarengu hindamisel tulevad esiplaanile ldpdevused ja enesehindamisvime ning enesejuhtimise ja teadliku ppimise vimed. Suureneb lapse enesehindamise ja kaaslashindamise osathtsus. Kergendust peaks tooma see, et lapsed loevad ja kirjutavad veidi - lihtsamaid hindamistoiminguid saavad nad ise teha. pi- ja arengumappide kasutamine hindamise alusena on juba tavakohane. Rubriikhindamise kasutamine (kus toimub punktide kokkuarvamine) valmistab lapsi ette numbrilise hinde sisu avaramaks mistmiseks. Klassi lpukuudel vib kasutada lhemaid snalisi hinnanguid ja tlkida need numbriliseks hindeks (ldjuhul numbrit kirja panemata). Ilmtingimata tuleb hoolitseda, et saavutatud enese edu ja arengu ngemine (s o seesmine motivatsioon) ppimise sihina ei taanduks vlisele - nt teisega vrreldes paremale hindele. Kindlasti peaks hoiduma fraasidest nagu: Selle eest ma panen sulle hinde. Paremad vljendid on Mis sa arvad, millise hinde selle t eest viks saada? Millist hinnet see t vrt on? - st enesehindamisele suunavad snastused. Kui petaja lapse otsusega ei nustu, tuleb kummagi poole arvamust phjendada ning seejuures silitada tielik lugupidamine lapse vastu. Hinnang ja hinne ei tohi olla tiskasvanu vimu vljendus lapse le.,

18

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

19

9. Alus hindamiseks - lapse alus- ja arengukirje

Lapse aluskirje tuleks pda luua suhteliselt kiiresti esimeste koolikuude jooksul. Mitmed aspektid oleks vimalik panna kirja juba kevadel lastega lasteaiarhmas tutvudes vi kodu klastamise ajal. Kooli algul vimaldab aluskirje kiiremat koostamist see, kui kaasa lvad kik lapsega tegelevad petajad. Koolivalmidusel eristatakse sagedamini pshho-fsilist, vaimset ja sotsiaalset aspekti. Koolivalmiduse kirje e lapse aluskirje koostamiseks on hea kasutada raamatus Lapsest saab koolilaps toodud intervjuusid ja vaatluskaarte. Seal on olemas ka tpsemad metoodikad vaatlusteks. Selle kirjega on vaja perioodiliselt vrrelda oma mrkmeid, et mrgata arengut. Analoogse kirje vib koostada kige olulisemaks peetavate valdkondade jaoks iga klassi kohta: see on selgelt sltuv antud klassi kordumatust omaprast ja petaja(te) kalduvustest ning vimetest. Sellise kirje heks vormiks on lisas 1 toodud pikitumise/pioskuste tabel. Lapse arengukirje peaks viitama selles eas olulistele arengu valdkondadele, koolis pitavaga toimetulekule ning viitama, mille kallal veel vaeva tuleb nha. Arengukirje phimtteline sisu ja/vi struktuur peaks olema vastava kooliastme likes koosklastatud, kuid klassipetajal peaks selle koostamisel olema sedavrd suur vabadus, et tulemus oleks vimalikult sisukas ja thendusrikas. Arengukirje, nagu ka muud I kooliastmes vljastatavad dokumendid ei tohi mingil juhul olla negatiivse sisuga. Probleemid ja puudused vimaldavad alati snastust selle poole tuleks pelda, jrgmisena peame saavutama, et jne. Arengukirje vib olla seotud tekst, aga see vib olla ka tabelikujuline. Viimasel juhul tuleb olla kindel, et lapsevanemad arengukirjest aru saavad.

10. pilane hindajana

Enese tegevuse ja tulemuste analsimise vimet - metatunnetuse oskusi - tuleb tarvis kogu elu. pilane kui hindaja ei saa ega peagi titma petaja rolli. pilashinnang on vrtuslik seetttu, et hindab toimuvat ja tulemusi lapse, ppija enese seisukohalt ja huvide ning tegelike vimete kohaselt. Seetttu on petajal pilashinnangust vga palju ppida oma hindamise tiustamiseks. pilashindamise puhul on oluline jlgida, et see ei oleks kritiseeriv, leolev, ebaobjektiivne. Toetada tuleb asjalikku ja phjendatud hindamisstiili, kus htki videt ei saa jtta arguneteerimata. Samm-sammult on selline hindamisviis kujundatav I klassist alates - esialgu enese- seejrel kaaslashinnanguna. Allpool on rida ksimusi-vastuseid, mis aitavad kujundada lapsel vimet oma td analsida. petajal oleks kasulik jrele katsuda, millised ksimuse vormid he vi teiste tegevuse juurde sobivad ja millistele pilastele. Pole paha koostada enesele sellistest refleksiivsetest ksimustest loend v tabel, kodeerida ksimused ja seada sisse vaatlusleht, et jlgida, kuidas need ksimused konkreetse klassi puhul ttavad. Loomulikult vib ja tuleb alljrgnevat loendit tiendada, kohandada snastus konkreetse t, tegevuse, aga ka lapsega. Mida see t sulle nitab? See minu t/nidis nitab, et ma vin/suudan .

19

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

20

Milliseid samme sa tegid selle t koostamisel/? Sammud, mida ma tegin selle t loomiseks/koostamiseks, on jrgmised .... Kas see t nitab, et sa suudad mnda asja eriti hsti teha, et sul on mni eriti tugev klg? Ma mtlen, et see t nitab, te mul tuleb eriti hsti vlja , et ma oskan eriti hsti jrgmisi asju : .... Kui sul oleks selleks tks olnud palju enam aega, mis siis oleks teistmoodi olnud? Kui mul oleks olnud rohkem aega oma td teha, oleksin .... Kas on midagi, mida sa vinuks oma arvates teisiti teha? Oleksin arvatavasti vinud veidi enam harjutada. Oleksin vinud/tahtnud kasutada pisut enam abi . (selleks ja tolleks). Kui sa oma td hsti uurid ja vrdled seda oma eelmiste tdega - mis on muutunud? Mida sa oled juurde ppinud? Kui ma uurin/vaatan oma td/mudelit/., siis . ja . on edasiminek mrgatav. .. ja . on paremini nnestunud, oskan paremini Tundub, et vajan veidi rohkem aega, et tulla toime/saada hsti ktte jrgmised asjad : ..... Kas su ts on midagi, mis sulle tundub eriti thtis/huvitav? Kui vaatan seda td, on huvitav mrgata, et .....Kui tegin seda td, oli minu jaoks kige huvitavam/thtsam/llatavam , Sedalaadi ksimustes sisaldub eneserefleksioon ja see on ka petajapoolse snalise hinnangu kaudne vljendus. On rmiselt oluline, et pilast vrreldaks vaid tema enese eelneva tasemega, tema enese oskustega, mitte teistega! I kooliastme lapsel tuleb samm-sammult ppida oma tegevust ja selle tulemusi objektiivselt hindama. Kui kirjutamisoskus veel vhene (ja hiljemgi), on otstarbekas kasutada smbolhindamist - seda nii lapse enesehindamise vljendajana kui tagasiside andmiseks petajale. Mnusateks smboliteks on nod - nt rmus-rahulolev, kskikne, morn. Neid vib kas petajale nidata vi oma tle kleepida. Mappi kogutuna annavad selliselt tagasisidestatud td petajale ja lapsevanemale teada, kuidas laps oma tulemust hindas, kas talle tegevus oli jukohane, huvitav jne. Mitmesuguste rhmatde puhul on oluline, et arendataks kooperatiivse e koostppimise harjumust ja oskusi, mis sisaldavad eneses ka mitmel tasemel hindamist. ks tase on rhma kui terviku saavutuse, pitulemuse hindamine. See thendab kollektiivse esituse, t, demonstratsiooni vm hindamist kas petaja vi ka kaaslaste poolt. Teine tase on rhmasisene hindamine - seejuures hinnatakse igahe panust lpptulemusse. Kooperatiivse e koostppimise korral on thtis, et iga rhma liige omandaks kogu pitava materjali - nii selle, mida ta rhmasisese tjaotuse jrgi ise ppis ja teistele petas, kui ka selle, mida teistelt ppida tuli. Siin on taas rhmasiseses kaaslashindamise vimalus. Kui pilastel lugemine-kirjutamine tiesti selge on, saab rhmahindamisel kasutada rubriike. I kooliastme puhul on otstarbekas kasutada smbolhinnanguid, kirjutades rubriigi ksimused selgelt vlja vi esitades need suuliselt.

20

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

21

11. petaja hindamisalane eneseanals

Igaks uueks tunniks ja teemaks valmistusde vaatab petaja eelmistes tundides tehtule. petamise analsi lahutamatuks osaks on hindamisalane eneseanals. Kas hindamise ja hinnangute valik oli laste ppimist edendav vi pidurdav? Kas see oli koosklas petuseesmrkidega? Perioodiliselt, kindlasti iga ppeveerandi ja klassi lpus on vajadus sgavamaks eneseanalsiks. Kolmanda klassi viimaks veerandiks peaks petaja suutma anda detailse hinnangu klassi arengule/progressile nii ppeaineti kui nt pdevustele. See on ka aeg, kus tuleb tsiselt hinnata oma petuseesmrkide saavutatust riikliku ja kooli ppekava suhtes. Selline protseduur on aluseks ka petaja realistlikule enesehinnangule, hinnangule petamise kohta (eelistatavalt koosts kolleegidega). Lisas 9 on ks vimalikke tabeleid petaja hindamisalase eneseanalsi jaoks. See on kohandus Saskatchewani (Kanada) petajate Interneti-ksiraamatust.

21

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

22

12. Hindamise eriksimusi. Individuaalsest ja kohandatud ppekavast. Hindamine ja koolivahetus.

12.1. Individuaalsest/kohandatud ppekavast ja hindamisest: Kui lapse jaoks on vaja rakendada individuaalset ppekava vi kohandada selle mnd konkreetset liku, mjutab see ka hindamist. On otstarbekas toimida jrgmiselt. Kutsuda kokku need, kes on seotud pilase arengukava kui sellise modifitseerimisega: nt lapsevanemad v hooldajad, ppeala juhataja v administratsiooni esindaja, spetsialist/konsultant/nustaja, jt Arendada vlja pilase kirje - mida temast teame, mida ta vajab Arendada vlja ppesituatsiooni /pikeskkonna /petajakirje: petaja eripra (erioskusedvimed), klassi suurus ja eripra, abivahendite (sh ppematerjalide jms) olemasolu, vajalike konsultantide ja nustajate olemasolu koolis v kttesaadavus ja teiste petajate valmisolek. See on vajalik realistliku individuaalse arengu kava koostamiseks, tiendavate vajaduste kavandamiseks. Kahe eelneva kirje/mapi alusel arendada vlja ja panna kirja programm, mille poole koos pilasega pelda. Enamasti on see klassi ldprogrammi kohandus. Piiritleda hindamisele tulevad valdkonnad ja kriteeriumid ja tpsustada, kas lapse erivajadused vimaldavad nende saavutamist. Millised eritingimused kirjapandu phjal on pilasele vajalikud? lesannete hulk, ulatus ja raskus - viksemad sammud ja sagedamini? enam aega lesannete titmiseks? edukuse kriteeriumide rakendamine - ldistel alustel vi kohandustega? suuliste vastuste kasutamine kui lugemisvime pole programmikohane? kas pilase hindamislagi muutub - nt arvestatakse laeks 70% teiste/tavalaest? jne Teha koostatud plaanist koopiad ja kindlusta, et pilane, vanemad/hooldajad ja teised petajad, administratsioon sellest aru saavad. On keprane, kui erivajadustega lapse hindamiskaardid on analoogsed teiste pilaste kaartidega, kuid neisse on sisse viidud vajalikud korrektiivid - see vimaldab mistahes jooksva hindamise-vaatluse jne puhul pidada silmas lapse erisust. Plaan tuleb regulaarselt le vaadata, teha vajalikud tpsustused. Hinnangud ja hindelehed peavad arvestama nii lapse eripra - st tulemuslikkust individuaalse arengu/ppekava eesmrkide suhtes kui viitama tasemele klassi keskmise ja ppekava nuete suhtes. Need peavad olema kindlasti positiivse saavutuse esiletstmise iseloomuga. Erivajadustega lapse puhul on eriti vajalik, et vanemad/hooldajad saaksid last jlgida teiste hulgas, et nha lapse tegelikke vimeid ja vimalusi tema abistamiseks ning veenduda hinnangute, hinnete paikapidavuses. Laste eriprast tingituna tuleks teha lesannete titmine ja hindamine paindlikumaks. Mned nited selle kohta.
hinnatava t liik, kontrolli viis jm tingimused kirjalik t kohandus oskuste, teadmiste praktiline ettenitamine nide, seletus

22

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

23

kirjalik t ajaliselt piiratud t

lesande suuline v kirjalik esitamine petaja poolt tde hindamine, hinnete v tulemuste avalik teatamine, hinnete kasutamine eesmrgi saavutatuse hindamine (kvaliteet)

eesmrgi saavutatuse hindamine (kvantiteet) eesmrgi saavutatuse hindamine (titmistase) ettetlus, kirjalik t jutuke, raamatu koostamine vm

suuliselt vastamine kirjutamishlvetega laste puhul piisava aja vimaldamine lesande lpetamiseks, eriti flegmaatilistele ja melanhoolsetele lastele lesande ja selgituse esitamine/kordamine lihtsamas snastuses numbrilise hindega pdivate kontrolli-hindamisobjektide hulga viimine miinimumini; kasutatavate hindamisviiside lihtsus ning selgus oodatavate tulemuste, kriteeriumide tbi kindlaksmramine; vastuste vi tde korralikkuse, lpetatuse mratlemine lpetatud vi tehtud tde koguse vhendamine avaldada ootust/nuda et le keskmise lapsed pakuvad lesandele mitu lahendust dsgraafikute jt puhul arvestada eraldi nt suuri algusthti, komasid jm elimineerides nende eriprast tingitud aspekti hindamise; kolmanda klassi lpus ja hiljem vib kasutada tekstikorrektorit (paralleelselt tavalise kirjutamisega, pikemate tde viimistlemiseks jm) muuta lesandelehti ja lesande titmise vormi nii, et see ei sltuks pilaste nrkadest klgedest alandada laste vastamishirmu, ahistatust pakkudes neile turvalist ja harjunud keskkonda ning eelharjutamise vimalust

Lapsed kirjutavad jutukest v vaatluse kirjeldust. Maiu ja Artur - teie jutustate teineteisele, mida thele panite Selle lesandega katsume kik toime tulla. Kellel aega rohkem vaja, jtkab senikaua kui kik kenasti valmis on. Krmemad teevad seni lesande kohta ka pildi

Kui kaks arvutustulpa on tehtud ja kontrollitud, oleme oma tnase lesandega toime tulnud. Mitmel nnestus lahendada ka kaks lisalesannet kas on iglane, kui nemad saavad viie? Muinasjutupilt on valmis siis, kui pildil pole enam valgeid, vrvimata kohti ja raami-muster on lpuni joonistatud Selle asja harjutamiseks on vaja teha 5 harjutust, aga ka need, kes juavad ra teha / teevad lpuni 3 harjutust on tublid Anni ja Juhan pavad leida, kas seda lesannet saab teisiti lahendada.

pilesannete titmine ja esitamine (pilt, tlehed jm) pilesannete titmine ja esitamine (suuliselt)

Nt vrvipimedal lapsel vib prde-kndelppude vrvilise eristamise asendada eri tpi katkendlike joontega allakriipsutustega. Et seda salmi klassi ees soravalt esitada, harjutame nii, et tleme salmi enne pinginaabrile /rhmakaaslastele les.

23

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

24

12.2. Hinnangud ja koolivahetus Koolivahetust enne phikooli lppu ei saa ldjuhul pidada lapse arengule soodsaks. Eriti traumeeriv ja arengut prssiv on see enne II kooliastme lppu. Kui sellina vltimatu vajadus aga tekib, on vaja anda lapse uuele petajale, koolile teavet nii lapse eripra ja arengu kui lbitud ppekava kohta. See teave on hdavajalik ja selle adekvaatne koostamine ning edastamine helt poolt ning maksimaalne kasutamine teiselt poolt on pedagoogilise eetika ks olulisi klgi. Nimetame seda siin lhidalt leminekukirjeks v leminekuteabeks. leminekukirje peaks sisaldama lapse arengu ldise kirje, lapse eripra ja kasutatud individuaalse lhenemise kirjelduse selgituse lbitud ppekava kohta ning viited neile asjadele, mis selles klassis, koolis on omaprased selge kirjelduse kasutatud hindamismudelist ning lapse hinnangulehed vms kui petajatel puudub vimalus omavaheliseks kontaktiks, oleks soovitav lisada ppeainete, teemade hinnangud ja paralleelselt hinnangule vastavad numbrilised hinded. Edukama lapse puhul tuleb kne alla lapse arengu- /vaatlusmapi edastamine uuele klassipetajale. Kui petaja on kasutanud arengu- vi pimappe, tal on lapse kohta olemas koondtabelid jm, tuleks kaaluda nende leandmist jrgmisele klassipetajale. Seda ei peaks tegema ilma lapse ja vanema nusolekuta. l Uue kooli klassipetajal, samuti kigil lapsega ttama hakkavatel petajatel on kohustus tutvuda lapse arengu- ja hinnangulehega ning koostada tema jaoks individuaalne adapteeriv ppe/arengukava. Eriti thelepanelik tuleb olla hindamisksimustes. Lapses juurdunud tagasiside ja motivatsiooni stereotp tuleb vga ettevaatlikult kohandada uuele olukorrale. Kindlasti on kasuks lhenemine, mille puhul lapselt eneselt vimalikult tihti ksitakse: Kuidas sinu eelmises klassis seda tehti? Mida sinu eelmine petaja oleks selles ts kiitnud? nnestunuks pidanud? Kuidas su eelmine petaja seda oleks telnud? Kuidas sa ise selle kohta tleksid/ seda hindaksid? Oluline on pda iga klassis antav hinnang lapsele selgeks rkida ja nitlikustada. Ttuleb kne alla, et lapsele ptakse kujundada kokkuvttev hinnanguleht nii uue kui vana kooli vormi kohaselt.

24

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

25

LISAD Lisa 1 1.1. Emotsionaalse pdevuse vaatlusleht Hinnatav kriteerium On /tase sageli, kesk enam miselt asti Suhtumine lesandesse: On entusiastlik teeb teistega koostd ttab pdlikult ja taotleb tulemust tegutseb iseseisvalt suudab ttada tiimis hoolitseb teiste ttingimuste ja ohutuse eest Motivatsioon: vib ttada omaette, iseseisvalt suudab mista lesannet ja tita seda ilma tiendavate korraldusteta on huvitatud nii protsessist kui tulemusest Usaldatavus: on usaldatav suudab jrgida suulisi (kirjalikke) juhendeid ei raiska aega/kasutab aega sihipraselt vtab vastutust Paindlikkus: on vimeline, valmis ppima tuntud tegevust uutmoodi vi kergemini tegema kohandub kergesti uute lesannetega jrgib hsti talle antavaid detailseid juhendeid ja t kestel tehtavaid tpsustusi
I kooliastmel tuleb pidada meeles, et laste erinevused (temperament ja eelnev sotsiaalne kogemus) ilmnevad tugevasti. Seetttu on hinnangu andmisel ja vljendamisel lapsele, vanemale, kaaspetajatele ja administratsioonile vaja neid iserasusi arvesse vtta. Toodud vaatlusleht annab levaate peamiselt emotsionaalse pdevuse valdkonnast, vimaldab otsustada ka lapse emotsionaalse intelligentsusmooduli le. Kui lapse kohta sellist vaatlust teha 1 - 2 korda aasta, on hinnangute snastusega vimalik (krvuti pitegevusega) suunata lapse arengut. See vaatlusleht vib olla aluseks vastava hinnangu snastamisel tunnistusele vi arengu-, pdevuskirjesse, otsustuste phjendamiseks vestluses vanemate ja administratsiooniga.

Ei ole harva Kommentaar

25

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

26

1.2. Rhmat vaatluslehe nidis Rhmat vaatlus-/hinnanguleht Vaatluskuupev vi -aeg Vaatlusaspektid pilane suudab olla tasakaalustatult nii kneleja ja kuulaja teistest lugu pidada osaleda aktiivselt esitada oma arvamust tita efektiivselt rhma teabe fikseerija rolli tita efektiivselt osaleja rolli tita efektiivselt ajajlgija rolli . . Tabelis nimetatud vaatlusaspektid vivad varieeruda olenevalt laste vanusest ja rhmat iseloomust. Ka rolli titmine rhmas oleneb vanusest ja oskustest. Niteks vib aja jlgimine toimuda I - II klassis liiva- vi vesikella abil, kirjalike mrkmete asemel korratakse olulist suuliselt jne. Rhmat rollide jaotusest kinnipidamine on hinnatav valdkond, kuid tuleb arvestada. et I kooliastmel seda alles harjutatakse. 2-3 vaatluslehte annavad aluse snastada hinnang lapse koostegevusoskuste kohta rhmats. Kommentaarid/hinnangud rhma liikmete ja rhma kui terviku kohta pilased ... . Rhm tervikuna (hinnang)

26

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

27

1.3. pioskuste kaart (pilase nimi) .. klass Koostaja pilane esitab ksimusi vljendab oma huvisid ilmutab soovi ppida osaleb klassi vestluses kuulab kaaslasi thelepanelikult vljendab oma mtteid jagab kaaslastega teadmisi ja teavet teeb kaaslastega koostd on thelepanelik teiste vajaduste suhtes on aktiivne klassi histegevustes on asjalik vestlustes ja koosts leiab iseseisvalt vajalike raamatuid, meisterdamismaterjale ja muid pimaterjale viib ettevetud tegevuse lpuni oskab teha valikuid oskab oma vigu mrgata suhtub eksimustesse ja vigadesse kui pikogemusse leiab enesele ise tegevust .. . pidevalt, asjakohas elt

.. (kuupev, ajavahemik) harva mrkused, kommentaar

pidevalt, mni kaootilisel kord t

Sama kaarti vib kasutada mitu korda tehes nt septembris mrkused sinisega, novembris rohelisega jne. Nii on areng silmaga nhtav, hinnagu snastus tunnistusel objektiivsem.

27

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

28

1.4.

Pdevuslehe nidis I kooliastme pdevused pilane

letab oma eale vastavat keskmist taset on saavutan ud oma eale vastava keskmise taseme (kirje vi hinnang lahtris)) ealise pdevustas eme saavutamis ele tuleb veel pelda (kirje vi hinnang lahtris) arendamis e vimalus

on valmis suhtlema mistab, et inimesed, nende arvamused ja soovid on erinevad kitub teisi arvestavalt, pab konflikte rahulikult lahendada, ei kasuta judu tunneb kombeid, oskab viisakalt kituda saab aru koost vajalikkusest ja suudab rhmas ttada oskab oma tegevust ja kitumist teistega vrrelda

(kirje vi hinnang lahtris)

Sedalaadi tabelit vib kasutada niteks pdevuste taseme hindamiseks konkreetse pilase puhul vi, vajadusel, klassi kui terviku hindamiseks. Selleks tuleks iga lahter tita vastava kirjeldusega - mida thendab nt oskab suhelda I , II vi III klassi lapse puhul. Kui seda td pole koolis ppekava koostamisel veel jutud teha, vib piirduda mitme petaja poolt antava eksperthinnaguga.

28

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

29

1.5.

Lapse intelligentsusmustri uurimisleht

Koostada tabel H Gardneri multiintelligentsuse valdkondade vi mne teise kasutajale tuttava ssteemi phjal. Intelligentsus moodul ja alavimed laste nimed

Soovitav on hinnata iga intelligentsusmooduli alavimet 3-pallilises skaalas, mis seejrel summeeritakse: 1 - ei suuda, ei taha peaaegu ldse 2 - mnikord, mitte meelsasti 3 - suudab, teeb meelsaati. See tabel vimaldab (vrdlevalt) nha, millised on laste intelligentsusmustrid ja seda arvestada nii ppet kavandamisel kui hinnagute andmisel. Niteks tugevalt intrapersonaalne laps ei saa olla loomupraselt aktiivne ja entusiastlik rhmas ttaja. Kll tuleks teda aktiivsusele ergutada, aga mitte hinnanguga karistada.

29

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

30

Lisa 2. Hindamisrubriigi nidis Suulise esinemise tervikhindamise rubriik taseme kirje

Aspekt Ootusi letav tase (vastava ea tavalist taset mnes vi mitmes aspektis letav tase), oivalisus punkte 5 - 4,5 Hldus ja keelekasutus snad on selgelt ja igesti vlja eldud, keelekasutus on sobiv ja rikkalik Ootustekohane tase (vastavale klassile keskmiselt omane, ppekavaga koosklaline tase) 4 - 2,5 mned snad pole selgelt eldud, ksikute snade lpud kadunud, keelekasutus on sobiv, snavara piisav Hl varieerub veidi, kohati on kne liiga kiire, lauseis on mned ebakohased pausid ja kiirendused sna asjalik, vikesed krvalekalded passiivsuse vi erutatuse poole, hmmeldub auditooriumi reageeringust vi ksimustest Esinemise lesehitus on ldiselt terviklik ja loogiline, kuid seosed on ldvad Toetas selgitust selgitust juhusliku joonisega tvihikust Pdluse seisundis olev tase (vastava ea ja ppekava suhtes alles pdluste jrgus olev tase, oluliste puudustega ) 2-1 palju ebaselgeid snu, snalpud sageli kadunud, keelekasutus on vaene, esineb ebakohaseid snu, poolikuid vi ebakorrektseid lauseid Hl on hetooniline, kne on liiga kiire vi aeglane, pausid ja rhud puuduvad vi pole sobivad esituse sisuga Rabe, auditooriumi suhtes lugupidamatu vi hirmunud Kommentaarid v tpsustavad hinnangud

pun kte

Ilmekus

Hsti valitsetud hl, sobiv kne kiirus ja rtm, pausid ja rhud on sisuga sobivad Entusiastlik ja piisavalt asjalik, reageerib klassi /auditooriumi kitumisele adekvaatselt

Esinemise stiil

Esinemise lesehitus

Esinemise lesehitus on terviklik, loogiline ja huvitav

Nitlikusta mine, selgitavad ja abimaterjal

Toetas selgitust ettevalmistatud asjakohaste, korralike ja maitsekate

Esinemine pole terviklik, on palju seostamata detaile ja teema seisukohalt mttetuid lauseid, pole huvitav Ei suutnud kasutada joonist vm vajaduse tekkimisel.

30

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

31

id

Ettevalmist atus

Auditooriu mi/klassi suhtumine

joonistega vi tahvlile ette lbi meldud skeemi visandamisega Esinemise ettevalmistuseks on pilane teinud tublisti td, loominguliselt kasutanud ettenhtud materjali ning kogutud lisamaterjali, harjutanud esinemist Klass on huvitatud, elab kaasa ja reageerib entusiastlikult

Esinemine on ette valmistatud ettenhtud ja enamasti sobivat materjali kasutades ja pingutades, esinemine on ootustekohane. Klass kuulab passiivselt

pilane pole esinemiseks valmistunud

Klass on diskrimineeriv, segab vahele asjakohatult. Punkte kokku Hinne Sul on varem mitmed ettekanded paremini vlja tulnud. Selle materjali esitamiseks peaksime vist koos td tegema. Kuidas sa arvad, kas lehomseks saame koos sinuga hakkama? Esinemine Numbrilised vasted viksid olla: 35 - 30 p - 5 29 - 21 p - 4 15 - 20 p - 3

Snalised vasted (niteks)

Ettekanne nnestus tnu tublile pikaajalisele tle ja pakkus meile huvitavat/vajalikku materjali lisaks sellele, mida kavatsesime koos ppida. Teema on lpetatud ja esinemine viimistletud.

Esinemine lks korda - see, mida plaanisime selgeks saada oli kenasti ette kantud. Sa knelesid palju soravamalt kui mitmel varasemal korral ja mitmed laused olid kenasti snastatud.

Rubriigi sisu on I kooliastmeks vaja kohandada konkreetse vanuseastme ja klassi iserasustega. Kriteeriumid kneleb petaja lastega lbi. III klassis viks katsetada (lihtsustatud tekstiga) rubriigi jrgi kaaslase v enese hindamist.

31

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

32

Lisa 3. pikirje nidis

Tiit on eriti hsti edasi judnud arvutamises. Ta on thelepanelik juhiseid kuulates ja suudab keskenduda oma tle palju paremini kui sgisel. Suvel oleks hea harjutada joonistamist ja kirjutada paar kirja kirjathtedega - siis muutuksid ked ja silm sgiseks tpsemaks. Lugemise on Tiit saanud nii selgeks, et vib suvel mne pisemas kirjas raamatu lbi lugeda.
Lisa 4. Arengukirje nidis

Selle aasta jooksul on Anni muutunud osavamaks. Ta on kiirem ja paindlikum nii palliplatsil kui matemaatika lesandeid lahendades. Sgisene ebamugavus suure hulga klassikaaslastega suhtlemisel on muutunud seltsivuseks. Kui Anni suvel kohtub uute spradega, on hea julgustada teda ise vestlust alustama.

32

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

33

Lisa 5. Arengu koondtabeli nidis Hinnatav Laste nimekiri valdkond . .

Kommentaa rid (haigus, eriprobleem id jm) Mida ette vtta

Sellises tabelis on hindamine otstarbekas teha vimalikult lihtsalt, nt tingmrkidega vi vrvidega : + - lapse tase on vljapaistev, letab klassi keskmist ja eakohaseid ootusi v - lapse tase on keskmine, selle ea jaoks ootusprane + - lapse tase on alla keskmist ja selles eas ootusprast.

33

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

34

Lisa 6. petaja hindamisanalsi nidis Analsi teema/aspekt Kas planeeritu (vaatlustabelid jm) haaras piisavalt : teadmisi mistmist vimeid/oskusi (sh peenmotoorikat) suhtumisi ja motivatsiooni protsesse, protseduure kasvu/arengut Kas mu hindamiskava vimaldas mul aega tulusalt kasutada? Kas mu hindamiskava tagas erinevate hindamistehnikate/mooduste kasutamist? Kas minu poolt kasutatavate hindamistehnikate /mooduste valik vimaldas mul tlgendada /interpreteerida ja hinnata pilaste edenemist? Kas ma pean oma hindamistehnikaid kokkusobivateks kasutatud petamisviisidega, -lhenemistega? Kas hindamistehnikad olid vastavuses/ sobivad teabega, mida ma vajasin? Kas mu hindamistehnikad andsid pilastele vimaluse nidata oma parimat? Olid mu tehnikad lihvitud ja olid nad kasutatud peenelt/tundlikult? (arvestades laste iserasusi) Kas minu poolt kasutatud hindamisviisid tid kaasa pilaste teadmiste muutmise elukogemuseks /elamuseks? Kas ma llitasin oma hindamisprotsessi pilaste enesehindamise? enesetunnetuse? Kas ma rkisin oma pilastega kasutatavad hindamisviisid ette lbi? Kas ma rkisin hindamistulemused regulaarselt lbi pilaste ja nende vanemate/hooldajatega? Kas mu hindamisprotseduurid olid mistetavad ja thendusrikkad pilastele ja nende vanematele/hooldajatele? Kommentaarid ja vaatlused Mida teha

34

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

35

Lisa 7. Klassi koondmapi sisust Jooksvad materjalid ldosa

Klassi nimekiri vaatlus- ja hinnagulehed ppeained pdevused pshilised protsessid pioskused tulemuslehed

kokkuvtvad materjalid Personaalne osa

koondtabelid ja hinnangulehed laste vaatluslehed, mrkmed tde nidised II - III kl ka kirjalikud enesehindamised

35

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

36

Lisa 8. Lapse poolt tidetavaid arengulehti 8.1. Lugemust kajastav kaart. Seda viks tita nt 1. klassi algul paar korda lapsevanem v petaja, hiljem aga kindlasti laps ise. Samasse vi teise nimekirja vib kanda ka vaadatud telesaated, (multi)filmid, muuseumi-, teatrija kontserdikigud. Lapse omakelised kirjutused tidavad ka kirjutamisnidise rolli. Mina, olen lugenud neid lugusid ja raamatuid millal (kuu, kuupev) raamatu, jutu pealkiri autor

8.2. Kirjutamisnidised (nt iga kuu, le ndala) Kuupev Kirjutamisnidis

Kuupev

Kirjutamisnidis

Kuupev

Kirjutamisnidis

Samalaadseid nidistelehti vib koostada ka teiste ainete, valdkondade kohta.

36

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

37

Lisa 9. Hindamise phimtteline kulg I kooliastmes I klass Valdkond ldise arengu jlgimine lapse areng (ldine, terviklik areng) pdevused Spetsiifika kooliaasta likes sgis (I veerand) talv (II - III veerand) lapse arengu lapse arengu aluskirje aluskirje v koostamine vi tabeli alustabeli tiendamine, sisseseadmine tpsustamine snaline snaline ldhinnang ldhinnang tunnistusel tunnistusel /hinnangulehel, /hinnangulehel, mis kajastab mis kajastab arengut arengut vaatluslehed v vaatluslehed v -tabelid -tabelid vaatluslehed v -tabelid vaatluslehed v -tabelid spontaanse ja teadliku ppimise vime jm kajastub tunnistusel kaudselt pitulemuste hinnangutes vi on toodud eraldi vlja vaatluslehed v -tabelid hinnang tunnistusel osalemise aspektide kohta edu vljatoomisega ainete olulisemate Lppvljund kevad (IV veerand) lapse arengu aluskirje v -tabeli tiendamine snaline ldhinnang tunnistusel /hinnangulehel, mis kajastab arengut vaatluslehed v -tabelid vaatluslehed v -tabelid kajastub tunnistusel kaudselt pitulemuste hinnangutes vi on toodud eraldi vlja Lapse v klassi aastakirje vi tabel Hinnang (lhikirje) tunnistusel, lapse arengukirje kajastub arengu ldkirjes ja -hinnangus tunnistusel kajastub tunnistusel kaudselt pitulemuste hinnangutes vi on toodud eraldi vlja

pioskuste kujunemine

piprotsessis osalemine

vaatluslehed v -tabelid hinnang tunnistusel osalemise aspektide kohta ainete olulisemate pitulemuste

pitulemused

vaatluslehed v -tabelid hinnang tunnistusel osalemise aspektide kohta edu vljatoomisega ainete olulisemate

hinnang tunnistusel

hinnang tunnistusel

37

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

38

esiletoomine lapse individuaalse edu seisukohalt seda konkreetselt ja lhidalt kirjeldades pitulemuste hindamisel arvestatavad faktorid lapse koolikpsus, erivajadused, eriandekus

pitulemuste esiletoomine lapse individuaalse edu seisukohalt konkreetselt ja lhidalt kirjeldades lisaks eelnevale temperamendi ja multiintelligentsuse iserasused; mtlemise eripra; snaline, suuline; petajahinnang; enesehinnang smbolhinnanguna (emotsionaalset rahulolu kajastav ja eesmrgi saavutatust kajastav) pimapp Arengu arutelu (pimapi abil, vanemate mapihindamisega harjutamine), tulemuste ja koduse toetava tegevuse tpsustamine koos vanematega Hindamisphimtete selgitamine ja nitlikustamine

pitulemuste esiletoomine lapse individuaalse edu ja tema vimete seisukohalt erivajadused, eriandekus temperamendi ja multiintelligentsuse iserasused; mtlemise eripra snaline, suuline ja kirjalik, petaja- ja enesehinnang; tolerantses klassis ka kaaslashinnang pimapp Vaatlustabelite phjal arengukirjesse v arengu koondtabelisse, hinnangute snastusse

Hindamise vorm

snaline, suuline; petaja- ja enesehinnang (smbolhinnanguna, kui klass on tolerantne)

Lapsevanema Koolivalmiduse teavitamine ja esialgse arengukirje v -tabeli arutelu, tpsustamine koos vanematega. Hindamisphimtete selgitamine ja nitlikustamine

Arengukirje v -tabeli arutelu (pimapi abil), tulemuste ja koduse toetava tegevuse tpsustamine koos vanematega. Hindamisphimtete selgitamine ja nitlikustamine, vajadusel koos lapsega, lapse pimappi ja tde nidiseid

Arengu arutelu, tulemuste ja koduse toetava tegevuse tpsustamine koos vanematega; soovitused lapse suviseks arendamiseks.

38

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

39

kasutades

39

Ene-Silvia Sarv

ppematerjal hindamisest-uurimisest

40

Lisa 10. pilase motoorsete vimete/oskuste vaatlusleht

pilane .. (nimi) Vaatlusaeg . (aeg, kuup.) Mitteaktsepteeritav 1 Kehvapoolne 2 Ootusprane, eakohane 3 Suureprane 4

1 . 2 . 3 . 4 . 5 . 6 . 7 . 8 . 9 .

Nitab selget arusaamist kasutatavatest liikumismustritest/mudelitest On vimeline tpselt, hoolikalt jlgima ja jrgima suulisi ja kirjalikke juhendeid Valib ja kasutab lesande titmiseks sobivaid materjale ja varustust On vimeline kasutama valitud varustust efektiivselt ja korralikult Kasutab varustust vajalike ohutus-protseduuridega Mrgib les vi esitab vaatlusi suuliselt sstemaatilisel viisil Teeb vaatluste phjal jreldusi On vimeline rakendama tegevusmustrit/mudelit mujal/teises situatsioonis Puhastab, korrastab tkoha tunnustatud protseduuride kohaselt

40