Tuuleenergia

Tuuleenergia
Tuuleenergia on üks mitmetest 'rohelistest' energiatootmise liikidest.Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Kõige algelisem tuuleenergia ärakasutamine on olnud veskites.Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast.Tuuleenergia puudusteks loetakse müra tekitamist, lindude lennu segamist ja maastikupildi rikkumist. Kuigi tegemist puhta ja ökonoomse kütuseliigiga, on tuulepotentsiaali ilmselgelt alahinnatud. http://www.copower.ee/alternatiiv/tuuleenergia/ http://maakond.blogspot.com/2006/12/tuuleenergia.html http://www.energiaekspert.ee/et/tuuleenergia

Tuuleenergia ajalugu
Esimene tuuleenergia pioneer Charles F. Brush
Charles F. Brush (1849-1929) on üks Ameerika elektritööstuse rajajaid. 1887-1888 aasta talvel ehitas Brush valmis tuulegeneraatori mida loetakse praegu esimeseks elektrit tootvaks tuuleturbiiniks. See oli tohutu, rootori läbimõõt oli 17 m ja tal oli 144 laba mis tehtud seedripuust. See turbiin töötas 20 aastat ja laadis akusid. Hoolimata oma suurusest oli sel tuulikul kõigest 12 kW generaator. Kuna nimetatud rootorimudel oli mitmetiivaline, ei andnud see oma aeglase pöörlemise korral paraku eriti suurt kasutegurit. Alles hiljem avastas taanlane Poul la Cour kiiresti pöörleva rootoriga tuuleturbiini millel on kõigest mõni laba ja mille efektiivsus on elektri tootmiseks tunduvalt suurem.

Teine tuuleenergia pioneer Poul La Cour
Poul La Cour (1846-1908) oli oma ametilt meteoroloog. Teda võib lugeda modernsete elektrit tootvate tuuleturbiinide isaks ja seda tänu tema uurimistööle aerodünaamika vallas. Poul La Cour oli ka esimene leiutaja kes ehitas spetsiaalse tuuletunneli eksperimentide läbiviimiseks. Poul La Cour teostas uurimusi elektrienergia salvestamiseks ja kasutas enda tuulegeneraatoritega

La Cour asutas ka tuuleelektrikute ühenduse millel 1905 a.toodetud elektrit elektrolüüsi teel veest vesiniku tootmiseks. oli samas väga töökindel kuna see töötas ilma hoolduseta 11 aastat. Sellest ajast on USAs paigaldatud tuulikuid vähe. oli Taanis umbes 120-l ettevõttel oma tuuleturbiin. Juul leiutas sinna juurde aerodünaamilised pidurid mis hakkavad teatud tuulekiirusel pöörlemiskiirust hoopis pidurdama. Esimene vahelduvvoolugeneraatoriga tuuleturbiin on valmistatud Poul La Couri endise 1904 a. 1975 aastal see tuulik demonteeriti ja viidi Ameerika Ühendriikidesse NASA katsetustele. Saksamaa. Suurem osa neist on Taani päritolu. Smidth’i turbiinid: II maailmasõja ajal ehitas energiakompanii F.kõikide masinate hind ületas mitmkordselt konkurentsivõimaluse. Juul’i poolt on loodud ka innovatiivne 200 kW-ne masin (1956-1957) elektrikompaniile SEAS. Järgnevad tuulearendajad F. Ehitati nii ühe majapidemise jaoks sobivaid paarikümne kilovatiseid kui ka 2 MW-ne Tvind. Tuulik mis oli mitmeid aastaid maailma suurim.L. üks aasta pärast asutamist oli 356 liiget. Põhimõtteliselt sama süsteem on ka tänapäevastel stall control’süsteemiga varustatud tuuleturbiinidel. Üks esimesi samme tänapäevaste firmade ja tuulikute suunas oli BONUS’e 30 kW tuulik.L. 1918 a. 1979 a ehitati Taanis valmis kaks 630 kW tuulikut milledest üks kasutas labade pööramiseks tänaseks tavaliseks saanud nn pitch control (tuule suurenedes pöörduvad labad) mehhanismi ja teine stall control mehhanismi. kuid turg kosub ja . 1980-ndad aastad 80-ndad aastad olid erinevate kontseptsioonide ja erinevate võimsuste väljapakkumise aeg. Vesinikku kasutas ta oma kooli lampides valguse saamiseks. Nii Taani. milledest mõned olid kahe. lõpetaja Johannes Juul’i poolt. Turbiin oli nn stall control süsteemiga ja J. Seal töötas ta veel mõned aastad. tavaliselt 20 kuni 35 kW. Ka esimene tuuleenergia ajakiri on asutatud Poul La Cour’I poolt. Suur tuulepark pandi püsti Taanis ja tänini maailma suurim USAs Californias. Kõik need ehitatud tuuleturbiinid tootsid reeglina alalisvoolu. Viimane muide töötab edukalt ilma eriliste probleemideta tänini.. Tol hetkel moodustas see umbes 3% kogu Taani elektrienergia tarbest. kuid tulemus oli kõigil ühesugune . Kahjuks aga kukkus kogu Ameerika Ühendriikide tuule areng kokku pärast 1985 aastat kui lõpetati California dotatsiooniskeemid. Seega kokku oli Taanis selleks aastaks installeeritud umbes 3 MW tuuleenergiat. Samas ehitati sarnase võimsusega masinaid ka teistes tuuleenergiat arendavates riikides. Elektri omahind saigi peamiseks tuuleenergiat pidurdavaks jõuks. 1980-1981 aastatel töötati välja 55 kW tuuleturbiinid ja nendega löödi tänu oma tehnoloogilisele ja tööstuslikule uudsusele maailmas ka läbi. Inglismaa kui ka USA hakkasid looma uusi kontseptsioone ja välja töötama suure võimsusega tuuleturbiine. Sinna paigaldati 100 masinat. J. Palm Springs’s. Smidth mitmeid tuuleturbiine. Esimese õlikriisi ajal 1973 aastal tõusid taas huviorbiiti tuuleturbiinid kui alternatiivne elektritootmisviis. Sellel turbiinil on rootori läbimõõt 54 m ja elektrit toodab sünkroongeneraator.ja osad kolme labaga. Kolmelabaline masin koos elektromehhaanilise pööramissüstemiga oli teerajajaks just tänastele tuulikutele.

tootes 44.Hiinale ei jää palju alla USA kes asub teisel kohal ja toodab 40.pl?sid=09/04/19/2225203&mode=nested http://www. 2010. kolmandal kohal on Saksamaa (27. aasta aruande kohaselt on Hiina kõige suurem tuuleenergia tootja maailmas. viltused puud) või uuritakse selle piirkonna meteoroloogilisi andmeid. Neljandal kohal on Hispaania (20. Sellisesse kohta paigutatud tuuleturbiin toodab rohkem energiat ning selle tõttu otsitaksegi suuremahuliste tuuleparkide rajamisel anemomeetritega sobivat kohta mõnikord lausa aasta aega. . Samuti paigutatakse tuuleturbiine ka ranniku äärde. Turuliider on praegu Saksamaa ja ka installeeritud võimsuse poolest liigub Saksamaa esirinnas tänu heale seadusandlusele. (www.065 MW).ee/article.pdf Tuuleparkide asetus Tuuleenergia puhul on oluline tuuleparkide asetus.ee) Tuuleenergia maailmas Maailmas kasutatakse põhiliselt meres paiknevaid nn ofshore-tuuleparke.180 MW. sest tuule puududes pole võimalik elektrit toota.tuuleenergia. Eesti tootis mullu 149 MW tuuleenergiat. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Nende abil koostatakse detailsed tuulekaardid.olukord paraneb.ee/images/stories/Taastuvenergia. kuna mandri tuulisemad piirkonnad. (www. differentseeritud hinnapoliitikale ja paindlikule dotatsioonisüsteemile.tuuleenergia. Väiksemate projektide puhul otsitakse looduslikke märke tugevast tuulest (nt.039 MW tuuleenergiat.minut. Tuulikute üldvõimsus on tõusnud 3-5 MW-ni.ee ja GWEC – GLOBAL WIND 2010 aruanne) http://www. Kui tuul liigub kõrgendiku poole.337 MW tuuleenergiat. Ülejäänud riikide tuuleenergia tootlikus jääb juba alla 10.000 MW. siis ta surutakse üle takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades . kuhu oleks mõtekas suuremaid tuuleparke ehitada.214 MW). mõnikord võivad tühised 30 m tähendada kahekordseid tuulekiiruseid ja seega paremat toodangut. hoogsalt edened ka väiksete 5-20 kW tuulikute arendamine ja kasutamine majapidamistes. siis on ka merelt tulevad tuuled tugevamad. Kuna mere kohal on tuul tihedam. Mere ja maismaa soojenemine ja jahtumine päeva ja öö jooksul tekitavad tuult ning sobivad väga hästi tuulepargi rajamiseks. Regioonide arvestuses toodab kõige rohkem tuuleenergiat Euroopa. Maailmas toodetakse kokku 197.elfond. on enamasti muude objektide all kinni ja kui leidukski ruumi siis ainult väiksematele parkidele.676 MW) ja viiendal India (13. järgnevad Aasia ja Põhja-Ameerika. Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna.

Suuremad tuulepargid asuvad veel Pakri poolsaarel. Ilmselt muutuks inimeste suhtumine tuulikutesse optimistlikumaks. Mõned leiavad. hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark – Virtsu Tuulepark. Tuulikute poolt tekitatav müra peegeldab asetleidvat energiakadu. Iirimaale ning Inglismaale. Esteetika Tuulikute esteetiline pool on kindlasti subjektiivne küsimus. Praegusel hetkel tuulegeneraator enam ei tööta. v’idavad et need rikuvad vaadet. Prognoositav aastatoodang oli 300 tuhat kWh. kuid samas teevad seda sama ka tavaliste elektrijaamade korstnad.6 MW. Tuulenergia Eestis Eestis on väljavaated tuuleenergia kasutamisele üsna head.8 MW ja planeeritud energiatoodang aastas on 4. kuhu saaks rajada tuuleparke. Viru-Nigulas ja Aulepas. sest keskmine tuulekiirus on 4-5 m/s.Tuuleparke võib ka otse merre ehitada. suurendades niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. Lisaks on Eestil pikk rannikujoon ja palju saari. kus 100 merre paigutatud tuulegeneraatorit toodavad kokku 300MW energiat. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mõttes ideaalne paik. mille koguvõimsus on 14.a. Praegune maailma suurim merel asuv tuulepark on Inglismaal. Osad inimesed pelgavad tuuleparke esteetilistel põhjustel. aasta 19. Selle energiat kasutati sooja vee tootmiseks 1997. Teised leiavad. Thanet’is. et tuulikud on kenad ning et tuulikud on energiasõltumatuse ja keskkonnahoidlikkuse sümbolid. oktoobril 2002 . Tuulepargi kolme tuuliku koguvõimsus on 1. kui nad ise tarbiksid kohalike tuulikutega toodetud elektrienergiat või saaksid teatud kompensatsiooni nende talumise eest. mis on Hiiumaa elektritarbimisest alla 1 %. kus katsetati ebaõnnestunult NSV Liidus valmistatud 4…30-kW võimsusega tuulegeneraatoreid. alandavad kohaliku kinnisvara väärtust jne. Nüüdseks on Virtsu rajatud veel kaks tuuleparki.septembril pandi tööle Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik. Eestis esimesed katsetused tuuleenergia kasutamisele toimusid 1986-1990 Saaremaal Vätta külas. Esimesel tööaastal toodeti elektrivõrku 288 MWh elektrit. seetõttu töötavat tuulikute disainerid pidevalt selle kallal. sest merel ei ole tuule kiirust vähendavaid takistusi ning seal on ka loomulikult tugevamad tuuled kui maismaal. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani. Kuid tuulepargi rajamisel merre on ka omad miinused . Vätta tuuleelektrijaam koguvõimsusega 1989. et 350 m kaugusel . kuidas viia tekitatav müra miinimumini.tingimused merel on karmid. Uuemad tuulegeneraatorid tekitavad tunduvalt vähem müra kui vanemad. Hetke seisuga on tuuleparkide koguvõimsus Eestis 76 tuuliku peale 160 MW. abrasiivsed ning korrodeerivad.8 GWh. 11. aastal 346 kW oli NSV Liidu selle aja võimsaim. et tuulikud vähendavad turismi antud piirkonnas. Merre ehitatud turbiinid ei pea olema nii kõrged kui maismaale ehitatavad. On leitud.

Kui me mõtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ette kõrge posti külge kinnitatud kolmelabaline masin. et ta sätib ennast ise vastavalt tuule suunale õigesse asendisse. Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud. Kuid ka sellel disainil on omad vead: väikse tuule kiiruse puhul ei hakka nad tööle ning nad on sõltuvad oma asetusest . Igaüks saab endale koju osta mini-tuuleturbiini ning isegi nõrgema tuule puhul hakata omal käel energia tootmist katsetama. See lahendus ei ole samuti midagi uut - .kui tuul valelt poolt puhub siis ei suuda nad enda võimsust täielikult rakendada. Müra vähendab ka see. Kuid igal probleemil on lahendus. Väiksemate turbiinide puhul on see täiesti võimalik. et me ehitame tuuliku niimoodi.tuulepargist on müratase madalam kui tavapärases liikluses või kontoris. Tuule suunda me muuta ei saa aga mida me saame teha on see. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. kui ehitada kõrgemaid tuulikuid ja inimasustustest kaugemale.

avaldust või ehitusluba. Väikesed tuuleturbiinid tagavad tulevikus eraisikutele ja firmadele energeetilise julgeoleku ja sõltumatuse elektrikatkestuste ja fossiilkütuste suurte hinnakoikumiste korral. Tosin ülivingeks peetud tuuleturbiini pandi ritta tuulisele lagendikule ning nende tootlikkust mõõdeti ühe aasta jooksul (1 aprill 2008 kuni 31 märts 2009). Testi tulemused näitavad selgelt.html http://et. ning neid on võimalik kasutada autonoomsetena või ühendada elektrivõrku (nt.blogspot.wikipedia. linnades wifi saatjate energia tootjatena).8m/s. tööstuses jm. tuulepargi maksumuseks tuleks aga üle kümne miljoni krooni. Keskmine tuule kiirus sellel ajavahemikul oli 3.com/2006/12/tuuleenergia. põllumajanduses. Kasutatud kirjandus: http://insenerlahendused. natukene suurem tavalisest. .org/wiki/Tuuleenergia Vaikesed turbiinid Väikesed elektrituulikud võimaldavad toota elektrit hajutatult: koduses majapidamises. Väikesel turbiinil on suure ees ka oma eelised: tuule suuna muutumisel viib turbiin ennast saba abil ise kõige sobivamasse asendisse tuule suhtes.Väiketuuliku paigaldamine tuleb kooskõlastada ametkondadega. nõutakse kasutuselevõtuluba. Ühe keskmise kodu elektriga varustamiseks läheks vaja selliseid aparaate 141 tükki. et energiatootluse kasumlikkus sõltub rootori diameetrist ning tuuleturbiini disain pole eriti oluline. suvilas.ka vanasti ehitati tuuleveski pöörlevale alusele.ee/web/index.Kuigi Hollandi Zeelandi ühes tuulisemas piirkonnas läbi viidud test näitab.php/Tuul http://maakond. Olenevalt vallast. et väikesed tuuleelektrijaamad on põhimõtteliselt läbikukkunud tehnoloogia. Tulemused: kolm tuuleturbiini lagunesid ning teised suutsid hoolimata eriti vingest tuulest hämmastavalt vähe elektrit toota. Väikesed turbiinid ei tooda ka mürareostust Väiketuuliku poolt tekitatav hääl sarnaneb külmutuskapi surinale tuule kiiruse 8 m/s juures.

Kriitikud väidavad. et see on halb ning. mis toodavad elektrit fossiilkütuste. Samas on Eesti võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse. Et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jääks. Kusjuures tuulegeneraatorite poolt toodetav energiakogus on palju väiksem. et see on kallis kuid toetajad kummutavad selle väites. ükski firma ei ehita tuumaelektrijaama oma raha eest. mis tekitab inimestele üle terve maailma hiiglaslikku majanduslikku kahju. Tuuleenergia osa energia tootmisest kokku on Taanis lausa 20%. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda. kus aasta keskmine tuulekiirus on 5…6 m/sek.ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember. lubades aastaks 2020 saavutada 25% taastuvenergia osakaalu kogu energia tarbimises. et kõik generaatorid langevad rivist välja. Kokkuvõttes need viimased laused: tuuleenergia võrku lülitamisel ei teki mingeid suuri majanduslikke kahjusid. mis ta kasutamata on. on meil palju! Üle 20m/s tuult esineb Tallinnas keskmiselt 9 päeval aastas. Tuulepargid saavad küll toetusi. Eesti taastuvenergia toetused on Euroopa Taastuvenergia Föderatsiooni (EREF) ja Euroopa energia portaali hinnangul ühed Euroopa madalaimad. sest teda saab kõik see aeg. mis tuleb ohutult hoiustada. Tuuleenergia tootmine ei tekita saastet. tuuleenergiaga saastet ei teki. kui tuul vaibub. nagu gaas või kivisöe baasil. kelle jaoks kahjumisse langemine ei ole midagi hullu. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks. mille pärast peaks tuuleenergiat teistest halvemaks pidama. hooldada. kuid tõenäosus. siis tuleb ilmsiks midagi muud. Tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks. Tuumaelektri tootmisel tekivad tuumajäätmed. Kuid kui hakata kõrvutama tuuleenergiat teiste energialiikidega. mille mõju keskkonnale on hävitav. kui suurtel elektrijaamadel. et vahendid selle jaoks on juba ammu olemas ning ka taskukohased ning neid kasutatakse kui mõni suur elektrijaam võrgust välja langeb või siis hiljem tagasi võrku lülitatakse. kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. et tuuleenergia ei ole majanduslikult tasuv energia tootmise viis. seda teevad ainult riigid. valdavalt puhuvad lääne. on väike. Tuuleenergia osakaalu viimine üle 20% on praegu siiski alles teoreetilisel tasandil. olles sellega maailmas esimesel kohal. tuleb rajada varugeneraatoreid. kuid samamoodi saavad toetusi kõik teised energialiigid. Ühe suure elektrijaamaga võib selline asi aga juhtuda. Eesti . viies nii tuuleenergia tootmise hinna veelgi madalamale. Samuti on taastuvenergia sektor pidevas arengus ning tõhusus suureneb jätkuvalt.Tuul Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4…5 m/sek. Tuule kiiruse muutlikkus tekitab lisakulutusi turbiinide poolt toodetud suure koguse energia integreerimisega võrku. Ka ei tekita tuuleenergia kasvuhoonegaase. et ühe suure elektrijaamaga selline asi juhtub just siis kui ta asendab tuulegeneraatoreid. Tuuleenergia vastased argumeneteerivad. Toetused Tuuleenergiat toetatakse rahaliselt üle terve maailma.

Täna on Eestis elektrituulikuid vaid 150MW võimsuses.Tuuleenergia Assotsiatsiooni arvutuste kohaselt tuleks selleks Eestis installeerida 864MW tuuleenergiat. arenev ja täiustuv tehnoloogia. kui õnnestuks seadmeid või nende osi Eestis toota. elektrituulikute automatiseeritus vähendab personali vajadust ja käidukulusid. Tuuleenergia kasutamise plussid ja miinused Tuuleenergia kasutamise eelisteks on: ◦ ◦ ◦ ◦ taastuv ja puhas energialiik. Investeeringu tagasiteenimiseks mõistliku aja jooksul peaks müüdava elektri hind olema 80-90 eurot megavatt-tunni eest. eriti arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre. praegu aga maksab elekter Nordpooli elektriturul 30-40 eurot. Megavatise tuuliku ehitamiseks kulub praegu 1. ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ . tööhõive suurendamine. väikese võimsuse tõttu agregaadi väikesed kapitalikulud (mitte erikulud!) ning ehitustööde suhteline lihtsus  võimaldab elektrituulikuid rajada kiiresti (0. väike kahjulik toime keskkonnale. Praeguse elektrituruseaduse järgi maksab riik tuuleenergia tootjatele igal aastal toetust 400 gigavatttunni elektri eest. ühe kilovatt-tunni eest saavad tootjad riigilt 84 senti. Väljavaade müüa tuuleenergiat alla omahinna ei motiveeri tuuleparkide arendajaid uusi tuulikuid püstitama. elektrituulikute projekteerimiseks ja käitamiseks vajaliku tarkvara ja oskusteabe suhteliselt hea kättesaadavus. mistõttu tuleb kogu ülejäänud toodang müüa turuhinnaga ja ilma toetuseta.7-1.5 aastaga) nii munitsipaal. mis ühtib ka kehtivas elektrimajanduse arengukavas sätestatud 900MW tuuleenergia eesmärgiga.9 miljonit eurot ehk 26-29 miljonit krooni.kui eravahendite arvel. Praegu kooskõlastusringil oleva elektrituruseaduse muudatusega suureneb toetatav elektrikogus 600 gigavatt-tunnini. suur (Eesti vajaduste seisukohalt praktiliselt piiramatu) ressurss. kasutades kohalikku tööjõudu elektrituulikute püstitamisel ja juhul. kasutatav ressurss (tuul) on tasuta. piisava huviliste ringi olemasolu.

suured kapitali erikulud (kr/kW). reguleerimisreservide suurendamine tõstab kulusid süsteemis.elektrituulikute nimivõimsuse madal kasutusmäär võrreldes teiste elektrijaamadega Eesti oludes jääb üldjuhul alla 30 %. elektrituulikute võimsuse fluktuatsioonide kompenseerimine fossiilkütuseid kasutavate jaamadega suurendab keskkonnasaastet. reservvõimsuse vajadus tuulikute toodangu kompenseerimiseks tuulevaikuse perioodidel – elektrituulikute rajamine vähendab vajadust ehitada muud tüüpi juhitava iseloomuga elektrijaamu ainult väikeses osas. toetusmehhanismide vajadus. raskused elektrituulikute elektromagnetilisel ühildumisel võrguga (pinge kõikumised. elektrituulikute fluktueeriva toodangu madal konkurentsivõime avatud elektriturul. ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ . elektrituulikute ehituse ja käidu kogemuse ja oskusteabe vähesus Eestis. harmoonikud). flikker. peamiselt kahest eelnevast puudusest tingitud toodetud elektri suhteliselt kõrge omahind. subsiidiumid tõstavad elektri hinda tarbijatele ja väliskapitali kaasamisel viiakse Eesti tarbijatelt kogutud toetused Eestist välja.Tuuleenergia kasutamise puudusteks on: ◦ ◦ elektrituulikute toodangu olemuslik juhuslikkus ja väga suur ajaline ebaühtlus. reguleervõimsuse vajadus tuulekiiruse muutlikkusest tingitud väljundvõimsuse fluktuatsioonide silumiseks – selleks sobiv võimsus Eesti energiasüsteemis täna puudub. potentsiaalne negatiivne mõju Eesti majandusele – seadmete sisseost süvendab väliskaubanduse defitsiiti.