P. 1
Abiks algklassiõpetajale: õpetaja - uurija, hindaja. E-S Sarv

Abiks algklassiõpetajale: õpetaja - uurija, hindaja. E-S Sarv

|Views: 308|Likes:
Published by Ene-Silvia Sarv
Abimaterjal õpetajale ja huvilisele lapsevanemale lapse arengu ja õpikeskkonna uurimiseks-hindamiseks
Abimaterjal õpetajale ja huvilisele lapsevanemale lapse arengu ja õpikeskkonna uurimiseks-hindamiseks

More info:

Published by: Ene-Silvia Sarv on Nov 20, 2011
Copyright:Attribution Non-commercial Share Alike

Availability:

Read on Scribd mobile: iPhone, iPad and Android.
download as DOC, PDF, TXT or read online from Scribd
See more
See less

04/24/2014

pdf

text

original

1

Abiks algklasside õpetajatele
Ene-Silvia Sarv 1998-2008 Sisukord
1. Uurimistegevusest koolis / õpetajatöös - sissejuhatavalt 2. I kooliastme eripärast. Lapsest I kooliastmes 3. Õpikeskkonnast 4. Mida minu meelest on äärmiselt oluline tähele panna ja teha 5. Hindamise põhimõtteline kulg I kooliastmes 6. Hindamise põhiprintsiibid. Õpi- ning õpetuseesmärgid ja hindamine 7. Sõnalise hindamise valdkondi, hinnangu vorme ja hindamisviise 8. I klassi hindamisest 9. Alus hindamiseks - lapse alus- ja arengukirje 10. Õpilane hindajana 11. Õpetaja hindamisalane eneseanalüüs 12. Hindamise eriküsimusi. Individuaalsest ja kohandatud õppekavast. Hindamine ja koolivahetus Lisad Lisa 1. Vaatluslehti 1.1. Emotsionaalse pädevuse vaatlusleht 1.2. Rühmatöö vaatluslehe näidis 1.3. Õpioskuste kaart 1.4. Pädevuslehe näidis 1.5. Lapse intelligentsusmustri uurimisleht Lisa 2. Hindamisrubriigi näidis Lisa 3. Õpikirje näidis Lisa 4. Arengukirje näidis Lisa 5. Arengu koondtabeli näidis Lisa 6. Õpetaja hindamisanalüüsi näidis Lisa 7. Klassi koondmapi sisust Lisa 8. Lapse poolt täidetavaid arengulehti 8.1. Lugemust kajastav kaart 8.2. Kirjutamisnäidised Lisa 9. Hindamise põhimõtteline kulg I kooliastmes Lisa 10. Õpilase motoorsete võimete/oskuste vaatlusleht

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

2

1. Uurimistegevusest koolis ja õpetajatöös - sissejuhatavalt Uurimistöö teeb võimalikuks anda põhjendatud, objektiivsusele pürgiv vastus lapse küsimusele “kuidas mul läheb?”, lapsevanema küsimusele “Kuidas lapsel läheb?”, kolleegi, koolijuhi, kontrollija küsimusele, kuidas lapse areng kulgeb. Olulisim aga – annab aluse õpetaja-kasvataja tervikpildile lapsest ja tema arengu, edenemise erinevatest külgedest. Uurimistöö teine oluline aspekt on oma tegevuse tulemuste korrigeerimine ja kolmas – enese professionaalse arengu jälgimine ja edendamine. Nüüdisajal on üha enam kasutatavad komplekssed – kvantitatiivseid ja kvalitataiivseid meetodeid ühendavad uurimused. Nende osa on oluline ka nt sõnalise hindamise ning mitmesuguste tagasisidestavate tabelite, maatriksite jm põhjendatud kujundamisel. Komplekssete uuringute vajadus on eriti ilmne alushariduses ja I kooliastmes, mis panevad aluse inimese vaimsele ja emotsionaalsele toimetulekule läbi kogu elu, kuid mil lapsed ise pole võimelised oma elamusi, teadmisi jm adekvaatselt ja täiskasvanute maailmas tavapärasel viisil õpetajale edastama. Mõiste “uurimine” omab laia tähendustevälja, mis kaasajal kiiresti täieneb. Eesmärkide poolest on otstarbeks eristada uurimist, • mis on suunatud õpilasele, et saada infot tema seisundist ja arengust – isiksusena, õppijana, kodanikuna, samuti et anda talle tagasisidet; õpilasele suunatud uurimine võib olla nii õpetajapoolne, kaaslaste poolt sooritataud – vastastikune kui eneseuuring; • mis on teabeallikaks õpetajale (kaudselt või otseselt ka administratsioonile, lastevanematele, järelevalve organitele jt.) nt saavutataud õpitulemuste profiilist, tasemest, programmide täitmisest, väärtushoiakutest, hirmudest jne; • õpilase ja/või klassi õppimise tulemuslikkuse monitooringuks ja kokkuvõtete tegemiseks; • oma õpetamistegevuse adekvaatsuse, tulemuslikkuse hindamiseks; • enesearenduse hindamiseks-kavandamiseks. Uurimistegevus on õppeprotsessi koostisosa, on õpetaja poolt vähem või enam teadvustatud. Õpetaja kutsealase meisterlikkuse kasvades areneb ka nö spontaanse uuringu võime. Teadlik uurimistegevus on õpetaja töös arenev ja formaliseeruv protsess, mis oluliselt võimaldab mõjutada, tõsta kogu õppe-kasvatusprotsessi kvaliteeti ja põhjendatust. Kutseliste õpetajate-kasvatajate ülesanne on esimestena tõlgendada teadussaavutusi ja areneva ühiskonna vajadusi, mõista muutuste sisu ja suunda, õppida samm-sammult igapäevases töös toimima üha täienevatele teadmistele vastavalt. Kutseliste pedagoogide ülesanne on aidata ka teistel lapsega kokku puutuvatel inimestel seda mõista ning oma ootusi, käitumist muuta. Uurimstegevus on selleks üks rikkalikke võimalusi pakkuv vahend.

2

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

3

2. I kooliastme eripärast. Lapsest I kooliastmes
Koolieelses eas on laps spontaanne õppija-uurija. Naeratus, häälitsus, maitsmine, kuulatamine, roomamine, esimesed sammud, sõnad, küsimine, mina-tamine, kahtlemine, matkimine, hüppenööriga hüppamine, jutustamine, elu ja muinasjuttude läbimängimine leludega - kõik see ja palju muud on spontaanse õppimise näited. Koolieelses eas ja esimestel kooliaastatel kujunevad keerukad närviseosed, mis on aluseks täiskasvanu käitumisele ja mõtlemisele, väärtushoiakutele ja vaimsele terveolekule. Kujunevad ka mudelid “asjadest aru saamiseks”, “järelemõtlemiseks” ja “otsustamiseks” – kui emotsiooni-mõtte-tahte mustrid ajus ja kehas. Oma elus puutub laps kokku erinevate hinnangutega, mis edastavad teistele tema toimingute tähenduse ja tagasisidestavad talle selle, kuidas teised neid mõistavad. Koolituleval lapsel on kogemusi nii miimikast, pilgust, kehakeelest kui sõnadest, sümbolitest, hinnangutest. Halvemal juhul - ka füüsilise vägivallana väljendatud otsustustest. Koolivalmidus tähendab teatud küpsuse saavutamist nii psühho-füüsilises kui vaimses ja sotsiaalses arengus. Enamik lastest saab kooliküpseks seitsmeaastaselt, kuid individuaalne kooliküpsuse, koolivalmiduse muster võib olla erinev. See oleneb nii lapse pärilikust eripärast, embrüonaalse arengu tingimustest (ema tervis, emotsionaalne seisund, eluviisid), tervisest, kui ka arengukeskkonnast sünnimomendist alates. Koolivalmiduse oluliseks küljeks on lapse kui õppija küpsus. Siia kuulub teatav tase käelistes ja kehalistes tegevustes, emotsionaalne tasakaal ja võime koostegevuseks, juhtnööride järgimiseks, eale vastav ja samas isikupärane vaimsete võimete kompleks. Loomupäraselt on lapsel olemas seesmine huvi ja motivatsioon õppimiseks. Jälgides ja toetades loomulikku õppimist saavutatakse õppetöös parim tulemus. Õppimise all mõistame rahva ja inimkonna kultuurikonteksti omaksvõtmise protsessi. Kitsamalt on õppimine protsess, mille tulemusena muutub mõtlemine, käitumine, oskused, protseduuride ja teadmiste valdamine. Sageli ei ilmne õppimine väliselt, mis ei tähenda, et õppimist pole toimunud. Olenevalt lapse loomupärasest õpistiilist ja õpitavast võivad tulemused ilmneda hiljem “plahvatusena” peale pikemat laagerdumist. Õpetajal on vaja töös I kooliastmes võtta arvesse mitmeid viimaste aastakümnetega laste arengus üha süvenevaid ilminguid, vajadust mööda teadlikult kompenseerida puudujääke oma õppekasvatustegevusega ning arvestada lapse/klassi eripära hindamisel. Sellest koorub ka vajadus mitmekülgseks uurimistegevuseks. 1) Paljudel lastel on väga nõrk ja ühekülgne mängimiskogemus - st, et spontaanse õppimise kogemus pole piisavalt mitmekülgne, et selle alusel kujuneks välja hea vundament teadlikuks õppimiseks. Mängude primitiivsus või vaba ja arendava mängu puudumine ei lase areneda tahtel, püsivusel. 2) Laste peenmotoorika on sageli vähearenenud - see raskendab otseselt nt kirjutamise õppimist, kaudselt aga on peenmotoorika (sõrmed) seotud ka nägemisega, silmade liikumisega ja nii on pärsitud ka lugemine ning mitmed psüühilised protsessid.

3

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

4

3) Laste meeled on sageli vähearenenud - kõigi meelte arengu tarvis on ikka vähem materjali last ümbritsevas keskkonnas, nägemise (värvitaju) tundlikkust pärsib ka teleri- ja arvutiekraani värvigamma ning pidevalt vilkuv pilt. 4) Paljude laste emotsionaalne areng ning kujutlusvõime on häiritud, kuna nad tänu loomulikule matkimisvõimele omandavad telesaadete vaatamisel ja arvutimängudest primitiivsed ning jämedakoelised, sageli vägivaldsed käitumis-, tunde- ja mõttemudelid, mis on enamasti lapse eale, mõistmisvõimele mittevastavad. Tasakaalustav sisukas kontakt eriealiste pereliikmetega ja oma vanematega on sageli vähene. 5) Nii kooli kui vanemate poolt esitatakse lastele mitte-eakohaseid nõudmisi kooliastumisel eriti lugemis-arvutamis-mõtlemisoskuse vallas. Vajalik edu saavutatakse paljude laste jaoks kas drilli või lapse potentsiaalsete võimete ülepingutamisega. “Ettearendatud” lastel ilmneb sageli tagasilöök kas õppimise tulemuslikkuses ja motivatsioonis või emotsionaalsete, sotsiaalsete võimete lamenemises (sagedamini puberteedi saabudes). Eeltoodu ei pruugi alati segada lihtsamate teadmiste ja oskuste omandamist, pärsib aga paljude eluks vajalike pädevuste kujunemist, keerulisemate intellektuaalsete ja emotsionaalsete oskuste omandamist (koostöö võime, refleksiooni- e eneseanalüüsi võime, loovus ja analüütilise mõtlemise arenemine jpm). Edukat mitmekülgset arengut häirib ka see, kui on toimunud seesmise motivatsiooni väärastamine väliseks motivatsiooniks nt sõnaliste või isegi numbriliste hinnete ja teistega võrdlemise abil. Eelnev tähendab, et esimestel kooliaastatel on kõige olulisem luua igale konkreetsele lapsele võimalus oma arengus saavutada hea vundament edaspidiseks elukestvaks edukaks õppimiseks ja enesega ning kaasinimestega toimetulekuks. Oluline roll on siin sellel, kui täpselt ja mitmekülgselt suudame lapse, laste, nendevaheliste suhete jm arengut jälgida, sellest järeldusi teha ja neid edasises tegevuses arvesse võtta. Eelkõige I kooliastmes on oluline lapse arengu kui terviku jälgimine ning selle võimalikult paljudele aspektidele sagedase ja positiivse hinnangu andmine. Nii on esimese kooliastme hindamine eelkõige lapse kui unikaalse isiksuse arengu teenistuses. Selleks on vaja tunduvalt paindlikumat ja lapse jaoks tähendusrikkamat hindamismehhanismi kui numbriline 5-pallisüsteem. Sõnaline hinnang - nii suuline kui kirjalik, võimaldab suuremat paindlikkust ja laiemat kasvatuslikku ning arendavat mõju. Hinnangute andmise alused ja viis - s.o. hindamissüsteem - peaks olema vastavuses õpetaja poolt tunnustatud/kasutatava lapse arengupildiga ja kuuluma õpetaja õppe- v ainekavasse. Kõik I kooliastmel antud klassi õpetavad õpetajad peaksid olema teadlikud üksteise tegevuse aluseks olevatest vaadetest lapse arengule ja kooskõlastama oma hindamispraktika. Kui vastuolud pole meeskonnatöös kõrvaldatavad, peaksid laste arengu huvides määravaks jääma klassiõpetaja vaated ja hindamismudel. Nihe õpetajakeskselt lapse-kesksele ja õppimiskesksele tunnile ning õppekavale tähendab seda, et juba I kooliastmes on lapsed haaratud ka enese-hindamisse ja refleksiooni (kuidas läks? mida ma õppisin? mida ma teeksin järgmine kord teisiti?). Nii saavad nad ikka täielikumalt ja mitmekülgsemalt oma õppimist mõista ja kontrollida, muutuda oma õppimise juhiks. Nagu juba mainitud, on I kooliaste vundamendi loomine tulevaseks õpimotivatsiooniks, eneseusuks ja õpivõimeks. Siin tuleb teha tasa võimalikud puudujäägid nt meelte arendamisel, avastada ja võimalust mööda korrigeerida düsgraafia, düsleksia, düsmatemaatika jt

4

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

5

kalduvused/eelsoodumused, anda vajalikku logopeedilist abi jm. See tähendab paljude laste jaoks individuaalse õppekava või selle elementide kasutamist, hindamise, sh eriti sõnaliste hinnangute individualiseerimist ebaedu elamuse, ebaõnnestumise hirmu vähendamiseks ning parima kasvatustulemuse saavutamiseks. 4. - 6. klassist 4. - 6. klass on suurte võimalustega ja töörohked aastad ning ka hea aeg kokkuvõtteks/saavutatukogutu ülevaatamiseks. Väiksemates koolides oleks see ka aeg klassi peatamiseks, milleks tuleb lapsi hästi ette valmistada. On mõistlik seada sihiks valmistada lapsi ette astumiseks tava-/keskkooli luues sidemed nende koolidega, kuhu lapsed suunduvad, nende õpetajatega, kes tööd jätkavad. Pädevuste liinis oleks otstarbekas valmistada ette lapse pädevusarengu kirje, et uues koolis suudetaks kohe algul lapse individuaalsust ka selles valdkonnas arvestada. 9 ja 11 aasta vahel armastavad lapsed omandada fakte (see on sageli kollektsioneerimisiga). Kasulik oleks teadvustada see faktide-numbritehulk, mida nad kultiveerivad edaspidi järgnevatel kooliaastatel, mis toovad enesega palju üldisi alusteadmisi (palju sellest saab mõistetavaks alles keskkoolis, kuid mäletamine on hea alus hilisema mõistmise kergendamiseks) millele on üles ehitatud / põhineb arusaamine maailmast.

5

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

6

3. Õpikeskkonnast
Alltoodud õpikeskkonna aspekte peaksime uurima - valitud/põhjendatud tunnuste järgi kirjeldama v mõõtma, tulemusi analüüsima, tegema erineva taseme üldistusi ja kavandama korrigeerivaid tegevusi Füüsiline õpikeskkond: • kaasaegne õpikeskus (trükised+audio-visuaalne+Interneti- ja Intranetiühendusega arvutid individuaalseks kasutuseks); office-tüüpi iseseisva v navigeeritava õppimise võimalus (st ka õpetajate-teadmisnavigaatorite olemasolu) • projekti- ja pisirühma töö ruumid • paindliku interjööriga klassi/õpperuumid (kergesti kohandatav erinevate õppevormide, sh ka kunstitegevuse tarvis) • esteetiliselt eakohane (algklassidel ja keskkooliklassidel on erinevad vajadused nii värvilahenduse kui sisustuse suhtes Emotsionaalne õpikeskkond: • kaitstus, vabadus hirmudest, hubasus • õpi- ja loomingukesksus • meisterlikkuse ja tulemuslikkuse taotlemise positiivne tunnustamine vs tunnustus standardi alusel • tunnetus- ja esteetilise naudingu taotlemine ja toetamine Vaimne/intellektuaalne õpikeskkond: • kool = õpilaskond+õptajaskond+teenindav personal = koostöö- ja õppiv organisatsioon, kus õpilased on selle organisatsiooni obligatoorne osa ja arengu indikaator, innovatsioonide peamine agent • teadmusloome soodustamine • üksikjuhtude, lokaalsete ja globaalsete aspektide ning erinevate mudelite, paradigmade pidev käsitlemine • uurimistöö - õppeprotsessi loomuliku osana

6

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

7

4. Mida minu meelest on äärmiselt oluline tähele panna ja teha
Püüda sisimas, vaimusilmas hoida lapse ealise arengu pilte, tajuda, millist "toitu" vajab arenguks keha, tundemaailm, meeled, mõistus. Mitte unustada alateadvust ja eitada supere üliteadvust - mõnikord aitab selline mudel leida seletust lapses toimuvale, mõnikord – tajuda lapses/lastes omadusi/arenguid/probleeme, mis tavaliselt “käest libisevad”. Kasutagem uurijana-analüüsijana nii oma vasaku kui parema ajupoolkera võimalusiomadusi. Püüda tajuda lapse sisemiste ja väliste "lävede" olemust, teda (ja vanemaid) saabuvateks kriisideks ette valmistada. Mitte unustada - tahtejõule ja seesmisele moraalsele üldhoiakule pannakse algus esimesel seitseaastakul, hingerikkusele ja südametunnistusele, austusele elava ja elutu vastu, moraalsele selgroole ja tulevasele mina-pildile - teisel seitseaastakul. Temperamendikujundus on tõhus enne kümne aasta kriisi, iseloomukujundus - puberteedi ajal. Tasub esitada enesele alljärgnevaid küsimusi Millised on ühe või teise lapse andekuse varjuküljed - vastasküljed? On vaja suunata last nende “töötlemisele”, isiksuse "ümardamisele" (nt abstraktse mõtiskleja puhul - mõtete, kujutluste väljendamine värvides) Kas laps teadvustab oma õppimist protsessina? – õpisammude teadvustamine, protsessinägemuse ja selle "hargnemisvõimaluste" nägemine Milline on lapse kujutlusvõime? - rikka kujutlusvõime arendamine on vaja võtta hooleks, samuti tasakaalustatud suhtumine “vähem-andekatesse” Õpetaja võiks uurida eriti Montessori, Waldorf- ja Freinet`pedagoogika meetodeid. Need on igaüks tervikuna ja ka üksikute metoodiliste elementidena väga arendavad, tasakaalustavad ja Waldorf-pedagoogika ka terapeutiline. Ealised võimed leiavad erilist tähelepnu Montessori pedagoogikas. Ealised vajadused on täpselt arvesse võetud Waldorf-pedagoogikas. Mõlemas on omaette kvaliteediks tegelik orienteeritus pädevusõppele (kuigi seda terminit neis kusagil ei kohta). Mistahes lapse puhul on hea toetada temas kaasloojat maailmas, elu temas sellisena, nagu see on.

7

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

8

5. Hindamise põhimõtteline kulg I kooliastmes (vt ka Lisa 9) - väljavõte metoodilisest käsitlusest (osaliselt ilmunud HM väljaandena)
I kooliastme vältel muutub nii hindamise loomus kui roll. Kui hinnete sisu mõistmine kujuneb järjepidevalt ja ei teki vastuolusid üksikute õpetajate hinnete tähenduste vahel, on sõnalistelt hinnangutelt I klassis võimalik jõuda numbriliste hinnete kasutamisele III klassis säilitades lapse seesmist õpimotivatsiooni, õppides arvestama välise hindamisega ning vältides ebaedu- ja hindehirmu. .Hindamise vorm ja sisu areneb esimestes klassides pidevalt, olles tihedas seoses nii lapse arengu kui õppekava nõuetega. Selle protsessi üldist kulgu on püütud modelleerida/üldistada tabelis, Lisa 9. Selline samm-sammuline hindamise evolutsioon on lapse loomulikku seesmist õpimotivatsiooni säästev ning toetab heade õpiharjumuste kujunemist. Hindamine I kooliastmes dokumenteeritakse vaatluslehtede või -päevikutega, mis on aluseks veerandi- ja klassitunnistuse väljaandmisel. I - II klassis sisaldab see sõnalisi, kirjeldavaid hinnanguid. Lisaks on otstarbekas koostada laste arengukirjed vähemalt I ja II klassi lõpus. Vaatluslehed võivad enesest kujutada mitmesuguseid tunni käigus või/ja koolipäeva lõpus, kord nädalas, kuus, õppeveerandis täidetavaid tabeleid jms mille täitmine on piisavalt kiire. Otstarbekas oleks need üldistamise ja analüüsi hõlbustamiseks viia ka arvutisse. Nimetus vaatlusleht, hinnanguleht on suhtelised - vaatlemise tulemusena kujundatakse ja sõnastatakse sageli hinnang, hinnanguleht kujuneb vaatluste tulemusena või arvestab seda.. Õpetajate jaoks on vajalik lapse arengut , sh õpitulemusi ülevaatlikult kirjeldava koondtabeli olemasolu kui alus järjepidevaks ja adekvaatseks õppe- ja kasvatustöö kavandamiseks ning kaasõpetajate ja lapsevanemate informeerimiseks. Mitmesuguste vaatlus- ja hinnangulehtede näidiseid on toodud lisades. Vaatlus- ja hinnangulehtede ning koondtabelite sisu ja vorm võib erineda lisades toodutest. Otstarbekas on teha lapse arengu jälgimise ja õpitulemuste hindamise ning oma oskuste ja võimete seisukohalt optimaalne valik ning oma oskusi pidevalt täiendada.. Küll on iga lapse arengut (sh õpitulemusi) kajastava dokumentatsiooni olemasolu nõutav. Õpilaste hindamise kord näeb ette, et sõnaliste hinnangute aluseks on õpetaja märkmed vaatluslehtedel, vaatlusvihikus. See tähendab õpetajale vaatlusoskuste kujundamise vajadust ning korrapärast vaatlusdokumentatsiooni täitmist. Oleks otstarbekas, kui vaatlusdokumendid (vaatlus- ja hinnangulehed, märkmed, koondtabelid jms) oleks koondatud ühte kohta. See tähendab, et (klassi)õpetajal on klassi kohta tervikuna mapp - klassimapp (nt kiirköitja, vt lisa 7), kus on koht 1) klassi üldise arengu ja õppimise kohta käivate jooksvate tähelepanekute ja hinnangute jaoks (psüühiliste protsesside, üldpädevuste, õpioskuste, ainepädevuste vaatluslehed v -tabelid jm; selles võivad olla ka teised õpetajale vajalikud materjalid - nt üldõpetust ja keskustusteemasid v läbivaid teemasid puudutavad materjalid, ainekavad jm); 2) koondtabelite ja kokkuvõtete jaoks (tunnistuste alusmaterjal);

8

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

9

3) iga lapse arengu ja edenemise kohta käivate tähelepanekute, hinnangute jaoks (vaatluslehed, tabelid, tööde näidised jm) ja muud materjalid, mida õpetaja .lapse arengu monitooringuks otstarbekaks peab. . Veerandi ja kooliaasta lõpus vormistatav tunnistus tugineb sellisesse mappi koondatud materjalidele.

9

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

10

6. Hindamise põhiprintsiibid. Õpi- ning õpetuseesmärgid ja hindamine
Alljärgnev on ülevaade mõnedest üldtunnustatud hindamise printsiipidest nüüdisajal. • Nüüdisaegne hindamine on orienteeritud pika-ajaliste, kaugemate eesmärkide saavutamisele nii isiksuse arengus kui õpioskuste, käitumismudelite jms kujunemisel • Hindamine on õppimis-õpetusprotsessi loomulik koostisosa. See jaguneb kolmeks põhivaldkonnaks: • õppija enesehindamine, • kaaslashinnang, • õpetajahinnang. Koduste/vanemate hinnang lisandub siia neljanda komponendina. Õpetaja kavandab hindamise koos kogu õppetööga arvestades kõigi nelja komponendi kasvatuslik-arendavat mõju nii igale üksikule/individuaalsele õppijale kui rühmale/klassile. Hindamise käik ja tulemused räägitakse regulaarselt ja arusaadaval viisil lapsevanematega ja õpilastega läbi. Õpetaja annab õppimise tulemustele hinnangu iga päev. • Hindamine peegeldab kahte võrdselt tähtsat valdkonda: lapse arengut ja õppekava oodatud tulemusi (riikliku ja kooli õppekava nõuded, eriti kooli õppekava üldosas sätestatud pädevused, ainekava ja õpilase individuaalse õppe-arengukavaga määratletud tulemused). • Hindamine on lapse eneseväärikuse ja eneseusu toetaja. Hindamine austab õpilase kohta käiva teabe konfidentsiaalsust ja tagab seda. • Ainealase õpitulemuse hindamisel ei tohi hinnet mõjutada sellest väljaspool seisvad asjaolud. Aines ei tohi panna hinnet täitmata/tegemata töö eest, õppevahendite puudumise eest, soovimatu käitumise või hoiaku eest. Need aspektid peegelduvad hinnangulehtedes jm. I kooliastmes on hindamisel kõige olulisem õiglus lapse suhtes - tema individuaalsetest iseärasustest ja arengust lähtudes. Hindamiseks tuleb eriti I kooliastmel luua emotsionaalselt turvaline, meeldiv õhkkond, kus kellelgi pole hirmu eksida. Hindamine on seotud eesmärkide saavutamisega. Õppija seab enesele õpieesmärgid, õpetaja seab enesele õpetuslikud eesmärgid. Õpetaja seatud eesmärgid tulenevad nii laste arenguvajadustest kui õppekavas seatud nõuetest. Õpilane on tänapäeval võrdne partner õppetegevuses - tal on vaja teada ning mõista nii õppekava/programmi eesmärke, nende olulisus õppija enese jaoks kui eesmärkide saavutatuse üle otsustamise (hindamise) protseduure. I kooliastmel tähendab see, et • oodatavad õpitulemused (eesmärgid) tuletatakse õpilaste huvidest - st õpieesmärkide ja -tulemust aktuaalsust, tähendusrikkust õppija, lapse jaoks • oodatavad tulemused arutatakse kõigile arusaadavalt läbi ja eeskujustatakse, mis annab lapsele võimaluse selgelt mõista, kuhu ta oma eesmärki taotledes võiks jõuda ning samas kasutab õppimise huvides ära lapse matkimisvõime • räägitakse läbi eesmärgile liikumise sammud ja lepitakse kokku, kuidas tulemuse üle otsustatakse

10

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

11

Olulisim hindamise vorm on õppija enesehindamine ja refleksioon (eneseanalüüs) . See hõlmab nii formaalset õppimist (kas ma sain 5-ga korrutamise selgeks? ) kui ka sotsiaalset jt valdkondi (Kas ma tegin kellelegi head? Mis täna koolis kõige enam rõõmu valmistas? Millega ma andsin oma panuse klassi/rühma edusse?). Häid õppimis- ja refleksiooni /eneseanalüüsi harjumusi on hindamise kontekstis võimalik juurutada juba algklassides On oluline, et hindamise ja hinnangu objektiks oleksid saavutused eesmärgi poole püüdlemisel - nii aineõpetuses kui üldpädevuste arendamisel. Seepärast on hindajale kasuks, kui • eesmärgid on kooli õppekavas selgesti sõnastatud; • õpetaja näeb eesmärke lapse silmadega • õpetaja on oma õppekava, teema v tunnikava jaoks need ümber sõnastanud õpilase seisukohalt lähtuvaks • õpetaja innustab ja õpetab õpilasi püstitama ning sõnastama oma eesmärke. Hinnang aitab sel juhul otsustada, kuivõrd eesmärk on saavutatud ja kui reaalne see oli. Kõrvuti õpitulemuste hindamisega on oluline diagnostiline hindamine, mis on suures osas suunatud õpetaja enese teabevajaduste rahuldamisele. Erinevalt vanematest klassidest on see põhiliselt kaudne, näiteks kunstimeetoditele põhinev. Erivajadustega laste puhul, kelle individuaalne õppekava nõuab enam kohandusi, on enam vaja ka diagnostilist hindamist, sobivate kohanduste tegemiseks ning formatiivset nende õppimise ja õpetaja õpetuse adekvaatsuse, tulemuslikkuse tagamiseks.

7. Sõnalise hindamise valdkondi, hinnangu vorme ja hindamisviise
7.1. Sõnalise hinnanguga kirjeldatavad valdkonnad. Sõnaliselt hinnatav valdkond psüühiliste protsesside areng Hinnatava valdkonna aspekte keskendumisvõime emotsionaalne tasakaalukus impulsside kontroll oma vajaduste ja situatsiooni vastavuse arvestamine tähelepanu jaotamine jt omadused tahe ja enesedistsipliin hirmud ja ebakindlus temperamendi ilmnemine ja tasakaalustamine jne keeleline ja suhtluspädevus aritmeetiline e numbriline pädevus loova ja analüütilis-kriitilise mõtlemise pädevus tehnilis-tehnoloogiline pädevus Otsustuse allikas õpetaja vaatlus, vaatlustabelid v -maatriksid hinnangu dokumenteeri mise viis vaatluslehed, märkmed

üldpädevuste ja ealiste (kooliastme) pädevuste areng

õpetaja vaatlus vaatluslehed , tabelite, rubriikide, märkmed skaalade jm täitmine; ilmnemine 11

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

12

/kujunemine

õpioskuste kujunemine

isiksuslike väärtuste ja sotsiaalsete võimete pädevus liikumis- ja terveoleku-pädevus emotsionaalne pädevus kunstilis-kultuuriline pädevus iseseisva ja sõltumatu õppimise pädevus jäljendamis-matkimisvõime; kogemisvõime; kogemuse teadvustamine ja analüüsimine; uue kogemuse kavandamine s.o. tegevuselt-mõistmisele võime areng; suuliste juhendite jälgimise, mõistmise ja täpsustamise võime ülesandesse süvenemine oma õpikeskkonna kujundamine oma (töö) vajadustele vastavaks (nt vasakukäelisuse või nägemise arvestamine) jne vastavalt ainekava nõuetele, kirjeldab antud perioodil (tunnis, veerandis) õpitulemuste saavutamist

tegevustes, kirjalikes töödes, joonistustes jne

õpetaja vaatlus, hindamisrubriigid, enesehindamine

vaatluslehed, märkmed, tööde näidised jm

õppekavalised teadmised ja oskused, ainepädevused õppeprotsessis osalemist

seesmine aktiivsus /motivatsioon entusiasm väline asjakohane aktiivsus pingutuse iseloom tulemuse saavutamiseks (meelsasti?) jne Hindamisviisidest

õpetaja vaatlus; eneseanalüüs ja kaaslashinnang; erinevate tööde tulemused, mõõtmised õpetaja vaatlus; õpilase eneseanalüüs ja kaaslashinnang

tulemuslehed, tunnistus

vaatluslehed, tunnistus

7.2.

Kasutatavate hindamisviiside valik on alates esimesest klassist väga lai. Iga hindamisviisi tuleb kohandada laste eale. Kõige sagedamini tuleb arvestada laste lugemis- ja kirjutamisvõimet. Praktiliselt kõik hindamisviisid võimaldavad sõnalist hindamist. Allpool loend soovitatavatest hindamisviisidest ja neist mõne lühike seletus. : Korralduslik • Hindamispunktid e hindamiskeskused - vt kirjeldus allpool • Individuaalne hindamine • Rühma hindamine - rühma poolt koos täidetud ülesande hindamine • Lepped - õpilas(t)e ja õpetaja vahel sõlmitud kirjaliku (algklassides ka 12

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

13

suulise) kokkuleppe kohane hindamine • Enese- ja vastastikune hindamine õpilaste poolt • Mapi-hindamine Andmete-tulemuste fikseerimise tehnika Õpilaste tegevus: • Kirjalikud, jutustavad kirjeldused • Vaatluslehed, vaatlusmaatriksid • Skaalad, rubriigid • • • • • • • • • • Kirjalikud tööd Tegevused, praktilised ja harjutustööd, kunstitööd Esitused (suulised v tegevuse, tulemuse demonstratsioonid) Kodutööd Suulised kontrollid Praktiliste oskuste kontroll Lühivastustega kirjalikud kontrollid Avatud vastustega tööd Valikvastustega tööd Õige/vale vastustega tööd (viimased kahe kasutamine hääbub tänapäeval) jne.

Kontrolltööd ja testid

Sagedamini soovitatavateks hindamise korraldamise viisideks (millistest mõned meil alles hakkavad levima) on näiteks alljärgnevad: • Hindamiskeskused e hindamispunktid Hindamiskeskused e -punktid on piirkonnad klassis või väljaspool klassi, kooli, mis on õpetaja poolt määratud ja korrastatud hindamiseks kasutamiseks. Need võivad olla selleks, et õpilased saaksid näidata oma oskust midagi teha (käsitöös, arvutamises, muusikas jne), vaadelda, allikmaterjalidega tegutseda. Õpetaja võib õpilaste tegutsemist jälgida tehes märkmeid, täites oma vaatlus- v hindamistabelit v hindamisrubriiki. Need võivad olla ka enesehindamiskeskused , kus õpilased kontrollivad ja hindavad omaenese tööd, täites nt kirjaliku enesehinnangulehe või kontrollülesande. Ühe teema, õpiülesande jaoks võib olla otstarbekas mitme hindamispunkti olemasolu, mida läbides õpilane saab hinnata oma töö erinevaid aspekte, alateemasid /-ülesandeid. Kui õpetajal on klassis õpi- või tegevuskeskuste loomise kogemus, on hindamiskeskus(t)e lisamine lihtne. • Individuaalne hindamine Individuaalne hindamine ja hinnangud on keskendatud üksikõpilase individuaalsele edenemisele. Hindamisele kuuluvad tegevused täidab õpilane individuaalselt. Need võivad olla nii kirjalikud kui suuliseks esitamiseks, esituseks mõeldud õpiülesanded, tööd. • Rühma hindamine Rühma hindamisel keskendutakse õpilasrühma edenemisele - kuidas on toime tuldud, arenetud õpetaja poolt kavandatud tegevuse sooritamiseks omavahel koopereerudes ja koostööd tehes. Et

13

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

14

hinnata sotsiaalseid võimeid ja oskusi ja koostööõppe protsessi võib õpetaja lasta teha kirjalikke, kunsti-, jt tõid kollektiivselt. • (Õpi)Lepingud Lepingud on kokkulepped õpilase või õpilasrühma ja õpetaja vahel selle kohta, milline tegevus ette võetakse, kes seda teeb, kuidas, millal see lõpetatakse, kuidas ja mis alustel seda hinnatakse. Lepingud võivad olla nii individuaalsed kui rühma-lepingud, haarata kaasa kirjalikke ülesandeid ja hindamist, esitusi, võimete-oskuste näitamist, kunsti- ja muusika kasutamist jm. Osa lepingu täitmise hindamisest võib moodustada ka õpilaste enesehindamine. I kooliastmes on lepingute sõlmimine võimalik eelkõige suuliselt. • Enese- ja kaaslashindamine Enesehindamise puhul hindab õpilane ise oma edenemist nt teadmiste, oskuste, protseduuride ja tegevusviiside, suhtumiste/hoiakute jm valdkonnas. Kaaslashindamine tähendab teiste õpilaste hindamist õpilase poolt. Kaaslashindamist saab juhtida-korraldada kas individuaalselt või koostegevusena rühmas. Enese- ja kaaslashindamise tegevusi võib olla väga mitmesuguseid - igaühe enese pingutus, pingutused rühmas osalemisel, igaühe enese kirjalik ülevaade või koos koostatud rühmaülevaated ja esinemised, oskuste ja töökäigu ettenäitamine jm. Samuti võivad õpilased ise hinnata oma toimetulekut kontrollülesannete, testide ja küsimustega. Lepingutes on tavaliselt ka enese- ja kaaslashinnangu punkt. • Mapi-hindamine Mapp on kogu õpilase töödest, mis aitab õpilasel ja õpetajal teha järeldusi kuidas õpilase õppimine on edenenud. Mappi kogutud tööd võib valida õpilane või õpetaja, parem veel mõlemad koos asja üle aru pidades. Kasulik kogemus võib olla ka mapi koostamine koos vanematega ja individuaalmappide ning rühma koondmapi koostamine rühmas. Mappi võib kuuluda väga mitmesuguseid asju - ülesandeid ja kodutöid, lepinguid, hinnangud esitustele, ettekannetele, oskustele ja töödele, protseduuridele, küsitlused, tunnikontrollid jms. Aga ka igapäevase töö näited, loovtööd, joonised, päevikud jne. Ka rühmas tehtud tööd võivad olla individuaalmappi lülitatud, samuti enese- ja kaaslashinnangud jms. Vanemates klassides on oluline, et mapil oleks oma kontseptsioon - mida ma sellega näidata tahan, et see sisaldaks refleksiivset osa - mida ma mapis peegeldatud (õpi)tegevusega ja mapi koostamisega õppisin. Nooremate laste puhul võib nii kontseptuaalne kui refleksiivne osa toimuda vestlusena õpetajaga või rühmas.

14

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

15

8. I klassi hindamisest
I klassis tehakse pidevat tööd lapse tundmaõppimiseks. Alljärgnevalt toodud lapse vaatlemise ja tema võimete, tegevuse tulemuste analüüsimine on õpetaja igapäevategevus, mis on lahutamatult seotud aineõppega. Lapse õpitulemuste analüüs ja võrdlemine teiste õpilaste tulemustega on I kooliastmes tegevus, mis toimub vaid õpetus- ja kasvatusprotsessi adekvaatsema kavandamise ja teostamise jaoks. Lapse jaoks selle tulemusi ei võimendata. Mida eriti uurida, kuidas seda teha, kus uurimine fikseerida ja säilitada, milline on uurimise tähtsus/väljund õpetajale, kuidas jõuab see lapseni ja lapsevanemani - on püütud näidata allpool. I klass september-oktoober: Mida: • lapse üldise kooli- ja õppimisküpsuse ilmnemine (psühho-füüsiline, vaimne, sotsiaalne küpsus, teadliku ja spontaanse õppimise võimed), • lapse eriti esiletungivad iseärasused (nt käelisus, peenmotoorika areng, nägemise-kuulmise iseärasused, liikuvus-tasakaalustatus jm) • lapse arenguvõime (aeglaselt- või kiireltõppija, sotsiaalselt ebasoodsatest oludest tulija edenemisvõime jm) Kuidas • lapse tegevuse (sh kunstialase ja mängulise tegevuse) ja käitumise vaatlemine ning operatiivne või perioodiline fikseerimine märkmete või tabelina • lapse erinevate, mitmekesiste õpiülesannete tulemuste (sh kaudsete ja ülekantud tulemuste).analüüsimine nii lapse enese arengu näitajana kui võrreldes klassi üldise tasemega • eelneva dokumenteerimine/fikseerimine (tabelid, maatriksid, lapse tööde näidised vm) Kus : • vaatluslehed, -päevik, märkmed • vaatluslehtede ja näidiste koondamine klassi või õpilase mappi Väljund õpetajale : • klassi ja üksikute õpilaste arengu vajadustest konkreetse pildi kujunemine • korrektuurid ja täpsustused õppekavas, kasutatavates õpetus- ja hindamismeetodites • õpilaste individuaalsete arengukavade skitseerimine või arenguvajaduste ja neile vastamise viiside väljatoomine vaatlus- jt tabelites, -lehtedel jne • hinnangute formuleerimise kohandamine klassi eripäraga ja individuaalsetele õpilastele antavate hinnangute (kasvatuslikult, arendavalt) otstarbeks sõnastamine • tunnistuse/hinnangulehe hinnangute sõnastamine Väljund lapsele: • õpetaja toetavad suulised hinnangud (lapsele) mõistetavas ja tähendusrikkas sõnastuses • tunnistus (soovitavalt kena kujundusega hinnanguleht või eduleht igale lapsele) Väljund lapsevanemale: • tunnistus • lapse arengu arutelu klassi- või lapse arengumappi kogutud näidiste, vaatluslehtede jm põhjal

15

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

16

november - märts Mida: • lapse areng eelmistel kuudel tähelepanu all olnud valdkondades (psühho-füüsiline, vaimne, sotsiaalne, teadlik ja spontaanne õppimine), • vaatluste suunamine lapse temperamendi ja/või mitmik- /multi-intelligentsuse moodulite tundmaõppimisele • lapse õpioskuste arengu ja spetsiifilise õpistiili, õpiraskuste vaatlemine • õpitulemuste pidev jälgimine • lapse areng üld- ja ealiste pädevuste valdkonnas Kuidas • lapse tegevuse (sh kunstialase ja mängulise tegevuse) ja käitumise vaatlemine ning operatiivne või perioodiline fikseerimine märkmete või tabelina • lapse erinevate, mitmekesiste õpiülesannete täitmise tulemuste (sh kaudsete ja ülekantud tulemuste).analüüsimine nii lapse enese arengu näitajana kui võrreldes klassi üldise tasemega ja oodatavate õpitulemustega • eelneva dokumenteerimine/fikseerimine (tabelid, maatriksid, lapse tööde näidised vm) Kus : • vaatluslehed, -päevik, märkmed • vaatluslehtede ja näidiste koondamine klassi või õpilase mappi • soovitav: lapse arengumapi või õpimappi sisseseadmine Väljund õpetajale : • klassi ja üksikute õpilaste arengust konkreetse ja mitmekülgse pildi omamine • korrektuurid ja täpsustused õppekavas, kasutatavates õpetus- ja hindamismeetodites • õpilaste individuaalsete arengukavade koostamine või arenguvajaduste ja neile vastamise viiside ning saavutatud ja oodatud tulemuste väljatoomine vaatlus- jt tabelites, -lehtedel jne • hinnangute formuleerimise kohandamine klassi eripäraga ja individuaalsetele õpilastele antavate hinnangute (kasvatuslikult, arendavalt) otstarbeks sõnastamine; suuliste hinnangute kõrval kirjalike hinnangute kasutamine ja vastavate sõnastuste pidev täpsustamine • tunnistuse/hinnangulehe hinnangute sõnastamine Väljund lapsele: • õpetaja toetavad suulised hinnangud (lapsele) mõistetavas ja tähendusrikkas sõnastuses • loetavad ja mõistetavad, edu toetavad kirjalikud hinnangud • tunnistus (soovitavalt kena kujundusega hinnanguleht või eduleht igale lapsele) Väljund lapsevanemale: • tunnistus • lapse arengu arutelu klassi- või lapse arengumappi kogutud näidiste, vaatluslehtede jm põhjal, kodu arendava rolli täpsustumine (sh konkreetse õpiabi osutamise vajadus ja viisid) Aprill-mai Mida: • lapse areng eelmistel kuudel tähelepanu all olnud valdkondades (psühho-füüsiline, vaimne, sotsiaalne, teadlik ja spontaanne õppimine), • lapse temperamendi ja/või mitmik- /multi-intelligentsuse mustri ja selle arvestamine tulemuslikkus arengus

16

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

17

• lapse õpioskuste arengu ja spetsiifilise õpistiili, õpiraskuste arvestamise tulemuslikkus • õpieesmärkide sõnastamise ja saavutamise võime • õpitulemuste pidev jälgimine, ainepädevuste (õpitulemuste) taseme kaardistamine • lapse üld- ja ealiste pädevuste vaatluste täpsustus Taotleda üldise vaate/pildi olemasolu/saavutamist lapse kui terviku arengust õppeaasta jooksul . Kuidas • lapse mitmesuguse tegevuse vaatlemine ning operatiivne või perioodiline fikseerimine märkmete või tabelina • õpieesmärkide saavutamise jt keerulisemate hinnangute jaoks nt tabelite v rubriikide kasutamine • lapse enesehinnangute ja kaaslashinnangute tähele panemine ja võimalusel fikseerimine • lapse erinevate, mitmekesiste õpitulemuste (sh kaudsete ja ülekantud tulemuste).analüüsimine nii lapse enese arengu näitajana kui võrreldes klassi üldise tasemega ja õppekavaliste õpitulemustega • eelneva dokumenteerimine/fikseerimine (tabelid, maatriksid, lapse tööde näidised vm) Üldpildi loomiseks kasutada klassimappi ja/või lapse arengu- ja õpimappi Kus : • vaatluslehed, -päevik, märkmed • vaatluslehtede ja näidiste koondamine klassi või õpilase mappi • lapse arengumapis või/ja õpimapis Väljund õpetajale : • klassi ja üksikute õpilaste arengust konkreetse ja mitmekülgse pildi omamine • õppekavas tehtud täpsustuste, kasutatud õpetus- ja hindamismeetodite sobivuse ja tulemuslikkuse üle põhjendatud otsustamine (s.o. õpetaja eneseanalüüs) • õpilaste individuaalsete arengukavade või arenguvajadustele vastamise viiside ning saavutatud ja oodatud tulemuste väljatoomine vaatlus- jt tabelitest, -lehtedest, lapse arenguvõi/ja õpimapi põhjal, nende adekvaatsusse ja tulemuslikkuse hindamine (õpetaja eneseanalüüs) • soovitav: hinnangute formuleerimine lapse arengukirjeks • tunnistuse/hinnangulehe hinnangute sõnastamine Väljund lapsele: • õpetaja toetavad suulised ja kirjalikud hinnangud (lapsele) mõistetavas ja tähendusrikkas sõnastuses • õpimapi ja(või arengumapi hindav arutelu kaaslaste ja õpetajaga • soovitav: klassi lõpu edu- või arengukirje igale lapsele, soovitused suviseks (arendavaks ja õppimis-) tegevuseks • tunnistus (soovitavalt kena kujundusega hinnanguleht või eduleht igale lapsele) Väljund lapsevanemale: • tunnistus • soovitavalt lapse arengukirje ja soovitused suviseks arendus- ja õpitegevuseks • lapse arengu arutelu klassi- või lapse arengumappi kogutud näidiste, vaatluslehtede jm põhjal, kodu arendava rolli täpsustumine (sh konkreetse õpiabi osutamise vajadus ja viisid)

17

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

18

II klassis jätkub analoogne tegevus. Vaadeldavad ja hinnatavad valdkonnad muutuvad sammsammult oodatavatele õppekavalistele õpitulemustele orienteeritumaks. Lapse tervikarengu hindamisel tulevad esiplaanile üldpädevused ja enesehindamisvõime ning enesejuhtimise ja teadliku õppimise võimed. Suureneb lapse enesehindamise ja kaaslashindamise osatähtsus. Kergendust peaks tooma see, et lapsed loevad ja kirjutavad veidi - lihtsamaid hindamistoiminguid saavad nad ise teha. Õpi- ja arengumappide kasutamine hindamise alusena on juba tavakohane. Rubriikhindamise kasutamine (kus toimub punktide kokkuarvamine) valmistab lapsi ette numbrilise hinde sisu avaramaks mõistmiseks. Klassi lõpukuudel võib kasutada lühemaid sõnalisi hinnanguid ja “tõlkida” need numbriliseks hindeks (üldjuhul numbrit kirja panemata). Ilmtingimata tuleb hoolitseda, et saavutatud enese edu ja arengu nägemine (s o seesmine motivatsioon) õppimise sihina ei taanduks välisele - nt teisega võrreldes paremale hindele. Kindlasti peaks hoiduma fraasidest nagu: “Selle eest ma panen sulle … hinde“. Paremad väljendid on “Mis sa arvad, millise hinde selle töö eest võiks saada?” “Millist hinnet see töö väärt on?” - st enesehindamisele suunavad sõnastused. Kui õpetaja lapse otsusega ei nõustu, tuleb kummagi poole arvamust põhjendada ning seejuures säilitada täielik lugupidamine lapse vastu. Hinnang ja hinne ei tohi olla täiskasvanu võimu väljendus lapse üle.,

18

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

19

9. Alus hindamiseks - lapse alus- ja arengukirje
Lapse aluskirje tuleks püüda luua suhteliselt kiiresti esimeste koolikuude jooksul. Mitmed aspektid oleks võimalik panna kirja juba kevadel lastega lasteaiarühmas tutvudes või kodu külastamise ajal. Kooli algul võimaldab aluskirje kiiremat koostamist see, kui kaasa löövad kõik lapsega tegelevad õpetajad. Koolivalmidusel eristatakse sagedamini psühho-füüsilist, vaimset ja sotsiaalset aspekti. Koolivalmiduse kirje e lapse aluskirje koostamiseks on hea kasutada raamatus “Lapsest saab koolilaps” toodud intervjuusid ja vaatluskaarte. Seal on olemas ka täpsemad metoodikad vaatlusteks. Selle kirjega on vaja perioodiliselt võrrelda oma märkmeid, et märgata arengut. Analoogse kirje võib koostada kõige olulisemaks peetavate valdkondade jaoks iga klassi kohta: see on selgelt sõltuv antud klassi kordumatust omapärast ja õpetaja(te) kalduvustest ning võimetest. Sellise kirje üheks vormiks on lisas 1 toodud õpikäitumise/õpioskuste tabel. Lapse arengukirje peaks viitama selles eas olulistele arengu valdkondadele, koolis õpitavaga toimetulekule ning viitama, mille kallal veel vaeva tuleb näha. Arengukirje põhimõtteline sisu ja/või struktuur peaks olema vastava kooliastme lõikes kooskõlastatud, kuid klassiõpetajal peaks selle koostamisel olema sedavõrd suur vabadus, et tulemus oleks võimalikult sisukas ja tähendusrikas. Arengukirje, nagu ka muud I kooliastmes väljastatavad dokumendid ei tohi mingil juhul olla negatiivse sisuga. Probleemid ja puudused võimaldavad alati sõnastust “selle poole tuleks püüelda, järgmisena peame saavutama, et … “ jne. Arengukirje võib olla seotud tekst, aga see võib olla ka tabelikujuline. Viimasel juhul tuleb olla kindel, et lapsevanemad arengukirjest aru saavad.

10. Õpilane hindajana
Enese tegevuse ja tulemuste analüüsimise võimet - metatunnetuse oskusi - tuleb tarvis kogu elu. Õpilane kui hindaja ei saa ega peagi täitma õpetaja rolli. Õpilashinnang on väärtuslik seetõttu, et hindab toimuvat ja tulemusi lapse, õppija enese seisukohalt ja huvide ning tegelike võimete kohaselt. Seetõttu on õpetajal õpilashinnangust väga palju õppida oma hindamise täiustamiseks. Õpilashindamise puhul on oluline jälgida, et see ei oleks kritiseeriv, õleolev, ebaobjektiivne. Toetada tuleb asjalikku ja põhjendatud hindamisstiili, kus ühtki väidet ei saa jätta arguneteerimata. Samm-sammult on selline hindamisviis kujundatav I klassist alates - esialgu enese- seejärel kaaslashinnanguna. Allpool on rida küsimusi-vastuseid, mis aitavad kujundada lapsel võimet oma tööd analüüsida. Õpetajal oleks kasulik järele katsuda, millised küsimuse vormid ühe või teiste tegevuse juurde sobivad ja millistele õpilastele. Pole paha koostada enesele sellistest refleksiivsetest küsimustest loend v tabel, kodeerida küsimused ja seada sisse vaatlusleht, et jälgida, kuidas need küsimused konkreetse klassi puhul töötavad. Loomulikult võib ja tuleb alljärgnevat loendit täiendada, kohandada sõnastus konkreetse töö, tegevuse, aga ka lapsega. • Mida see töö sulle näitab? See minu töö/näidis näitab, et ma võin/suudan …….

19

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

20

Milliseid samme sa tegid selle töö koostamisel/…? Sammud, mida ma tegin selle töö loomiseks/koostamiseks, on järgmised .... • Kas see töö näitab, et sa suudad mõnda asja eriti hästi teha, et sul on mõni eriti tugev külg? Ma mõtlen, et see töö näitab, te mul tuleb eriti hästi välja …, et ma oskan eriti hästi järgmisi asju : .... • Kui sul oleks selleks tööks olnud palju enam aega, mis siis oleks teistmoodi olnud? Kui mul oleks olnud rohkem aega oma tööd teha, oleksin .... • Kas on midagi, mida sa võinuks oma arvates teisiti teha? Oleksin arvatavasti võinud veidi enam harjutada…. Oleksin võinud/tahtnud kasutada pisut enam abi …. (selleks ja tolleks). • Kui sa oma tööd hästi uurid ja võrdled seda oma eelmiste töödega - mis on muutunud? Mida sa oled juurde õppinud? Kui ma uurin/vaatan oma tööd/mudelit/…., siis …. ja …. on edasiminek märgatav. ….. ja …. on paremini õnnestunud, …… oskan paremini • Tundub, et vajan veidi rohkem aega, et tulla toime/saada hästi kätte järgmised asjad : ..... • Kas su töös on midagi, mis sulle tundub eriti tähtis/huvitav? Kui vaatan seda tööd, on huvitav märgata, et .....Kui tegin seda tööd, oli minu jaoks kõige huvitavam/tähtsam/üllatavam… , Sedalaadi küsimustes sisaldub eneserefleksioon ja see on ka õpetajapoolse sõnalise hinnangu kaudne väljendus. On äärmiselt oluline, et õpilast võrreldaks vaid tema enese eelneva tasemega, tema enese oskustega, mitte teistega! I kooliastme lapsel tuleb samm-sammult õppida oma tegevust ja selle tulemusi objektiivselt hindama. Kui kirjutamisoskus veel vähene (ja hiljemgi), on otstarbekas kasutada sümbolhindamist - seda nii lapse enesehindamise väljendajana kui tagasiside andmiseks õpetajale. Mõnusateks sümboliteks on “näod” - nt rõõmus-rahulolev, ükskõikne, morn. Neid võib kas õpetajale näidata või oma tööle kleepida. Mappi kogutuna annavad selliselt tagasisidestatud tööd õpetajale ja lapsevanemale teada, kuidas laps oma tulemust hindas, kas talle tegevus oli jõukohane, huvitav jne. Mitmesuguste rühmatööde puhul on oluline, et arendataks kooperatiivse e koostööõppimise harjumust ja oskusi, mis sisaldavad eneses ka mitmel tasemel hindamist. Üks tase on rühma kui terviku saavutuse, õpitulemuse hindamine. See tähendab kollektiivse esituse, töö, demonstratsiooni vm hindamist kas õpetaja või ka kaaslaste poolt. Teine tase on rühmasisene hindamine - seejuures hinnatakse igaühe panust lõpptulemusse. Kooperatiivse e koostööõppimise korral on tähtis, et iga rühma liige omandaks kogu õpitava materjali - nii selle, mida ta rühmasisese tööjaotuse järgi ise õppis ja teistele õpetas, kui ka selle, mida teistelt õppida tuli. Siin on taas rühmasiseses kaaslashindamise võimalus. Kui õpilastel lugemine-kirjutamine täiesti selge on, saab rühmahindamisel kasutada rubriike. I kooliastme puhul on otstarbekas kasutada sümbolhinnanguid, kirjutades rubriigi küsimused selgelt välja või esitades need suuliselt.

20

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

21

11. Õpetaja hindamisalane eneseanalüüs
Igaks uueks tunniks ja teemaks valmistusde vaatab õpetaja eelmistes tundides tehtule. Õpetamise analüüsi lahutamatuks osaks on hindamisalane eneseanalüüs. Kas hindamise ja hinnangute valik oli laste õppimist edendav või pidurdav? Kas see oli kooskõlas õpetuseesmärkidega? Perioodiliselt, kindlasti iga õppeveerandi ja klassi lõpus on vajadus sügavamaks eneseanalüüsiks. Kolmanda klassi viimaks veerandiks peaks õpetaja suutma anda detailse hinnangu klassi arengule/progressile nii õppeaineti kui nt pädevustele. See on ka aeg, kus tuleb tõsiselt hinnata oma õpetuseesmärkide saavutatust riikliku ja kooli õppekava suhtes. Selline protseduur on aluseks ka õpetaja realistlikule enesehinnangule, hinnangule õpetamise kohta (eelistatavalt koostöös kolleegidega). Lisas 9 on üks võimalikke tabeleid õpetaja hindamisalase eneseanalüüsi jaoks. See on kohandus Saskatchewani (Kanada) õpetajate Interneti-käsiraamatust.

21

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

22

12. Hindamise eriküsimusi. Individuaalsest ja kohandatud õppekavast. Hindamine ja koolivahetus.
12.1. Individuaalsest/kohandatud õppekavast ja hindamisest: Kui lapse jaoks on vaja rakendada individuaalset õppekava või kohandada selle mõnd konkreetset lõiku, mõjutab see ka hindamist. On otstarbekas toimida järgmiselt. • Kutsuda kokku need, kes on seotud õpilase arengukava kui sellise modifitseerimisega: nt lapsevanemad v hooldajad, õppeala juhataja v administratsiooni esindaja, spetsialist/konsultant/nõustaja, jt • Arendada välja õpilase kirje - mida temast teame, mida ta vajab • Arendada välja õppesituatsiooni /õpikeskkonna /õpetajakirje: õpetaja eripära (erioskusedvõimed), klassi suurus ja eripära, abivahendite (sh õppematerjalide jms) olemasolu, vajalike konsultantide ja nõustajate olemasolu koolis v kättesaadavus ja teiste õpetajate valmisolek. See on vajalik realistliku individuaalse arengu kava koostamiseks, täiendavate vajaduste kavandamiseks. • Kahe eelneva kirje/mapi alusel arendada välja ja panna kirja programm, mille poole koos õpilasega püüelda. Enamasti on see klassi üldprogrammi kohandus. Piiritleda hindamisele tulevad valdkonnad ja kriteeriumid ja täpsustada, kas lapse erivajadused võimaldavad nende saavutamist. • Millised eritingimused kirjapandu põhjal on õpilasele vajalikud? Ülesannete hulk, ulatus ja raskus - väiksemad sammud ja sagedamini? enam aega ülesannete täitmiseks? edukuse kriteeriumide rakendamine - üldistel alustel või kohandustega? suuliste vastuste kasutamine kui lugemisvõime pole programmikohane? kas õpilase hindamislagi muutub - nt arvestatakse laeks 70% teiste/tavalaest? jne • Teha koostatud plaanist koopiad ja kindlusta, et õpilane, vanemad/hooldajad ja teised õpetajad, administratsioon sellest aru saavad. • On käepärane, kui erivajadustega lapse hindamiskaardid on analoogsed teiste õpilaste kaartidega, kuid neisse on sisse viidud vajalikud korrektiivid - see võimaldab mistahes jooksva hindamise-vaatluse jne puhul pidada silmas lapse erisust. Plaan tuleb regulaarselt üle vaadata, teha vajalikud täpsustused. • Hinnangud ja hindelehed peavad arvestama nii lapse eripära - st tulemuslikkust individuaalse arengu/õppekava eesmärkide suhtes kui viitama tasemele klassi keskmise ja õppekava nõuete suhtes. Need peavad olema kindlasti positiivse saavutuse esiletõstmise iseloomuga. • Erivajadustega lapse puhul on eriti vajalik, et vanemad/hooldajad saaksid last jälgida teiste hulgas, et näha lapse tegelikke võimeid ja võimalusi tema abistamiseks ning veenduda hinnangute, hinnete paikapidavuses. Laste eripärast tingituna tuleks teha ülesannete täitmine ja hindamine paindlikumaks. Mõned näited selle kohta.
hinnatava töö liik, kontrolli viis jm tingimused kirjalik töö kohandus oskuste, teadmiste praktiline ettenäitamine näide, seletus

22

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

23

kirjalik töö ajaliselt piiratud töö

ülesande suuline v kirjalik esitamine õpetaja poolt tööde hindamine, hinnete v tulemuste avalik teatamine, hinnete kasutamine eesmärgi saavutatuse hindamine (kvaliteet)

eesmärgi saavutatuse hindamine (kvantiteet) eesmärgi saavutatuse hindamine (täitmistase) etteütlus, kirjalik töö jutuke, raamatu koostamine vm

suuliselt vastamine kirjutamishälvetega laste puhul piisava aja võimaldamine ülesande lõpetamiseks, eriti flegmaatilistele ja melanhoolsetele lastele ülesande ja selgituse esitamine/kordamine lihtsamas sõnastuses numbrilise hindega päädivate kontrolli-hindamisobjektide hulga viimine miinimumini; kasutatavate hindamisviiside lihtsus ning selgus oodatavate tulemuste, kriteeriumide tüübi kindlaksmääramine; vastuste või tööde korralikkuse, lõpetatuse määratlemine lõpetatud või tehtud tööde koguse vähendamine avaldada ootust/nõuda et üle keskmise lapsed pakuvad ülesandele mitu lahendust düsgraafikute jt puhul arvestada eraldi nt suuri algustähti, komasid jm elimineerides nende eripärast tingitud aspekti hindamise; kolmanda klassi lõpus ja hiljem võib kasutada tekstikorrektorit (paralleelselt tavalise kirjutamisega, pikemate tööde viimistlemiseks jm) muuta ülesandelehti ja ülesande täitmise vormi nii, et see ei sõltuks õpilaste nõrkadest külgedest alandada laste vastamishirmu, ahistatust pakkudes neile turvalist ja harjunud keskkonda ning eelharjutamise võimalust

Lapsed kirjutavad jutukest v vaatluse kirjeldust. “Maiu ja Artur - teie jutustate teineteisele, mida tähele panite” “Selle ülesandega katsume kõik toime tulla. Kellel aega rohkem vaja, jätkab senikaua kui kõik kenasti valmis on. Kärmemad teevad seni ülesande kohta ka pildi”

“Kui kaks arvutustulpa on tehtud ja kontrollitud, oleme oma tänase ülesandega toime tulnud.” “Mitmel õnnestus lahendada ka kaks lisaülesannet kas on õiglane, kui nemad saavad “viie”?” “Muinasjutupilt on valmis siis, kui pildil pole enam valgeid, värvimata kohti ja raami-muster on lõpuni joonistatud” “Selle asja harjutamiseks on vaja teha 5 harjutust, aga ka need, kes jõuavad ära teha / teevad lõpuni 3 harjutust on tublid “ “Anni ja Juhan püüavad leida, kas seda ülesannet saab teisiti lahendada.”

õpiülesannete täitmine ja esitamine (pilt, töölehed jm) õpiülesannete täitmine ja esitamine (suuliselt)

Nt värvipimedal lapsel võib pöörde-käändelõppude värvilise eristamise asendada eri tüüpi katkendlike joontega allakriipsutustega. “Et seda salmi klassi ees soravalt esitada, harjutame nii, et ütleme salmi enne pinginaabrile /rühmakaaslastele üles”.

23

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

24

12.2. Hinnangud ja koolivahetus Koolivahetust enne põhikooli lõppu ei saa üldjuhul pidada lapse arengule soodsaks. Eriti traumeeriv ja arengut pärssiv on see enne II kooliastme lõppu. Kui sellina vältimatu vajadus aga tekib, on vaja anda lapse uuele õpetajale, koolile teavet nii lapse eripära ja arengu kui läbitud õppekava kohta. See teave on hädavajalik ja selle adekvaatne koostamine ning edastamine ühelt poolt ning maksimaalne kasutamine teiselt poolt on pedagoogilise eetika üks olulisi külgi. Nimetame seda siin lühidalt üleminekukirjeks v üleminekuteabeks. Üleminekukirje peaks sisaldama • lapse arengu üldise kirje, lapse eripära ja kasutatud individuaalse lähenemise kirjelduse • selgituse läbitud õppekava kohta ning viited neile asjadele, mis selles klassis, koolis on omapärased • selge kirjelduse kasutatud hindamismudelist ning lapse hinnangulehed vms • kui õpetajatel puudub võimalus omavaheliseks kontaktiks, oleks soovitav lisada õppeainete, teemade hinnangud ja paralleelselt hinnangule vastavad numbrilised hinded. • Edukama lapse puhul tuleb kõne alla lapse arengu- /vaatlusmapi edastamine uuele klassiõpetajale. Kui õpetaja on kasutanud arengu- või õpimappe, tal on lapse kohta olemas koondtabelid jm, tuleks kaaluda nende üleandmist järgmisele klassiõpetajale. Seda ei peaks tegema ilma lapse ja vanema nõusolekuta. l Uue kooli klassiõpetajal, samuti kõigil lapsega töötama hakkavatel õpetajatel on kohustus tutvuda lapse arengu- ja hinnangulehega ning koostada tema jaoks individuaalne adapteeriv õppe/arengukava. Eriti tähelepanelik tuleb olla hindamisküsimustes. Lapses juurdunud tagasiside ja motivatsiooni stereotüüp tuleb väga ettevaatlikult kohandada uuele olukorrale. Kindlasti on kasuks lähenemine, mille puhul lapselt eneselt võimalikult tihti küsitakse: Kuidas sinu eelmises klassis seda tehti? Mida sinu eelmine õpetaja oleks selles töös kiitnud? õnnestunuks pidanud? Kuidas su eelmine õpetaja seda oleks ütelnud? Kuidas sa ise selle kohta ütleksid/ seda hindaksid? Oluline on püüda iga klassis antav hinnang lapsele selgeks rääkida ja näitlikustada. Ttuleb kõne alla, et lapsele püütakse kujundada kokkuvõttev hinnanguleht nii uue kui vana kooli vormi kohaselt.

24

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

25

LISAD Lisa 1 1.1. Emotsionaalse pädevuse vaatlusleht Hinnatav kriteerium On /tase sageli, kesk enam miselt asti Suhtumine ülesandesse: On entusiastlik teeb teistega koostööd töötab püüdlikult ja taotleb tulemust tegutseb iseseisvalt suudab töötada tiimis hoolitseb teiste töötingimuste ja ohutuse eest Motivatsioon: võib töötada omaette, iseseisvalt suudab mõista ülesannet ja täita seda ilma täiendavate korraldusteta on huvitatud nii protsessist kui tulemusest Usaldatavus: on usaldatav suudab järgida suulisi (kirjalikke) juhendeid ei raiska aega/kasutab aega sihipäraselt võtab vastutust Paindlikkus: on võimeline, valmis õppima tuntud tegevust uutmoodi või kergemini tegema kohandub kergesti uute ülesannetega järgib hästi talle antavaid detailseid juhendeid ja töö kestel tehtavaid täpsustusi
I kooliastmel tuleb pidada meeles, et laste erinevused (temperament ja eelnev sotsiaalne kogemus) ilmnevad tugevasti. Seetõttu on hinnangu andmisel ja väljendamisel lapsele, vanemale, kaasõpetajatele ja administratsioonile vaja neid iseärasusi arvesse võtta. Toodud vaatlusleht annab ülevaate peamiselt emotsionaalse pädevuse valdkonnast, võimaldab otsustada ka lapse emotsionaalse intelligentsusmooduli üle. Kui lapse kohta sellist vaatlust teha 1 - 2 korda aasta, on hinnangute sõnastusega võimalik (kõrvuti õpitegevusega) suunata lapse arengut. See vaatlusleht võib olla aluseks vastava hinnangu sõnastamisel tunnistusele või arengu-, pädevuskirjesse, otsustuste põhjendamiseks vestluses vanemate ja administratsiooniga.

Ei ole harva Kommentaar

25

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

26

1.2. Rühmatöö vaatluslehe näidis Rühmatöö vaatlus-/hinnanguleht Vaatluskuupäev või -aeg ………………………… Vaatlusaspektid Õpilane suudab olla tasakaalustatult nii kõneleja ja kuulaja teistest lugu pidada osaleda aktiivselt esitada oma arvamust täita efektiivselt rühma teabe fikseerija rolli täita efektiivselt osaleja rolli täita efektiivselt ajajälgija rolli …………. …………. Tabelis nimetatud vaatlusaspektid võivad varieeruda olenevalt laste vanusest ja rühmatöö iseloomust. Ka rolli täitmine rühmas oleneb vanusest ja oskustest. Näiteks võib aja jälgimine toimuda I - II klassis liiva- või vesikella abil, kirjalike märkmete asemel korratakse olulist suuliselt jne. Rühmatöö rollide jaotusest kinnipidamine on hinnatav valdkond, kuid tuleb arvestada. et I kooliastmel seda alles harjutatakse. 2-3 vaatluslehte annavad aluse sõnastada hinnang lapse koostegevusoskuste kohta rühmatöös. Kommentaarid/hinnangud rühma liikmete ja rühma kui terviku kohta Õpilased ……... …… …… ……. Rühm tervikuna (hinnang)

26

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

27

1.3. Õpioskuste kaart ………………………………… (õpilase nimi) ….. klass Koostaja ………………………………… Õpilane esitab küsimusi väljendab oma huvisid ilmutab soovi õppida osaleb klassi vestluses kuulab kaaslasi tähelepanelikult väljendab oma mõtteid jagab kaaslastega teadmisi ja teavet teeb kaaslastega koostööd on tähelepanelik teiste vajaduste suhtes on aktiivne klassi ühistegevustes on asjalik vestlustes ja koostöös leiab iseseisvalt vajalike raamatuid, meisterdamismaterjale ja muid õpimaterjale viib ettevõetud tegevuse lõpuni oskab teha valikuid oskab oma vigu märgata suhtub eksimustesse ja vigadesse kui õpikogemusse leiab enesele ise tegevust …………… …………….. ……………. pidevalt, asjakohas elt

…………….. (kuupäev, ajavahemik) harva märkused, kommentaar

pidevalt, mõni kaootilisel kord t

Sama kaarti võib kasutada mitu korda tehes nt septembris märkused sinisega, novembris rohelisega jne. Nii on areng “silmaga nähtav”, hinnagu sõnastus tunnistusel objektiivsem.

27

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

28

1.4.

Pädevuslehe näidis I kooliastme pädevused õpilane
ületab oma eale vastavat keskmist taset on saavutan ud oma eale vastava keskmise taseme (kirje või hinnang lahtris)) ealise pädevustas eme saavutamis ele tuleb veel püüelda (kirje või hinnang lahtris) arendamis e võimalus

on valmis suhtlema mõistab, et inimesed, nende arvamused ja soovid on erinevad käitub teisi arvestavalt, püüab konflikte rahulikult lahendada, ei kasuta jõudu tunneb kombeid, oskab viisakalt käituda saab aru koostöö vajalikkusest ja suudab rühmas töötada oskab oma tegevust ja käitumist teistega võrrelda …………

(kirje või hinnang lahtris)

Sedalaadi tabelit võib kasutada näiteks pädevuste taseme hindamiseks konkreetse õpilase puhul või, vajadusel, klassi kui terviku hindamiseks. Selleks tuleks iga lahter täita vastava kirjeldusega - mida tähendab nt “oskab suhelda” I , II või III klassi lapse puhul. Kui seda tööd pole koolis õppekava koostamisel veel jõutud teha, võib piirduda mitme õpetaja poolt antava “eksperthinnaguga”.

28

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

29

1.5.

Lapse intelligentsusmustri uurimisleht

Koostada tabel H Gardneri multiintelligentsuse valdkondade või mõne teise kasutajale tuttava süsteemi põhjal. Intelligentsus moodul ja alavõimed laste nimed

Soovitav on hinnata iga intelligentsusmooduli alavõimet 3-pallilises skaalas, mis seejärel summeeritakse: 1 - ei suuda, ei taha peaaegu üldse 2 - mõnikord, mitte meelsasti 3 - suudab, teeb meelsaati. See tabel võimaldab (võrdlevalt) näha, millised on laste “intelligentsusmustrid” ja seda arvestada nii õppetöö kavandamisel kui hinnagute andmisel. Näiteks tugevalt intrapersonaalne laps ei saa olla loomupäraselt aktiivne ja entusiastlik rühmas töötaja. Küll tuleks teda aktiivsusele ergutada, aga mitte hinnanguga “karistada”.

29

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

30

Lisa 2. Hindamisrubriigi näidis Suulise esinemise tervikhindamise rubriik taseme kirje
Aspekt Ootusi ületav tase (vastava ea tavalist taset mõnes või mitmes aspektis ületav tase), oivalisus punkte 5 - 4,5 Hääldus ja keelekasutus sõnad on selgelt ja õigesti välja öeldud, keelekasutus on sobiv ja rikkalik Ootustekohane tase (vastavale klassile keskmiselt omane, õppekavaga kooskõlaline tase) 4 - 2,5 mõned sõnad pole selgelt öeldud, üksikute sõnade lõpud “kadunud”, keelekasutus on sobiv, sõnavara piisav Hääl varieerub veidi, kohati on kõne liiga kiire, lauseis on mõned ebakohased pausid ja kiirendused Üsna asjalik, väikesed kõrvalekalded passiivsuse või erutatuse poole, hämmeldub auditooriumi reageeringust või küsimustest Esinemise ülesehitus on üldiselt terviklik ja loogiline, kuid seosed on lõdvad Toetas selgitust selgitust juhusliku joonisega töövihikust Püüdluse seisundis olev tase (vastava ea ja õppekava suhtes alles püüdluste järgus olev tase, oluliste puudustega ) 2-1 palju ebaselgeid sõnu, sõnalõpud sageli “kadunud”, keelekasutus on vaene, esineb ebakohaseid sõnu, poolikuid või ebakorrektseid lauseid Hääl on ühetooniline, kõne on liiga kiire või aeglane, pausid ja rõhud puuduvad või pole sobivad esituse sisuga Rabe, auditooriumi suhtes lugupidamatu või hirmunud Kommentaarid v täpsustavad hinnangud

pun kte

Ilmekus

Hästi valitsetud hääl, sobiv kõne kiirus ja rütm, pausid ja rõhud on sisuga sobivad Entusiastlik ja piisavalt asjalik, reageerib klassi /auditooriumi käitumisele adekvaatselt

Esinemise stiil

Esinemise ülesehitus

Esinemise ülesehitus on terviklik, loogiline ja huvitav

Näitlikusta mine, selgitavad ja abimaterjal

Toetas selgitust ettevalmistatud asjakohaste, korralike ja maitsekate

Esinemine pole terviklik, on palju seostamata detaile ja teema seisukohalt mõttetuid lauseid, pole huvitav Ei suutnud kasutada joonist vm vajaduse tekkimisel.

30

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

31

id

Ettevalmist atus

Auditooriu mi/klassi suhtumine

joonistega või tahvlile ette läbi mõeldud skeemi visandamisega Esinemise ettevalmistuseks on õpilane teinud tublisti tööd, loominguliselt kasutanud ettenähtud materjali ning kogutud lisamaterjali, harjutanud esinemist Klass on huvitatud, elab kaasa ja reageerib entusiastlikult

Esinemine on ette valmistatud ettenähtud ja enamasti sobivat materjali kasutades ja pingutades, esinemine on ootustekohane. Klass kuulab passiivselt

Õpilane pole esinemiseks valmistunud

Klass on diskrimineeriv, segab vahele asjakohatult. Punkte kokku Hinne Sul on varem mitmed ettekanded paremini välja tulnud. Selle materjali esitamiseks peaksime vist koos tööd tegema. Kuidas sa arvad, kas ülehomseks saame koos sinuga hakkama? Esinemine Numbrilised vasted võiksid olla: 35 - 30 p - “5” 29 - 21 p - “4” 15 - 20 p - “3”

Sõnalised vasted (näiteks)

Ettekanne õnnestus tänu tublile pikaajalisele tööle ja pakkus meile huvitavat/vajalikku materjali lisaks sellele, mida kavatsesime koos õppida. Teema on lõpetatud ja esinemine viimistletud.

Esinemine läks korda - see, mida plaanisime selgeks saada oli kenasti ette kantud. Sa kõnelesid palju soravamalt kui mitmel varasemal korral ja mitmed laused olid kenasti sõnastatud.

Rubriigi sisu on I kooliastmeks vaja kohandada konkreetse vanuseastme ja klassi iseärasustega. Kriteeriumid kõneleb õpetaja lastega läbi. III klassis võiks katsetada (lihtsustatud tekstiga) rubriigi järgi kaaslase v enese hindamist.

31

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

32

Lisa 3. Õpikirje näidis

Tiit on eriti hästi edasi jõudnud arvutamises. Ta on tähelepanelik juhiseid kuulates ja suudab keskenduda oma tööle palju paremini kui sügisel. Suvel oleks hea harjutada joonistamist ja kirjutada paar kirja kirjatähtedega - siis muutuksid käed ja silm sügiseks täpsemaks. Lugemise on Tiit saanud nii selgeks, et võib suvel mõne pisemas kirjas raamatu läbi lugeda.
Lisa 4. Arengukirje näidis

Selle aasta jooksul on Anni muutunud osavamaks. Ta on kiirem ja paindlikum nii palliplatsil kui matemaatika ülesandeid lahendades. Sügisene ebamugavus suure hulga klassikaaslastega suhtlemisel on muutunud seltsivuseks. Kui Anni suvel kohtub uute sõpradega, on hea julgustada teda ise vestlust alustama.

32

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

33

Lisa 5. Arengu koondtabeli näidis Hinnatav Laste nimekiri valdkond …. ….

Kommentaa rid (haigus, eriprobleem id jm) Mida ette võtta

Sellises tabelis on hindamine otstarbekas teha võimalikult lihtsalt, nt tingmärkidega või värvidega : “+” - lapse tase on väljapaistev, ületab klassi keskmist ja eakohaseid ootusi “v” - lapse tase on keskmine, selle ea jaoks ootuspärane “+” - lapse tase on alla keskmist ja selles eas ootuspärast.

33

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

34

Lisa 6. Õpetaja hindamisanalüüsi näidis Analüüsi teema/aspekt Kas planeeritu (vaatlustabelid jm) haaras piisavalt : • teadmisi • mõistmist • võimeid/oskusi (sh peenmotoorikat) • suhtumisi ja motivatsiooni • protsesse, protseduure • kasvu/arengut Kas mu hindamiskava võimaldas mul aega tulusalt kasutada? Kas mu hindamiskava tagas erinevate hindamistehnikate/mooduste kasutamist? Kas minu poolt kasutatavate hindamistehnikate /mooduste valik võimaldas mul tõlgendada /interpreteerida ja hinnata õpilaste edenemist? Kas ma pean oma hindamistehnikaid kokkusobivateks kasutatud õpetamisviisidega, -lähenemistega? Kas hindamistehnikad olid vastavuses/ sobivad teabega, mida ma vajasin? Kas mu hindamistehnikad andsid õpilastele võimaluse näidata oma parimat? Olid mu tehnikad lihvitud ja olid nad kasutatud peenelt/tundlikult? (arvestades laste iseärasusi) Kas minu poolt kasutatud hindamisviisid tõid kaasa õpilaste teadmiste muutmise elukogemuseks /elamuseks? Kas ma lülitasin oma hindamisprotsessi õpilaste enesehindamise? enesetunnetuse? Kas ma rääkisin oma õpilastega kasutatavad hindamisviisid ette läbi? Kas ma rääkisin hindamistulemused regulaarselt läbi õpilaste ja nende vanemate/hooldajatega? Kas mu hindamisprotseduurid olid mõistetavad ja tähendusrikkad õpilastele ja nende vanematele/hooldajatele? Kommentaarid ja vaatlused Mida teha

34

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

35

Lisa 7. Klassi koondmapi sisust Jooksvad materjalid Üldosa

Klassi nimekiri vaatlus- ja hinnagulehed õppeained pädevused psüühilised protsessid õpioskused tulemuslehed

kokkuvõtvad materjalid Personaalne osa

koondtabelid ja hinnangulehed laste vaatluslehed, märkmed tööde näidised II - III kl ka kirjalikud enesehindamised

35

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

36

Lisa 8. Lapse poolt täidetavaid arengulehti 8.1. Lugemust kajastav kaart. Seda võiks täita nt 1. klassi algul paar korda lapsevanem v õpetaja, hiljem aga kindlasti laps ise. Samasse või teise nimekirja võib kanda ka vaadatud telesaated, (multi)filmid, muuseumi-, teatrija kontserdikäigud. Lapse omakäelised kirjutused täidavad ka kirjutamisnäidise rolli. Mina, …………………………………………………… olen lugenud neid lugusid ja raamatuid millal (kuu, kuupäev) raamatu, jutu pealkiri autor

8.2. Kirjutamisnäidised (nt iga kuu, üle nädala) Kuupäev Kirjutamisnäidis

Kuupäev

Kirjutamisnäidis

Kuupäev

Kirjutamisnäidis

Samalaadseid näidistelehti võib koostada ka teiste ainete, valdkondade kohta.

36

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

37

Lisa 9. Hindamise põhimõtteline kulg I kooliastmes I klass Valdkond üldise arengu jälgimine lapse areng (üldine, terviklik areng) pädevused Spetsiifika kooliaasta lõikes sügis (I veerand) talv (II - III veerand) lapse arengu lapse arengu aluskirje aluskirje v koostamine või tabeli alustabeli täiendamine, sisseseadmine täpsustamine sõnaline sõnaline üldhinnang üldhinnang tunnistusel tunnistusel /hinnangulehel, /hinnangulehel, mis kajastab mis kajastab arengut arengut vaatluslehed v vaatluslehed v -tabelid -tabelid vaatluslehed v -tabelid vaatluslehed v -tabelid spontaanse ja teadliku õppimise võime jm kajastub tunnistusel kaudselt õpitulemuste hinnangutes või on toodud eraldi välja vaatluslehed v -tabelid hinnang tunnistusel osalemise aspektide kohta edu väljatoomisega ainete olulisemate Lõppväljund kevad (IV veerand) lapse arengu aluskirje v -tabeli täiendamine sõnaline üldhinnang tunnistusel /hinnangulehel, mis kajastab arengut vaatluslehed v -tabelid vaatluslehed v -tabelid kajastub tunnistusel kaudselt õpitulemuste hinnangutes või on toodud eraldi välja Lapse v klassi aastakirje või tabel Hinnang (lühikirje) tunnistusel, lapse arengukirje kajastub arengu üldkirjes ja -hinnangus tunnistusel kajastub tunnistusel kaudselt õpitulemuste hinnangutes või on toodud eraldi välja

õpioskuste kujunemine

õpiprotsessis osalemine

vaatluslehed v -tabelid hinnang tunnistusel osalemise aspektide kohta ainete olulisemate õpitulemuste

Õpitulemused

vaatluslehed v -tabelid hinnang tunnistusel osalemise aspektide kohta edu väljatoomisega ainete olulisemate

hinnang tunnistusel

hinnang tunnistusel

37

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

38

esiletoomine lapse individuaalse edu seisukohalt seda konkreetselt ja lühidalt kirjeldades õpitulemuste hindamisel arvestatavad faktorid lapse kooliküpsus, erivajadused, eriandekus

õpitulemuste esiletoomine lapse individuaalse edu seisukohalt konkreetselt ja lühidalt kirjeldades lisaks eelnevale temperamendi ja multiintelligentsuse iseärasused; mõtlemise eripära; sõnaline, suuline; õpetajahinnang; enesehinnang sümbolhinnanguna (emotsionaalset rahulolu kajastav ja eesmärgi saavutatust kajastav) õpimapp Arengu arutelu (õpimapi abil, vanemate mapihindamisega harjutamine), tulemuste ja koduse toetava tegevuse täpsustamine koos vanematega Hindamispõhimõtete selgitamine ja näitlikustamine

õpitulemuste esiletoomine lapse individuaalse edu ja tema võimete seisukohalt erivajadused, eriandekus temperamendi ja multiintelligentsuse iseärasused; mõtlemise eripära sõnaline, suuline ja kirjalik, õpetaja- ja enesehinnang; tolerantses klassis ka kaaslashinnang õpimapp Vaatlustabelite põhjal arengukirjesse v arengu koondtabelisse, hinnangute sõnastusse

Hindamise vorm

sõnaline, suuline; õpetaja- ja enesehinnang (sümbolhinnanguna, kui klass on tolerantne)

Lapsevanema Koolivalmiduse teavitamine ja esialgse arengukirje v -tabeli arutelu, täpsustamine koos vanematega. Hindamispõhimõtete selgitamine ja näitlikustamine

Arengukirje v -tabeli arutelu (õpimapi abil), tulemuste ja koduse toetava tegevuse täpsustamine koos vanematega. Hindamispõhimõtete selgitamine ja näitlikustamine, vajadusel koos lapsega, lapse õpimappi ja tööde näidiseid

Arengu arutelu, tulemuste ja koduse toetava tegevuse täpsustamine koos vanematega; soovitused lapse suviseks arendamiseks.

38

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

39

kasutades

39

Ene-Silvia Sarv

Õppematerjal hindamisest-uurimisest

40

Lisa 10. Õpilase motoorsete võimete/oskuste vaatlusleht
Õpilane …………………………………….. (nimi) Vaatlusaeg …………………………………. (aeg, kuup.) Mitteaktsepteeritav 1 Kehvapoolne 2 Ootuspärane, eakohane 3 Suurepärane 4

1 . 2 . 3 . 4 . 5 . 6 . 7 . 8 . 9 .

Näitab selget arusaamist kasutatavatest liikumismustritest/mudelitest On võimeline täpselt, hoolikalt jälgima ja järgima suulisi ja kirjalikke juhendeid Valib ja kasutab ülesande täitmiseks sobivaid materjale ja varustust On võimeline kasutama valitud varustust efektiivselt ja korralikult Kasutab varustust vajalike ohutus-protseduuridega Märgib üles või esitab vaatlusi suuliselt süstemaatilisel viisil Teeb vaatluste põhjal järeldusi On võimeline rakendama tegevusmustrit/mudelit mujal/teises situatsioonis Puhastab, korrastab töökoha tunnustatud protseduuride kohaselt

40

You're Reading a Free Preview

Download
scribd
/*********** DO NOT ALTER ANYTHING BELOW THIS LINE ! ************/ var s_code=s.t();if(s_code)document.write(s_code)//-->