Tuuleenergia

Tuuleenergia
Tuuleenergia on ks mitmetest 'rohelistest' energiatootmise liikidest.Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb hu liikumisel. Kige algelisem tuuleenergia rakasutamine on olnud veskites.Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks niteks tuuleveskites ja tuule jul ttavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole psiv, seetttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega vi salvestada energiat niteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) vi mehaaniliseks energiaks (pumbata vett krgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel lheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Kige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kige suurem osa maailma tuuleenergiast.Tuuleenergia puudusteks loetakse mra tekitamist, lindude lennu segamist ja maastikupildi rikkumist. Kuigi tegemist puhta ja konoomse ktuseliigiga, on tuulepotentsiaali ilmselgelt alahinnatud. http://www.copower.ee/alternatiiv/tuuleenergia/ http://maakond.blogspot.com/2006/12/tuuleenergia.html http://www.energiaekspert.ee/et/tuuleenergia

Tuuleenergia ajalugu
Esimene tuuleenergia pioneer Charles F. Brush
Charles F. Brush (1849-1929) on ks Ameerika elektritstuse rajajaid. 1887-1888 aasta talvel ehitas Brush valmis tuulegeneraatori mida loetakse praegu esimeseks elektrit tootvaks tuuleturbiiniks. See oli tohutu, rootori lbimt oli 17 m ja tal oli 144 laba mis tehtud seedripuust. See turbiin ttas 20 aastat ja laadis akusid. Hoolimata oma suurusest oli sel tuulikul kigest 12 kW generaator. Kuna nimetatud rootorimudel oli mitmetiivaline, ei andnud see oma aeglase prlemise korral paraku eriti suurt kasutegurit. Alles hiljem avastas taanlane Poul la Cour kiiresti prleva rootoriga tuuleturbiini millel on kigest mni laba ja mille efektiivsus on elektri tootmiseks tunduvalt suurem.

Teine tuuleenergia pioneer Poul La Cour

Poul La Cour (1846-1908) oli oma ametilt meteoroloog. Teda vib lugeda modernsete elektrit tootvate tuuleturbiinide isaks ja seda tnu tema uurimistle aerodnaamika vallas. Poul La Cour oli ka esimene leiutaja kes ehitas spetsiaalse tuuletunneli eksperimentide lbiviimiseks. Poul La Cour teostas uurimusi elektrienergia salvestamiseks ja kasutas enda tuulegeneraatoritega

toodetud elektrit elektrolsi teel veest vesiniku tootmiseks. Vesinikku kasutas ta oma kooli lampides valguse saamiseks. La Cour asutas ka tuuleelektrikute henduse millel 1905 a., ks aasta prast asutamist oli 356 liiget. Ka esimene tuuleenergia ajakiri on asutatud Poul La CourI poolt. 1918 a. oli Taanis umbes 120-l ettevttel oma tuuleturbiin, tavaliselt 20 kuni 35 kW. Seega kokku oli Taanis selleks aastaks installeeritud umbes 3 MW tuuleenergiat. Tol hetkel moodustas see umbes 3% kogu Taani elektrienergia tarbest.

Jrgnevad tuulearendajad
F.L. Smidthi turbiinid: II maailmasja ajal ehitas energiakompanii F.L. Smidth mitmeid tuuleturbiine, milledest mned olid kahe- ja osad kolme labaga. Kik need ehitatud tuuleturbiinid tootsid reeglina alalisvoolu. Esimene vahelduvvoolugeneraatoriga tuuleturbiin on valmistatud Poul La Couri endise 1904 a. lpetaja Johannes Juuli poolt. J. Juuli poolt on loodud ka innovatiivne 200 kW-ne masin (1956-1957) elektrikompaniile SEAS. Kolmelabaline masin koos elektromehhaanilise pramissstemiga oli teerajajaks just tnastele tuulikutele. Turbiin oli nn stall control ssteemiga ja J. Juul leiutas sinna juurde aerodnaamilised pidurid mis hakkavad teatud tuulekiirusel prlemiskiirust hoopis pidurdama. Phimtteliselt sama ssteem on ka tnapevastel stall controlssteemiga varustatud tuuleturbiinidel. Tuulik mis oli mitmeid aastaid maailma suurim, oli samas vga tkindel kuna see ttas ilma hoolduseta 11 aastat. 1975 aastal see tuulik demonteeriti ja viidi Ameerika hendriikidesse NASA katsetustele. Seal ttas ta veel mned aastad. Esimese likriisi ajal 1973 aastal tusid taas huviorbiiti tuuleturbiinid kui alternatiivne elektritootmisviis. Nii Taani, Saksamaa, Inglismaa kui ka USA hakkasid looma uusi kontseptsioone ja vlja ttama suure vimsusega tuuleturbiine. 1979 a ehitati Taanis valmis kaks 630 kW tuulikut milledest ks kasutas labade pramiseks tnaseks tavaliseks saanud nn pitch control (tuule suurenedes prduvad labad) mehhanismi ja teine stall control mehhanismi. Samas ehitati sarnase vimsusega masinaid ka teistes tuuleenergiat arendavates riikides, kuid tulemus oli kigil hesugune - kikide masinate hind letas mitmkordselt konkurentsivimaluse. Elektri omahind saigi peamiseks tuuleenergiat pidurdavaks juks.

1980-ndad aastad
80-ndad aastad olid erinevate kontseptsioonide ja erinevate vimsuste vljapakkumise aeg. Ehitati nii he majapidemise jaoks sobivaid paarikmne kilovatiseid kui ka 2 MW-ne Tvind. Viimane muide ttab edukalt ilma eriliste probleemideta tnini. Sellel turbiinil on rootori lbimt 54 m ja elektrit toodab snkroongeneraator. ks esimesi samme tnapevaste firmade ja tuulikute suunas oli BONUSe 30 kW tuulik. 1980-1981 aastatel ttati vlja 55 kW tuuleturbiinid ja nendega ldi tnu oma tehnoloogilisele ja tstuslikule uudsusele maailmas ka lbi. Suur tuulepark pandi psti Taanis ja tnini maailma suurim USAs Californias, Palm Springss. Sinna paigaldati 100 masinat. Suurem osa neist on Taani pritolu. Kahjuks aga kukkus kogu Ameerika hendriikide tuule areng kokku prast 1985 aastat kui lpetati California dotatsiooniskeemid. Sellest ajast on USAs paigaldatud tuulikuid vhe, kuid turg kosub ja

olukord paraneb. Turuliider on praegu Saksamaa ja ka installeeritud vimsuse poolest liigub Saksamaa esirinnas tnu heale seadusandlusele, differentseeritud hinnapoliitikale ja paindlikule dotatsioonissteemile. (www.tuuleenergia.ee)

Tuuleenergia maailmas
Maailmas kasutatakse philiselt meres paiknevaid nn ofshore-tuuleparke, kuna mandri tuulisemad piirkonnad, kuhu oleks mtekas suuremaid tuuleparke ehitada, on enamasti muude objektide all kinni ja kui leidukski ruumi siis ainult viksematele parkidele. Tuulikute ldvimsus on tusnud 3-5 MW-ni, hoogsalt edened ka viksete 5-20 kW tuulikute arendamine ja kasutamine majapidamistes. 2010. aasta aruande kohaselt on Hiina kige suurem tuuleenergia tootja maailmas, tootes 44,337 MW tuuleenergiat.Hiinale ei j palju alla USA kes asub teisel kohal ja toodab 40,180 MW, kolmandal kohal on Saksamaa (27,214 MW). Neljandal kohal on Hispaania (20,676 MW) ja viiendal India (13,065 MW). lejnud riikide tuuleenergia tootlikus jb juba alla 10,000 MW. Eesti tootis mullu 149 MW tuuleenergiat. Regioonide arvestuses toodab kige rohkem tuuleenergiat Euroopa, jrgnevad Aasia ja Phja-Ameerika. Maailmas toodetakse kokku 197,039 MW tuuleenergiat. (www.tuuleenergia.ee ja GWEC GLOBAL WIND 2010 aruanne) http://www.minut.ee/article.pl?sid=09/04/19/2225203&mode=nested http://www.elfond.ee/images/stories/Taastuvenergia.pdf

Tuuleparkide asetus
Tuuleenergia puhul on oluline tuuleparkide asetus, sest tuule puududes pole vimalik elektrit toota. Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse psti panna. Head kohad selle jaoks on kiksugu krgendikud. Kui tuul liigub krgendiku poole, siis ta surutakse le takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades . Sellisesse kohta paigutatud tuuleturbiin toodab rohkem energiat ning selle tttu otsitaksegi suuremahuliste tuuleparkide rajamisel anemomeetritega sobivat kohta mnikord lausa aasta aega. Nende abil koostatakse detailsed tuulekaardid, mnikord vivad thised 30 m thendada kahekordseid tuulekiiruseid ja seega paremat toodangut. Viksemate projektide puhul otsitakse looduslikke mrke tugevast tuulest (nt. viltused puud) vi uuritakse selle piirkonna meteoroloogilisi andmeid. Samuti paigutatakse tuuleturbiine ka ranniku rde. Mere ja maismaa soojenemine ja jahtumine peva ja jooksul tekitavad tuult ning sobivad vga hsti tuulepargi rajamiseks. Kuna mere kohal on tuul tihedam, siis on ka merelt tulevad tuuled tugevamad.

Tuuleparke vib ka otse merre ehitada. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mttes ideaalne paik. Merre ehitatud turbiinid ei pea olema nii krged kui maismaale ehitatavad, sest merel ei ole tuule kiirust vhendavaid takistusi ning seal on ka loomulikult tugevamad tuuled kui maismaal. Kuid tuulepargi rajamisel merre on ka omad miinused - tingimused merel on karmid, abrasiivsed ning korrodeerivad, suurendades niimoodi lalpidamiskulutusi vrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale. Praegune maailma suurim merel asuv tuulepark on Inglismaal, Thanetis, kus 100 merre paigutatud tuulegeneraatorit toodavad kokku 300MW energiat.

Tuulenergia Eestis
Eestis on vljavaated tuuleenergia kasutamisele sna head, sest keskmine tuulekiirus on 4-5 m/s. Lisaks on Eestil pikk rannikujoon ja palju saari, kuhu saaks rajada tuuleparke. Eestis esimesed katsetused tuuleenergia kasutamisele toimusid 1986-1990 Saaremaal Vtta klas, kus katsetati ebannestunult NSV Liidus valmistatud 430-kW vimsusega tuulegeneraatoreid. Vtta tuuleelektrijaam koguvimsusega 1989. aastal 346 kW oli NSV Liidu selle aja vimsaim. Selle energiat kasutati sooja vee tootmiseks 1997. aasta 19.septembril pandi tle Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik. Prognoositav aastatoodang oli 300 tuhat kWh, mis on Hiiumaa elektritarbimisest alla 1 %. Esimesel taastal toodeti elektrivrku 288 MWh elektrit. Praegusel hetkel tuulegeneraator enam ei tta. 11. oktoobril 2002 .a. hakkas tle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark Virtsu Tuulepark. Tuulepargi kolme tuuliku koguvimsus on 1,8 MW ja planeeritud energiatoodang aastas on 4,8 GWh. Ndseks on Virtsu rajatud veel kaks tuuleparki, mille koguvimsus on 14,6 MW. Suuremad tuulepargid asuvad veel Pakri poolsaarel, Viru-Nigulas ja Aulepas. Hetke seisuga on tuuleparkide koguvimsus Eestis 76 tuuliku peale 160 MW.

Esteetika
Tuulikute esteetiline pool on kindlasti subjektiivne ksimus. Mned leiavad, et tuulikud on kenad ning et tuulikud on energiasltumatuse ja keskkonnahoidlikkuse smbolid. Osad inimesed pelgavad tuuleparke esteetilistel phjustel, vidavad et need rikuvad vaadet, kuid samas teevad seda sama ka tavaliste elektrijaamade korstnad. Teised leiavad, et tuulikud vhendavad turismi antud piirkonnas, alandavad kohaliku kinnisvara vrtust jne. Ilmselt muutuks inimeste suhtumine tuulikutesse optimistlikumaks, kui nad ise tarbiksid kohalike tuulikutega toodetud elektrienergiat vi saaksid teatud kompensatsiooni nende talumise eest. Tuulikute poolt tekitatav mra peegeldab asetleidvat energiakadu, seetttu ttavat tuulikute disainerid pidevalt selle kallal, kuidas viia tekitatav mra miinimumini. Uuemad tuulegeneraatorid tekitavad tunduvalt vhem mra kui vanemad. On leitud, et 350 m kaugusel

tuulepargist on mratase madalam kui tavaprases liikluses vi kontoris. Mra vhendab ka see, kui ehitada krgemaid tuulikuid ja inimasustustest kaugemale.

Disain
Et vimalikult thusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hsti disainitud. Vrreldes vanemate plvkondade turbiinidega on tnapeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ette krge posti klge kinnitatud kolmelabaline masin. Kuid ka sellel disainil on omad vead: vikse tuule kiiruse puhul ei hakka nad tle ning nad on sltuvad oma asetusest - kui tuul valelt poolt puhub siis ei suuda nad enda vimsust tielikult rakendada. Kuid igal probleemil on lahendus. Igaks saab endale koju osta mini-tuuleturbiini ning isegi nrgema tuule puhul hakata omal kel energia tootmist katsetama. Tuule suunda me muuta ei saa aga mida me saame teha on see, et me ehitame tuuliku niimoodi, et ta stib ennast ise vastavalt tuule suunale igesse asendisse. Viksemate turbiinide puhul on see tiesti vimalik. See lahendus ei ole samuti midagi uut -

ka vanasti ehitati tuuleveski prlevale alusele.

Kasutatud kirjandus: http://insenerlahendused.ee/web/index.php/Tuul http://maakond.blogspot.com/2006/12/tuuleenergia.html http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia

Vaikesed turbiinid
Vikesed elektrituulikud vimaldavad toota elektrit hajutatult: koduses majapidamises, suvilas, pllumajanduses, tstuses jm. ning neid on vimalik kasutada autonoomsetena vi hendada elektrivrku (nt. linnades wifi saatjate energia tootjatena). Vikesel turbiinil on suure ees ka oma eelised: tuule suuna muutumisel viib turbiin ennast saba abil ise kige sobivamasse asendisse tuule suhtes. Vikesed turbiinid ei tooda ka mrareostust Viketuuliku poolt tekitatav hl sarnaneb klmutuskapi surinale tuule kiiruse 8 m/s juures.Viketuuliku paigaldamine tuleb koosklastada ametkondadega. Olenevalt vallast, nutakse kasutuselevtuluba, avaldust vi ehitusluba. Vikesed tuuleturbiinid tagavad tulevikus eraisikutele ja firmadele energeetilise julgeoleku ja sltumatuse elektrikatkestuste ja fossiilktuste suurte hinnakoikumiste korral.Kuigi Hollandi Zeelandi hes tuulisemas piirkonnas lbi viidud test nitab, et vikesed tuuleelektrijaamad on phimtteliselt lbikukkunud tehnoloogia. Tosin livingeks peetud tuuleturbiini pandi ritta tuulisele lagendikule ning nende tootlikkust mdeti he aasta jooksul (1 aprill 2008 kuni 31 mrts 2009). Keskmine tuule kiirus sellel ajavahemikul oli 3,8m/s, natukene suurem tavalisest. Tulemused: kolm tuuleturbiini lagunesid ning teised suutsid hoolimata eriti vingest tuulest hmmastavalt vhe elektrit toota. he keskmise kodu elektriga varustamiseks lheks vaja selliseid aparaate 141 tkki, tuulepargi maksumuseks tuleks aga le kmne miljoni krooni. Testi tulemused nitavad selgelt, et energiatootluse kasumlikkus sltub rootori diameetrist ning tuuleturbiini disain pole eriti oluline.

Tuul
Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 45 m/sek, valdavalt puhuvad lne- ja kagutuuled ning kige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus le 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 56 m/sek, on meil palju! le 20m/s tuult esineb Tallinnas keskmiselt 9 peval aastas. Tuul ei puhu alati ning seetttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha tiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks, kui tuul vaibub. Et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jks, tuleb rajada varugeneraatoreid, mis toodavad elektrit fossiilktuste, nagu gaas vi kivise baasil. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda, et kik generaatorid langevad rivist vlja. he suure elektrijaamaga vib selline asi aga juhtuda, kuid tenosus, et he suure elektrijaamaga selline asi juhtub just siis kui ta asendab tuulegeneraatoreid, on vike, sest teda saab kik see aeg, mis ta kasutamata on, hooldada. Tuule kiiruse muutlikkus tekitab lisakulutusi turbiinide poolt toodetud suure koguse energia integreerimisega vrku. Kriitikud vidavad, et see on kallis kuid toetajad kummutavad selle vites, et vahendid selle jaoks on juba ammu olemas ning ka taskukohased ning neid kasutatakse kui mni suur elektrijaam vrgust vlja langeb vi siis hiljem tagasi vrku llitatakse. Kusjuures tuulegeneraatorite poolt toodetav energiakogus on palju viksem, kui suurtel elektrijaamadel. Kokkuvttes need viimased laused: tuuleenergia vrku llitamisel ei teki mingeid suuri majanduslikke kahjusid, mille prast peaks tuuleenergiat teistest halvemaks pidama. Tuuleenergia osa energia tootmisest kokku on Taanis lausa 20%, olles sellega maailmas esimesel kohal. Tuuleenergia osakaalu viimine le 20% on praegu siiski alles teoreetilisel tasandil.

Toetused
Tuuleenergiat toetatakse rahaliselt le terve maailma. Tuuleenergia vastased argumeneteerivad, et see on halb ning, et tuuleenergia ei ole majanduslikult tasuv energia tootmise viis. Kuid kui hakata krvutama tuuleenergiat teiste energialiikidega, siis tuleb ilmsiks midagi muud. Tuuleenergia tootmine ei tekita saastet, mis tekitab inimestele le terve maailma hiiglaslikku majanduslikku kahju. Ka ei tekita tuuleenergia kasvuhoonegaase, mille mju keskkonnale on hvitav. Tuumaelektri tootmisel tekivad tuumajtmed, mis tuleb ohutult hoiustada, tuuleenergiaga saastet ei teki. Tuulepargid saavad kll toetusi, kuid samamoodi saavad toetusi kik teised energialiigid. kski firma ei ehita tuumaelektrijaama oma raha eest, seda teevad ainult riigid, kelle jaoks kahjumisse langemine ei ole midagi hullu. Samuti on taastuvenergia sektor pidevas arengus ning thusus suureneb jtkuvalt, viies nii tuuleenergia tootmise hinna veelgi madalamale. Eesti taastuvenergia toetused on Euroopa Taastuvenergia Fderatsiooni (EREF) ja Euroopa energia portaali hinnangul hed Euroopa madalaimad. Samas on Eesti vtnud Euroopa Liidu ees kohustuse, lubades aastaks 2020 saavutada 25% taastuvenergia osakaalu kogu energia tarbimises. Eesti

Tuuleenergia Assotsiatsiooni arvutuste kohaselt tuleks selleks Eestis installeerida 864MW tuuleenergiat, mis htib ka kehtivas elektrimajanduse arengukavas stestatud 900MW tuuleenergia eesmrgiga. Tna on Eestis elektrituulikuid vaid 150MW vimsuses. Praeguse elektrituruseaduse jrgi maksab riik tuuleenergia tootjatele igal aastal toetust 400 gigavatttunni elektri eest, he kilovatt-tunni eest saavad tootjad riigilt 84 senti. Praegu koosklastusringil oleva elektrituruseaduse muudatusega suureneb toetatav elektrikogus 600 gigavatt-tunnini, mistttu tuleb kogu lejnud toodang ma turuhinnaga ja ilma toetuseta. Vljavaade ma tuuleenergiat alla omahinna ei motiveeri tuuleparkide arendajaid uusi tuulikuid pstitama. Megavatise tuuliku ehitamiseks kulub praegu 1,7-1,9 miljonit eurot ehk 26-29 miljonit krooni. Investeeringu tagasiteenimiseks mistliku aja jooksul peaks mdava elektri hind olema 80-90 eurot megavatt-tunni eest, praegu aga maksab elekter Nordpooli elektriturul 30-40 eurot.

Tuuleenergia kasutamise plussid ja miinused

Tuuleenergia kasutamise eelisteks on:
taastuv ja puhas energialiik; suur (Eesti vajaduste seisukohalt praktiliselt piiramatu) ressurss, eriti arvestades tuuleparkide rajamise vimalusi rannikumerre; kasutatav ressurss (tuul) on tasuta; vikese vimsuse tttu agregaadi vikesed kapitalikulud (mitte erikulud!) ning ehitustde suhteline lihtsus vimaldab elektrituulikuid rajada kiiresti (0,5 aastaga) nii munitsipaal- kui eravahendite arvel; elektrituulikute automatiseeritus vhendab personali vajadust ja kidukulusid; arenev ja tiustuv tehnoloogia; elektrituulikute projekteerimiseks ja kitamiseks vajaliku tarkvara ja oskusteabe suhteliselt hea kttesaadavus; piisava huviliste ringi olemasolu; thive suurendamine, kasutades kohalikku tjudu elektrituulikute pstitamisel ja juhul, kui nnestuks seadmeid vi nende osi Eestis toota; vike kahjulik toime keskkonnale.

Tuuleenergia kasutamise puudusteks on:

elektrituulikute toodangu olemuslik juhuslikkus ja vga suur ajaline ebahtlus; reservvimsuse vajadus tuulikute toodangu kompenseerimiseks tuulevaikuse perioodidel elektrituulikute rajamine vhendab vajadust ehitada muud tpi juhitava iseloomuga elektrijaamu ainult vikeses osas; reguleervimsuse vajadus tuulekiiruse muutlikkusest tingitud vljundvimsuse fluktuatsioonide silumiseks selleks sobiv vimsus Eesti energiassteemis tna puudub, reguleerimisreservide suurendamine tstab kulusid ssteemis; elektrituulikute vimsuse fluktuatsioonide kompenseerimine fossiilktuseid kasutavate jaamadega suurendab keskkonnasaastet; raskused elektrituulikute elektromagnetilisel hildumisel vrguga (pinge kikumised, flikker, harmoonikud);elektrituulikute nimivimsuse madal kasutusmr vrreldes teiste elektrijaamadega Eesti oludes jb ldjuhul alla 30 %;suured kapitali erikulud (kr/kW); peamiselt kahest eelnevast puudusest tingitud toodetud elektri suhteliselt krge omahind; elektrituulikute fluktueeriva toodangu madal konkurentsivime avatud elektriturul, toetusmehhanismide vajadus; potentsiaalne negatiivne mju Eesti majandusele seadmete sisseost svendab vliskaubanduse defitsiiti, subsiidiumid tstavad elektri hinda tarbijatele ja vliskapitali kaasamisel viiakse Eesti tarbijatelt kogutud toetused Eestist vlja; elektrituulikute ehituse ja kidu kogemuse ja oskusteabe vhesus Eestis.